KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk 1-10-2918 (09240103711)

§ 306; 309 lg 2; 310 lg 2; 311, 312, 314; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: O.P Kar

S § 114 p 4 esitatud süüdistuses õigeks mõista süüdistatava kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu. O.P KarS § 418 lg 1 esitatud süüdistuses õigeks mõista süüdistatava kuriteo tuvastamatuse tõttu. 2 Kannatanu J. N. tsiviilhagi summas 21000 krooni (1342.14 eurot) jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud: 980 krooni Ekspertiisiakti nr.TB-189-09/3960 6800 krooni -Surnu (R.O.)ekspertiisiakt nr.317 ( lk.14 2 kd) 13.11.2009; 3920 krooni -Tulirelvaekspertiis TB-156-09/3400 9.10.2009 lk.16-19) 1715 krooni - Ekspertiisiakti nr.TB-163-09/3500 31.08.2009 ( 2kd lk.2226); 3650 krooni -Ekspertiisiakt n r. GE-1046-09/3499 (DNA süljeproovid R.O.ilt, A.Tulinilt ja 2 suitsukoni võrdlusmaterjal 2 kd lk. 30-34); 2450 krooni Ekspertiisiakti nr. TB-187-09/3958 (lk. 53-55 2 kd); 7840 krooni Ekspertiisiakti nr. TB-024-10/425 (2 kd. tlk.75-80); 6800 krooni -Surnu (T. T. ) Ekspertiisiakti nr. 310 (tlk. 162-173 2 kd); 8030 krooni- Ekspertiisiakti nr. GE-0996-09/3306 (DNA ekspertiis ); 4410 krooni -Ekspertiisiakti nr. TB-188/09/3959 -jätta riigi kanda

§ 181alusel.

Asitõendid: T. T.´le kuuluvad esemed – ”More” suitsupakk kahe sigaretiga, välgumihklid kaks tükki, üks kasutatud süstal, võtmed kuus tükki kollast värvi võtmehoidjaga, tikud – hoitakse kriminaalasja materjalide juures hävitada; T. T. riided – jalatsid, sokid, sõrmikud, teksajope, pullover, spordipüksid, töökombinesoon, aluspüksid - hävitada; T. T. DNA proov; 37 paukpadrunit; 4 padrunikesta - hävitada; R. O.i riided – sokid, jalatsid, teksajope, teksapüksid, T-särk, aluspüksid, müts – hoitakse Ida Prefektuuri hoiuruumis Jaama 6 Jõhvi ja R. O.i mobiiltelefon №kia 3310 DIIL Sim kaardiga tagastada R.O.i vanematele J. O.ale või D. O.ile; R. O.i surnukeha lahkamisel avastatud kuulid - kolm tükki, 31.08.2009 sündmuskoha täiendaval vaatlusel (Kiviõli Vana Tuhamägi) avastatud padrunikestad kolm tükki, T. T. surnukeha lahkamisel avastatud kuulid kolm tükki, sündmuskohal Kiviõli Pargi tn 16.08.2009 avastatud padrunikestad kaks tükki, 29.09.2009 I. F.i ütluste olustikuga seostamise käigus avastatud kolm kuuli - jätta EKEI käsutusse; O. D.lt ära võetud plastmassist karp (tlk. 141-144 1 kd) - tagastada O. D.le; O.P mobiiltelefon Nokia 6630 ZEN Sim kaardiga; EMT kõnekaart Simpel ilma Sim kaardita numbritega +37256397702; EMT kõnekaart numbriga 53625903; EMT Sim kaart nr 8937201006110531505FEMT; O.P-lt läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 6500s-1 Sim kaardita- tagastada O.P-le või tema poolt avaldatud isikule; 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav pärast välja kuulutamisest 05.03.2012 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 21.03.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus O.P on antud kohtu alla ja süüdistatakse KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 16.08.

1. aastal ajavahemikul kell 03.00 – 05.40 Kiviõlis Pargi tänaval garaažiboksi nr xx juures, tulistas ta tahtliku tapmise eesmärgil väikekaliibrilisest püstolist kaliiber 5,6 mm neli lasku T. T.le pähe, tekitades talle kehavigastused, millede tagajärjel viimane suri, nimelt: esimene lasuvigastus - sisenemisavaga vasakul põsel, keele vasaku poole vigastuse ja 26.hamba ning kõvasuulae killunenud murruga; teine lasuvigastus -sisenemisavaga parema kõrvalesta nibuosal alalõualuu nokkjätke ning põsk-silmakoobaste murdudega; kolmas lasuvigastus – sisenemisavaga paremal oimuluul kõrvalesta taga, suuraju parema poolkera osalise purustusega; neljas lasuvigastus – sisenemisavaga paremal poolkuklapiirkonnas, väikeaju parema poolkera osalise purustusega. Antud kehavigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Peale selle, O.P , olles isik, kes varem pani toime teise inimese tapmise, taas 16.08.2009 peale kella 22.08 Ida-Virumaal Kiviõli linna lähedal asuva Vana Tuhamäe juures tulistas ta tapmise eesmärgil väikekaliibrilisest püstolist kaliiber 5,6 mm kolm lasku R. O.ile pähe, tekitades talle kehavigastused, millede tagajärjel viimane suri, nimelt: esimene lasuvigastus – sisenemisavaga paremal pool kuklapiirkonnas koos kuklaluu killunenud murru, peaaju kõvakelme ja peaaju parema kuklasagara vigastusega; teine lasuvigastus – sisenemisavaga paremal pool oimul koos parema oimuluu killunenud murruga, peaaju kõvakelme, peaaju parema oimusagara, basaalganglionide piirkonna mõlema poole ja vasaku oimu-otsmikusagara vigastusega; kolmas lasuvigastus – sisenemisavaga parema oimuluu nibujätke piirkonnas koos parema oimuluu killunenud murruga, peaaju kõvakelme ja parema oimusagara, vasaku kiirusagara vigastuse, parema kiiruluu killunenud murru, vasaku kiiru-oimusagara vigastuse ning põhiluu 4 killunenud murruga vasakul. Antud kehavigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani O.P toime mõrva, so tapmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.t. pani toime Karistusseadustiku § 114 p 4 ettenähtud kuriteo. Peale selle O.P süüdistatakse Karistusseadustiku § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata relva ja laskemoona käitlemiseks luba vastavalt RelvaS § 34 lg 2, omandas eeluurimise käigus seni tuvastamata asjaoludel ja ajal kasutuskõlbliku väikekaliibrilise „Makarov“ tüüpi tulirelva, kaliiber 5,6 mm koos summutiga ning omandas eeluurimise käigus seni tuvastamata asjaoludel ja ajal vähemalt 21 selle relva ääretulepadrunit, hoidis neid oma autos xxx reg.nr xxx ja oma garaažis ning kandis relva koos padruniga kaasas, kasutamise eesmärgil, tulistas 16.08.
2. aastal ajavahemikul kell 03.00 – 05.40 Kiviõlis Pargi tänaval asuva garaažiboksi nr xxx juures neli lasku T. T.le pähe, tulistas 16.08.2009 peale kella 22.08 Ida-Virumaal Kiviõli linna lähedal asuva Vana Tuhamäe juures kolm lasku R. O.ile pähe ning tulistas 2009 kevadel Kiviõli, xxx asuvate põõsaste juures 10 lasku puusse ja pesumasina paagi pihta. Oma tegevusega pani O.P toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, hoidmise ja kandmise, s.t. pani toime Karistusseadustiku § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 306

lg 1 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muuhulgas järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises; Algul tuleb kohtul tuvastada faktiliste asjaolude kogum, mis on isikule esitatud süüdistuse aluseks ja milline on isikule süüksarvatud tegu. Järgmisena kontrollib kohus, kas teo on toime pannud süüdistatav. Järgmiseks kontrollimise astmeks on teo õigusvastasus KarS-u mõttes. Lõpus otsustab kohus isiku süüdioleku kohta KarS § 32 mõttes. Kohtuasja lahendamisel lähtub kohus kolmeastmelisest deliktistruktuurist. 5 Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei ole talle inkrimineeritud kuritegudega kuidagi seotud, R. O.i ja T. T. tapmist ei ole ta toime pannud. Kohtuistungil uuritud tõenditega leiab kohus tuvastatuks järgmiste asjaolude esinemist. T.T. episood K 2 lk 121-130 16.08.2009 kl 07.10-10.00 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Pargi tänaval Kiviõlis asuvate garaažide, nimelt boksi nr xx, lähedal, on avastatud meessoost isiku laip. Laip on garaažide juures oleval teel selili. Laiba peast vereloigus 85 cm kaugusel on avastatud väikekaliibrilise relva padrunikest. Laiba pea all on avastatud veel üks sarnane padrunikest. Kohtuarsti teatel kl 09.05 ei ole kangestumine välja kujunenud. Laiba käes on töökindad, seljas on kombinesoon, mille rinnataskus on kasutatud süstal. Laiba kõrval vereloigus on kaks mutrivõtit, akulamp. Laiba vasaku käe all on kilekott, milles on padrunvõti ja paindunud kruvikeeraja. Laiba näol ja pea piirkonnas on verega määrdumised ja nired. Visuaalselt on tuvastatud kaks verevalumit, vasaku ja parema silma ülemisel laol. Parema kõrvanibu alumisel osal on rebenenud haav, sondeerimisel teel mitte vähem kui 4 cm sügavusega, haava pikkus 1,4 cm. 5.garaažirea otsas puu all on avastatud jalgratas.

1. ja
2. garaažirea poole on kanalisatsiooniluugi juures avastatud maas metallist punast värvi tangid, mille ots on ära murdunud. Kohus märgib, et sündmuskoha vaatlusprotokolli p 6 kohaselt ei olnud kohapeal avastatud esemete kohta rakendatud mingeid meetmeid, ehk esemed ei olnud süstematiseeritud, pakendatud vms. Asitõendite, nimelt 2 padrunikesta menetluslik liikumine ei ole seega alates sündmuskoha vaatluse teostamisest jälgitav. Millal asitõendid saabusid DNA ekspertiisile, et ole ekspertiisiakti pinnalt tuvastatav. Kindel on see, et kaks padrunikesta oli eksperdile toimetatud kahes pakendis ja vähemalt 01.10.2009 oli padrunikestad tagastatud uurijale (vt ekspertiisiakt k 2 lk 177). Kus ja millistes tingimustes viibisid kaks padrunikesta kuni DNA ekspertiisile saatmiseni, ei ole kriminaalasja materjalide alusel jälgitav. Kohus juhib ülaltoodud asjaoludele tähelepanu seetõttu, et kriminaalasjas, milles süüdistus rajaneb üksnes kaudsetele tõenditele, on äärmiselt tähtis, et uurimine oleks aus, objektiivne ja süütõendite kvaliteet (nende päritolu, lubatavus, usaldusväärsus) laitmatu. Kohus tahaks teha kohtuotsuse lugejale selgeks, et olukord, mil sündmuskoha vaatlusel avastatud padrunikestade edasine liikumine kriminaalasjas ei ole kohati jälgitav, annab kohtule aluse suhtuda läbiviidud menetlusse suurema põhjalikkusega, kontrollides igal korral tõendi päritolu, selle kriminaalmenetluse käigus liikumise jälgitavust ja usaldusväärsust. Ülaltoodud asjaolu näitab, et 6 põhimõtteliselt on täiesti võimalik olukord, mil potentsiaalseid asitõendeid hoitakse teatud aega ilma vaatluseta, pakendamata, tuvastamata kohas. DNA ekspertiisiaktist k 2 lk 175-179 (05.10.2009, padrunikestad on tagastatud 01.10.2009) nähtub, et ühelt padrunikestalt võetud teisest proovist ( proov sisaldas verd) saadi täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja kokkulangev T. T. profiiliga. Padrunikestad oli eksperdini jõudnud kahes pakendis. DNA ekspertiisi tulemused, et padrunikestal on T. T. DNA, ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokolliga, et T. T. pea all verisest kohast oli avastatud üks padrunikest. Asitõendi vaatlusprotokollist (02.10.2009) k 2 lk 206 nähtub, et vaadeldud on kaks padrunikesta. Kuidas olid asitõendid pärast vaatlust pakendatud ja identifitseeritud, ei ole protokolli kohaselt tuvastatav, märgitud ainult see, et saadetakse tulirelva ekspertiisile.

§ 286

-2 alusel on kohus tõendina vastu võtnud Viru Maakohtu 14.09.12.11.2010 kohtuistungil ristküsitluse käigus antud kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlused. Kohtuistungi protokollist k 4 lk 63-65 pöördel nähtub, et kannatanu J. N. on T. T. elukaaslane. T. T. on varem korduvalt karistatud isik, viibis ka pikaajalises vangistuses, on süüdi tunnistatud varguste eest. 15.08.2009 sõitis ta Tallina, T. T. oli kodus. 16.08.2009 helistas talle vanaema, kes teatas T. T. surmast. T. T. tegeles vahel auto remontimisega. Kannatanu esitas tsiviilhagi summale 21000 krooni. T. T.le kuuluva jalgratta sai tagasi T. T. onu. Jalgrattast ta kasutas garaaži sõitmiseks. T. T. enda sõnul oli ta töölt koondatud, sest varastas sealt kaabli ja temalt taheti välja nõuda 10000 krooni. Teda mõjutati, võeti temalt korterivõtmed ära. See oli 2 kuud enne surma. Ühel hetkel T. T. ütles, et probleem sai siiski lahenduse ja ta ei ole enam kellelegi võlgu. Kannatanu J. N. ütlustega kooskõlas on T. T. surnukeha ekspertiisi akt k 2 lk 162-172 (kannab kuupäeva 02.11.2009, õiendist lk 173 k 2 nähtub, et ekspertiisiakti kuupäevaks on 18.08.2009). Kohtul on alust eeldada, et lahang võis olla teostatud 18.08.2009 Eksperdi põhjendatud arvamusest nähtub, et T. T. surm saabus 4-5 tundi enne surnukeha vaatlust (16.08.2009 kl 09.05). Sellest tulenevalt võib kohtu arvates piisava täpsusega väita, et T. T. surm saabus 16.08.2009 kella 04-05 paiku. Surma põhjuseks on suur-ja väikeaju vigastavad pea peetuslasu vigastused kuuliga ( kokku 4), mis on eluohtlikud tekitamise ajal. Kõik vigastused on elupuhused. Esimene vigastus on sisenemisavaga vasakul põse kuuli 7 peetumisega suuõõnes ( oli avastatud deformeerunud kuuli osa pikkusega 0,6-0,7 cm, laius 0,4-0,5 cm, haavakanal vasakul veidi ette paremale; teine vigastus on sisenemisavaga parema kõrvalesta nibuotsal kuuli peetumisega vasakul pool ninaneelus (oli avastatud tugevalt deformeerunud kuul mõõtmetega 1,5-1,6 ja 0,4-0,5 cm, haavakanal paremalt vasakule veidi ette; kolmas vigastus on sisenemisavaga paremal oimuluul kuuli peetumisega koljuõõnes (ekspertiisiaktist ei nähtu selgelt, kas selle vigastuse puhul oli avastatud kuul või mitte, kuigi on märgitud k 2 lk 165, et eemaldatud pehmed koed paremal pool kõvasuulaelt on sedastatud üksikud metallist osised suurusega 0,2-0,3 cm), haavakanal on tagant paremalt ette vasakule; neljas vigastus sisenemisavaga paremal pool kuklapiirkonnas kuuli peetumisega kõvakelme alla (avastatud deformeerunud kuuli osa mõõtmetega 0,5-0,6 cm), haavakanal tagant paremalt ette vasakule. Siinkohal märgib kohus järgmist. Süüdistaja tugineb isiku süüdistamisel peamisele asjaolule, et erinevatest kohtadest avastatud kuulid on tulistatud ühest relvast, süüdistatavat on võimalik seostada vähemalt ühe tulistamise kohaga- tulistamine puusse tunnistaja F.i juuresolekul. Seetõttu kohus kontrollib tõendeid eriti hoolikalt osas, mis puudutab tulirelva olemust, padrunikestasid ning kuule. Surnu ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdi käsutuses on kaks deformeerunud kuuli osa, üks tugevalt deformeerunud kuul ja ebaselge kogus metallist osakesi mõõduga 0,2-0,3 cm. Avastatud kuul, kaks kuuli osa ja metallist osakesed ei ole fotografeeritud. Kohus märgib, et ekspertiisiaktist ei nähtu, mis oli ette võetud avastatud objektidega, kus kohas ja millistes tingimustes neid hoiti, kuidas tagati tähtsust omavate potentsiaalsete asitõendite säilivust ja identsust, kas neid pakendati, nummerdati või märgistati muul viisil, ei ole ekspertiisiakti pinnalt tuvastatav. Ekspertiisiaktist nähtub, et lasuvigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku kestel, samuti eksperdile on selge, et väikekaliibrilisest tulirelvast (kaliiber kuni 5,6 mm). Ekspert leiab, et arvestades kuulide deformeerumist, nende paiknemist ja peetumist on alust arvata, et lasud võisid olla sooritatud sportvõi jahirelvades kasutatava laskemoonaga. Tegemist on kauglaskudega. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatuga (rinnataskus on kasutatud süstal) on kooskõlas eksperdi tuvastatud fakt, et T. T. verest ja uriinist leiti amfetamiini ning uriinist metaamfetamiini. K 2 lk 207 26.08.2009 ekspertiisimaterjali võtmise protokollist nähtub, et alates lahangu kuupäevast 18.08.2009 7 päeva hiljem võtab uurija EKEI Ida osakonnast töötaja käest kuulid kokku 3 tükki. Protokolli osas, mis kirjeldab võtmise viisi ja tingimused (punkt 6, alapunkt 2), ei ole märgitud, millises seisundis on uurijale kuulid esitatud, kas käest kätte ilma pakenditeta, kas kuulid olid kuidagi enne üleandmist identifitseeritud. Edasi protokollis märgitud, et materjali hulk on kuuluid kolm tükki, mis on eraldi pakitud purkidesse pealkirjadega 310 nr 1, 310 MO32, 310 18.08.2009. Materjalide 8 võtmine ja saadud materjal ei ole fotografeeritud. Protokollist on kohtu arvates võimalik aru saada ainult nii, et kolm kuuli olid uurija pakendatud purkidesse ja vastavalt märgistatud 26.08.2009 protokolli koostamisel. Ei nähtu ka sellest protokollist (nagu ka surnu ekspertiisiaktist), kus ja millistes tingimustes olid enne 26.08.2009 hoiul T. T. surnukehast avastatud üks kuul, kaks kuuli osa ja teadmata hulk metallist osakesi mõõduga 0,2-0,3 cm. Protokollist ei nähtu piisava selgusega, kas 3 kuuli all mõeldakse ikka üks kuul ja kaks kuuli osa, sellest võib oletada. Igal juhul on ebaselge metallist osakeste edasine menetluslik saatus. K 2 lk 196-197 26.08.2008 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on purkidesse pakendatud kolm metallist vormitu kujuga tükki. Toodud on tükkide mõõdud. Purk 310 nr 1, tüki mõõdud 0,44x0,8 cm. See metallist tüki mõõdud võivad olla seostatavad T. T. esimese vigastuse uurimisel leitud kuuli osaga, mille mõõdud on ekspertiisiakti kohaselt 0,0,7x0,4-0,5 cm. Vähene erinevus mõõdus võib olla tingitud määramatusest mõõtmisel, sest tegemist on vormitu deformeerunud metalltükkidega. Purk 310 18.08.2009, tüki mõõdud 0,67x1,6 cm võivad olla seostatavad T. T. teise vigastuse uurimisel leitud kuuliga, mille mõõdud on ekspertiisiakti kohaselt 1,5-1,6x0,4-0,5 cm. Purk 310 MO32, tüki mõõdud 1x0,77 cm ei ole mõõdult seostatav ühega T. T. vigastuste uurimisel leitud kuuli ega kuuli osaga. T. T. neljanda vigastuse uurimisel oli leitud kuuli osa läbimõõduga 0,5-0,6 cm, mida kohtu arvates ei saa kuidagi samastada purgis 310 MO32 oleva metalltükiga, mille mõõdud on 1x0,77 cm. Kui mõõtmine toimus millimeetrites, on selline erinevus juba visuaalselt nähtav ja objekti identifitseerimisel mõõdu järgi oluline. Kohus peab siinjuures märkima, et nii ekspertiisiaktis kui ka asitõendi vaatlusprotokollis ei ole märgitud, et mõõtmisel oleks kasutatud mis iganes mõõtevahend. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlusel kasutati tehnikat digitaalkaamera. Seega ei ole kohtule teada isegi seda, kuidas ja milliste mõõtevahendite kasutamisel on ekspert ja uurija mõõtmisi teostanud. Märkuse korras kohus täiendab, et Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalasja ekspertiisi tegemisel mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud; mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel on kasutatud kalibreeritud mõõtevahendit, mõõtja on pädev ja järgitakse mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lg1 ja 2 kohaselt ei ole kohtuarsti tehtud mõõtmised jälgitavad, sest ei ole teada mõõtmisel kasutatud mõõtevahend ja selle lubatavus. Seega kohtuarsti ekspertiisi käigus tehtud mõõtmised on kohtukõlbmatud, sest nende tegemisel ei ole arvestatud Mõõteseadusega. Menetleja asitõendi vaatlusel tehtud mõõtmised ei peagi olema jälgitavad Mõõteseaduse mõttes.

§ 87

(vaatlusprotokoll) ega § 146 (menetlustoimingu protokoll), ei näe ette, et kui vaatlusel tuleb mõõta, peaks mõõtmise käiku fikseerima protokolli.

§ 146

lg 5 p 1 annab uurijale kaalutlusruumi, mis üksikasjalikkusega kirjeldab ta menetlustoimingu läbiviimist. Sellest tulenevalt oleks mõõtmise käigu kajastamine 9 vaatlusprotokollis küll soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Selles valguses ei ole mõõtevahendi protokollis mittenäitamine selline oluline rikkumine, mille tulemusel võis kohtul tekkida kahtlus asitõendite kirjeldamise õigsuses. Lähtudes ülaltoodust jätab kohus kohtuarsti teostatud kuuli ja kuuli osade mõõtmised tähelepanuta kui kohtukõlbmatud ning leiab, et kohus võib tugineda 26.08.2009 asitõendi vaatlusprotokollile. Kohtu poolt ülaltoodud kohtuarsti ja menetleja teostatud mõõtude erinevusest tulenevad kahtlused ei ole sel juhul aktualiseerunud. Kohus märgib, et vastavalt 26.08.2009 asitõendi vaatlusprotokollile lk 196 k 2 ei ole tuvastatav, kas metallist tükid pärast purkidest väljavõtmist ja mõõtmist olid kuidagi uuesti pakendatud, nummerdatud, märgistatud. Märgitud ainult seda, et saadetakse tulirelvaekspertiisi läbiviimiseks. Protokolli pinnalt võib arvata, et nimetatud metallist tükid olid kuskil hoiul tundmatus kohas, teadmata tingimustel lahtises olekus kuni tulirelva ekspertiisi saatmiseni. Kohus rõhutab, et

§ 146

lg 6 p 1 kohaselt protokollis tuleb obligatoorselt märkida äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus. Iseenesest ei ole kohtu arvates pakkimise mooduse mittenäitamise selline rikkumine, mis tooks kaasa automaatselt tõendi lubamatuse või ebausaldusväärsuse. Teatud asjaoludel on aga asitõendite liikumise jälgitavusel oluline tähendus, eriti siis, kui süüdistus rajanebki asitõenditele ja nende abil saadud muule tõendile (antud juhul tulirelvaekspertiisile). K 2 lk 182-186 tulirelvaekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektid nimelt kolm kuuli ja kaks padrunikesta saabusid ekspertiisile 06.10.2009. Seega kuulid on esitatud pärast viimast vaatlust üle ühe kuu hiljem, padrunikestad kolm päeva hiljem. Kohus tuletab meelde, et nii kuulid kui padrunikestad ei olnud pärast vaatlust ( k 2 lk 196, 206)

§ 146

lg 6 p 1 kohaselt pakendatud, et hiljem saaks menetleja, antud juhul kohus, kontrollida asitõendite liikumist kriminaalasjas. Seisuga 06.10.2009 märgib ekspert, et uurimisobjektid saabusid kinnises ümbrikus kilekottides, pakend terve. Palju kilekotti, kes, millal ja millistes asjaoludel on nimetatud asitõendeid pakkinud kilekotti, kus asitõendid olid hoiul või kelle käes, kas koos muude asitõenditega, ei ole kriminaalasja materjalidest jälgitav. Igal juhul ei saabunud nimetatud kuulid plastist topsudes, millistesse nad olid pakendatud asitõendi vaatluse hetkeks. Ekspertiisiaktist nähtub, et selle tegemisel olid teostatud mitmed uuringud: ilmselt kolm mõõtmist (mis ei ole kohtukõlblikud, sest ekspertiisi tegemisel tehtud mõõtmised peavad olema teostatud Mõõteseaduse kohaselt, millele on kohus juba varem osutanud surnu ekspertiisiakti analüüsimisel), kolm kaalumist, mille käigus tuvastati esitatud kuulide kaal. Ekspert jõudis järeldusele, et mõõtmete, kuju ja kaalu arvestades on tegemist ühel korral kaliiber 5,6 mm deformeerunud kuuli tükiga, teisel ja kolmandal korral kaliiber 5,6 deformeerunud kuulidega. Kolm kuuli on ühele fotole 10 jäädvustatud k 2 lk 185. Eksperdi mõttekäik on kohtule arusaadav, sest ühe metalltüki kaal on kaks korda vähem kui teisel ja kolmandal metalltükil. Samas peab kohus märkima, et kaalumine on ka mõõtmine ja Mõõteseaduse § 2 alusel kriminaalasjas teostatava ekspertiisi käigus toimunud mõõtmised peavad olema jälgitavad Mõõteseaduse § 5 lg 1 alusel. Kohus märgib taunitavalt, et ka sel juhul ei tekita riikliku ekspertiisiasutuse ekspert endale muret Mõõteseaduse järgmisega. Ekspertiisiaktis ei ole ühtegi viidet, millised mõõtevahendid oli kaalumisel kasutatud ja kas selle kohta on välja töötatud vastav metoodika. Sisuselt ka selles osas ei ole ekspertiisiakt tegelikult kohtukõlblik tõend, sest mõõtmine ei ole jälgitav, seega kohtulikult kontrollitav. Kohus peab tunnistama, et ekspertiiside tegemisel Mõõteseaduse eiramine võib olla tingitud ka sellest, et kohtupraktika on selles pikaajaliselt leebe olnud. Kohtupraktikas on Mõõteseaduse eiramine ekspertiiside tegemisel nagu aktsepteeritud. Kohus märgib, et menetluslik rikkumine ei too kohe ja alati kaasa automaatselt tõendi lubamatust. Senini on kohtud lubamatuks tunnistanud ekspertiisiaktid, milles puuduvad uuringute kirjeldused ja/või eksperdi arvamuse põhjendus. Ekspert väidab, et kuulid on tugevasti deformeerunud ja vintvälja jäljed on väga halvasti eristatavad. Seetõttu ta ei saa teha järeldust, kas nad on tulistatud ühest relvast. Kuulide võrdlusuuringu fotod ei olnud tehtud (mis ei ole iseenesest

§ 107

nõuete rikkumine, sest fotode tegemine ei ole kohustuslik), seetõttu ei ole eksperdi väide, et vintvälja jäljed on väga halvasti eristatavad, kohtu poolt kontrollitav. Kohus möönab, et arvestades lk 185 k 2 fotole nr 1 fikseeritud kuulide välist seisundit, tõelevastav on asjaolu, et kuulid on tugevasti deformeerunud ja nende võrdlusuuring võib olla vähemalt raskendatud. Tuleb tunnistada, et k 2 lk 185 oleva foto alusel ei saa kuidagi teha järeldust, et vintvälja jälgede võrdlusuuring on võimatu. Vintvälja jälgede visuaalne pilt oli fikseeritud hetkelisena ja ainult eksperdi mälus. Siinjuures peab kohus märkima ka sedagi, et juhul kui hiljem tekib vajadus tulirelva täiendava, kompleks- või komisjoniekspertiisi läbiviimiseks, on kõneallolev ekspertiisiakt kõlbmatu kuulide võrdlusuuringu osas, sest ei ole teada, mida nägi ekspert kuulide uurimisel võrdlusmikroskoobiga. Lähtudes ülaltoodust suhtub kohus eksperdi väitesse, et kolme kuuli vintvälja jälgede võrdlusuuringu tulemusel ei saa jõuda järelduseni, kriitiliselt, sest selles osas ei ole kohtule ekspertiisiaktis esitatud veenvaid põhjendusi. Kahe padrunikesta kohta on ekspert jõudnud põhjendatud arvamusele, et kuju, ehitise, mõõtmete ja markeerimistähiste järgi on tegemist äralastud ääretulepadruni kestaga, kaliiber 5,6 mm. Ekspert tegi võrdlusuuringu mikroskoobiga , mis on fikseeritud fotole nr 3 ja jõudis järeldusele, et kestadel relva detailide jäljed ühtivad omavahelise asetuse, kuju ja neis jälgedes peegeldunud eritunnustega, järelikult on tulistatud ühest relvast. Eksperdi mõttekäik on kohtule arusaadav, kuid kohus peab märkima, et k 2 lk 186 kohtule esitatud foto nr 3 on sellise ebarahuldava kvaliteediga, et eksperdi väidet ei ole võimalik kontrollida. Märkuse korras kohus tõdeb, et millised 11 on eritunnused, ei ole kohtule arusaadav ekspertiisiakti ega foto pinnalt. Antud juhul kohus rahuldub sellega, et kuna kahe padrunikesta ühest tulirelvast tulistamise väide ei ole vaidlustatud ja padrunikestade kui asitõendite kvaliteet võrdlusuuringu tegemiseks ei ole ükski menetlusosaline kahtluse alla seadnud, usaldab kohus eksperdi arvamust padrunikestade osas, et need kaks padrunikesta, mis olid avastatud T. T. sündmuskohalt, on tulistatud ühest relvast. Samuti väidab ekspert, et tuvastada ei ole võimalik, kas esitatud kuulid ja padrunikestad on varem moodustanud ühtse terviku. Põhjendusi, miks ekspert ei saa teha järeldust, ei ole toodud, samuti pole nähtav, et sel teemal oleks ekspert uuringuid teinud. Selles osas ei vasta eksperdi arvamus

§ 107lg 3 p 1 ja 2 ja on kohtukõlbmatu.

T. T. episoodis on käesoleva ekspertiisiaktiga usaldusväärselt tuvastatud ainult see, et ekspertiisile esitatud kaks kuuli ja üks kuuli tükk on kaliibriga 5,6 mm, tugevalt deformeerunud, mis on tulistatud vintraudsest relvast, sest kuulidel on vintvälja jäljed. Siinjuures kohus rõhutab, et ei saa kindlalt väita, et kolm ekspertiisile esitatud objekti on need metallist esemed, mis olid avastatud T. T. surnukehast lahangu käigus ( nimetatud objektide kriminaalasjas liikumise mittejälgitavuse kohta on kohus juba oma arvamuse väljendanud). Kahe padrunikesta puhul on tegemist kaliibriga 5,6 mm ääretulepadruni kestaga, mõlemad on tulistatud ühest relvast. Kas esitatud kuulid ja padrunikestad moodustasid ühe terviku padruni, ei ole vastatud. Nimetatud tulirelvaekspertiisi käigus olid lahendatud R. O.i tapmisepisoodiga seotud ülesanded. Selle analüüsimisele tuleb kohus tagasi R. O.i episoodis esitatud tõendite kontrollimisel. Kõrvutades kannatanu J. N. ütlusi (T. T. oli süüdi tunnistatud vargustes ja ise tunnistas kannatanule üles, et alles hiljuti pani toime kaabli varguse), sündmuskoha vaatlusel laiba juures avastatud esemete nimekirja (rinnataskus kasutatud süstal, akulamp, paindunud kruvikeeraja, kaks mutrivõtit, käes töökindad, metallist tangid, puu alla jäetud jalgratas) ning surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tuvastatud surma võimaliku saabumise aega (4-5 tundi enne kohtuarsti vaatlust 16.08.2009 kell 09.05 ) võib kohtu arvates jõuda põhjendatud järeldusele, et T. T. oli tabatud kas varguse toimepanemisel või vahetult pärast seda, millele osutavad garaažist varguse toimepanemiseks vajalikud esemed (isegi töökindad on käes) ja ei ole välistatud, et vahetult enne seda tarvitas T. T. narkootilist ainet (süstal taskus ja narkootilise aine olemasolu surnukeha bioloogilistes vedelikes). Sellisel asjaolul võib olla abistav tähendus tapmise võimaliku motiivi määratlemisel, selle kaudu aga teo toimepannud isiku tuvastamisel. Nimetatud kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega leiab kohus tõendatuks seda, et 16.08.

1. aastal ajavahemikul kell 04-05 paiku Kiviõlis Pargi tänaval garaažiboksi nr xxx juures, tulistas tundmatu isik 12 väikekaliibrilisest püstolist kaliiber 5,6 mm neli lasku T. T.le pähe, tekitades talle kehavigastused, millede tagajärjel viimane suri, nimelt: esimene lasuvigastus - sisenemisavaga vasakul põsel, keele vasaku poole vigastuse ja 26.hamba ning kõvasuulae killunenud murruga; teine lasuvigastus sisenemisavaga parema kõrvalesta nibuosal alalõualuu nokkjätke ning põsksilmakoobaste murdudega; kolmas lasuvigastus – sisenemisavaga paremal oimuluul kõrvalesta taga, suuraju parema poolkera osalise purustusega; neljas lasuvigastus – sisenemisavaga paremal poolkuklapiirkonnas, väikeaju parema poolkera osalise purustusega. Antud kehavigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. R.O.i episood K 1 lk 2-16 20.08.2009 sündmuskoha vaatlusprotokollist ( vaatlust alustati kell 12.20) nähtub, et vaatluse kohaks on Kiviõli vana tuhamäe jalam, fikseeritud koordinaadid. Mäe nõlval on tipust jalamini kaks pinnasteed, millel on mootorsõiduki jäljed. Jalamilt 400 m kõrgusel, pinnasteelt 65 m kaugusel on avastatud meessoost isiku laip. Laip on maas selili näoga üles poole. Pea piirkonnas paremalt poolt kõrvalestal ja kõrvanibul on pruunikaspunase kuivanud aine jäljed. Kõrvanibu kohas kuivanud pruunikaspunane plekk on kaetud putukate heledate vastsetega. Kukla piirkonnas on läbi imbunud pruunikaspunase ainega. Kuklani on kuivanud pruunikaspunase aine plekid ja triibud. Surnukehast paremal on avastatud mobiiltelefon №kia 3310 sinise-halli korpusega, mis on välja lülitatud. Telefoni kõrval on nokamüts, määrdumisi ei ole. Mäe pealt viivad kuni surnukehani mootorsõiduki jäljed mööda tihedat taimestikku. Surnukangestus on nõrgalt väljendatud. Sündmuskohalt võeti ära mobiiltelefon №kia
2. K 1 lk 17-22 31.08.2009 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Kivõili vana tuhamäe sündmuskoht, kus 20.08.2009 oli avastatud meessoost isiku laip, vaadeldakse korduvalt eesmärgiga leida tulirelva kasutamisele viitavaid jälgi. Koordinaadid on fikseeritud. Metallotsija abil on surnukeha leidmise kohast 1 meetri kaugusel mäest üles avastatud padrunikest mõõduga 15x5 mm markeeringuga C B C. Teine padrunikest on leitud esimesest 1 meetri kaugusel mäest alla. Kolmas sarnane padrunikest on leitud teisest 1 meetri kaugusel mäest alla. Padrunikestad ei olnud silmale nähtavad ja olid tallatud maapinna sisse. Kolmanda padrunikesta leidmise kohast 50-60 cm on avastatud kaks suitsukoni. Padrunikestad, nummerdatud nr 13,14 ja 15, on pakendatud valgesse ümbrikusse ja asitõendina võetud kaasa. K 1 lk 156 31.08.2009 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud kolm padrunikesta, mõõdud 15x5 mm markeering C B C, tehtud on foto. 13 Kohus märgib, et protokolli p 6 ei nähtu, et vaadeldud asitõendid oleksid pärast vaatluse teostamist pakendatud. Märgitud on ainult seda, et esemed on edastatud EKEI ekspertiisi tegemiseks. Alates 31.08.2009 kuni 04.09.2009 olid kestad võib olla ka lahtises olekul kuskil kellegi käes hoiul. K 2 lk 22-25 ekspertiisiaktist nähtub, et 04.09.2009 saabus ekspertiisile kinnises ümbrikus pealkirjaga „Vana tuhamäe 31.08.2009 kolm padrunikesta r 13,14 ja 15“ kolm padrunikesta. Ekspert kinnitab, et tegemist on padrunikestadega ääretulepadrunitele kaliiber 5,6 mm. Eksperdi arvamusel on kolm kesta tulistatud ühest relvast kaliibriga 5,6 mm. Põhjenduseks on aktis toodud asjaolu, et lööknõela jäljed ühtivad üldtunnuste ( kuju, suurus paiknemine) ning nendes jälgedes kujunenud eritunnuste (vaokesed ja vallikesed) järgi. Ühtivad tunnused on individuaalsed ja püsivad, mis kogumina võimaldavad teha järelduse, et padrunikestad on tulistatud ühest relvast. Võrdlusuuringud on tehtud mikroskoobi Leica DMC abil. Esitatud on ühe võrdlusuuringu foto, mille kvaliteet on selline, et kohtul ei ole võimalik kontrollida eksperdi järelduse vastavust uuringu andmetele. Foto järgi ei näe kohus ühtegi kokkulangevat tunnust, rääkimata selle püsivusest ja individuaalsusest. Uuringud ise ei ole ekspertiisiaktis piisava põhjalikkusega kirjeldatud. Kohtule ei ole selge, kas esinesid ainult kokkulangevad või on esinenud ka erinevad tunnused. Ekspertiisiaktist ei ole võimalik tuvastada isegi seda, kas kõik padrunikestad võrreldi omavahel – nr 13- nr 14, nr 13 – nr 15 ja nr 14- nr 15, või piirduti ainult ühe uuringuga kahe suvalise kestaga, mis on fikseeritud fotole nr
3. Padrunikestad on jäetud EKEI-sse. Sellise kahtluse kvaliteedi tõendi puhul on kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud ainult seda, et 04.09.2009 esitati eksperdile kolm padrunikesta, mille kaliiber on 5,6 mm ja mis sobivad tulistamiseks ääretulepadrunitega tulirelvast kaliiber 5,6 mm. Padrunikestade tulistamist ühest relvast ei ole ekspert kohtule veenvalt põhjendanud. Kohtuliku arutamise käigus on menetlusosalised juhtinud kohtu tähelepanu R. O.i surma saabumise võimaliku aja määramisele, kuna see asjaolu on abistava tähendusega isiku kuriteost osavõtu tõendamisel. O.P esitatud süüdistuses on tapmise aeg määratletud kuupäevaliselt 16.08.2009, kellaajaliselt pärast kella 22.
4. Järelikult surma tekitamise ajaks on süüdistaja poolt pakutud ajavahemik 16.08.2009 alates kl 22.08 kuni 23.
5. Kellaaeg 22.08 16.08.2009 on tegelikult ilmselt inspireeritud jälitusprotokolliga tuvastatud R. O.i isa D. O.i tehtud kõnega O.P-le. K 1 lk 154-155 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on 20.08.2009 sündmuskohalt avastatud mobiiltelefoni Nokia 3310 sisu. Vaatlusega on tuvastatud, et viimased sissetulevad kõned on: 16.08.2009 14.10 numbrilt xx, 14 kell 18.08 numbrilt xxx, 20.41 numbrilt xxx (tunnistaja D. B., tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-81), 20.42 numbrilt xxx (tunnistaja D. B., tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-81), 21.33 numbrilt xxx (tunnistaja D. O., tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-
6. Väljaminevad kõned on: 15.08.2009 19.31 numbrile xxx (süüdistatav O.P , tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-81), kell 20.02 numbrile xxx, 20.33 numbrile xxx (süüdistatav O.P , tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-81), kell 00.07 numbrile xx (süüdistatav O.P , tuvastatud jälitustoimingu käigus jälitusprotokoll k 2 lk 80-1-81). Selle viimase kõne puhul ei ole kohtule arusaadav, kas kõne oli tehtud 15.08.2009 kell 00.07 või siiski 16.08.2008 00.07; viimane oleks loogiline, kui eeldada vaatluse käigu esinemist suurenemise järjestikus- alustatakse varasematest kõnedest ja lõpetatakse hilisematega. Ka jälitusprotokollis k 2 lk 80-1 on kuupäevaks 16.08.
7. Asitõendi vaaluprotokolli ja jälitusprotokolliga on kogumis tuvastatud, et R. O.i poolne viimane telefonikontakt toimus 16.08.2009 kell 00.07, mil tema telefonilt helistati süüdistatav O.P numbrile. 16.08.2009 kell 20.41 ja 20.42 tehti tunnistaja D. B.i telefonilt kaks kõnet R. O.i numbrile ( jälitusprotokoll k 2 lk 80-1 -81). 16.08.2009 10.20 helistati R. O.i ema J. O.a numbrilt O.P telefonile. 16.08.2009 13.10 ja 22.08 helistati R. O.i isa D. O. numbrilt O.P telefonile. J. O.a ütlustest k 4 lk 52 pöördel nähtub, et 16.08.2009 kella 22 paiku helistas tema poeg isa telefonilt ja küsis kummalt poolt maja peab ta välja tulema ja läks korterist välja, ütles, et kohe tuleb tagasi, oma telefon oli tal kaasas, kuid sellel ei olnud kõneaega; poeg tagasi ei tulnud, ta läks magama ja 16.08.2009 kella 24 paiku püüdis pojale helistada, kuid telefon oli juba välja lülitatud. Jälitusprotokolli ja kannatanu J. O.a ütluste kogumist nähtub, et 16.08.2009 kella 22 paiku oli R. O.il ja O.P sõnaline kontakt ja nad ilmselt pidid korraks kohtuma; tagasi R. O. ei tulnud ja pärast kella 24 oli telefon välja lülitatud. Asitõendi vaatlusprotokolli, kannatanu J. O.a ütluste ja jälitusprotokolli kogumist nähtub, et kontakt R. O.iga oli kaotatud vähemalt 16.08.2009 pärast kl 24, kui J. O.a helistas R. O.ile numbrile. Pärast seda ei saanud J. O.a enam oma poega kätte. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 16.08.2009 kl 20.41 ja 20.42 helistati R. O.ile D. B.i telefonilt, kuid jälitusprotokolli sisust ei nähtu, kas need kõned olid vastu võetud või mitte. Kusjuures 15.08.2009 õhtusel ajal helistas R. O. ise O.P-le kahel korral ja veel ühe korra kell 00.07 16.08.2009, mis näitab, et R, O. ise oli huvitatud 15 kontaktis O.P-ga , mitte aga kontakt toimus O.P algatusel. Nimetatud asjaolud osutavad piisava tõsikindlusega faktile, et süüdistatav O.P tõesti võiks olla see viimane isik, kes oli R. O.iga kontaktis telefonitsi ja ei ole välistatud ka isiklikul kohtumisel, ja seejärel ei olnud R. O. enam kättesaadav, tema telefon oli välja lülitatud, 20.08.2009 avastati R. O.i laip, laiba kõrval leiti R. O.i telefon väljalülitatud olekus. Ebaselgeks jääb kohtu arvates järgmine asjaolu. Kannatanu J. O.a avaldas k 4 lk 53, et järgmisel päeval, kuna poeg ei tulnud tagasi, hakati tundma muret, nad leidsid abikaasa telefonist üles numbri, millele poeg helistas enne kodust lahkumist, algul helistas sellele numbrile mees, siis helistas tema oma telefonilt. Tegelikult jälitustoimingu protokollist k 2 lk 80-1-81 nähtub, et J. O.a numbrilt helistati O.P-le 16.08.2009 kl 10.20 ja isa D. O.i numbrilt 16.08.2009 kl 13.10, kõnede kestus 27 ja 35 sek, ehk enne kui R. O. lahkus kodust õhtul 16.08.
8. Tõsiküll, 17.08.2009 kõneeristus tehtud ei olnud ( ei ole siiski välistatud, et järgmisel päeval ehk 17.08.2009 helistasid R. O.i vanemad O.P numbrile) ning ka menetlusosalised ei tundnud huvi selle asjaolu vastu, kes siis helistas ema ja isa telefonilt O.P-le 16.08.2009 kl 10.20 ja 13.10, J. O.a ei tunnistanud kordagi, et ta oleks andnud oma või isa telefoni pojale tema kodust lahkumise samal päeval kl 10 ja 13 paiku. Nimetatud asjaolude kogum annab kohtule aluse kahelda süüdistuse väites, et R. O. lahkus kodust 16.08.2009, ei ole välistatud, et R. O. lahkus kodust 15.08.2009 (seda enam, et kannatanu J. O.a ei selgita kuidagi, miks ta on kindel, et poja lahkumise kuupäev on 16.08.2009). Sel juhul jääb aga arusaamatuks 16.08.2009 kell 22.08 isa D. O.P telefoninumbrilt helistamine O.P-le, mis tegelikult ühtib J. O.a ütlustega, et enne lahkumist rääkis poeg isa telefonilt. Kui lähtuda siiski sellest, et R. O. lahkus kodust tegelikult mitte 16.08.2009, vaid 15.08.2009, reastuvad sündmused oma loogilisesse järjestikkusse. Nimelt, 15.08.2009 kl 19.31 ja 20.33 helistas R. O. O.P-le, kõned on väga lühikesed 13 ja 15 sek, 16.08.2009 kell 00.07 helistas R. O. veel ühe korra O.P-le, pärast seda ei ole R. O.ile numbrilt enam helistatud ja tema kättesaadavus kohta ei ole kohtule ühtegi objektiivset märku. Sel juhul on loogiline J. O.a ja D. O.i helistamine 16.08.2009 O.P numbrile eesmärgiga selgitada välja oma poja viibimise kohta. Samas kui lähtuda J. O.a ütlustes, et enne lahkumist helistas poeg isa telefonilt sest endal ei olnud raha kontol, jälitusprotokollis aga nähtub, et 16.08.2009 kell 00.07 oli R. O.i telefon veel kasutuses ja ta helistas O.P-le , siis tuleb teha järelduse, et R. O. võis kodust lahkuda mitte 15.08.2009 vaid siiski 16.08.
9. Kohus on lõplikult arvamusel, et ülaltoodud tõendite alusel ei ole võimalik määratleda, kas R. O. lahkus kodust 15.08.2009 ja enam teda keegi ei näinud või 16.08.
10. 16 Kohus märgib, et nimetatud asjaolude valguses on tõesti põhjendatud tõsise versiooni tekkimine, et O.P võib olla seos R. O.i vägivaldse surmaga. Selles valguses on tähtsustomavad süüdistatav ütlused. K 4 lk 55-57 pöördel kannatanu D. O. andis ütlusi, et ta on teadlik, et poeg käis metadoniravil. Samal nädalal enne lahkumist rääkis poeg, et keegi on talle võlgu, võla tekkimise asjaolud ei ole talle teada. Kannatanu väidab, et 16.08.2008 ( kuigi ei ole täpsustatud, miks ta leiab, et kuupäev oli nimelt 16.08.2009), poeg tuli koju kella 22 paiku ja küsis telefoni helistamiseks, tema telefon oli tühi. Kohus märgib, et ka kannatanu D. O.i ülekuulamisel ei tundnud kõigepealt süüdistaja huvi, et kui O.P ei olnud talle tuttav, kas tema või siis kes helistas tema telefonilt O.P numbrile 16.08.2009 kell 13.10 ehk samal päeval, kuid enne seda, kui poed küsis telefoni helistamiseks. Sellest lähtudes tekib kohtul kahtlus, kas kannatanu kirjeldatud sündmus leidis aset 16.08.2008 või siiski 15.08.
11. Ei ühti kannatanu ütlused jälitustoimingu protokolliga selles osas, et kannatanu väitel helistati sellele isikule, kellele helistas poeg õhtul ja küsiti poja kohta, isik vastas, et R. O. pidi tulema aga ei tulnud. Kannatanu väidab, et helistati mitu korda, esimesena helistas tema, pärast seda helistas J. O.a; jälitustoimingu protokollist nähtuv, et 16.08.2008 kl 10.20 helistas esimesena J. O.a O.P numbrile ja samal päeval kl 13.
12. D. O. oma numbrilt. Samal päeval kell 22.08 helistati D. O.P-le D. O.i numbrilt. Kohus märgib, et 15.08- ja 16.08.2009 kuupäevade osas ei ole õnnestunud tõendite uurimisel selguse saada. K 4 lk 75 pöördel 76 pöördel tunnistaja D. B.i ütlustest nähtub, et prokuröri küsimusele vastates, kas 15-16.08.2009 kohtus ta O.P-ga, vastas tunnistaja, et reedel oli kohtunime tanklas baaris xxx, viibisid seal D. B., O.P ja tunnistaja ise. Kohus kontrollis ja tuvastas kalendrist, et 15-16.08.2009 olid laupäev ja pühapäev. Seega reedene kohtumine toimus tegelikult 14.08.2009, mitte aga 15 või 16.08.
13. Edasi tunnistaja kinnitanud, et järgmisel päeval O.P-ga kohtumist ei olnud. Ühtlasi kohus märgib, et tunnistaja D. B.i ütlused, et reedel, ehk 14.08.2009 toimus kohtumine baaris, kus viibisid D, B., D, B. ja O.P , ei oma kohtu arvates vähimatki tõenduslikku tähendust. Tunnistaja ütluste pinnalt võib kohus tõdeda, et ühe või teise kuupäeva täpne määratlemine sündmusest aasta hiljem on väga suhteline ja subjektiivne. Kui kuupäev omab tähtsust, tuleks alati välja selgitada, miks tunnistaja, kannatanu või süüdistatav on kindel, et sündmus toimus nimelt prokuröri või kaitsja esitatud kuupäeval. Sellest tulenevalt lähtub kohus sellest, et sündmuste 17 kuupäevade määramisel lähtub andmetest, mille alusel on kuupäev piisavalt kindel, näiteks kõneeristused jälitusprotokollis. Tunnistaja D. B. ristküsitlusel k 4 lk 74 pöördel 75 pöördel kinnitas, et 15 või 16.08.2009 ta viibis koos oma sõpradega baaris ja tuli O.P oma autoga xxx, oli õhtune aeg, pime. Ühel hetkel küsis O.P telefoni helistamiseks, sest tal endal oli kõneaeg otsas. Tunnistaja D. B. ei mäleta telefoni kasutamise kestust, ei tea kellele O.P helistas, ei kuulnud vestluse sisu, pärast kõnet ei selgitanud O.P midagi. O.P oli kaine ja lahkus baarist enne tunnistaja lahkumist. Tunnistaja D. B. lahkus baarist kl 22 paiku. D. B.i ütlused ühtivad oma sisult jälitusprotokolliga, et see O.P poolt tehtud kõne D. B.i telefonilt võivad olla jälitustoimingu protokollis fikseeritud 16.08.2009 kell 20.41 ja 20.42 kõned R. O.i numbrile. Selles osas ei ole tunnistaja D. B.i ütlused vastuolus jälitustoimingi protokolli ega J. O.a ütlustega. Tunnistaja kinnitas, et päev enne kirjeldatud kohtumist oli ta baaris xxx, kus oli O.P ja D. B.. Selles osas ühtivad tunnistaja D. B.i ütlused D. B.i ütlustega selle täpsustusega, et baaris xxx kohtunime leidis aset siiski reedel ehk 14.08.2009, teine kohtumine, mil O.P helistas D. B.i leidis aset 16.08.2009 (mis on kinnitatud jälitustoimingu protokolliga). 16.08.2009 kohtumise juures D. B. ei viibinud. Süüdistatav O.P (k 4 lk 89-91 pöördel) selgitas kõneallolevate kõnede kohta järgmist. Ta ei eita, et viibis koos D. B.i ja D. B.iga xxx baaris. Ta leiab, et tegemist oli 15.08.2009 kuupäeva, miks ta on kindel kuupäevas, ei olnud süüdistatavalt küsitus (k 4 lk 89). Kohus tugineb D. B.i ütlustele, sest tunnistaja väitis, et kohtumine toimus reedel, seega 14.08.
14. Edasised süüdistatava toimingud ja liikumised 14.08.2008 õhtul ja 15.08.2009 öösel ei ole kohtu jaoks tähtsustomavad, sest see ei ole kuidagi T. T. ega R. O.i tapmistega seostatav. O.P väidab ( k 4 lk 90), et 16.08.2009 päevasel ajal kl 15 -16 paiku kohtas ta R. O.it, kes palus algul abi auto pukseerimiseks, kuid lõplikult otsustati, et O.P sõidutab R. O.i garaažideni. O.P kuulis, kuidas R. O. olles O.P autos helistas telefonilt Š.ile. Kohus märgib, et see väide ei vasta siiski tõele. Jälitusprotokollist nähtub, et 16.08.2009 pärast kella 00.07 ei ole R. O. teinud ühtegi kõnet oma telefonilt. Ka 15.08.2009 ei ole kella 15-16 paiku tehtud ühtegi kõnet. Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 154-155 nähtub, et 15.08.2009 kell 20.02 helistas R. O. numbrile xxx. V. Š.i ütlustest k 4 lk 80 pöördel nähtub, et tema telefoni number on xxx. Samas ei olnud uuritud, kas augustis 2009 oli tal kasutusel telefon sama xxx numbriga või muu number. Tuleb tunnistada, et uurimine ega prokurör ei tundnud huvi, kellele helistas R. O. 15.08.2009 kell 20.02 numbrile xxx, seda 18 enam, et pool tundi enne seda helistas R. O. O.P-le ja pool tundi pärast nimetatud kõnet korduvalt O.P-le . Kohtu arvates on sügavalt taunitav, et olukorras, mil süüdistaja soovib esitada süüdistust kahe isiku tapmises tuginedes ainult kaudsetele tõenditele, jäetakse potentsiaalselt tähtsad asjaolud tähelepanuta ja uurimata, kusjuures vastuolud ja ebaselgused on kriminaalasja materjalidest täiesti tuvastatavad, see ei selgunud kohtuistungi viimasel hetkel. V. Š.i ütlustest nähtub k 4 lk 79 pöördel, et kohtunime garaažis, mil viibisid O.P ja R. O. toimus laupäeval või pühapäeval ( seega 15.
15. või 16.08.2009 - kohtu märkus), sest tunnistaja ütluste kohaselt oli R. O.i laip avastatud juba järgmisel nädalal (R. O.i surnukeha avastamise kuupäev on 20.08.2009 neljapäev ehk tões ti järgmine nädal- kohtu märkus). Kaitsja küsimusele vastates täpsustas tunnistaja, et kohtunine garaažis toimus siiski pühapäeval ehk 16.08.2009 ja R. O. helistas talle kella 15 paiku (k 4 lk 80 pöördel), mis ühtib süüdistatava ütlustega. See ei vasta aga jälitusprotokollile k 2 lk 80-1-81 ja asitõendi vaatlusprotokollile k 1 lk 154-155, mille kohaselt ei ole R. O.i telefoninumbrilt 16.08.2009 pärast kl 00.07 kõnesid tehtud. See vastuolu ei olnud kohtuliku uurimise käigus kõrvaldatud. Kohus märgib selgitamaks, miks on kohtu arvates sellised üksikasjaolud tähtsad, järgmist. Süüdistaja üheks argumendiks on see, et vahetult enne seda, kui kontakt R. O.iga oli kaotatud, oli R. O. kontaktis O.P-ga , ehk O.P võis olla see isik, kes viimasena suhtles R. O.iga ja selle kaudu võib olla seotud R. O.i surma tekitamisega. Kohus märgib, et tõendid näitavad seda, et R. O.i võimaliku nö kadumise päeval ( olgu see 15.
16. või 16.08.2009) suhtles ta isikuga, kelle telefoni number xxx (kes on jäetud uurimise käigus tuvastamata), samuti tunnistaja V. Š.iga, kellele ta müüs oma auto ja sai selle eest raha 3000 krooni (k 4 lk 80 V. Š.i ütlused). Kohtuliku arutamise käigus ei ole selgust saadud asjaolus, kuidas võimalik, et R. O.i telefonikõne V. Š.ile (millele osutavad V. Š. ja süüdistatav O.P), ei ole kõneeristuses kajastatud. Kohtul tekib kahtlus, kas V. Š.il ja O.P on motiiv midagi varjata. Edasi selgitab süüdistatav, et samal päeval, kui toimus R. O.i auto müümine ja kohtumine garaažis ( kohus lähtub sellest, et müük ja kohtunine toimus pühapäeval ehk 16.08.2009 nagu väidab V. Š.) koos R. O.i ja V. Š.iga, leppisid R. O.iga kokku, et R. O. toob tall samal päeval õhtul kella 22 paiku mootorratta varuosi müügiks. Süüdistatav väidab, et maksis R. O.ile avanssi 300 krooni ( k 4 lk 90 pöördel). Kokku lepitud oli, et R. O. helistab maja foonlukule. Kodus oli ema. Prokuröri küsimusele vastates selgitas süüdistatav, et ta ei mäleta, et R. O. oleks talle mobiiltelefonile helistanud, sest ta ootas helistamist foonlukule. R. O. ei tulnud ega andnud ennast teada. Kohus leiab, et selline selgitus on mõistlik ja loogiline. Seda enam, et jälitusprotokolli k 2 lk 80-1-81kohaselt ei ole R. O. O.P-le tegelikult 16.08.2009 õhtusel ajal helistanud. Sellest tulenevalt on prokuröri küsimus arusaamatu, miks on küsitud kõne kohta, mida tegelikult polnud tehtud. 19 Kohus märgib, et süüdistatav O.P väide, et ta oli 16.
17. 2009 õhtusel kella 22 paiku juba kodus ja ootas R. O.i foonlukule helistamist ei ole millegagi ümber lükatud. Vastupidi, tunnistaja D. B. kinnitas, et O.P lahkus baarist enne kella 22 (k 4 lk 75). Jälitusprotokolli kohaselt k 2 lk 80 -1-91 ja tuginedes D. B.ile ütlustele, on tuvastatud, et D. B.i telefonilt helistati kahel korral R. O.i numbrile 16.08.2009 kl 20.41 ja 20.
18. Süüdistatav seda ei eita ja selgitab, et kuna tema telefonile on varem helistati sellelt numbrilt, siis ta otsustas kontrollida, kes helistab, oma telefoni kontol ei olnud raha. Kõnesid ei toimunud, sest mikrofoniga ei olnud korras, ei ole võimalik kõnest aru saada. Antud süüdistatava ütlused on iseenesest eluliselt usutavad, midagi ebaloogilist nendes ei ole, samuti ei ole süüdistatava ütlused vastuolus tunnistaja D. B.i ütlustega, kes ei saanud kohtule selgitada, kas ja milline vestlus toimus tema telefonilt või mitte, ta kinnitas ainult seda, et O.P küsis telefoni helistamiseks. Kohus märgib seoses telefonikõnede analüüsimisega vee ka seda, et fakt, et R. O. kohtus 16.08.2009 ehk pühapäeval garaažis O.P ja V. Š.iga ja õhtul kella 22 paiku pidi tooma O.P-le mootorratta varuosi, kuid O.P väitel kontakti ei toimunud, sest R. O. ei tulnud kokkulepitud ajaks, ei ole tegelikult vastuolus D. ja J. O.i ütlustega, et õhtusel ajal kella 22 paiku läks R. O. kodunt korraks ära, tagasi aga ei tulnud. Kohus leiab, et mainitud kodunt äraminek võis tõesti toimuda mitte 16.08.2009 vaid 15.08.2009 (kohus juba põhjendas, miks ta kaldub sellele arvamusele). J. O.a k 4 lk 52 kinnitas, et R. O.il oli ka oma korter, seega peavarju saamiseks ei peaks ta ilmtingimata tulema vanemate koju. Kokkuvõtlikult analüüsides kõneeristusi kogumis süüdistatav O.P ja tunnistajate ütlustega leiab kohus, et saadud andmed ei anna tõsiseltvõetavat alust seostada O.P R. O.i tapmisega. Tõendina on süüdistaja esitanud k 3 lk 302-307 O.P pangakontost väljavõte, millest nähtub, et 18.08.2009 pani O.P oma kontole sularahas 3000 krooni. Süüdistaja väite kohaselt on see R. O.i raha, mis oli saadud 16.08.2009 auto müügist V.Š.ile. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et müügi juures viibis O.P , seda ta ise ei eita. Ei ole vaidlustatud ka seda, et R, O. sai müügist 3000 krooni sularahas. Sellest tulenevalt on süüdistaja loogika võib olla selline, et O.P 16.08.2009 tappis R. O.i ja võttis endale R. O.i raha. Kohus leiab, et väitele, et 18.08.2009 O.P-le kontole sularahas sissekantud 3000 krooni pärinevad tapetu R. O.ilt, ei ole ühtegi objektiivset ja mõistlikku alust. Tegemist on puhta süüdistaja oletusega. Märkimisväärne on see, et
19. a toimunud kohtuliku arutamise ega käesoleva kohtuliku uurimise käigus ei tundnud prokurör ega kaitsja huvi nimetatud asjaolu vastu- süüdistatavale ei olnud esitatud ühtegi küsimust nimetatud raha päritolu kohta. Analüüsides väljavõtte sisu on kohtu poolt tuvastatud, et 20 esitatud süüdistust puudutaval perioodil oli isikul töökoht, millest sai ta perioodiliselt palka ( k 3 lk 306), näiteks juulis 2009, augustis 2009 ja septembris
20. 14.08.2008 ehk reedel ( samal päeval mil koos D. B.i ja D. B.iga viibis baaris xxx) sai ta ametliku palga 4103 krooni. O.P on
21. Kuupäeval oluline liisingumakse 3202 krooni. Panga väljavõtte analüüsimisel nähtub, et tõsiseid raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisega O.P ei olnud. Väljavõttest nähtub, et 3000 krooni sularahas sissekandmine ei olnud aga esimene ja viimane kord, kui kontole tehakse sissekanne sularahas- nimelt alates 01.01.2009 kuni oktoober 2009 oli O.P-le kontole sularahas sisse kantud: 10.01.2009 690 krooni, 16.01.2009 500 krooni ja 800 krooni, 30.01.2009 700 krooni, 03.02.2009 500 krooni, 09.02.2009 3775 krooni, 21.02.2009 700 krooni, 26.02.2009 325 krooni, 16.03.2009 700 krooni, 23.03.2009 200 krooni, 25.03.2009 640 krooni, 29.04.2009 900 krooni, 13.05.2009 6000 krooni, 26.06.2009 625 krooni, 17.07.2009 2300 krooni, 18.08.2009 3000 krooni, 11.09.2009 600 krooni. Sellest nähtub, et 3000 krooni sissekandes ei ole midagi ebatavalist, sulas pandi raha kontole igakuiselt ja olemas ka suuremaid kui 3000 krooni summasid. Väljavõtte analüüs annab aluse teha järelduse, et tegemist võib olla nii „mustalt“ teenitud töötasuga, kui ka tasuga osutatud isikliku teenuse eest. Väljavõte näitab ainult seda, et O.P olid sissetulekud ja sularahas käive aitas vältida maksustamist. Süüdistaja esitatud tõend – pangakontolt väljavõte- ei tõenda kuidagi O.P seotust R. O.i tapmisega. Süütõenditeks oli kohtule esitatud: k 1 lk 143 protokollist p 7 tunnistajalt musta värvi platsmassi karbi äravõtmine; k 1 lk 179 -180 äravõetud karbi vaatlusprotokoll, k 2 lk 82-83 stardipüstolist õiend ja foto. Kohus märgib, et esitatud tõendid ei oma O.P-le esitatud kahe isiku tapmise süüdistusega mingit pistmist, sest käesoleval kohtulikul arutamisel loobus prokurör varasemat versioonist, et kahe isiku tapmine on toime pandud O.P-le kuulunud ja tapmiseks väikekaliibriliseks tulirelvaks ümberehitatud stardipüstolist Zoraki. Nüüd süüdistus on esitatud sellisena, et 21 mõlemad tapmised on toime pandud tuvastamata väikekaliibrilisest tulirelvast. Sama olukord on süütõenditena kohtule esitatud tunnistaja D.i ütlustega k 4 lk 65 pöördel-67 pöördel, kes müüs stardipüstoli O.P-le , samuti tunnistaja L. ütlused k 4 lk 67 pöördel-71 pöördel, kelle juuresolekul kasutas O.P stardipüstolit, tegi mitu pauku, k 1 lk 65-66 tunnistaja L. ütluste olustikuga seostamise protokoll, näitab stardipüstoli kasutamise kohta. Kõik ülalmainitud tõendid ei seosta O.P talle esitatud süüdistusega T. T. ega R. O.i tapmises. Prokurör märkis, et ülalnimetatud tõendid tõendavad O.P huvi relvade vastu ja O.P oli sellega kokkupuude. Kohus märgib, et seda fakti, et tal oli stardipüstol, ei ole süüdistatav kunagi eitanud. Asjaolu, et O.P võis olla huvi relvade, relvataoliste esemete või laskemoona vastu, kinnitab peale O.P enda ütluste k 1 lk 187-189 läbiotsimisprotokoll, milles nähtub, et 23.09.2009 tema kodust, tema toast sektsioonikapist olid avastatud ja ära võetud kokku 16 padrunit – üks markeeringuga 6 8 583 ja 15 tükki markeeringuga l C 6
22. Need padrunid on vaadeldud 24.09.2009 asitõendi vaatlusprotokolliga k 1 lk 160 ja 163 foto, padrunid ei ole pärast vaatlust kuidagi pakendatud, hoitakse kriminaalasja juures. K 1 lk 3-15 surnu ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiis alustati 21.08.
23. Surma põhjuseks toob ekspert peaaju vigastusega peetuslasuvigastused kuuliga, kokku kolm vigastust, mis on eluohtlikud tekitamise momendist. Surma saabumise aja kohta leiab ekspert, et surm saabus mitte vähem kui 2436 tundi enne lahangut. Arvestades ekspertiisi alguseks 21.08.2009 tõenäoliselt hommikune aeg pärast kl 09.00, on surma saabumine välistatud 20.
24. täielikult ning 19.
25. alates umbes kella 21.
26. Ekspert tugines surma aja määramisel mõõdukale koolnukangestusele ja koolnulaikudele. Süüdistaja seisukohal on eksperdi arvamus kooskõlas süüdistusega, mille järgi oli tapmine toime pandud 16.08.2009 pärast kl 22.
27. Kaitsja vaidles prokurörile vastu ja avaldas, et R. O.i surma saabumise aeg ei ole tegelikult tuvastatud. Kaitsja osutas sellele, et alates 21.08.2009 oli süüdistuse järgi tapmine toime pandud
28. ööpäeval enne lahangut. Kohus märgib, et tõepoolest süüdistuse loogikast lähtudes saabus surm ( 16.08.2009 kell 22.08) umbes 107 tundi enne 21.08.2009 lahangut. Kaitsja leiab, et sel juhul oleks laibal kujunemas lihaskoe lagunemise, roiskumise protsessid. Kaitsja osutas kohtuarstinduse alustele, mille kohaselt on ka juristele teada, et kolmandal ööpäeval algavad surnukehas lihaskoelagunemise protsessid; selliste protsesside tunnuseid ei ole surnukehal ekspertiisi tegemise käigus avastatud. Kohus nõustub, et kohtuarstinduse alused kuuluvad õigusteaduse valdkonda ja diplomeeritud spetsialist õigusteaduse alal on teadlik kohtuarstinduse põhimõtetest ja alustest. Kohus tuletab meelde, et eksperdi arvamus ei ole kohtule siduv. Loomulikult võtab kohus eksperdi arvamuse vastu lähtudes 22 arusaamisest, et tõendi allikaks on oma ala asjatundja. Samas peab olema asjatundja ja eksperdi arvamus loogiline, põhjendatud ja koostatud sellisena, et arvamuse lugejale oleks eksperdi mõttekäik jälgitav, ehk arvamus peab olema selline, et selle põhjendatust saaks kohtus kontrollida. Kohus värskendas oma teadmisi kohtuarstinduses. Kohus märgib, et eesti kohtuarstinduses on erialaseks ajakirjanduseks raamat „Kohtuarstiteadus“, 2007, Tallinn. Selles on väidetud, et (tsitaat, lk 49): “ Kuna hüübimine ja vere hemolüüs võivad pärast surma tekkida väga erineval ajal või vere hüübimist ei toimugi, ei saa hüpostaaside ümberpaigutumisvõime järgi määrata kui kaua aega on surmast möödunud“. Kohus märgib, et hüpostaasid on need sinakas- või lillakaspunased nahavärvuse muutused ( lk 46), mis on ekspertiisiaktis arvamuse p 2 nimetatud kui koolnulaigud, mis ei kahvatu. Raamatu autorid väidavad, et 70% juhtudel hüpostaasid ei kahvatu, kui surmast möödunud rohkem kui 1-3 päeva, osal juhtudel aga olid hüpostaasid ümberpaigutumisvõimelised ka 3 päeva möödumisel (lk 49). Teine faktor, mille ekspert võttis arvesse surma aja saabumise määratlemisel on koolnukangestus. Ekspert fikseerib, et 21.08.2009 lahangu ajal on koolnukangestus mõõdukas. 20.08.2009 sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 6 pöördel nähtub, et laiba avastamise ajal 20.08.2009 kl 11.55 on selle koolnukangestus nõrgalt väljendunud. Vastavalt ajakirjandusele (nimetatud raamat lk 51 ja 52) on olemas surmajärgse kangestuse tekke faasid ehk järgud. Esimene faas on kangestuse puudumine. Kui kangestus ei ole täielikult väljakujunenud, on tegemist kangestuse teise faasiga. Teisele faasile järgneb kolmas faas, mille tunnuseks on pöördumatu muutus, lihased on jäigad ja kanged. Sellele järgneb neljas faas, mille tunnuseks on kangestuse kadumine, kuna toimub lihaskoe lagunemine. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokolli ja eksperdi arvamuse sisu, et kangestus oli 20.08.2009 nõrgalt väljakujunenud ja 21.08.2009 mõõdukas, on alust väita, et surnukehal on teise faasi kangestus mis tähendab seda, et lihastes on veel säilinud funktsioonivõime nimetatud ajakirjandus lk 51). Raamatu autorid leiavad, et kangestuse kadumine lihaskoe lagunemise põhjusel toimub 44108 tundi keskmiselt (lk 53) alates surma saabumisest. Märgitud, et madalamate temperatuuride esinemisel kangestus aeglustub, kõrgetel temperatuuridel tekib kangestus kiiremini ja toodud ka variant, et lihaskoe lagunemine toimub 24-192 tundi surma saabumisest. Kohus märgib, et madal temperatuur ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest R. O.i surnukeha oli avastatud suvisel ajal (augusti kuu), välistemperatuuril, 16.08.2009 kell 11.
29. Kohus on juba välja arvutanud, et süüdistuse kohaselt saabus R. O.i surm 107 tundi enne lahangut või 86 tundi enne surnukeha avastamist. Selleks ajaks oleks ajakirjanduse kohaselt surnukehas pidanud toimuma lihaskoe lagunemise protsessid ja kangestus oleks kadumas ehk esineks kangestuse
30. faas. Tutvunud ekspertiisi akti selle kirjeldava osaga ei ole kohus avastanud ühtegi viidet vähemalt lihaskoe lagunemise protsessi algule. Nimetatud ajakirjanduses lk 52 kinnitavad autorid, et keskmiselt 23 hakkab surmajärgne kangestus tekkima 1-5 tundi pärast surma. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokolli andmeid, et 11.55 20.08.2009 oli kangestus välja kujunenud nõrgalt, ei ole kohtule surnu ekspertiisi pinnalt aru saadav, miks ekspert leiab, et nõrgalt väljakujunenud ja järgmisel ehk lahangu päeval mõõdukat kangestust arvestades, on surma tekitamine välistatud 24-36 tundi enne lahangut. Ainuke fakt, millega võib sel juhul nõustuda, et surma saabumine on välistatud ajavahemikus 20.08.2009 kl 11.55 kuni lahangu momendini, sest 20.08.2009 kl 11.55 oli R. O. avastatud juba surnuna. Ühtlasi kohus märgib, et R. O.i surma saabumise aja väljaselgitamiseks ei ole menetleja ega prokurör teinud usinalt tööd. Eksperdi arvamust võeti pimeda usuga vastu, jättes kõrvale konstruktiivse kriitika võimalused. Tähelepanuväärt on see, et eksperdile ei olnud esitatud konkreetne küsimus, kas arvestades välistingimusi, hüpostaaside seisundit, kangestust ja muid tunnuseid, võiks surm saabuda 16.08.2009 kl 22 paiku, kui jah, siis millised konkreetsed tunnused sellele osutavad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R. O.i surma saabumise aja kohta ei ole kohtule esitatud veenvaid tõendeid, et see saabus või võiks saabuda 16.08.2009 pärast kl 22.
31. Kohtuarstlikul lahangul sedastati kolm pea lasuvigastust (arvamuse p 3), sisenemisavaga: 1- paremal pool kuklapiirkonnas kuuli peetumisega paremas kuklasagaras, haavakanal tagant ülevalt, (haav nr 2 pindmine põrutushaav) 3 - paremal pool oimul kuuli peetumisega vasakus oimuotsmikusagaras, haavakanal paremalt vasakule 4 – parema oimuluu piirkonnas kuuli peetumisega põhiluu vasaku suure tiiva piirkonnas, veidi alt paremale, rikošeti tulemusel alla vasakule ette. Kõik lasuvigastused on elupuhuselt, tulistatud väikekaliibrilisest tulirelvast. Esimese haava puhul on tegemist kauglasuga,
32. ja
33. haava puhul on tegemist lähilaskudega, millele osutab tahma ja põlemata püssirohu osakeste olemasolu haavade ümbruses.
34. haav on tekitatud esimesena. Uriinist ja verest on leitud amfetamiini ja metadoni. Siseuuringul haavakanalis nr 4 leitud kuul. Kokku on leitud kolm kuuli, mis on nummerdatud nr 1,3 ja 4, mõõtmed vastavad 1x0,9,x0,7 cm, 0,7x0,9x0,6 cm ja 0,7x,0,7x0,6 cm. Mõõtevahendi kasutamise kohta ei ole märgitud. Samuti puudub märge, kuidas avastatud kuulid pakendati (kui neid üldse pakendati) ja hoiti. Kohus peab tähtsaks järgmist asjaolu ja selgitab miks see on tähtis. Kohus märgib, et samal ajal samas ekspertiisi asutuses sa ma eksperdi vastutusel ja sama abipersonali (Irina R.i) juures alates 18.08.2008 kuni 26.08.2008 olid hoiul ilma pakendita ja tuvastamata tingimustes metalltükid (kuul ja kuulide osad) T. T. tapmise episoodis. Kuna mõlemal juhul ei olnud metalltükid ja kuulid pärast lahangut mõistlikult fikseeritud, vaadeldud, pakendatud ehk potentsiaalsetele tõenditele ei olnud tagatud korrapärane säilitamine, et hiljem oleks võimalik kohtulik kontroll, ei ole millegagi välistatud, et mõlema tapmise kuulid võisid olla kuskil hoiul kõik koos ilma pakendita ja kuulide identifitseerimiseta. Sel juhul ei saa kohtul olla veendumust, et T. T. 24 ja R. O.i tapmise sildi all kriminaalasjasse võetud kuulid ja kuulide osad on avastatud nimelt T. T. ja R. O.i surnukehalt. Ei ole sel juhul usaldusväärselt näidatud, kumb kuul on kummast surnukehast leitud. Kuulide ja kuuli osade liikumine kriminaalasjas alates lahangut ei ole kohtule jälgitav. Prokurör väitis, et asitõendite liikumine kriminaalasjas on täiesti jälgitav, tõi välja ekspertiisi tegemise, ekspertiisimaterjali võtmise, asitõendi vaatlus, tulirelva ekspertiisi tegemise kuupäevad ja nentis, et kõik on toime pandud oma kronoloogilises järjekorras. Kohus nõustub, et selliseid rikkumisi, nagu oleks näiteks ekspertiisimaterjal eksperdilt ära võetud kuupäevaliselt enne lahangut vms, ei esine. Kohtu arvates on sügavalt taunitav aga see, et kronoloogilisest järjepidevusest kinnihoidmine esitatakse kohtule kui uurija märkimisväärne saavutus selles mõttes, et kui uurija on võimeline protokollid kronoloogilises järjekorras panema, ongi asitõendite liikumine kriminaalasjas jälgitav. Kohus märgib, et mis tahes tõendi päritolu, selle liikumine kriminaalasjas peab olema jälgitav mitte ainult kuupäevaliselt vaid oma sisu poolest. Olukorras, mil pärast kahe lahangu teostamist (18.08.2009 ja 21.08.2009) avastatakse mitmed sarnased objektid (antud juhul kuulid, mis on kõik mõõtude poolest enam vähem sarnased ja deformeerunud), avastatud objektide kohta ei ole ühtegi märkust, kuidas neid pakendati hoiti, kus kohas, millistes tingimustes, kuidas tagati nende säilivus üks teisest eraldi, ühel ja samal päeval 26.08.2009 üks ja sama abipersonali töötaja I. R.i annab uurijale kahest surnukehast avastatud objektid (k 2 lk 95, ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koostamine kell 08.40 ja k 2 lk 207 protokolli koostamine kell 08.20), mõlemas nimetatud ekspertiisimaterjali võtmise protokollides ei ole märgitud, millistena olid objektid uurijale edastatud ja kuidas veenduti kumb kuul on kummast surnukehast, ei ole kohtu arvates asitõendi liikumine jälgitav, isegi siis, kui protokollid on koostatud õiges kronoloogilises järjestikus. K 2 lk 95 ekspertiisimaterjali võtmise protokollist nähtub, et 26.08.2009 sai uurija ekspertiisiasutuse abipersonali töötaja I. R.i käest kolm kuuli. Millistena oli kuulid uurijale edastatud, märgitud ei ole. Protokolli p 6 alapunkt 3 nähtub, et ekspertiisi materjaliks on kolm kuuli, mis on pakitud eraldi plastmassist purkidesse pealkirjadega LA 317 nr 1, LA 317 nr 4 ja LA 317 nr
35. Kuna surnu ekspertiisiaktist ei nähtu, et pärast ekspertiisi teostamist oleksid avastatud objektid pakendatud, samuti mainitud protokollist ei nähtu, et uurija sai ekspertiisiasutuse töötaja käest kolme purkidesse eraldi pakendatud pealkirjadega kuuli, võib kohus jõuda ainukesele järeldusele, et kuulid oli uurija poolt ekspertiisimaterjali võtmisel pakendatud ja pealkirjastatud ekspertiisiasutuses kohapeal. Kohus märgib, et tuleb võtta arvesse, et ekspertiisi materjali võtmisel on 18.08.2009 ja 21.08.2009 lahangute käigus avastatud objektid süstematiseeritakse ja sildistatakse nö kahe eraldi tapmise järgi esimest korda alles 26.08.
36. Kohtul ei ole kindlat veendumust et T. T. tapmise sildi 25 alla pandud objektid on need, mis olid avastatud 18.08.2009 lahangu käigus, ja ei ole veendumust, et R. O.i tapmise sildi alla pandud objektid on need, mis olid avastatud 21.08.2009 lahangu käigus. Nende objektide säilitamine kuni 26.08.2009 ei ole absoluutselt jälgitav. K 1 lk 149-153 26.08.2009 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on pakendites olnud kolm kuuli, pakendid on nummerdatud, tehtud on fotod, millest nähtub, et eraldu kuul on eraldi purgis, mis on pealkirjastatud. Kirjeldusest nähtub, et tegemist on vormitu kujuga metalltükkidega. Mõõdud: nr 1 – tegelikult koosneb kahest tükist 0,55x0,94 cm ja 0,69x0,18 cm, nr 3 – 0,56x0,85 cm; nr 4 – 0,58x0,83 cm. Kohus märgib, et kuuli nr 1 kohta, et ole surnu ekspertiisiaktis märgitud, et kuul oleks kaheosaline, koosneks kahest tükist, ekspertiisi tekstist nähtub, et kuul leitud nagu tervikuna, samas kohus nõustub, et kohtuarst ei pea tegema kuulide vaatlust kriminaalmenetlusõiguslikus mõttes. Kohus märgib, et eksperdi näidatud mõõdud 1x0,9x0,7 cm ei ole seostatav uurija tuvastatud mõõtmetega 0,55x0,94 cm ja 0,69x0,18 cm. Jällegi kohus märgib, et kuna toimus objektide mõõtmine, olid objektid ilmselt pakenditest välja võetud. Protokollist ei nähtu, et pärast vaatluse teostamist oleksid objektid uuesti pakendatud. Märgitud on ainult seda, et objektid on kriminaalasja juures. K 2 lk 16-18 tulirelva ekspertiisist nähtub, et 27.08.2009 saabus ekspertiisile kilekotis plastist topsides 3 kuuli. Eksperdi arvamusel on tegemist pehmest metallist kolme kuuliga ja ühe kuuli osaga. Mõõdud klappivad uurija asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud mõõtmetega. Kuulid on kaalutud nr 1 – kuuli kaal 2,24 g, kuuli osa kaal 0,24 g, nr 2 – 2,33 g ja nr 3 – 2,34 g. Kuulid on deformeerunud. Kuju, mõõtmete ja kaalu järgi ekspert tuleb järeldusele, et tegemist on kolme kaliiber 5.6 mm deformeerunud kuuliga. Pärast ekspertiisi jäävad kuulid EKEI hoiule. Kuna uurimise käigus oli arutlusel versioon, et kaks tapmist on toime pandud ühest relvast, lähendati k 2 lk 182-186 tulirelva ekspertiisi käigus ülesanne eesmärgiga tuvastada, kas T. T. sildi all eksperdile esitatud 3 kuuli (kuuli tükk ja kaks kuuli) ja 2 padrunikesta on tulistatud samast relvast, millest on tulistatud R. O.i sildi all eksperdile esitatud kolm kuuli ja kolm padrunikesta. T.T. episoodis padrunikestade kriminaalasja liikumise mittejälgitavusele on kohus juba viidanud T. T. episoodis esitatud tõendite analüüsimisel. T. T. episoodis kuulide kriminaalasjas liikumise mittejälgitavusele oli samuti osutatud vastavate tõendite analüüsimisel. T. T. episoodi padrunikestad olid pakendamata teadmatus kohas teadmata tingimustel hoiul ajavahemikus 02.10.2010-06.10.2009 ehk alates vaatlusest kuni tulirelva ekspertiisile saabumiseni. R. O.i episoodi padrunikestad olid 26 pakendamata teadmatus kohas teadmata tingimustel hoiul ajavahemikus 31.08.2009 (vaatlus) kuni 04.09.2009 (tulirelva ekspertiis). Ajavahemikud, mil padrunikestad ei olnud pärast vaatlust nõuete kohaselt pakendatud ja pidid olema uurija käsutuses, ei kattu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vähemalt nende segamine episoodivaheliselt on seega välistatud. Eksperdi arvamusest ja ekspertiisiakti põhjendavast osas nähtub, et võrreldes T. T. ja R. O.i episoodides esitatud padrunikestad leiab ta, et padrunikestad on tulistatud samast relvast, sest relvadetailide jäljed ühtivad omavahelise, kuju ja neid jälgedes peegeldunud eritunnustega ( foto nr 4). Selle arvamuse kohta märgib kohus järgmist. Kohus aktsepteeris k 2 lk 182-187 ekspertiisiaktis sisalduvat eksperdi arvamust, et T. T. episoodis esitatud padrunikestad on tulistatud ühest relvast, kuigi märkis, et arvamuse põhjenduse kvaliteet ei ole absoluutne. Täiendavalt kohus märgib, et kohus rahuldus siiski asitõendi kvaliteediga ja seda eeskätt seetõttu, et padrunikestad olid avastatud sündmuskohal surnukeha avastamisel kuupäeval, surnukeha vahetuses läheduses, ja menetlusosalised ei vaidlustanud asitõendi (padrunikestades) kvaliteeti. R. O.i episoodis padrunikestade ekspertiisi k 2 lk 22-26) tulemusega, et padrunikestad on tulistatud ühest relvalt, ei olnud kohus nõus ja selgitas vastava tõendi analüüsimisel miks ei nõustu. Täiendavalt kohus märgib, et tõendi kvaliteedi madalama standardi kasutamine R. O.i episoodi puhul ei ole võimalik ka seetõttu, et tähtsustomavad asjaolud olid algusest peale uuritud puudulikult, ebaselgused ja vastuolud ei olnud kõrvaldatud kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus (kohus on sellele viidanud R. O.i episoodis tõendite analüüsimisel). Padrunikestade puhul on konkreetseks põhjuseks, miks kohus ei kohalda tõendi kvaliteedi madalamat standarti, on see, et padrunikestad olid sündmuskohalt avastatud 10 päeva hiljem alates surnukeha avastamisest. Alati jääb ruumi kahtluseks, kas padrunikestad on tõesti surnukehaga seostatavad, või võisid pärineda tegelikult muudest asjaoludest. Kuigi sündmuskohalt olid avastatud kaks suitsukoni, samuti mootorsõiduki jäljed, mis viisid surnukeha lähedusse, ei ole süüdistaja püüdnud selgitada, kas need asjaolud olid üldse kontrollitud ja millised tulemused on saadud. K2 lk 182-186 ekspertiisiaktist nähtub, et kohaldati võrdlev uurimine võrdlusmikroskoobiga Leica DM C. Kohus tuletab meelde, et võrdlemiseks on kokku 5 padrunikesta kahest episoodist. Ekspertiisi aktist ei nähtu, mitu uuringut olid tehtud, puudub(vad) uuringu(uuringute) kirjeldus, uuringu(uuringite) käiku ei ole võimalik tuvastada, sest kirjeldus lihtsalt puudub. Uuringute läbiviimine aktualiseerus ainult üheks korraks eksperdi mälus. Kohus korduvalt selgitab süüdistajale, et uuringute kirjelduse puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida eksperdi arvamuse kujunemise käike ja seega selle põhjendatust. Fotol nr 4 on jäädvustatud võrdlusuuring kahe padrunikesta vahel, märgitud, et üks padrunikest on ühes ja teine- teises episoodis (märgistatud kriminaalasja numbriga). Kohtule ei ole võimalik aru saada, kummad kestadest olid uuritud, sest ühes episoodis on 3, teises – kaks 27 padrunikesta. Objektid ei ole uuringute läbiviimisel kuidagi süstematiseeritud, näiteks nummerdatud. Tutvunud foto nr 4 ei näe kohus ühtegi kokkulangevat tunnust, mille alusel oleks ka kohtule arusaadav, et padrunikestad on tulistatud ühest relvast. Foto kvaliteet ei ole kohtukõlblik. Padrunikestade uurimise osas on kohtule esitatud kohtukõlbmatu tõend, sest tõendi kohtulik kontroll ei ole võimalik. Edasi väidab, et T. T. ja R. O.i sildi all esitatud kuulide ühest relvast tulistamise kohta ei ole võimalik otsustada, sest leitud on nii ühtivaid kui ka erinevaid tunnuseid, kõik uuritavad kuulid on tugevasti deformeerunud, kuigi jäljed on kujult ja kujunemisastmelt ühesugused. Märgitud on, et uurimisel kasutati võrdlusmikroskoop Leica DM C. Ühtegi fotot uuringust(uuringutest) tehtud ei ole. Ekspertiisis ei ole midagi, mida kohus saaks kontrollida ja hinnata oma siseveendumise kohaselt. Uuringute kirjeldused puuduvad, pole teada isegi uuringute arvu ega selle käiku. Ei ole näidatud sedagi, palju kuule võrreldi. Tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga. Selles ekspertiisis on uurimise objektiks ja tunnistaja F.i ütluste olustikuga seostamisel avastatud kuulid. Sellele kohus tuleb veidi hiljem tagasi. Kohus leiab, et ülaltoodud tõendite alusel ei ole võimalik isegi seostada omavahel T. T. ja R. O.i tapmist, rääkimata O.P kokkupuudest nimetatud kuritegudega. T. T. ja R. O.i episoodides on sarnasusi olemas, kuid neid ei ole sellised, et kohus saaks jõuda kindlale arvamusele, et kaks tapmist on toime pannud ühe isiku poolt ja ühe relvaga. On tuvastatud, et mõlemad kannatanud on Kiviõli elanikud, tarvitasid narkootilisi aineid, ei omanud töökohta, mõlemad on varem kriminaalkorras karistatud isikud, olid seotus varavastaste kuritegude toimepanemisega. Mõlemad tapetud augusti kuus 2009 Kiviõlis. R O.i surma saabumise aeg ei ole konkreetsemalt tuvastatud. Mõlemad on tulistatud pähe väikekaliibrilisest tulirelvast. Need on andmed, mis tõesti Annaks kohtueelsele uurimisele aluse kontrollida tapmiste seostumist omavahel ehk need andmed on piisavad versiooni kontrollimiseks, mitte aga süüdistuse esitamiseks. Kohus nõustub, et O.P võimalik seos vähemalt R. O.i tapmisega vääris põhjalikku kontrollimist kohtueelse uurimise käigus, seda ega tuleks teha paralleelselt teiste versioonidega. O.P ilmselt ei ole ainule Kiviõli elanik, kellel oli narkomaanidega konflikte ja kes suhtub narkomaaniaase negatiivselt. O.Plmselt ei ole Kiviõlis ainule elanik, kellel on huvi näiteks laskemoona vastu. O.P ei olnud ainuke, kellega R. O. suhtles viimasel päeval enne kadumajäämist. Neid andmeid oli ja on ilmselt vähe kahe tapmise süüdistuse esitamiseks. Kriminaalasjas tuvastatakse tunnistaja I. F.. Süütõendiks on kohtule esitatud tunnistaja I. F.i ütlused k 4 lk 71 pöördel
37. Tunnistaja annab järgmisi ütlusi. 28 O.P tunneb mitte kaua aega, ei mäleta millal ja millistel asjaoludel sai O.P-ga tuttavaks. Suhted on normaalsed. O.P tunneb halvasti, iseloomustada ei oska. Küsimusele, kui tihti kohtus O.P-ga, vastas, et mitte tihti. Kaitsja küsimustele, palju kordi kohtus O.P-ga, vastas, et kahe kuu jooksul 5-6 korda, ei saa seletada miks, mille puhul kohtus. Tunnistaja kinnitas, et samal ajal, kui ta käis politseis ülekuulamisel O.P asjas, oli menetluses kriminaalasi varguses, milles ta oli kahtlustatav, varem ta on 6 korral kriminaalkorras karistatud, karistuseks sai tingimusliku karistuse. Kevadel 2009 juhuslikult kohtas ta O.P xxx juures ( O.P elukoht). Millestki ei rääkinud. Siis tunnistaja läks oma majani xxx, O.P läks koos temaga. Nad läksid koos maja juurde põõsastesse. Kes tegi sellise ettepaneku, tunnistaja ei tea. Mis eesmärgil läksid põõsastesse, vastab tunnistaja, et eesmärki ei olnud. Kui majani jõudsid võttis O.P musta koti, tegi lahti ja võttis sealt püstoli välja, pani padrunisalve, laadis ja lasi puu pihta, lasi salve tühjaks. Relv oli tavalises kotis, taskus. Tunnistaja F., kes ise väidab, et jagab relvadest veidi, kirjeldab relva järgmiselt : enam vähem normaalne, keskmine, ei ütleks, et uus ega vana, toru tavaline, summuti oli, sai keerata. Kokku oli 10 padrunit, väikekaliibrilised. Puusse jäid tulistamisest jäljed. K 1 lk 74-85 tunnistaja I. F.i ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et 29.09.2009 põõsastes xxx ja xxx on avastatud lehtpuu, millele osutas tunnistaja I. F. ja selgitas, et kevadel 2009 tulistas O.P tema juuresolekul puusse. Maast 172 cm kõrgusel on avastatud kaks vigastust. Ümara kujuga 0,7x0,5 cm ja teine ümara kujuga 6 cm kõrgemal suurusega 1x1 cm. Vigastustega tükk saeti välja suurusega 14x25 cm. Protokolli lisad on 6 fotot ja lehtpuu tükk. K 1 lk 122-124 29.09.2009 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et puutüki kirvega lõhkumisel ilmus kolm kuuli. Protokollist ei nähtu, kuidas kahest puu vigastusest oli tuvastatud kolm kuuli ja milles vigastuses oli kaks kuuli. Kohus leiab, et protokolli sisu tekitab kahtlusi, kuna tõesti ei ole arusaadav kolmanda kuuli paiknemiskoht puutüki sees. Seega tema päritolus tekivad kahtlused. Lõhkumisele järgnenud ehk puu sisemise osa avamise moment ei ole kirjeldatud ega fotografeeritud. Seda enam, et esimese ja kolmanda kuuli suurused on 07,7x1,3, 1,1x0,7 cm, mis on kõige suuremast vigastusest ( 1x1 cm) veelgi suurem. Kolm kuuli saadetakse tulirelva ekspertiisile, pakendamise kohta ei ole märgitud. Prokurör leidis, et temal ei tekki kahtlust tõendi usaldusväärsuses, sest fotolt on nähtav, et vigastus on tegelikult päris suur ja ei ole probleemi kaks korda tulistada enam-vähem ühte kohta. Kohus selle mõttekäiguga ei nõustu. Vigastuse suurused on kindlalt fikseeritud protokollis, need ei ole suured, isegi kahe kuuli suurustest väiksemad. Seega leiab kohus, et teoreetiliselt küll, kuid eluliselt raske kujutada ette olukorda, kuidas tulistamise 29 kogemuseta isik tulistab kaks kuuli mõõduga 07,7x1,3, 1,1x0,7 cm ja selle tulemusel tekib üks kuulide suurustest väiksem vigastus. Fotole on fikseeritud pindmine puukoore vigastus. Märkimisväärne on see, et ristküsitlusel ega kogu kohtuliku arutamise käigus ei ole prokurör ega kaitsja tundnud huvi, kas süüdistatav tunnistab tunnistaja I. F.i poolt kirjeldatud tulistamise fakti või mitte. Kohus lähtub vähemalt süüdistatav viimases sõnas väljendatud seisukohast, et I. F. ei ole tema sõber ega hea tuttav ja ta pole kordagi käinud koos temaga puusse tulistamas. Prokurör leiab, et I. F.i ütlused on usaldusväärselt, sest nad on kooskõlas objektiivse tõendiga- ütluste olustikuga seostamisel oli tõesti avastatud vigastustega puu, ja väljasaetud puutüki lõhkumised on avastatud väikekaliibrilised kuulid koguses
38. Kohus märgib, et tunnistaja on tõendi subjektiivne allikas. Kohus nõustub, et tunnistajate ütluste ühtimine objektiivsete tõenditega annab alust väita, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tõendi allika usaldusväärsuse kontrollimisel analüüsib kohus ka teisi tõendi usaldusväärsust mõjutada võivaid asjaolusid. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et teatud tunnistajal teatud olukorras võib olla motiiv anda teatud sisuga ütlusi, muuhulgas selliseid, mis tegelikult ei vasta tõele. Üldtuntud on see, et varem kohtulikult karistatud ja uurimise all olevalt isikult ütluste saamisel võetakse arvesse tema soov teha muus kriminaalasjas koostööd. Seda vahepeal saavutatakse teatud isikute kohta kokkuleppe- või lühimenetluse kohaldamisega, mille käigus korduvalt varavastaste kuritegude karistatud isik karistatakse ikka ja jälle tingimusliku vangistusega. Selline praktika on kohtutele teada ja kohus ei näe alust hakata seda eitama. Iseenesest ei ole seadusevastane ega ebaeetiline, et püütakse kergendada isiku olukorda, kes teeb uurimisega ausat koostööd teises tähtsas kriminaalasjas. Kaitsja püüdis oma küsimustega näidata, et I. F.i puhul ongi tegemist isikuga, kes andis vajalikke ütlusi ja vastutasuks on tingimuslik karistus. Kohus märgib, et sel juhul aktualiseerub oht, et isik soovides vältida reaalselt karistust annab tõele mittevastavaid ütlusi, lähtudes sellest, et peamine on see, et ütlused peaksid sobima uurijale. Kohus märgib, et selliste isikute kaasamine tunnistajatena, eriti siis, kui süüdistus on valdavas osas tugineb just selle tunnistaja ütlustele, küsitav sellegi poolest, et tunnistaja usaldusväärsus ei ole enam laitmatu. Kohus peab arvestama sellega, et I. F.il võis olla motiiv anda teatud sisuga ütlusi, mis võiksid olla tõele mittevastavad. Teine moment, millele kohus juhib tähelepanu, et ristküsitlused antud ütluste sisu. Kohus erinevalt prokurörilt suhtub nendesse kriitiliselt ja seda järgmistel põhjustel. Ütlused on ebaloogilised eluliselt ebausutavad ja tunduvad kunstlikult mõeldud olevat. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks süüdistatav peaks tulistama teise isiku juuresolekul, selle teise isiku maja juures, kellega süüdistataval ei ole sõbralikke ega häid tuttavate 30 suhteid. Tunnistaja poolne situatsiooni kirjeldamine, kuidas ta kohtas O.P „juhuslikult“, kuidas sõnagi rääkimata suundusid põõsastesse, milleks tunnistaja ei tea, ja seal sõnagi rääkimata võttis O.P püstoli välja ja hakkas tulistama puusse, näitab, et tegelikult tunnistaja mälus puudub tegeliku sündmuse pilt. Situatsiooni kirjeldamine on ilmselt skemaatiline, mis annab aluse kahtlustada, et sündmus on O.P-sse puutuvalt välja mõeldud. Loomulikult tunnistaja teadis, et xxx ja xx majade nurgal põõsastes on puu, millesse on tulistatud. Kohus aga leiab, et tulistamine ei olnud O.P-ga seotud. Kinnituse oma seisukohale saab kohus, kui analüüsib tunnistaja I. F.i relva kirjeldus: “ enam vähem normaalne, keskmine, ei ütleks, et uus ega vana, toru tavaline, summuti oli… musta värvi“. Kohus leiab, et on eluliselt väheusutav, et juhul kui selline tulistamine O.P-ga oleks aset leidnud, ei küsinud tunnistaja relva lähedale vaadata, ei küsinud, kust see saadi, mis relvaga tegemist on. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ei ole võimaliku tulirelva korralikult kirjeldada, sest ta ei ole väidetavat relva näinudki. Relva kirjeldamine sõnedega „ keskmine, normaalne, tavaline“ ei ole mingi kirjeldamine, ja näitab ainult seda, et kas tunnistaja ei ole võimeline andma tunnistusi või tema ütlused ei vasta tõele. O.P-le on süüdistus esitatud kahe isiku tapmises. Kohus jääb kindlale seisukohale, et süüdistunnistamiseks peaks kohtule olema esitatud tõendid, mille usaldusväärsus on laitmatu. Prokurör kinnitas, et ainuke tõend, mis seostab O.P kahe tapmistega on tunnistaja I. F.i ütlused ja komisjoni ekspertiis. Sel juhul nõuab kohus tõendamise kõrgemat standarti. K 2 lk 53-56 tulirelva ekspertiisiaktist nähtub, et 06.10.2009 saabus ekspertiisile kolm kuuli kinnises ümbrikus. Kes millistel asjaoludel pakendas asitõendi, ei ole asitõendi vaatlusprotokolli ega ekspertiisiakti pinnalt tuvastatav. Esitatud kolm metallist tükki. Mõõdud ühtivad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud mõõtmetega. Kuulide kaal on 2,4 g, 1,4 g ja 1 g. Ekspert tuleb arvamusele, et kaaluga 2,4 g on tegemist kuuliga kaliiber 5,6 mm, ülejäänud kaks on kuuli tükid kaliiber 5,6 mm. Ekspert on arvamusel, et kuulid on tugevasti deformeerunud, vintvälja jäljed on väga halvasti eristatavad. Seetõttu ei saa tuvastada, kas kuulid on tulistatud ühest relvast. Antud ekspertiisis on lahendatud ka ülesanne, kas esitatud kuulid, T. T. lahangul avastatud kuulid ja R. O.i lahangul avastatud kuulid on tulistatud ühest relvast. Ülesanne on lahendatud selliselt, et tuvastada ei ole võimalik. Ekspert märgib, et jäljed on kujult ja kujunemisastmelt ühesugused, leidub nii ühtivaid kui ka erinevaid tunnused, kuna kuulid on tugevasti deformeerunud, on see takistuseks järelduse tegemiseks. Selle ekspertiisi kohta jääb kohus samale seisukohale nagu tulirelva ekspertiisi kohta k 2 lk 182-186 . Märgitud on, et uurimisel kasutati võrdlusmikroskoop Leica DM C. Ühtegi fotot uuringust(uuringutest) tehtud ei ole. Ekspertiisis ei ole midagi, mida kohus saaks kontrollida ja hinnata oma siseveendumise kohaselt. Uuringute kirjeldused puuduvad, pole teada isegi uuringute arvu ega selle 31 käiku. Ei ole näidatud sedagi, palju kuule võrreldi. Tegemist on selles osas kohtukõlbmatu tõendiga. Prokurör selgitas, et pärast kohtuliku arutamise käigus uuritud ekspertiisiaktide saamist tekkis vajadus määrata komisjoni ekspertiis põhjusel, et ekspert ise märkis aktis, et ühtivaid tunnuseid on, sel juhul jäi arusaamatuks, miks ei saa jõuda järeldusele. Kohus märgib, et põhjus, miks ekspert ei anna järeldust, on teada ja see on aktis- kuulid on tugevasti deformeerunud. Probleem on aga selles, et esitatud tulirelva ekspertiisiaktid ei vasta

§ 107

lg 3 p 1 ja 2, mille kohaselt ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus, hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Sellest tulenevalt oli komisjoniekspertiisi määramine tõesti põhjendatud. K 1 lk 75-77 tulirelva komisjoniekspertiisi akt, koostatud 08.02.2010. Lähtudes algandmetest pidid eksperdid uurima vähemalt üheksa kuuli. Uuritud kuulide üldarvu ei ole aktis märgitud. Märgitud, et kolm kuuli on T. T. ja kolm kuuli R O.i tapmise episoodis, mis on EKEI kollektsioonis. I. F.i seostamisel avastatud kuulid on esitatud ekspert K. x poolt pitseeritud pakendis. Õiendist nähtub, et ekspertiis võttis ega 32 tundi. Ekspertuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja arvamuse põhjendus võtsid paberil ruumi üks lehekülg. Märgitud, et uuringul kasutati võrdlusmikroskoop Leica DM C. Palju uuringud oli teostatud, uuringute käigud ei ole ekspertiisiaktis endiselt esitatud. Kokku oli tehtud kolm foto. Ekspertiisiaktis on sedastatud, et T. T. üks kuul on tulistatud samast relvast, mis on R. O.i üks kuul (foto nr 1), T. T. kaks kuuli ( üks nendest on sama mis eelmisel juhul) on tulistatud samas relvast, mis on I. F.i ütluste seostamisel avastatud üks kuul (foto nr 2). R. O.i üks kuul ( sama, mis on T. T. võrdlemisel kasutatud) on tulistatud samast relvast, mis on I. F.i üks kuul foto 3 (sama, mis on T. T. võrdlemisel kasutatud). Sellest nähtub, et komisjoniekspertiisi käigus leiti, et järeldused on võimalik teha vähemalt ühe F.i kuuli puhul, ühe R. O.i kuuli ja kahe T. T. kuuli puhul. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et oleksid läbi viidud uuringud ühelt isikult pärinevate kuulidest jälgede leidmiseks. Kohtuistungil oli ekspertiisiakti täpsustamiseks ülekuulatud eksperdid P. K. ja Ü. P.. P. K. avaldas, et tegelikult kõik võrdlusuuringud olid tehtud, algul uuriti ühelt isikult pärinevad kuulid eesmärgiga leida sobivad jäljed. Siis kui jäljed olid leitud, hakati võrrelda kuulid oma vahel. Kuulid paigaldatakse võrdlusmikroskoobi, mille abil on võimalik valida kõige soodsam uurimise asend, tähtsatest momentidest on võimalik teha fotod. Ekspert Ü. P. leidis, et ekspertiisi mõistmiseks peab isik olema ise ekspert. P. K. avaldas lõplikult, et tema arvates, kõik uuringud ekspertiisis on kirjeldatud. Kohtu palvel näitas 32 ekspert k 5 lk 13 fotole tema arvates ilmnenud kokkulangevaid tunnused, kohapeal leidis ekspert neid 9 ja märgistas fotole, numbritega. Ekspertiisiakti pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millised olid (kui olid) erinevad tunnused, milline oli erinevate tunnuste suhtarv kokkulangevate tunnustega võrreldes, et kohus saaks veenduda kokkulangevuste tunnuste piisavas püsivuses. Ekspertiisi ja uuringute käikude kohta, samuti arvamuse kujundamisest sai kohus teada alles ekspertide ülekuulamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et eksperdi ütlus akti selgitamisel on

§ 63

mõttes tõend, ei saa ekspert jätta oma kohustusi menetlusõiguse järgmisel täitmata, jätta ekspertiisiaktis näitamata uuringute kirjeldus ja põhjendused ja hakata selle asemel kohtus ütlusi andma. Sel juhul poleks ekspertiisiakt kui tõend vajalik ja

§ 107lg 3 p 1,2 nõuded kaotaksid oma aktuaalsuse.

Igal juhul, kui uuringud ei ole ükshaaval kirjeldatud ja kvaliteetse fotoga fikseeritud, ei ole eksperdil hiljem võimalik kohtule midagi täiendavalt selgitada, sest kohtul ei ole võimalik ekspertiisi tegemise ( nimelt uuringute) käiku kontrollida. Kohus juhib osaliste tähelepanu juba varem väljendatud Riigikohtu seisukohale, lahend 3-1-1-79-10 pp12.1-12.2, mille kohaselt ekspertiisiakt, milles puuduvad uuringute kirjeldus ja/või põhjendus on kohtukõlbmatu tõend ning kohtukõlbmatu tõendi puhul ei tõusetu tõendi usaldusväärsuse küsimus. Kohus peab vajalikuks tsiteerida: “ Nõuded, millele ekspertiisiakt kriminaalmenetluses peab vastama, näeb ette

§ 107

. Selle esimeses lõikes antakse loetelu andmetest, mis märgitakse ekspertiisiakti sissejuhatuses. Kolmas lõige sätestab, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Käsitledes varasemas praktikas küsimust ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kui tõendi kohtukõlbulikkusest, on kriminaalkolleegium rõhutanud, et vastavalt

§ 107

lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 17.2). Viidatud lahendis selgitas kolleegium, et nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Samas lahendis märkis kriminaalkolleegium sedagi, et

§ 107

lg 3 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu ei ole arusaadav, mille alusel teeb ekspert kriminaalasja puudutavad järeldused. Kolleegium asus ka seisukohale, et kirjeldatud nõuete rikkumine muudab ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu ja et sellisele kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339lg 2 mõttes.

12.2…Eksperdiarvamuse kui tõendi usaldusväärsuse küsimus saab aktualiseeruda vaid juhul, kui tegemist on kohtukõlbliku tõendiga - kohtukõlbmatu tõendi puhul tõendi usaldusväärsuse küsimust ei tõusetu. …“ Antud kriminaalasja ekspertiisiaktide analüüsimise tulemusena peab kohus tunnistama, et ekspertiisiasutus ja menetlejad ignoreerivad jätkuvalt 33 väljakujunenud kohtupraktikat. Sel juhul on aga paratamatu olukord, et kohus tunnistab esitatud tõendi kohtukõlbmatuks ja sellele ei saa tugineda süüdistuse ega kaitse pool. Kohus leiab, et komisjoniekspertiisi akt k 2 lk 75-80 on kohtukõlbmatu tõend ega tugine nendele kohtuotsuse tegemisel. Kohus leiab, et R. O.i episoodis on usaldusväärselt tõendatud ainult see, et augustis 2009 (mitte hiljem 20.08.2009 kell 11.55) Ida-Virumaal Kiviõli linna lähedal asuva Vana Tuhamäe juures tulistas tundmatu isik tapmise eesmärgil väikekaliibrilisest püstolist kaliiber 5,6 mm kolm lasku R. O.ile pähe, tekitades talle kehavigastused, millede tagajärjel viimane suri, nimelt: esimene lasuvigastus – sisenemisavaga paremal pool kuklapiirkonnas koos kuklaluu killunenud murru, peaaju kõvakelme ja peaaju parema kuklasagara vigastusega; teine lasuvigastus – sisenemisavaga paremal pool oimul koos parema oimuluu killunenud murruga, peaaju kõvakelme, peaaju parema oimusagara, basaalganglionide piirkonna mõlema poole ja vasaku oimuotsmikusagara vigastusega; kolmas lasuvigastus – sisenemisavaga parema oimuluu nibujätke piirkonnas koos parema oimuluu killunenud murruga, peaaju kõvakelme ja parema oimusagara, vasaku kiirusagara vigastuse, parema kiiruluu killunenud murru, vasaku kiiru-oimusagara vigastuse ning põhiluu killunenud murruga vasakul. Antud kehavigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Usaldusväärseid tõendeid, et R. O.i tapmise pani toime O.P, kohtule esitatud ei ole. KarS § 418 lg 1 episood Kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, et O.P omandas väikekaliibrilise püstoli kaliiber 5,6 mm, hoidis seda oma autos ja garaažis ja kasutas tulistamiseks. Tunnistaja I. F.i ütlused on kohtu poolt analüüsitud. Kohus ei pidanud neid usaldusväärseks isiku süüditunnistamiseks. O.P garaažist ei ole tulirelva ega laskemoona avastatud, k 1 lk 183-185 läbiotsimisprotokoll. K 1 lk 187-190 läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et O.P kodust, tema toast on avastatud kokku 16 padrunit. KarS § 418 lg 1 näeb ette vastutuse laskemoona käitlemise eest, välja arvatud ebaolulise koguses. Seadus ei defineeri laskemoona olulist kogust. Selle kohta on aga kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahend 3-1-1-40-11 p 18 kohaselt: „Kui isiku valduses olevate erinevate piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära

§ 310lg 2 alusel.

Antud kriminaalasja raames on tekkinud menetluskulud: 980 krooni Ekspertiisiakti nr.TB-189-09/3960 6800 krooni -Surnu (R.O.)ekspertiisiakt nr.317 ( lk.14 2 kd) 13.11.2009; 3920 krooni -Tulirelvaekspertiis TB-156-09/3400 9.10.2009 lk.16-19) 1715 krooni - Ekspertiisiakti nr.TB-163-09/3500 31.08.2009 ( 2kd lk.2226); 3650 krooni -Ekspertiisiakt n r. GE-1046-09/3499 (DNA süljeproovid R.O.ilt, A.Tulinilt ja 2 suitsukoni võrdlusmaterjal 2 kd lk. 30-34); 2450 krooni Ekspertiisiakti nr. TB-187-09/3958 (lk. 53-55 2 kd); 7840 krooni Ekspertiisiakti nr. TB-024-10/425 (2 kd. tlk.75-80); 6800 krooni -Surnu (T. T. ) Ekspertiisiakti nr. 310 (tlk. 162-173 2 kd); 8030 krooni- Ekspertiisiakti nr. GE-0996-09/3306 (DNA ekspertiis ); 4410 krooni -Ekspertiisiakti nr. TB-188/09/3959.

§ 181alusel õigeksmõistmise korral kannab menetluskulusid riik.

Asitõendid. T. T.´le kuuluvad esemed – ”More” suitsupakk kahe sigaretiga, välgumihklid kaks tükki, üks kasutatud süstal, võtmed kuus tükki kollast värvi võtmehoidjaga, tikud – hoitakse kriminaalasja materjalide juures hävitada T. T. riided – jalatsid, sokid, sõrmikud, teksajope, pullover, spordipüksid, töökombinesoon, aluspüksid - hävitada; T. T. DNA proov; 37 paukpadrunit; 4 padrunikesta - hävitada. R. O.i riided – sokid, jalatsid, teksajope, teksapüksid, T-särk, aluspüksid, müts – hoitakse Ida Prefektuuri hoiuruumis Jaama 6 Jõhvi ja R. O.i mobiiltelefon №kia 3310 DIIL Sim kaardiga tagastada R.O.i vanematele J. O.ale või D. O.ile. R. O.i surnukeha lahkamisel avastatud kuulid - kolm tükki, 31.08.2009 sündmuskoha täiendaval vaatlusel (Kiviõli Vana Tuhamägi) avastatud padrunikestad kolm tükki, T. T. surnukeha lahkamisel avastatud kuulid kolm tükki, sündmuskohal Kiviõli Pargi tn 16.08.2009 avastatud padrunikestad kaks tükki, 29.09.2009 I. F.i ütluste olustikuga seostamise käigus avastatud kolm kuuli - jätta EKEI käsutusse; 35 O. D.lt ära võetud plastmassist karp (tlk. 141-144 1 kd) - tagastada O. D.le T. T. jalgratas ”Shimano”, taskulamp, metallvõtmed kolm tükki, laager, pool kruvikeerajast painutatud osaga, metallist detail – tagastatud A. A.´le allkirja vastu; Aleksei Tulini mobiiltelefon Sony EricssonW 660i– tagastatud Aleksei Tulinile allkirja vastu; T. T. töökombinesooni taskust avastatud võtmed neli tükki – tagastatud J. N.le allkirja vastu; O.P mobiiltelefon Nokia 6630 ZEN Sim kaardiga; EMT kõnekaart Simpel ilma Sim kaardita numbritega +xxx; EMT kõnekaart numbriga xxx; EMT Sim kaart nr xxx; O.P-lt läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon №kia 6500s-1 Sim kaardita- tagastada O.P-le või tema poolt avaldatud isikule. O.P-lt läbiotsimisel ära võetud esemed – rahakott, kaks eesti 500kroonist kupüüri, kaks eesti 25-kroonist kupüüri, kaks eesti 10-kroonist kupüüri, kolm eesti 2-kroonist kupüüri ja üks eesti viiekroonine kupüür, poolik eesti 25-kroonine kupüür, üks kupüür kümme DESETKUNA HRVATSKA NARODNA BANKA nr xxx, s/auto xxx reg.nr xxx tehniline pass ja kindlustus, visiitkaardid xx ja xxx, Hansapanga kaart nr xx O.P nimele, Hansapanga paroolikaart, O.P nimele juhiluba ET xxx, Hansapanga kaart nr xxx omaniku nimeta, valget värvi plastikkaart magnetribaga ühel pool ja numbriga xxx teisel pool, Olerex kaart, Statoil Ekstra kaart, Gt Sooduskaart, Bonus Club Casino Olympic kaart, Maxima Aitähh kaart, Repo vabrikud ajutine läbipääsuluba, kaart arvenumbriga xxx AS Hansapank O.P nimele – tagastatud O.P isale A. O.P-le allkirja vastu. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Antonina Roosimägi Rahvakohtunik Viivi Kool