1-09-13585/12

(4)B.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 27). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.08.2010. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal 02.11.2009-02.02.2010 töötas vangla majandustöödel- toidujagajana, osales sostiaalprogrammis Eluviisitreening ja lõpetanud müürsepp-pottsepa 160 h kursused. 26.04.2010 vangla majandustöödel eluosakonna koristajana keeldus tööst. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Vabanedes on isikul soov jätkata pooleli jäänud kutseõpet. Isikul on vabaduses kriminaalkorras karistatud sõpru ja isik tunneb ennast nende poolt mõnevõrra mõjutatavana, eriti märgatav on mõjutatavus, kui isik on alkoholijoobes. Isik on alkoholijoobes toime pannud väärtegusid ja kuritegusid. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholijoobes võib kaotada kontrolli oma käitumise üle. Isik on enda sõnul tarvitanud kolmel korral kanepit. Isik ei näe narkootikumide tarvitamisega seoses mingeid kahjusid. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse reegleid (alkoholi tarvitamine, uus kuritegu). Isik on mänginud hasartmänge ja käinud kasiinos iga päev, kahe kuu jooksul 2008 aasta lõpus. Isik on süüdi mõistetud röövimise, kehalise väärkohtlemise eest, mis viitavad agressiivsele käitumisele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Vangistuse ajal on B.O teinud vastavaid järeldused ning on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekalt. Kui kohus otsustab B.O vabastada, on tal võimalus koheselt jätkata õpinguid xxx ehitaja eriala, tal on olemas kindel elukoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Samuti on vangla veendunud, et B.O vabastamine elektroonilise järelevalve alla distsiplineerib teda ning aitab saavutada stabiilse elurütmi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks kohaldada elektroonilist järelevalvet pikkusega 3 kuud, mille vältel on B.O allutatud rangele järelevalvele. 3-kuuline elektrooniline järelevalve on vajalik ka selleks, et kinnipeetaval oleks aega kohaneda eluga vabaduses ja saavutada stabiilsus elurütmis. Tehnilised tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on olemas. Korter asub piirkonnas, mis on hõlmatud EMT leviga. Kõigi korteris elavate täiskasvanute kirjalik nõusolek kinnipeetav B.O vabanemiseks elamispinnale aadressil xxx on olemas. B.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kaitsja avaldas arvamuse, et alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht ja perekonna toetus. Isikul on mitmeid posotiivseid momente, mis kaaluvad uue kuriteo toimepanemise riski üle. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, vanglas ta on hõivatud kasuliku tegevusega. Talle on see esimene vangistus. Süüdi tunnistatud ta on teise astme varavastase kuriteo eest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et B.O tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. 2

(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. B.O on varem karistatud Tartu Maakohtu 26.03.2009 kohtuotsusega avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt, varguse, kehalise väärkohtlemise ning röövimise eest vangistusega 2 aastat katseajaga 18 kuud. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo varguse 3,5 kuud peale 26.03.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsuse tegemist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-12) on näha, et B.O on 34 korral väärteokorras karistatud, nendest 18 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused B.O puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja lõpetanud müürsepp-pottsepa 160 h kursused. Samuti on vanglas töötanud majandustöödel-toidujagajana. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab B.O-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 09.03.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile Valuoja pst 15a-11 Viljandi. 2-toaline korter kuulub kinnipeetava emale. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning B.O ema, Mxxx Rxxx, õde B.O Rixxxja ema elukaaslane Txxx B.O elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10,11,12). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 9) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes puudub B.O kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. B.O ema ja õde töötavad Soomes, töötasu on korralik ning võimalused Kristjani rahaliseks toetamiseks on olemas. Kinnipeetava ema elukaaslane Tõnu Kits töötab ja saab töötasu ning on valmis Kristjanit igakülgselt toetama. Arvestades B.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on kohus seisukohal, et B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.O-le piisavalt mõju. Ei saa jätta tähelepanuta et 2008 aastal enne vahsiitamist oli süüdimõistetui korduvalt karistatud NPAS § 15-1 alusel narkootiliste ainete 3

(4)taervitamise eest ilma aersti ettekirjutuseta. Süüdimõistetu ise ei teadvusta endale oma narkoprobleemi ega pea ennast sõltlane olevat. Kohus leiab, et narkootikumide tarvitamine suurendab märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ei ole usutav, et süüdimõistetu, kes ei tulnud eelneva kriminaalhooldusega toime, nüüd hakkab täitma laitmatult rangema režiimi kriminaalhoolduse nõudeid. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud B.O uut kuritegu toime panna. B.O puhul võib alkoholi tarbimine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu, sest ta oli mitmel korral karistatud AS õ 71 alusel.. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus B.O temale Tartu Maakohtu 03.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4