järgi, O.H süüdistuses
KAJA O.H isikukood 46410075218, Eesti kodanik; emakeel - eesti keel, keskharidusega; elukoht xxxx; ei tööta, õpib xxxx, xxxx. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld Süüdistatavad Sirje Merilo O.H isikukood xxx; Eesti kodanik; emakeel - eesti keel, keskharidusega; elukoht xxxx; ei tööta. Varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud kahel korral Tõkend - elukohast lahkumise keeld Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil 16.01., 19.01. ja 23.01.2012, üldmenetluses Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, RESOLUTSIOON § 175 lg 1 p 5, 9, §176 lg 2, § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: mõista. KAJA O.H süüdistuses
järgi, kannatanu R A 05.12.2010 episoodis, õigeks KAJA O.H süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust.
alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Kaja O.H 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 24.01.2012. 1 O.H süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust.
alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui O.H 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 24.01.
O.H on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 19.03.2010 kella 21.30 paiku xxxx asuva Xxxx spordihoone juures lõi alaealiste V Ku ja M N pead omavahel tugevalt kokku ja seejärel tõukas neid tugevalt vastu seina, tekitades kannatanutele füüsilist valu. O.H, tekitades kehalise väärkohtlemisega teistele inimestele valu, pani toime
II Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kaja O.H ja O.H end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades mõlemad, et ei ole kedagi löönud. Kannatanu O T rääkis kohtuistungil, et süüdistatavaid tunneb ta kui Xxxx inimesi, vaenu ei ole. 19.03.2010 õhtul peale kella kaheksat oli ta koos M N ja V Kuga Xxxx spordihoone juures lumesõda mängimas. Nad ei loopinud lumega spordihoonet, ei sihtinud ega tabanud üksteist ka näkku. Nähes umbes 20 m eemal naisterahvast kõndimas, viskas ta tähelepanu saamiseks tema poole lumepalli, kuid ei tabanud. Naisterahvas rääkis seepeale midagi, nad tundsid temas ära Kaja O.H, kuid kuna ta oli kaugel, polnud sõnu kuulda. Nemad midagi naisterahvale ei öelnud. 10-15 minuti pärast tuli Kaja O.H ühelt poolt ja O.H teiselt poolt spordihoonet. Ta sai aru, et neid tullakse korrale kutsuma. Ta haaras V Ku koti ja hakkas ära jooksma, kuid O.H võttis M N ja V Ku kinni ning kutsus tedagi tagasi ja ta läks. O.H hoidis M Nl ja V Kul turjast ja lõi nad omavahel nägupidi kokku, tema seisis sealsamas, poolteist meetrit eemal. Ta ei mäleta, mis O.H täpselt ütlesid, kuid kutsusid neid korrale, süüdistasid spordihoone lõhkumises, lumepallidega loopimises. Seejärel läks tema Kaja O.H juurde, kes lõi teda rohkem kui ühe korra vist lahtise kinnastamata käega näkku. Mida Kaja O.H löömise ajal ütles, ta enam ei mäleta. Siis kästi neil seista spordihoone seina ääres, tema läks sinna koos Ku kotiga. Siis O.H lükkas rinnust hoides V Ku vastu seina. kas M Nt ka lükkas, ta ei mäleta, kuid tema arust lükati M.Ntki. Seejärel helistas K.O.H tema isale. Löömise tagajärjel oli tal parema silma all 3 cm kriimustus ja sinikas ning laubal oli 4 cm kriimustus. Arstil käis ta järgmisel päeval ja 22.03.2010 sai vigastuste kohta arstitõendi. Kannatanu esindaja R T kinnitas kohtus, et O.H ja Kaja O.H on talle tuttavad, vaenulikke suhteid ei ole. 19.03.2010 kella 21.40 paiku helistas talle väga ärritunud Kaja O.H ja kaebas, et poisid, ka tema poeg, taovad ja lõhuvad Xxxx spordihoonet. Konkreetselt lõhutud polevat siiski midagi. Ta püüdis K.O.H rahustada ja lubas hiljem pojaga rääkida. Helistas pojale pool tundi hiljem ja kuulis temalt sama seletust mis täna kohtus. Poega nägi järgmisel hommikul kella 9 ajal, tal oli parema silma all verevalum, otsa ees ja põsel olid sellised marrastused, millele hiljem tuli koorik peale, ja oli ka teisi marrastusi, mis paranesid niisama ära. Ta saatis poja samal hommikul Xxxx perearstipunkti, kus tema vigastused fikseeriti ja sealt sai poeg ka tõendi. Rahalisi nõudeid tal ei ole. Kannatanu M N seletas kohtus, et teadis Kaja O.H kui spordihoone administraatorit, suhted neutraalsed. 19.03.2010 kella 20-21 ajal mängisid nad spordihoone juures O Ti ja V Kuga lumesõda. Kui nägid üht naisterahvast minemas, viskas O T tema suunas lumepalli, kuid ei tahtnud pihta saada, sest viskas niivõrd viltu. Naisterahvas rääkis seepeale midagi kuid oli niivõrd kaugel, et nad ei saanud jutust aru. Nad mängisid lumesõda edasi ja mõne aja pärast nägid ühelt poolt Kaja O.H ja teiselt poolt O.H tulemas. O.H võttis tema ja V Ku ja 3 lõi nad peadpidi kokku. Ta sai sellest haiget. O.H sõimas neid ja tema ei saanud aru, mille pärast. Alles hiljem sai aru, et see on sellepärast, et nad olevat spordihoonet lõhkunud, kuigi nad ei lõhkunud, vaid mõni pall võis hoonet tabada lumesõja käigus. Siis võttis O.H V Kust kinni ja lõi ta vastu seina ning seejärel lõi tema ka. Ta sai sellest rohkem haiget kui peadpidi kokkulöömisest. Kui nad seina ääres olid, lõi O.H tugevasti vastu seina ja ütles, et varsti tuleb vastu lõuga selline löök. Vigastusi ta ei saanud ja arstil ei käinud. Kohtus ütles M N ka, et nägi, kuidas Kaja O.H lõi rusikate või kätega O Tile vastu nägu. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei osanud ta põhjendada vastuolu 01.06.2010 ülekuulamisel öelduga, et ta ei näinud, mida K.O.H Oiga tegi, kuid väitis, et silmanurgast siiski nägi, et käsi käis, kas tegu oli rusika või lahtise käega, ei oska öelda. M N ema R N tunnistas, et teab O.H kui külainimesi, suhted on neutraalsed. V K on tema õepoeg. Ühel õhtul kutsus M ta õue, et Kaja O.H tahab rääkida. Kaja O.H ütles, et poisid loopisid lumepallidega spordihoonet ega allunud korraldustele. Kaja O.H on ka varem helistanud talle poja pärast. Toas poisid rääkisid, et neile oli kallale tuldud. Tema pojal polnud vigastusi, kuid V Kul oli näos üks kriips ja ta käis järgmisel päeval arsti juures. Kannatanu V K rääkis kohtus, et tundis Kaja O.H kui spordihoone administraatorit, suhted on mittevaenulikud. 19.03.2010 õhtul sai tal trenn läbi, kuid koju ei tahtnud veel minna, hakkas O Ti ja M Nga metsa all spordihoone juures lumesõda mängima. Nad ei sihtinud ega tabanud üksteist näkku, kuid ta ei välista, et mõni pall tabas spordihoonet. Nad nägid kedagi 2030 meetrit eemal teel minemas, O T tegi lumepalli ja viskas tema poole, pall ei tabanud, kukkus paar meetrit eespool maha. Siis pöördus mineja nende poole ja ta tundis ära Kaja O.H, kes ütles, et teab, kes nad on ja kui veel midagi juhtub, kutsub ta politsei. Kaja O.H väga vihase häälega ei olnud. 20-25 minutit hiljem nägid nad kedagi tulemas, tema aimas, et midagi hakkab tulema ja pani jooksu, kui O.H ütles, et jääge seisma, ja kõrvalt ütles Kaja O.H sedasama. Tema jäi seisma, läks O.H juurde. Kaja O.H haaras tal näost, et miks te nii teete. Nahast sõrmikud olid tal käes ja pigistas sõrmedega. Ta sai natuke haiget sellest. Kaja O.H süüdistas neid spordihoone lõhkumises, lumepallide loopimises vastu spordihoonet, lõhkumises ja laamendamises. Siis läks Kaja O.H O Ti juurde, ta nägi, et O T oli kummargil natuke, kätega kaitses end, käed käisid, K.O.H lõi O.Ti rohkem kui ühe korra. O.H tuli tema ja M N juurde, võttis neil turjast ja lõi neid peadpidi kokku, seejärel võttis tal rinnust kinni ja tõukas ta vastu seina. Tema läks abaluuga vastu seina ja sai haiget. O.H tõukas samamoodi ka M N vastu seina ja käskis O Til seina äärde seista. M N pea ligidal lõi O.H vastu seina ja ütles, et järgmine laks käib vastu lõugu. Seejärel helistasid O.H O Ti isale ja viisid neid M Nga koju. Tal oli huul katki, ninal ja põsel oli kriim. Järgmisel päeval käisid nad arsti juures kodus, sest tol päeval ei olnud vastuvõttu. V Ku ema I K süüdistatavaid ei tunne. Pojal nägi ta väikseid kriime nina juures laupäeva õhtul, kui talle järgi läks. Arvatavasti O Ti isa soovitusel käis poeg samal päeval arsti juures. Rahalisi nõudeid tal ei ole. Kannatanu R A seletas kohtus, et tunneb O.H kui majanaabreid, suhted on ebameeldivad, sest tema on Xxxxl xxxx ühisuse vanem ja O.H pole oma kohustusi maja ees täitnud. Suhted hakkasid halvenema maja katuse vahetuse ajal, see oli aasta enne kohtus arutatavat sündmust. O.H töötasid katusevahetusele vastu ja tegid süüdlaseks tema. Ta on teiste majaelanike volitusel andnud O.H kohtusse maja hooldus- ja remondirahade nõudes, protsess on pooleli. Lisaks on tema korter O.H korteri all ja kui O.H rõdul suitsu teevad või vaipu klopivad, jõuab see praht tema rõdule ja on väga ebameeldiv. Kui ta Kaja O.H-le sellekohase märkuse tegi, vastas too, et viskab, kuhu tahab. Kaja O.H on tema kohta politseile valekaebuse esitanud. Tookord politsei vestles Kaja O.H-ga ja lootes, et asi paraneb, ta loobus tookord politseile avalduse esitamisest. Viimati olid tema rõdul konid ja rämps 17.01.
järgi kvalifitseeritava tegevuse, so kehalise väärkohtlemise puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, kuriteo objektiivne koosseis võib seisneda tervise kahjustamises, löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu - teise inimese tervise kahjustamist ning valu tekitanud kehalist väärkohtlemist. Löömine mõjutab inimese keha viisil, mis ei ole inimestevahelises normaalses suhtlemises aktsepteeritav. Seda enam, et tegemist on täiskasvanutega, kes ründavad alaealisi. Kannatanute tegevuses ei ole kohtus tuvastatud õiguserikkumist ning kui Kaja ja O.H oligi vajadus noorukeid korrale kutsuda, siis ei saa mingil juhul pidada lubatavaks teha seda neid kehaliselt väärkoheldes.
Kaja O.H, haarates kinnastatud käega V Kut näost ning lüües O Ti korduvalt käega vastu nägu, pidi võimalikuks pidama seda, et tekitab kannatanutele valu. Samuti O.H, haarates V Kul ja M Nl turjast ning lüües nad seejärel peadpidi kokku, pidi tavaarusaama kohaselt mõistma, et tekitab sellise käitumisega poistele valu. Tema arusaamist sellest ja poistele valu põhjustamise soovi kinnitab ka tema ähvardus anda järgmine võimalik löök vastu lõugu. Seega oli mõlemal süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus
Nimetatud kuriteoepisoodis kohus Kaja O.H ja O.H teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kaja O.H-le süüks arvatud kuriteoepisoodis kannatanu R A suhtes 05.12.2010, on kohtule esitatud tõenditeks kannatanu ja süüdistatava ütlused ning tunnistajate M A ja V Ti ütlused, kes aga kumbki sündmusi vahetult tajunud ei ole. Nii R A kui Kaja O.H möönavad, et nende omavahelised suhted on halvad juba mitmeid aastaid. Seda kinnitasid ka tunnistajad M A ja V T. Kaja O.H tunnistas, et 05.12.2010 tekkis tema ja R A vahel oma kortermaja juures õues koerte pärast sõnavahetus, kuid eitas 7 kategooriliselt R A löömist. R A andis ütlusi, mis kinnitasid tema ja Kaja O.H vahel toimunud sõnavahetust ning Kaja O.H ähvardusi ja rünnakut tema vastu. Tunnistaja V T andis kohtus ütlusi kui majanaaber, kelle teada tülid O.H ja A vahel on tekkinud nii koerte kui ühisuse rahaasjade pärast, kuna O.H on ühisusele võlgu. Sellest, et Kaja O.H olevat R At löönud, kuulis ta vaid hiljem R A käest kohtule teadmata kuupäeval; vigastusi ei näinud, kuid R A oli väga ärritunud. M A ütluste kohaselt tuli abikaasa tuppa ning rääkis, et ta oli Kaja O.H-ga konflikt, mis sel korral eriti hulluks läks, kuna Kaja oli teda ähvardanud ja rünnanud, tagudes kätega pähe ja rindu. Vigastusi ta abikaasal ei näinud, nägu oli küll punane ja lapiline, kuid see võis olla ka õues töötegemisest. Seega kumbki tunnistajatest ei ole sündmust vahetult tajunud ning on sisuliselt tegemist nn sõna-sõna vastu situatsiooniga. Kohtu hinnangul ei saanud Kaja O.H ja R A vaheline konflikt kesta kuigi kaua, kuna M A ütlusest nähtub, et kuuldes väljas kriiskamist läks ta kohe rõdule vaatama, mis väljas toimub ja siis läks Kaja O.H juba minema. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-94-04 märgib, et nn sõna-sõna vastu situatsioonides peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang ehk teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Süüdimõistev kohtuotsus võib põhimõtteliselt tugineda ka vaid ühele tõendile, sh ka kannatanu ütlustele, kuid sellisel juhul tuleb eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust. Kohus ei kahtle kannatanu R A ütlustes selle kohta, et tal tekkis 05.012.2010 järjekordne konflikt Kaja O.H-ga ning et viimane võis teda ka rünnata, kuid tema ütlusi ei toeta ükski muu tõend. Võttes arvesse Kaja O.H ja R A vahelisi pikaajaliselt pingelisi suhteid, ei pea kohus võimalikuks teha süüdimõistvat kohtuotsust tuginedes vaid kannatanu ütlustele. Kohtu hinnangul R A ütlustest nähtub, et kõik Kaja O.H-ga seonduv on tema jaoks negatiivne ning sellises olukorras peab kohus põhjendatuks tõlgendada asjas tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks, mõistes Kaja O.H nimetatud süüteoepisoodis õigeks. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava 8 isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et Kaja O.H ja O.H tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
Mõlemad süüdistatavad on süüvõimelised. Kaja ja O.H-le süüks arvatud teod on toime pandud kaudse tahtlusega. Mõlemad isikud on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on O.H karistatud kahel korral. Kaja O.H-le Xxxx Spordihoone poolt antud iseloomustus on positiivne /tl. 60/.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilisemat, so rahalist karistust, kuid kuivõrd kumbki süüdistatavatest ei tööta, ei pea kohus võimalikuks neile rahalist karistust mõista, kuna see ei täida karistuse eesmärki ja seaks süüdistatavad ebamõistlikult koormavasse olukorda.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul tuleb pidada põhjendatuks karistada süüdistatavaid lühiajalise tingimusliku vangistusega minimaalse katseajaga, ilma nende allutamiseta käitumiskontrollile, kuna seda saab pidada piisavaks mõjutamaks neid edaspidi käituma õiguskuulekalt. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot; toimikust koopia tegemise kulud ja määratud kaitsjatele makstud tasud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012 RESOLUTSIOON 1. Tühistada maakohtu otsus Kaja O.H õigeksmõistmises 5.12.2010 kannatanu R A suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodis, samuti Kaja O.H-le mõistetud karistuse osas. 2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 2.1 Tunnistada Kaja O.H süüdi
2.2 Mõista Kaja O.H-le
järgi karistuseks 2 kuud vangistust, mis jätta
sätteid kohaldades 3-aastase katseajaga tingimuslikult kohaldamata, kui Kaja O.H ei pane selle kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.