← Eesti

1-10-7255/6

1-10-7255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7255 (09230113920) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule D.I-le .

  1. Asitõendid: sõiduautost Mercedes Benz Vito riikliku registreerimismärgiga XXX äravõetud asjad:
  2. akulaadija Dania nr. 50513249;
  3. väike vasar;
  4. elektrikäi;
  5. sahtlite kinnitused - 11 tk.;
  6. metallist raudkang;
  7. suur nuga;
  8. kruvikeeraja;
  9. plastmassist detail;
  10. kleeplint;
  11. aku käivitamisjuhtmed;
  12. klaviatuuri numbrid;
  13. kaks arvutijuhet ja väike hõbejuhe;
  14. hõbedast ja pruuni värvi kleeplindid - 2 tk.;
  15. kõrvaklapid;
  16. mõõdulint;
  17. №kia HS-23 handsfree;
  18. väike ventilaator;
  19. sammulugeja Aeg koos juhendiga;
  20. väike hari, sigar, üks pesuklõps, kahepoolne kleeplint;
  21. kangast kate;
  22. musta värvi kunstnahast kott;
  23. kilekott Braun;
  24. töökindad Briko;
  25. silikoonpasta;
  26. voolikuga ehituspüstol;
  27. BSCS Europe käekott;
  28. Nike Air käekott;
  29. kraabits Würth;
  30. automaki Sony esipaneel;
  31. Nike tossud s. 45;
  32. binokkel kotis;
  33. väike teatrikott;
  34. pokskindad Falco;
  35. kilekott Prisma koos tolmuimejaga pakendis;
  36. spordikott Dutchman;
  37. spordikott Baseball koos erinevate tööriistade, metalltorude ja kruvidega jm.
  38. naastrehvid – 4 tükki, mis on vormistatud leiuna ja antud Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonda hoiule kuni omaniku tuvastamiseni, jätta Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonda asjade omanike tuvastamiseni ja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele.
  39. Asitõendid: mobiiltelefon №kia 2610 koos Sim-kaardiga, kaks märkmikku, plastmassämber koos Knauf segudega (3 pakki), mis tagastati omanikule D.I-le ,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule D.I-le.

44. Asitõendid: peegel, õhkpüstol GAMO P-23 nr. 04-4C-851815-08, sae varuterad, mälupulk Acme 1Gb, kohver tööriistadega LIFT, mis tagastati omanikule D.I-le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule D.I-le.

45. Asitõendid: valuveljed suverehvidega (4 tk), mis tagastati omanikule UV´le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule UVle.

46. Asitõendid: Spordikott Mountan Expedition, elektriline ketassaag Black-and-Decer, auto tolmuimeja Car-Line/All Rider koos pappkarbiga, dekoratiivlint air-line pakendis, tiigrimustrilised istmekatted (2 tk), salongivalgustuse komplekt pakendis, dekoratiivpedaalide komplekt pakendis, üks saekett koos hammasrattaga, porimatid (4 tk), mis tagastati omanikule MÕ’ile,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule MÕile.

47. Asitõendid: suusasaapad Fischer, mis tagastati omanikule ÜS’ile,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule ÜSile.

48. Asitõendid: suuskade triikraud SWIX kohvris, rullsuusad Swenor, suusad Fischer, mis tagastati omanikule ER’ale,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule ER.

49. Asitõendid: subwoofer (bassikõlar) Magnat Edition B30, jalgpallitossud NIKE, musta värvi kohvris akutrell, kruvikeerajate komplekt karbis, PlayStation 2 konsool koos kahe puldiga, neli kruvikeerajat, ehitusnuga koos varuteradega, jope Croupp, jope Reserved, seljakott Adidas, pikendusjuhe, CD hoidik koos 17 plaadiga, DVD film, Thom tehnika CD plaat, TDK plaat kaanega, tarkvara plaat CD Epson (3 tk), CD ümbris, mis tagastati omanikule EMle,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule EM.

50. Asitõendid: kilekott koos kosmeetika tarvikutega, päevituskreem, päevitusõli, peavõru, 6 žiletid, BaByliss juukselõikuri komplekt, mänguauto akulaadija New Brught, rulluisud Rossingol, jope Polar Dreams ja jope Five Seasons, naiste saapad, särk, kaks pikkade varrukatega särk, pesu komplekt koos riidepuuga, karvane krae, mis tagastati omanikule SS’le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule SSle.

51. Asitõendid: musta värvi kott, milles olid raamatud, sõnastikud, kujukesed, fotod jt, mis tagastati omanikule NS´le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule NSle.

52. Asitõend: motoroller QM50QT, mis tagastati omanikule JZ’le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule JZle.

53. Asitõendid: CD mängija/radio Pioneer DEH-P5500MP ja GPS seade TOM-TOM, mis tagastati omanikule LP’ale,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule LPale.

54. Asitõendid: õhuballoon, kaks kruvikeerajat, lapiktangid ja pakk prügikottidega, mis tagastati omanikule DS,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule DSle.

  1. Asitõend: musta värvi mapp, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
  2. Asitõend: halli värvi mantel, mis tagastati omanikule VP’le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule VPle.

57. Asitõendid: kilekott, lauatelefon Panasonic, arvutikaitse ekraanvarjuga, lauatelefon Siemens, kõrvaklapid, mikrofon, 4 mütsi, modem, 4 ämbrit, kapp, laud, bürootool ratastega, paberitega kaaned ja mapid, hari, mis tagastati omanikule TP’le,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule TPle.

58. Asitõend: kangatükk, mis tagastati omanikule KT,

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule KT.

  1. Asitõend: õhkpüstol kaliibriga 9mm kohvris, mis saadeti Lõuna Politseiosakonna väärteomenetluse alustamise otsustamiseks jätta Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonnale kuni alustatud menetluses lahendi tegemiseni.
  2. Asitõend: kilekott koos kangatükkidega, puust küünlaalus, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
  3. Asitõend: Olympic Casino Bonus Clubi kaart, mis tagastati omanikule Olympic Casino Eesti AS’ile,

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule Olympic Casino Eesti ASle.

62. Asitõend: sõiduk Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga 114MLI, mis tagastati omanikule AG’ile,

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule AGile.

  1. Asitõendid: taskulamp ja sündmuskohalt võetud DNA proovid, murtud noatera tükid, mis anti hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
  2. Asitõend: sõiduk Ford Focus riikliku registreerimismärgiga XXX, mis tagastati omanikule HA,

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule HA.

65. Asitõendid: musta värvi nahast portfell, kõrvaklapid №kia HS47 ja disk OVI №kia Suite 0751359 ümbrusega, kollased märkpaberid Alter õigusbüroo nimega, paber telefoni numbriga, ümbrik 4 fotoga, dokumendid, musta värvi vihik, kaart, tühi ümbrik, mapp koos ARK erinevate dokumentidega, mapp koos erinevate notariaalselt tõestatud volikirjadega (nr 1339, 2063, 1821, 666, 3123, 6659), mapp koos lihtvolikirjaga, vara hindamise akt, EMT kasutusleping, mapp koos valge paberiga, mapp koos müügilepingutega nr 621, 4239, 3121, 3920, CD plaadid: My doc Folders 10.2006, Microsoft Office XP Small Business, My dokumente, OÜ Eddicont, A.L, Prolain Holding visiitkardid, kolm PIN-kalkulaatori nr XXX, SEB XXX, CD plaat Epro, 4 pastapliiatsit, preservatiiv Romed, MP3 mängija Philips 4GB koos kõrvaklappidega, mälupulk №kia Nseries USB Elash Disk 64Mb nr 089709, presstempel Amro Holding L.P nimele, 2 tavatemplit Handy Stamp SQ-32, märkmik, Tele2 Simpel kaardid nr 58509397, 58509396, 58509395, 17 kliendikaarti, s/a Volvo riikliku registreerimismärgiga 282APB registreerimistunnistus, s/a Mercedes Benz E270 dokumendid, mis tagastati omanikule A L’ile,

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade 7 omanikule A Lile.

66. Asitõend: CD plaat Kotkapoja 2 turvakaamera salvestusega

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad Kr

MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd täielikult tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate R.O , D.I , Kristiina-Olga G.F-i ja J.V süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute LP´a, RLi, DS, KL´i, JZ, AGi, HT, VP, TP, KT, RV’i, ÜS’i, AM’i, KS, UV, MÕ’i, PK, ER, UV, EM, SS ja A L ütlusi, OÜ LH, JZ avaldust, tunnistajate PS’e, M R , A K ’i, G R ’i, Š M , M G , T B , G B ’i, A P , R K , S I , E A , V V , H A ’i ja T P ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Marko T ’e, Kalev L , Marko T ’e ja Igor G ’i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, kahtlustatavate kinnipidamise protokolle, väärteoprotokolle nr. 230207002731, 230207002731, 230207003046, 230207003499, 230207004822, väärteomenetluse 230207003046 lõpetamise määrust, R.O poolt vara väljaandmise akte, sõrmejäljeekspertiisi akti nr. SS-027009/2385, sõidukite vaatlusprotokolle, sõiduki pukseerimise akte, kinnipidamise ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava R.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on R.O-le esitatud süüdistus 7 varguse episoodis, millised ta pani süüdistusakti kohaselt toime ajavahemikul 02.03.2009 kuni 26.01.2010, so vähem kui 10 kuu jooksul. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks ning süüdistatava käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest kuuel korral pandi kuritegu toime sisenemisega kas sõidukisse, elamu trepikotta, keldrisse või garaaži ning kõigil kordadel on sisenemine sõidukisse või ruumi toimunud sõiduki või ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kolme varguse toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Peale selle on on süüdistatava R.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.O karistatud Harju Maakohtu 29.03.2006 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi ühe aastase vangistusega ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega kehtis 8 süüdistatava suhtes üheaastane sõiduki juhtimise keeld kogu selle aja, mil süüdistatav kandis karistust kinnipidamisasutuses ja lisaks kohtuotsusega määratud ühe aasta alates süüdistatava vabanemisest karistuse kandmiselt. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 08.05.2007 ning seega kehtis sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine alates 08.05.2007 kuni 07.05.

  1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti R.O mootorsõiduki juhtimisel kinni 03.07.2007, 12.08.2007, 04.09.2007, 14.10.2007 ja 24.11.2007, seega ajal, mil jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega oli temalt ära võetud sõiduki juhtimise õigus. Seejuures peab isik ise sellist lisakaristust täitma ning hoiduma sõiduki juhtimisest jõustunud kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul. Seega R.O hoidis tahtlikult kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest ning kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena, so KarS § 329 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on D.I-le esitatud süüdistus 5 varguse episoodis, millised on toime pandud 2009 aasta juunist kuni 2010 aasta aprillini, so 10 kuu jooksul. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks ning süüdistatava käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest neljal korral pandi kuritegu toime sisenemisega kas sõidukisse, elamu trepikotta, keldrisse või garaaži ning kõigil kordadel on sisenemine sõidukisse või ruumi toimunud sõiduki või ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kõigi varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav varastas koos teise isikuga Swedbank Liising ASle kuuluva ja AGi kasutuses olnud sõiduauto VW Passat maksumusega 437 500 krooni koos autos olnud esemetega, varastades kokku vara 443 700 krooni ulatuses, milline kahju on hinnatav suure varalise kahjuna KarS § 199 lg 2 p 6 mõttes, kuivõrd see kahju ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani J.V 26.01.2010 toime kaks varavastast kuritegu, olles sel ajal isikuks, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest ja kelle karistus uue varguse toimepanemise ajaks ei olnud kustunud. Samas pani süüdistatav toime kaks vargust järjest. Seega on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning süüdistatav oli KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungiti mõlemal korral elamu keldrisse ning kõigil kordadel on sisenemine ruumi toimunud ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kõigi varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona. 9 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Olga-Kristina G.F-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Olga-Kristina G.F grupis koos D.I, Marko Tunis’e ja R.O-ga 19.11.2009 kella 03.35 paiku tungis sisse T -V OÜ-le kuuluvasse garaažiboksi nr 9, aadressil Tallinn XXX ja võtsid sealt ära VP’le kuuluva sügismantli maksumusega 3000 krooni ning G OÜ-le kuuluvat vara 5702 krooni väärtuses ning samuti Keeli Teede´le kuuluva kangatüki maksumusega 100 krooni, kokku võõrast vara 8802 krooni väärtuses, mille laadis D.I autosse, kuid ei jõudnud oma tegu lõpuni viia, kuna peeti politseipatrulli poolt kohapeal kinni. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis süüdistatav võõrasse garaaži ruumi valdaja tahte vastaselt, mistõttu leiab kohus, et tegemist on sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et varguse toimepanemisel tegutses süüdistatav isikute grupis koos teiste süüdistatavatega, tegutsedes koos teistega kooskõlastatult ja kaastäideviijana ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmine ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu on taoline käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes varguse toimepanemisena grupi poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kuivõrd süüdistatav ei jõudnud kuritegu lõpule viia ja ta peeti kinni, siis on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on D S esitanud tsiviilhagi 8200 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete ning sissetungimisega tekitatud kahju väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja sissetungimisega tekitas kahju R.O, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 8200 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt D S ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on RL esitanud tsiviilhagi 500 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamta loodi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva loodi varastas R.O , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi 10 rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt RL´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KL esitanud tsiviilhagi 3208.30 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgrataste osade väärtust ning remondiga tekkinud kulu. Kannatanu on tsiviilhagi tõendamiseks esitanud kviitungi jalgrataste osade maksumuse ja montaaži teostamise kohta. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas R.O , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3208,30 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.O-lt KL’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 3978 krooni nõudes, mis sisaldab endas keldriukse kahe lukusüdamiku lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid ukselukkude lõhkumisega kahju R.O , D.I ja J.V . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3978 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt R.O-lt , D.I-lt ja J.V-lt KÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on UV esitanud tsiviilhagi 100 krooni nõudes, mis sisaldab endas sissemurdmisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvasse keldrisse murdsid sisse R.O, D.I ja J.V . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja 11 kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõistasolidaarselt R.O-lt , D.I-lt ja J.V-lt UVkasuks. Kohtueelsel menetlusel on MÕ esitanud tsiviilhagi 150 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata saeketi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastasid R.O , D.I ja J.V . Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 150 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt R.O-lt, D.I-lt ja J.V-lt MÕ’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on A L esitanud tsiviilhagi 4800 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas D.I-ga ühiselt tegutsenud seni tuvastamata jäänud isik. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4800 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb 12 hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista D.I-lt A L kasuks. R.O-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 329 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Süüdistatavat süüdistatakse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises viiel korral. Süüdistatav vabanes Harju Maakohtu 29.03.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt 08.05.2007 tingimisi ennetähtaegselt karistuse ärakandmata osaga 5 kuud ja 8 päeva katseajaga 1 aasta ning määratud katseaja jooksul pani toime viis tahtlikku kuritegu. Vaatamata sellele, et teda korduvalt kinni peeti, jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud süütegude arv ja nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlus annavad kohtule aluse hinnata, et süüdistatava süü ei ole väike ning süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd süüdistataval puudub pikemat aega sissetulek ning teda süüdistatakse ka varavastaste kuritegude toimepanemises, asub kohus seisukohale, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavale inkrimineeritud Kar § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudus ja puudub käesoleva ajani süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka elatisvahendite saamine varguste toimepanemisest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Menetletavas kriminaalasjas on R.O-le esitatud süüdistus 7 varguse episoodis, millistega kuuel korral lõppkokkuvõttes tekitati varaline kahju ja üks vargus jäi katse staadiumisse. Seejuures peeti teda korduvalt kahtlustatavana kinni ja vabastati seejärel, andes talle võimaluse edasise käitumise muutmiseks, kuid sellele vaatamata jätkas süüdistatav järjekindlalt varguste toimepanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ja tekitatud kahjude suurusest ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavale tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas ilmneb kriminaaltoimikust, et süüdistatav on menetluse vältel aktiivselt kaasa aidanud kuritegude avastamisele, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistused alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud eriliigilised süüteod on toime pandud eraldi tahtlusega, need kuriteod riivavad erinevaid õigushüvesid ja on toime pandud erineval ajal ja pikema aja jooksul, mis näitab süüdistatava väljakujunenud negatiivset suhtumist õiguskorda, asub kohus seisukohale, et karistusi liites ei ole võimalik kergemat karistust kaetuks lugeda raskema karistusega ning mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud osa tegudest on toime pandud katseajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuulub käesoleva otsusega mõistetavale liitkaristusele kuritegude kogumis liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 sätete alusel. D.I-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. 13 Kriminaaltoimiku andmetel puudus ja puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 6 korda. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus viies varguse episoodis, millistest ühega tekitati suur varaline kahju. Vaatamata ühe varguse toimepanemiselt kinnipidamisele, jätkas süüdistatav varguste toimepanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest, eesmärgiks seatud varaliste kahjude suurusest ning tegelikkuses tekkinud varalistest kahjudest pärast varastatu äravõtmist. Samas peab kohus vajalikuks karistuse määra valikul arvestada ka sellega, et süüdistatava käitumist iseloomustab neli erinevat kvalifitseerivat tunnust, mis näitab inkrimineeritud tegude ohtlikkust. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava süüd ei saa pidada väikeseks, vaid pigem suureks ning kohus leiab, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 14.12.2007 otsusega varguste toimepanemise eest ning mõistetud karistusest pöörati koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust, mille ärakandmiselt vabanes süüdistatav 27.12.
  2. Süüdistatava suhtes kohaldati katseaega 2 aastat ning kaks temale inkrimineeritud kuritegu pani süüdistatav toime temale määratud katseajal. Sellele järgnevalt pikendati süüdistatava suhtes kohaldatud katseaega ühe aasta võrra ning süüdistatav pani pikendatud katseaja jooksul toime veel kolm vargust. Sellised andmed näitavad süüdistataval õiguskuulekuse jätkuvat puudumist. Samas leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna võib arvestada aktiivset kaasaaitamist kuritegude avastamisele, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. J.V-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja ta kandis eelmist karistust. Varasema otsusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata jäetud 7 kuuline vangistus aga pöörati täitmisele ning käesoleval ajal kannab ta juba järgmise otsusega mõistetud liitkaristust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat kahe varguse toimepanemises, mis on toime pandud katseajal. Mõlemad kuriteod on toime pandud ühel päeval ning vaatamata varastatu suurele kogusele saadi varastatu kätte. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt ei olnud süüdistatava osalus ka niivõrd aktiivne kui teistel süüdistatavatel nende kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat on juba vahepeal karistatud ning ärakandmata karistus on samuti täitmisele pööratud, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid ning süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning kuriteoepisoodide vähesust arvestades peab kohus võimalikuks lugeda käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema liitkaristusega. G.F-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 14 aastat. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse katse toimepanemises, sellest tulenevast süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades süüdistatava tahtlust varalise kahju tekitamisel ning see tahtlus ei olnud suunatud sellise kahju tekitamisele, mis mõningal määral ületaks väheväärtusliku vara väärtust, leiab kohus, et süüdistatavale ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja tal on ülalpidamisel alaealine laps, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja veel kriminaalhooldaja järelevalvet ning kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid minimaalse katseajaga. Märt Toming kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.