lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime väärteod
5.1. Mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamine
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 kohaselt juht ei tohi tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. 3
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on nähtud ette vastutus Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi järgmistel juhtudel – - mootorsõiduki juhi poolt rikutakse liiklusnõudeid ja - on tekkinud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega nimetatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab mootorsõidukit juhtiv isik rikkuma liiklusnõudeid ja selle rikkumise tulemusena tekib varaline kahju või tervisekahjustus. Süüdlase vastutuselevõtmiseks tuleb eeltoodust tulenevalt obligatoorselt tuvastada sõidukijuhipoolse liiklus- või käitumisnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vaheline põhjuslik seos. Menetlusalune isik on andnud ülekuulamise protokollis ütlused „27.08.2011 umbes kella 21.00 paiku tulin tööautoga xxxx, reg.nr xxxx koju, lülitasin süüte välja, kui auto akna taha ilmus L V, kes lubas mu maha lüüa. Sattusin paanikasse, käivitasin uuesti automootori ja tahtsin sealt põgeneda. Sõitsin autoga muru peale, et sealtkaudu lahkuda, kuid kuna seal olid inimesed, keegi hüppas mulle ette, siis tõmbasin kõrvale ning auto jäi risti ning kuna mul polnud kuhugi enam minna, panin tagurpidi käigu sisse ning tagurdasin vaikselt. Väljas oli pime ja ma ei pannud tähele, et auto taga midagi oleks, kuid tagurdamise käigus tundsin, et tagurdasin millelegi otsa ja kuulsin, et keegi õuest karjus, et sõitis auto lössi. Mina sõitsin sealt minema xxxx juurde.“ (t.lk 17-18). Tunnistaja R R`i ülekuulamise protokollist nähtub, et tema juhtis 27.08.2011 endale kuuluvat sõiduautot xxxx, reg.nr xxxx Xxxx ning sõitis xxxx maja ette, tuli autost välja ja hakkas sõbra L V, kes seal oli, juttu rääkima. Siis märkas, et väiksem kastiga auto xxxx sõitis tema autost väga lähedalt mööda, seejärel tegi see auto ümber maja tiiru ja hakkas maja ees muru peal tiire tegema, mingil hetkel jäi ta seisma ning pani sisse tagurpidi käigu ning tagurdas R.R`i autole otsa. Selle tulemusel purunes R.R`ile kuuluva auto esituli, deformeerus vasak esiporitiib ja olid värvikahjustused esipõrkelaual. Auto roolis oli E.O, kes elab xxxx. E.O sõitis peale R.R`i autole otsa tagurdamist minema (t.lk 19-20). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetus on toimunud 27.08.2011 kell 21.23 Xxxx Xxxx ees. Sündmuskohal on tehtud fotod ja koostatud skeem, kus on fikseeritud kõik andmed. Vaatlus on läbi viidud pimedal ajal, teeolud on kuivad. Vaadeldud on sõiduautot xxxx, reg.nr xxxx, millel on purunenud vasak esimene tuleklaas, deformeerunud vasak esimene poritiib. Sõiduauto xxxx omanikuks on märgitud R R ja liiklusõnnetuses osalejaks ja põhjustajaks on märgitud E.O. Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt liiklusõnnetuses osaleja, s.o sõidukijuhi liikluseeskirja rikkumiseks on märgitud - enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. Liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt (t.lk 22). Fototabelist (fotod nr 1,2,3,4) nähtuvad liiklusõnnetuse sündmuskoht ja vaade autole xxxx reg.nr xxxxx (t.lk 23, 24). Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik E.O juhtides 27.08.2011 Xxxx Xxxx ees mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa R.R`ile kuuluvale sõiduautole Xxxx, reg.nr xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Hinnates uuritud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et liiklusnõuete rikkumine seisnes selles, et juht, s.o E.O ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa R.R`ile kuuluvale sõiduautole. E.O käitumine oli põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega. 4 Seega on E.O käitumisega
E.O on teo toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nimetatud rikkumises ei ole. 5.2. Liiklusõnnetusest mitteteatamine
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusalusele isikule E.O-le koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse temale ette ka seda, et juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik. Kohus tuvastas eelnevalt, et E.O poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis teisele isikule, s.o R R`ile varaline kahju. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik tunnistab, et ta lahkus sündmuskohalt, kuigi ta sel hetkel juba teadis, et oli tagurdanud millegi (tuvastatud, et R.R`ile kuuluvale autole) otsa. Tunnistaja R.R on samuti tunnistanud, et E.O sõitis peale liiklusõnnetust sündmuskohalt minema. Seega on menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja R.R`i ütlustega tõendatud, et menetlusalune isik E.O lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile teatamata. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetuse toimumisest teatamine oli menetlusalusele isikule kohustuslik, kuna juht peab väga hästi teadma liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning sel hetkel ei esinenud ühtegi sellist asjaolu, millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada (
Seega on E.O käitumisega
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nimetatud rikkumises ei ole.
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav ja selliseid asjaolusid kohus väärteoasjas uuritud tõendite alusel tuvastanud ei ole, millest tulenevalt puudub alus menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 7. Karistus
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusega on juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, menetlusalusele isikule E.O-le määratud karistuseks:
lg 1 alusel rahatrahv 103 trahviühikut, s.o summas 412 eurot ning
Kergendava asjaoluna on märgitud, et isik tunnistab süüd, lisaks on arvestanud ka osaliselt vastulauses esitatuga. Kohus peab põhjendatuks E.O-le
lg 1 järgi määratud karistuse liigi ja määra valikut, leiab, et määratud karistus sanktsiooni esimeses kolmandikus on proportsionaalne ning see karistus on ka piisav isiku süüd arvestades ning sellega on kohtu arvates täidetud ka karistamise eesmärk. Nimetatud rikkumise osas kohus ei pea põhjendatuks menetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna toimepandud väärteoga on kahjustatud teise isiku vara, kusjuures varalise kahju hüvitamise kohta andmed puuduvad. Kohus peab võimalikuks E.O suhtes lõpetada väärteoasja menetlus
Vastavalt kohtupraktikale eeldab väärteomenetluse lõpetamine V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline (KarS § 2 lg 2), kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhjendatud siiski väärteomenetluse lõpetamine. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub menetlusökonoomilistest kaalutlustest ja võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena. Kohus on veendunud, et karistades E.O olulisema hüve kahjustamise eest, s.o
lg 1 alusel, on tulenevalt just käesolevale väärteoasjale eelnenud sündmused selliseks asjaoluks, mida kohus arvestab E.O süü hindamisel väikseks ja peab võimalikuks
6 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2 , 3; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku E.O kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse. Kohus tunnistab E.O süüdi
lg 1 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi 103 trahviühiku ulatuses, s.o summas 412.00 eurot ning lõpetab E.O suhtes väärteoasja menetluse
Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.