Kriminaalasi nr. 1-12-449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.jaanuaril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ilja Malštšukov juuresolekul Prok

§ 121järgi.

G.H süüdistatakse Viktor Simonenkot süüdistatakse selles, et

3. aastal kella 03:00 paiku korteris aadressil XXX, Tallinn konflikti käigus lõi ta LS jalaga maksa piirkonda paremalt poolt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 27.11.2011 kella 21:00 paiku korteris aadressil XXX, Tallinn konflikti käigus lõi LS rusikaga vastu nägu, lõua piirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanu lõuale sinikas. Seejärel, ähvardades kannatanut tapmisega, lõi talle rusikaga vastu nägu, vasaku põse piirkonda, millega tekitas kannatanule suurt füüsilist valu. tahtliku tegevusega paniKarS G.H§toime

kvalifitseeritava § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, Oma tahtliku Oma tegevusega pani G.H toime 121 järgi kuriteo, see see on on teise teise inimese inimese tervise tervise kahjustamine, kahjustamine, samuti samuti löömine, löömine, peksmine peksmine või või muu muu kehaline kkehaline väärkohtlemine G.H end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, kuid oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. On varem naise pärast vanglas olnud. Eelmisel korral allkirjastas kokkuleppe, kuid tegelikult naist ei löönud. 27.11.2011 tuli koolikokkutulekult. Oli õlut joonud. Pani viinapudeli kappi. Vaidles naisega ja naine läks korterist välja. Ise läks magama. Pärast ärkamist tuli naine tunni aja pärast ja oli purjus. G.H tõi poest õlut. Naine läks naabrinaiste juurde. Ei tea kust kannatanu võis selle verevalumi saada. Ei tea, kus ta käis selle viinaga, pärast tuli kambaga kell 03.00 koju. Politsei tulles M korteris ei olnud. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Kannatanu L. S 28.11.2011 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on G.H-ga ametlikult abielus 6 aastat. Aja jooksul hakkas tema suhtes füüsilist vägivalda kasutama. Ei teinud alati politseisse avaldusi, kartis, et viskab välja ja tal pole kuskile elama minna. 26.11.2011 kella 23 paiku tuli Viktor koju, jõi alkoholi. Ärkas üles, istus diivani peal, Viktor hakkas teda solvama ja karjuma. Lõi talle jalaga vastu maksa paremalt poolt, tundis suurt füüsilist valu. Tahtis politseid kutsuda, Viktor võttis telefoni ära ja ei lasknud. Põgenes korterist tuttava MK juurde, kes oli veel ärkvel. Istus seal hommikuni. Samuti oli seal veel I K . Läks koju, magama. Viktor äratas hakkasid õlut jooma. Naabrinaine KM tuli nende juurde, hakkasid Viktoriga kölnivett jooma. Viktor hakkas ta peale karjuma ja lõi rusikaga lõua pihta, tundis suurt füüsilist valu. Lõi uuesti vastu vasakut põske, tundis füüsilist valu, solvas teda. K nägi kõike pealt. Kutsus politsei. 06.10.2011 kirjutas järjekordse avalduse politseisse, et Viktor on ta läbi peksnud. Kuni 24.11.2011, kui toimus Viktori üle kohus, käitus ta normaalselt. Sai karistuseks tingimusi tähtajaga, hakkas ta teda jälle peksma (lk 18-25). - 27.11.2011 koostatud LSläbivaatuse protokoll ja fototabel 3-l lehel, mis on koostatud LS vigastuste fikseerimiseks – läbivaatusega tuvastati: isiku alalõual on verevalum, muud vigastused puuduvad (lk 4-7). - tunnistaja KM eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunneb Viktorit ja L 5 aastat. L on korduvalt sinikatega näinud. L on talle mitmeid kordi kurtnud, et Viktor teda peksab. Viktor on selle eest ka vanglas istunud. 27.11.2011 oli nende juures külas, tarvitasid alkoholi. Viktor ja L läksid tülli. Viktor hakkas L rusikatega peksma vastu nägu. L kutsus politsei. Viktor on korduvalt L ähvardanud, et tapab ta ära (lk 26-31). - Kahtlustatava G.H eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ei tunnista süüd. Tuli 26.11.2011 koju, L magas, hakkas alkoholi tarvitama. L ärkas. Solvus L peale. Jalaga maksa teda ei löönud. Hommikul läks naabrinaise juurde, et L leida. Seal teda polnud. L tuli koju, oli purjus. Läks magama. Helistas tuttav Gunnarile, palus 5 eurot võlgu, kuna L raha polnud. Ostis õlut ja suitsu. L jõi ka ja hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama. Läksid riidu, L helistas politseisse ja väitis, et ta tahab teda tappa. K oli ka nende juures. Politsei tuli ja võttis ta kaasa (lk 34-41). - 28.11.2011 kõnesalvestise vaatlusprotokoll, mille kohaselt on plaadi peal üks salvestus kestvusega 1 min 11 sek, salvestuse fail tähistatud nimega nr 20111127211700377140.wav (118 KB): kannatanu LS helistab Põhja Prefektuuri Juhtimiskeskusele 27.11.11 kell 21:

1. Kõne sisu: LS helistab politseisse, sest mees peksab teda. Elab aadressil XXXkorter
2. Jõid koos, mees on kodus, kuid tal on tingimisi tähtaeg. Kiirabi ei vaja. Politsei tuleb esimesel võimalusel (lk 4345). - tunnistaja politseitöötaja A. Jazõkovi
3. eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt sai 27.11.2011 kella 21:30 paiku väljakutse aadressile XXX, Tallinn selle kohta, et löödi naist. Ukse avas LS, kes ütles, et G.H lõi teda lõua piirkonda. Lõual oli väike sinikas. Korteris oli ka K M . Kolmekesi olid alkoholijoobes. K kinnitas löömist. G.H viidi politseisse. Viktor solvas L ebatsensuursete sõnadega (lk 46-51). - Tunnistaja IK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunneb LS , ei ole sõbrad. Käesoleval ajal elab MK korteris, on tema poja eestkostja. L käib mõnikord M juures. 26.11.11 tuli L nende juurde öösel, oli kaine. Olevat mehega riidu läinud. Hommikul läks koju. Loomu poolest ei ole L agressiivne. L ei ole rääkinud talle, et mees teda vastu nägu löönud on (lk 56 – 61). - Tunnistaja MK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt käib L tema juures. Ühel korral oli ta näo peal suur sinikas, ütles, et seda tegi Viktor. L on kurtnud, et Viktor peksab teda. Ööl vastu pühapäeva tuli L nende juurde kell 3 öösel ning ütles, et tuli korterist ära, sest Viktor hakkas teda peksma. Oli nende juures hommikuni (lk 62-67). - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati 27.11.2011 kell 22.08 LS alkoholijoove 0,87 mg/l (lk 9) - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati 27.11.2011 kell 22.13 G.H alkoholijoove 1,19 mg/l (lk 10) Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. G.H ei tunnistanud, et ta lõi 27.11.2011 kella 03.00 paiku LSjalaga maksa piirkonda. Koju tulles hakkas alkoholi jooma ja varsti tõusis L üles. Solvus L peale ja L läks kodust ära. Hommikul kui L koju tuli oli ta purjus. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad kõiges muus v.a jalaga löömise osas. Kannatanu ütluste kohaselt ärkas ta üles ja Viktor jõi. Riidlesid üksteisega ja Viktor lõi teda jalaga vastu maksa paremalt poolt ning ta tundis suurt füüsilist valu. 2 Viktor rebis telefoni käest ja ei lasknud politseid kutsuda, mistõttu jooksis korterist välja tuttava juurde. Tunnistajate I.K ja M.K ütluste kohaselt tuli L öösel kella 3 ajal oma korterist ära ja oli nende juures hommikuni. K ütlustest nähtub, et L ütles, et olevat mehega riidu läinud, K ütluste kohaselt kinnitas L , et tuli korterist ära, sest Viktor hakkas teda peksma. Seega on kannatanu vahetult pärast korterist lahkumist kohatud tunnistajale öelnud, et korterist lahkumise põhjuseks oli mehe poolne peksmine. On eluliselt usutav, et mõistlik inimene ei lahku öösel kell 3 niisama oma korterist võõrasse korterisse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates usutav kannatanu ütlus, et Viktor lõi teda ja kuna Viktor telefoni ära võttis ja politseid kutsuda ei saanud, jooksis ta korterist välja. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed andmed, kas ja kui palju olid kella 03.00 ajal kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav alkoholi tarbinud, mistõttu ei saa väita, et üks või teine isik oli nii purjus, et ei mäleta sündmusi joobes oleku tõttu. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate ja kannatanute ütlustes, mis omavahel haakuvad, samuti kinnitavad tunnistaja K ütlused, et L on ka varem olnud näo peal sinikaid ja ta on öelnud, et seda tegi Viktor. Arvestades, et G.H on eelnevalt 3 korda karistatud LS suhtes vägivalla kasutamise ja tervisekahjustuste tekitamise eest, on LS varasemalt tunnistajale rääkinud peksja isiku kohta tõtt, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu seekord valetas. LS ütluste kohaselt lõi Viktor teda vastu maksa paremalt poolt, selline ütlus on loogiliselt usutav, sest kannatanu enda suhtes ongi tal maks keha keskjoonest paremal ja Viktor G.H lõi teda LS keha paremale poole. Seega eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 27.11.2011 kella 03.00 paiku lõi G.H LS jalaga vastu maksa. Lüües kannatanut jalaga vastu keha, sai G.H aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et G.H kahjustas 27.11.2011 kella 03.00 kannatanu LS tervist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud G.H süü 27.11.2011 kella 21.00 paiku LS rusikaga vastu põske ja lõua piirkonda löömine. G.H ise eitab LS löömist. G.H ütluste kohaselt ei olnud ka tunnistaja M korteris. Kohus asub seisukohale, et G.H sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ja on antud soovist vabaneda vastutusest ning on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 27.11.2011 kell 22.40 koostatud L.G.H läbivaatuse protokoll kinnitab, et isiku alalõual oli verevalum ning see kinnitab isikul tervisekahjustuste olemasolu. LS ütluste kohaselt lõi G.H teda rusikaga lõua piirkonda ja vastu põske. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja K.M ütlused, mille kohaselt oli ta 27.11.2011 G.H juures külas ja Viktor hakkas L rusikatega vastu nägu peksma. L kutsus politsei. Politseitöötajast tunnistaja A. J ütlused kinnitavad kannatanu ja tunnistaja M ütlusi, et M oli korteris. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et M kinnitas kohapeal, et Viktor lõi L ja J ise nägi L lõual sinikat. Samuti nähtub tunnistaja J ütlustest, et Viktor solvas politseinike juuresolekul ka pidevalt L . Ehkki nii süüdistatav kui kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi, oli kannatanu joove märkimisväärselt väiksem võrreldes süüdistatava joobega. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et ta ei eita alkoholi tarvitamist, samas kui süüdistatav püüdis vähendada oma ütlustes joodud alkoholi kogust. Vaatamata sellele, et kannatanu oli sündmuste toimumise ajal alkoholijoobes, loeb kohus tema ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja M ütlused ja need ütlused haakuvad ka tunnistaja J ütluste ja kannatanu läbivaatuse protokolliga. Samuti nähtub politseile kell 21.17 tehtud telefonikõnest, et kannatanu helistas politseisse põhjusel, et mees peksis. On eluliselt usutav, et mõistlik inimene ei tee ilma põhjuseta politseile väljakutset. Seega eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 27.11.2011 kell 21.00 lõi G.H LS rusikaga vastu põske ja lõua piirkonda. Lüües kannatanut käega vastu nägu, sai G.H aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse 3 tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et G.H kahjustas 27.11.2011 kell 21.00 kannatanu LS tervist.

§ 121

kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et LS tekitati kahel korral peksmise käigus füüsilist valu ning talle põhjustati tervisekahjustusi. Seega täitis G.H neid tegusid toime pannes

§ 121süüteokoosseisu.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. G.H karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. G.H on sooritanud kaks episoodi isikuvastast kuritegu, mis toimusid korduvalt sama isiku vastu, kusjuures varem on G.H sama isiku suhtes sooritatud analoogse kuriteo eest karistatud kolmel korral (lk 69-83, 100-104). Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud, olles samaliigilise kuriteo eest karistatud 24.11.2011 vangistusega, millest teda tingimisi vabastati, jätkas ta kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks pannes uued kuriteod toime juba 3 päeva möödudes eelmisest kohtuotsusest. Ta rikkus katseaja tingimusi, kusjuures ka varasemal tingimisi vangistusest vabastamise korral pani ta katseajal toime uue isikuvastase kuriteo, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest õppinud ja on ühiskonnale ohtlik, mistõttu ta ei ole kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö jaoks sobiv isik. Arvestades kõike eeltoodut, tuleb kohtu arvates G.H karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 435 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.H

§ 121järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamisaeg alates 27.11.2011 karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 24.11.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista üks aasta viis kuud 27 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda 27.11.

1. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista G.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 153.33 eurot. 4 Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtule CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.veebruaril 2012 Kohtunik Liina Pohlak 5