Obsah (6)

§ 63§ 66§ 56§ 15§ 18§ 2

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2012, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-12-24 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi

§ 63

lg 1 sätet kohaldades mõista Martin Annus`ele karistuseks Liiklusseaduse § 225 alusel (alates 12.03.2012 vastab sellele § 225 lg 1) rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. 1 4.

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul igakuiselt alates juunist 2012.a. summas 20 (kakskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või arvele nr 221023778606 AS`s Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220115333788 ning selgitus. Kui rahatrahvi osamakse tähtajaks ei ole tasutud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 03.01.2012.a. on Viru Maakohtule saabunud Martin Annuse kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 13.12.2011 otsusele väärteoasjas nr: 2590,11,006598. Kaebuse kohaselt määrati eelnimetatud otsusega Martin Annusele

§ 63

lg 1 kohaldades Liiklusseaduse § 225 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et tema, 13.11.2011 kella 00.15 paiku lubas xxxx mootorsõiduki xxxx omanikuna, sõiduautot juhtima juhtimisõiguseta LS § 69 lg 5 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis K J K, kelle ühes liitris väljahingatavs õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,23 mg/l, millega rikkus juhtimisõiguseta, joobes juhi juhtima lubamisega LS § 90 lg 2 sätteid ning pani toime LS §-de 202 lg 1 ja 225 järgi kvalifitseeritava väärteo. Martin Annus esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles selgitas väärteo toimepanemise asjaolusid ja kahetses tegu. Vastulauses selgitas Martin Annus, et ta lubas 13.11.2011 kella 00.15 paiku ilma juhtimisõiguseta tuttaval K J Kviimase palvel oma sõiduautot xxxx tanklasse sõitmiseks juhtida, teades, et K J K puudub juhiluba. Martin Annus ja K J K õpivad xxxx samal kursusel ning Martin Annuse teada oli K J K läbinud õppesõidu tunde. Selles osas tunnistab Martin Annus oma süüd ning kahetseb mõtlematut käitumist. Martin Annus ei tunnista sõiduki juhtimiseks üle andmist joobes isikule, kuna ta ei teadnud, et enne sõiduauto juhtimist oli K J K alkoholi tarvitanud. K J Kei avaldanud Martin Annusele, et ta on alkoholi eelnevalt tarvitanud, tal puudusid välised joobe tunnused. Martin Annusega samas seltskonnas viibimise ajal ta alkoholi ei tarvitanud ning Martin Annus ei osanud seda kahtlustadagi, vastasel korral ei oleks ta mingil juhul K J K juhtima lubanud. Seega vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse selles osas, mis puudutab joobes isiku juhtima lubamise episoodi ja karistuse suurust, kuna puuduvad tõendid, mille kohaselt Martin Annus oli teadlik K J K joobest ning Martin Annusele karistuse määramine pole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega - mõistetud rahatrahv on liiga suur. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel ei ole arvestatud tegelikult kergendavate asjaoludega. Martin Annus on varem karistamata isik, ta on vastulauses andnud selgitusi, oma 2 süüd tunnistanud ja kahetsenud. Seega esineb mitu süüd kergendavat asjaolu ning süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osaliselt, s.o. joobes isiku juhtima lubamise episoodis subjektiivse koosseisu puudumise tõttu ja määratud rahatrahvi osas ning palub teha selles osas uus otsus, vähendades rahatrahvi ning võimaldades rahatrahv tasuda osamaksetena. Kaebuse esitaja on lisaks avaldanud, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 23.01.2012.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja materjalid Martin Annuse kohta ning 22.02.2012.a. esitas kohtuväline menetleja oma kirjaliku seisukoha Martin Annuse kaebusele. Kohtuväline menetleja leiab, et Martin Annusele on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas Jõe arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks

§ 56lg 1 kohaselt on Martin Annuse süü.

Väärteoasja nr: 2590,11,006598 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas Jõe poolt määratud rahatrahvi suurus väärteoasjas nr: 2590,11, 006598 jätta muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus Martin Annusele väärteoasjas nr: 2590,11,006598 määratud rahatrahvi ositi maksmisega ja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le

1. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Martin Annuse kaebuse saab rahuldada osaliselt. V™S §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-45-11). Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe poolt 13.12.2011.a. tehtud otsuse väärteoasjas nr: 2590,11,006598 aluseks olev 18.11.2011.a. väärteoprotokoll on koostatud menetlusaluse isiku Martin Annuse kohta ning selles heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tema 13.11.2011 kella 00.15 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Sevenoil Est OÜ tanklas, liikudes KadrinaViitna mnt suunas, mootorsõiduki omanikuna lubas sõiduautot xxxx juhtima juhtimisõiguseta ja LS § 69 lg 5 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku K J K (ik xxxx), kelle 3 ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,23 mg/l. Sellega rikkus menetlusalune isik Martin Annus LS § 90 lg 2 ja pani toime väärteo LS § 202 lg 1 ja § 225 järgi. 23.11.2011.a. on menetlusalune isik Martin Annus kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulause, milles on selgitanud väärteo toimepanemise asjaolusid, kinnitanud, et lubas oma autoga sõitma K J K, kuid seda ei teadnud, et K J K on alkoholi tarvitanud, kuna koos olemise ajal ta ei joonud. Martin Annus on avaldanud, et kahetseb tegu, saab aru rikkumise tõsidusest ning käitub edaspidi seaduskuulekalt. Lisaks on ta avaldanud, et soovib määratava rahatrahvi tasuda osamaksetena, kuna rahaliselt ei ole võimalik trahvi korraga tasuda. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Martin Annus on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 13) kinnitanud, et „13.11.2011.a. kella 00.05 paiku olin Kadrinas garaažide juures enda sõiduautoga xxxx, reg märgiga xxxx. Minuga koos oli K. K küsis autoga sõita, mina istusin ees kõrvalistmel. Sõitsime Kadrinast ca 100 m Viitna poole tankla juurde. Autot juhtis K (perekonnanime ei tea), ta tagurdas, ei jõudnud rooli õigeks keerata ja sõitis vastu tankureid.“ Samuti on Martin Annus samas ülekuulamise protokollis öelnud, et „K koos alkoholi ei tarvitanud, samuti ei tarvitanud ka peale liiklusõnnetust alkoholi. Tean, et K juhtimisõigus puudub, ta käib autokoolis. Minul puudub juhtimisõigus. Arvasin, et K on kaine. Minu alkoholi näit oli 0,82 mg/l. Õnnetuse põhjustamises on süüdi K, mina andsin temale autot juhtida. Kahetsen juhtunut.“ K J K on kohtuvälises menetluses ütlusi andes kinnitanud (tl 16-17), et „13.11.2011.a. kella 00.05 paiku olin Kadrinas kusagil korrusmajade juures koos Martin Annusega. Martin oli enda sõiduautoga xxxx, küsisin temalt autot juhtida. Martin lubas seda minule ja me sõitsime Kadrina vahel ringi. Autos olime kahekesi. Martin ütles, et sõidame tanklasse. Sõitsime tankla juurde ja seal hakkasin autoga tagurdama, et kütet tankida. Tagurdamisel sõitsin otsa tankurile.“ Samuti on K J K samas ülekuulamise protokollis öelnud, et „Alkoholi tarvitasin Rakveres 2 siidrit ja mingit alkoholi kokteili. Peale õnnetust alkoholi ei tarvitanud. Liiklusõnnetuse põhjustamises olen ise süüdi.“ Tunnistaja P V on kohtuvälises menetluses ütlusi andes kinnitanud (tl 18), et „
2. nov. 2011.a. kell 00.15 tööl olles sõitis väike lauppära tüüpi sinine sõiduauto tanklas maha 4 bensiinipüstolit - lõhkudes ära neist 2 ja 1 läks kõveraks. Otsest kokkupõrget ma ei näinud, kuna viibisin teises ruumis. Väljudes seisis noormees väljas ja üritas neid kokku panna.“ Samuti on P V samas ülekuulamise protokollis öelnud, et „Kes otseselt roolis oli, ma ei näinud.“ Selles ülekuulamise protokollis on P V väitnud, et „Autos nägin kahte isikut - 1 naisterahvas ja meesterahvas.“ Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 15) kohaselt mõõdeti 13.11.2011 K J K sõidukijuhina indikaatorvahendiga alkoholi näit 0,311 mg/l kohta. Kontrollile allutatud isikul esinesid muuhulgas joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, värisemine, nutmine. Tõendusliku alkomeetriga teostatud mõõtmise tulemiks oli 0,28 +/- 0,05, s.o 0,23 mg/l kohta (tl 14). 4 KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Martin Annuse süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on Martin Annusele ette heitnud LS § 90 lg 2 rikkumist ning tema süüteod on kvalifitseerinud LS § 202 lg 1 ja § 225 järgi. Liiklusseaduse § 90 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Liiklusseaduse § 202 lg 1 näeb ette vastutuse vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt. Liiklusseaduse § 225 lg 1 (kuni 12.03.2012 § 225) näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 5 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest. Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Martin Annuse puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 202 lg 1 ja § 225 järgi (alates 12.03.2012 vastab sellele § 225 lg 1) ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus

§ 63

lg 1 sätet kohaldades Liiklusseaduse § 225 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik Martin Annus on temale süüks arvatud väärteo LS § 202 lg 1 järgi toime pannud tahtlikult ning väärteo LS § 225 järgi toime pannud ettevaatamatusest. Martin Annus on oma süüd tunnistanud selles, et tema mootorsõiduki xxxx, reg märgiga xxxx omanikuna lubas 13.11.2011 K J K, kellel puudus juhtimisõigus, mida Martin Annus teadis, mootorsõidukit juhtima. K J K on andnud samuti ütlused selle kohta, et Martin Annus lubas tal sõita oma sõiduautoga. Seega on väärteo koosseis LS § 202 lg 1 järgi nii objektiivse kui ka subjektiivse külje osas täidetud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Martin Annus ei tunnista seda, et ta lubas juhtima joobes isiku, kuna ta ei teadnud, et enne sõiduauto juhtimist oli K J K alkoholi tarvitanud. Martin Annus leiab, et väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli teadlik A.B joobest. Martin Annus ei vaidlusta teo objektiivse koosseisu olemasolu, kuid leiab, et täidetud ei ole LS § 225 subjektiivne koosseis. Juhtima lubamine eeldab, et lubajal on õigus ja võimalus otsustada selle üle, kes autot juhtida võib. Tõendatud on, et Martin Annus otsustas lubada K J K oma autot juhtima. Martin Annus on väitnud, et ta ei teadnud seda, et K J K oli alkoholi tarvitanud, kuna viimasel puudusid välised joobe tunnused. Koos nad alkoholi ei tarvitanud, millest tulenevalt Martin Annus ei osanud kahtlustada, et K J K on joobes. Kui Martin Annus oleks seda teadnud, siis ta ei oleks 5 K J K autot juhtima lubanud. K J K on väitnud, et alkoholi tarvitas ta Rakveres, 2 siidrit ja mingit alkoholi kokteili. Seega on usutav, et Martin Annus ja K J K koos alkoholi ei tarvitanud. Samas on K J K ise avaldanud, et ta oli alkoholi tarvitanud. Ta ei pidanud seda Martin Annusele otsesõnu ütlema, kuid indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et K J K esinesid joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, värisemine, nutmine. Nimetatud tunnused on teisele isikule silmnähtavad, mis lükkab ümber Martin Annuse väite selles osas, et ta ei teadnud K J K joobest, kuna viimasel puudusid välised joobe tunnused. Seega leiab kohus, et Martin Annus käitus K J K juhtima lubades ettevaatamatusest hooletuse vormis (

§ 18lg 3).

Ettevaatamatus kujutab endast süüteokoosseisu asjaolude tahtmatut teostamist, antud juhul juhtima lubamist, tähelepanematusest või kohusetundetusest, seega hoolsuskohustust rikkudes. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. On selge, et autot juhtima lubamisel peab isik olema veendunud selles, et teine isik ei ole joobes. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-127-04 on leidnud, et tavaline inimene, kellel puuduvad alkoholijoobe väljaselgitamiseks vajalikud eriteadmised ja vahendid ning kes ei ole teadlik, et teine isik on tarvitanud alkoholi, saab seda reeglina kontrollida väliste alkoholi tarvitamise tunnuste alusel. Käesoleval juhul on K J Ktuvastatud sellised tunnused, mis viitavad joobele. Seega saab väita, et Martin Annus on rikkunud hoolsuskohustust ning toime pannud väärteo ka LS § 225 järgi (alates 12.03.2012 vastab sellele § 225 lg 1). Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik Martin Annus on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud LS § 202 lg 1 ja § 225 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Liiklusseaduse § 202 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 225 lg 1 (kuni 12.03.2012 § 225) näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Menetlusalusele isikule Martin Annusele on kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud, juhindudes

§ 63

lg 1, Liiklusseaduse § 225 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja 13.12.2011 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendavate asjaoludena menetlusaluse isiku süü tunnistamist, kahetsust ja seda, et isikul puuduvad kehtivad karistused; raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole. Lisaks on kohtuväline menetleja määranud mõistetud rahatrahvi tasumise tähtajaks hiljemalt 01.06.2012.a. Seega ei ole menetlusaluse isiku Martin Annuse poolt kaebuses esitatu asjakohane ega õige selles osas, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus ei ole kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus on seisukohal, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega ning Martin Annusele määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Rahatrahvi suuruseks on 60 trahviühikut, s.o sanktsiooni määrast alla 1/3. Kohus määratud rahatrahvi vähendamist põhjendatuks ei pea. 6 V™S § 111 p 5 sätestab, et määrates rahatrahvi tasumise ositi, järgitakse karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 sätestab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses avaldanud, et tema rahalised vahendid ei võimalda rahatrahvi korraga tasuda. Kaebuses on Martin Annus esitanud taotluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik arvestada Martin Annuse soovi rahatrahvi vabatahtlikuks tasumiseks ning sellest tulenevalt Martin Annuse taotlus rahuldada. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku Martin Annuse kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 13.12.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2590,11,006598 ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab Martin Annuse süüdi Liiklusseaduse § 202 lg 1 ja § 225 järgi (alates 12.03.2012 vastab sellele § 225 lg 1) ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades mõistab Martin Annusele karistuseks Liiklusseaduse § 225 alusel (alates 12.03.2012 vastab sellele § 225 lg 1) rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ning

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates juunist 2012.a. igakuiselt summas 20 (kakskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 01.juunil 2012. a. №oremreferent Heli Väinaste Kai Rosar Kai Rosar 7