(4)Kinnipidamisasutusest H.M kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 29 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav õppis alates 08.09.2008 üldhariduskooli 9 klassis, eksamitele ei lastud ja jäi klassikursust kordama. Loobus klassikursust kordamast. Läbis 13.10-11.11.2009 noorteprogrammi Equip. Läbis Viru Vanglas toiduvalmistamise kursused 80 h. Sotsiaalpedagoogiga ja psühholoogiga toimusid vestlused. Kinnipeetava ema elab eramajas aadressil xxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus elab tema vanaema. Vanaema ei ole nõus kinnipeetavat enda juurde vabanemisel võtma. Kinnipeetav on alghariduse saanud xxx. Viru Vanglas jätkas isik oma õpinguid 9.klassis, kuid julgeoleku kaalutusel kohaldati isiku suhtes liikumispiirang, mille tõttu jäi kool pooleli. Isik väidab, et enne vangistust tarvitas alkoholi kord nädalas. Väidab, et alkoholijoobes esineb temal vägivaldne ja enesevalitsuse kaotamisega agressiivne käitumine. Enne vangistust juhuslikult suitsetas kanepit. Sõltuvuse probleemi ei ole. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, arvel olnud 2007 käitumiskontrollnõudeid ei täitnud, kuna pani toime uuesti kuritegusid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Hetkel kannab karistust varavastaste kuritegude eest, mille käigus on isik ähvardanud, kekitanud kehavigastusi, rikkunud avalikku korda ning kannab ka eelnevalt määratud tingimisi karistust vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Kinnipeetav on süsteemaatiline distsipliini rikkuja (25 kehtivat distsiplinaarkaristust) ning julgeoleku kaalutlustel on selle tõttu kohaldatud tema suhtes liikumispiirang. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Ettekande koostaja hindab kinnipeetava uue võimaliku kuriteo sooritamise riski jätkuvalt kõrgeks. Hetkeseisuga ei ole kinnipeetava käitumist mõjutavad välised tegurid muutunud ning on tõenäoline, et olukord on sarnane ka nt. kuue kuu või aasta pärast. H.M ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine oleks mõeldav, kui isiku sisemine valmisolek muutusteks on tõusnud-hetkel on see ametniku hinnangul küsitav. Ettekande koostaja arvates oleks kinnipeetava võimalik ennetähtaegne vabastamine käeoleval ajal ennatlik, mistõttu hetkel ka ei toeta H.M ennetähtaegset vabastamist tingimisi. H.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõustetul on hulgalisi distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et isegi vanglarežiimis ei ole isik võmeline oma käitumist kontriolli all hoidma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

(4)Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude (varguse, röövimise) eest. Isikut on varem 2 korral karistatud tingimusliku karistusega, ühel korral on tingimuslik karistus pööratud täitmisele. Viimasel katseajal pani toime varguse, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, kinnipeetava poolt põgenemise, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tartu Maakohtu 12.05.2008 kohtuotsusega karistati teda eelpool nimetatud kuritegude toimepanemise eest 2 aastase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Tartu Maakohtu 22.03.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 2 aastat 1 kuu 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et H.M on 5 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 4 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.M puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse jooksul 29 korral karistatud distsiplinaarkorras, nendest 23 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Omab 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. H.M on karistatud muuhulgas ka vanglaametniku korralduste eiramise, vanglaametniku solvamise, vanglaametniku töö segamise, vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omamise eest. Samuti on H.M suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolukuabinõusid kuna isik on korduvalt näidanud üles allumatust vanglaametnike korraldustele, süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja Vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Rikkumiste arv ja iseloom näitavad, et vangistuse ajal ei ole H.M oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-1-96-06, p 8.1). Positiivseks võib lugeda, et isik läbis Viru Vanglas noorteprogrammi Equip ja toiduvalmistamise kursused 80 h. Isiku isikuttõendav dokument EV pass on oma kehtivuse kaotanud. Kehtivat isiksust tõendavat dokumenti ei oma. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressil xxx taluxxx. Aadressil xxxxxxTxxxelav vanaema ei ole nõus kinnipeetavat enda juurde vabanemisel võtma. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama oma ema Txxx ja tema abikaasa Ixxx Sxxxi juurde Vabanedes on H.M võimalus asuda tööle xxx. Garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala omandanud ei ole Samuti võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal (29 distsiplinaarrikkumist) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel ja pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.M-ile piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtu arvates H.M kriminaalhooldusele ei sobi. H.M puhul peab kohus eriti tähtsaks vangistuse ajal sotsiaalprogrammide läbimist, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsusega. 3

(4)Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud H.M uut kuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes