Toimik nr 1-08-5536 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-5536 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtu
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andree Sandberg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andree Sandbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andree Sandberg tunnistati viimati süüdi Viru Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsusega
§ 199lg 2 p 4,5,8; § 266 lg 2 p 1; § 424; § 200 lg 2 p 7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati nimetatud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
§ 76
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust 24.10.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 23 päeva võrra, mõistes karistuseks 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.
§ 64
alusel loeti varasemate kuriteoepisoodide eest mõistetud karistus- 4 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, määrates lõplikuks karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. 1
(4)Karistuse kandmise algus 19.11.2007 ja lõpp 11.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.10.
- Kinnipidamisasutusest Andree Sandbergi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas viibis kinnipeetav kuni 20.09.2010 piiratud liikumisega suletud osakonnas. Isik osales Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Alates 01.10.2010 töötab majandustöödel köögitöölisena. Kriminaalhooldaja kodukülastuse andmetel ootavad teda enda juurde elama xxx, isiku ema Mxxx Kxxx peretuttavad TxxxLxxxi, Ixxx xxx Mxxxi-Lxxx xxx Kinnipeetav omab sissekirjutust xxx6 alates 24.05.
- Enne vangistust on elanud xxx Rehabilitatsioonikeskuses. Lõpetanud xxxx klassi, eelistas õppimisele töötamist. Ametlikult töötanud xxx lühikest aega, juhutööd ehitusel, autoremondi töökojas, elektri alal. Kuni 2004 oli oma FIE - kinnisvara müük, jae,- hulgimüük. Tööharjumus vähene, sest töökogemus katkendlik, eriala puudub. Garantiikirja töökohast toimikus ei ole. Sissetulek puudub, ema on toetanud materiaalselt. Kohtukulud tasumata, trahvid, sundrahad samuti. Majanduslikke probleeme lahendas korduvalt varavastaste kuritegudega. Puudub legaalset majanduslikku toimetulekut toetav oskus. Kinnipeetaval mingeid rahalisi vahendeid vabaduses elu alustamiseks suure tõenäosusega ei ole. Röövimine on toime pandud alkoholijoobes- isiku sõnul ise ei mäleta mitte midagi juhtunust, oli tugevas joobes. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimane kuritegu röövimine. Kahel korral kriminaalhooldusele määratud- rikkus katseaja kontrollnõudeid, sooritas uue kuriteo, erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele pööratud. Sõltub teiste arvamusest- vestluses toob rohkelt näiteid oma teguviisi õigustuseks kohe, kui küsimused muutuvad konkreetseks. Suhtumine ametnikesse- salliv. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava P.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Viru Vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav on teinud vangistusest vajalikke järeldusi ning pöördub vabanedes õiguskuulekale käitumisele. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur, kuna pani eelnevalt toime kuriteo katseajal ,seega ei suudaks täita katseaja tingimusi. Kinnipeetava varasemate kuritegude toimepanemise põhjuseks oli materiaalse kasu saamine. Vabanedes ennetähtaegselt vanglast puudub isikul kindel töökoht, mistõttu muutuks sissetuleku puudumisel küsitavaks ka majanduslik toimetulek seaduslikul teel. Kinnipeetaval on tasumata rahalised nõuded ning kuna varasemalt leidis isik materiaalsete probleemide lahendamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Lisaks on isik olnud alkoholijoobes paljude kuritegude toimepanemise ja eiranud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik peab Andree Sambergi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ennatlikuks. Andree Sandberg on korduvalt karistatud kriminaalkorras varavastaste ja muude kuritegude eest, ühel korral on toime pannud ka röövimise ning tal puudub vabanemisel töökoht ning isiklik sissetulek. Samuti ei ole ta eelnevalt elanud koos perekonnaga, kuhu soovib vabaneda. Andree Sandberg on eelnevalt rikkunud kriminaalhooldusele määratuna kontrollnõudeid, millega ta on näidanud oma ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Andree Sandberg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama peretuttavate juurde. Ta palub anda talle viimane võimaluse Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Uue esimese astme kuriteo noa kasutamisega pani ta toime katseajal olles vabastatud eelnevalt tingimise enne tähtaega. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Andree Sandberg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 8 korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, viimane tingimuslik karistus on pööratud täitmisele. Katseaeg kulges probleemselt. Varasemalt on kinnipeetav olnud 08.05.2007 vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, uued kuriteod pani toime juba 13.06.200717.06.2007, s.o 1 kuu 5 päeva peale vabanemist. Viru Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsusest (lk 1520) on näha, et tegemist on mitme erineva kuriteo toimepanemisega, millest on üks on I astme kuritegu ning väga paljud kuriteo episoodid on toime pandud katseajal. Samas kohtuotsusest on näha, et kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju 42383 krooni. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 38-40) on näha, et Andree Sandberg on 7 korral karistatud väärteokorras, nendest 4 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 2 korral joobes juhtimise eest ning 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Andree Sandbergi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkorras, karistused on kehtivad. 05.11.2009 karistati noomitusega, kuna ei teavitanud leitud esemest. 21.05.2010 karistati kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks, kuna ei täitnud vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust asuda koristama eluosakonda. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vanglas viibides osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 01.10.2010 töötab majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetaval kehtiv isikuttõendav dokument puudub. Vabanedes soovib Andree Sandberg elama asuda perekond Lxxx juurde aadressile xxxx xxx Nimetatud elukohas elavad TxxxLxxxi ja tema elukaaslane Ilxxx Lxxx ja alaealine tütar Mxxx-xx Txxx Lxxxli näol on tegemist kinnipeetava ema ammuse tuttavaga. Lähedastest on kinnipeetaval ainult ema, kuid nende suhted ei ole head ning kinnipeetav ei soovi asuda tema juurde elama. Vabanedes ei ole Andree Sandbergil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. TxxxLxxxxli ja tema elukaaslane Ixxx Lxxx on valmis P.E igati toetama viimase tööleasumiseni kuigi nad ise on pensionärid. Nad on valmis teda abistama ka töökoha otsimisel Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Andree Sandbergi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne 3
(4)tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ka ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Andree Sandbergile piisavalt mõju. Samuti tuleks kinnipeetul hoiduda uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andree Sandbergi temale Viru Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)