lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.03.2012.a., so 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.T ei pane 3 (kolm) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 Vastavalt LS § 127 on S.T kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada S.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 13.03.2012.a. Välja mõista S.T-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 76,80 eurot. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda KrMS § 423 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena mitte vähem kui 29,43 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD S.T on antud kohtu alla KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et tema juhtis 11.03.2012 kella 13.13 ajal Tallinnas Linnamäe tee 61 maja juures mootorsõidukit Volvo FH12 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise ajal oli S.T väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,24 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise käitumisega rikkus S.T liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid, selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi tarvitamisest koguses, mis põhjustab tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta ja selline terviseseisund avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Seega S.T juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, s.o pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S.T tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et ööl vastu 11.03.2012.a. Lasnamäel jõi ta autos viina ja ööbis autos. Hommikul jõi kohvikus kohvi ning arvas, et tal enam joovet ei esine ning hakkas veoautoga Volvo reg nr XXX sõitma Vana-Tartu maanteele. Ta jõudis sõita ca 5 meetrit ning talle sõitis vastu vilkuritega politseisõiduk. Tal tuvastati joove ning viidi politseijaoskonda, kus kontrolliti uuesti alkomeetriga joovet. Ta töötab autojuhina ning tööandjal ei ole temale teist tööd pakkuda. Tal elab viljandi maakonnas talus 75 aastane ema, kes vajab hooldamist. Ta käib pidevalt ema abistamas ning viib ema ka arsti juurde, kuna seal probleeme ühistranspordiga. Kahetseb puhtsüdamlikult /tl 20-22/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja A. Silma ütlustega selle kohta, et 11.03.2012.a. kella 13.05 ajal sai ta juhtimiskeskusest väljakutse Linnamäe tee 61, kus joobes juht oli istunud sõidukisse ning võis minna sõitma. Ta märkas Linnamäe 61 parklast välja keeramas veoautot Volvo reg nr XXX haagisega nr XXX Ta peatas auto, mida juhtis S.T, kellel olid ilmsed alkoholjoobe tunnused ( alkoholi lõhn suust, takerduv kõne, kerged koordinatsiooni häired). Politseijaoskonnas tuvastati joove 1,24 mg/l /tl 1719/ ; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga, millest nähtub, et 11.03.2012.a. tuvastati tõenduslikku alkomeetriga Alcotest 7110 EST, mille seerianumber on Araf0018, S.T alkoholijoove 1,24 mg/l /tl 17-18/; Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.T juhtis tahtlikult mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.T on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras korduvalt karistatud, muuhulgas kaks korda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, rahatrahvidega, millest viimane on käesolevaks ajaks tasumata. Kohus leiab, et S.T ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. S.T kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega ning kohaldada KarS § 74 sätteid, jättes selle täitmisele pööramata. S.T , olles varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis uuesti tahtlikult mootorsõidukit (haagisega veoautot) joobeseisundis, mistõttu asub kohus seisukohale, et tema suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. S.T puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. S.T oli teadlik sellest, et töötamiseks on tal vaja juhtimisõigust ning asjaolust, et juhtimisõiguse olemasolu lihtsustab oluliselt ka eaka ema abistamist. S.T pani end ise oma vastutustundetu ja mõtlematu käitumisega olukorda, mis võib esile kutsuda töökoha kaotamise ning raskendab ka perekondlike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et S.T poolt toime pandud tahtliku liiklusalase kuriteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et S.T on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui juhtimisõigus on ära võetud ja S.T liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et S.T ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.