← Eesti

1-12-3835/7

Obsah (6)§ 263§ 65§ 74§ 75§ 78§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-3835 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Koht

§ 263

p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav L.M elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tartu Linnakohtu 22.09.1995.a otsusega KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2, 3; 107 lg 2 p 5 ja 207 lg 1 alusel 8 aasta vangistusega tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.09.2011 Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint Süüdistatav D.N elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Tartu Maakohtu 27.07.2005. a otsusega

§ 263

p 1, 4 järgi 10 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust elukohast lahkumise keeld alates 21.09.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.N

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus D.N-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada L.M

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära, s.o 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot.

§ 66

alusel määrata rahaline karistus tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tuleb L.M tasuda hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks igal kuul vähemalt 64 (kuuskümmend neli) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. L.M-ile ja D.N-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.M riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 45 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel L.M-i riigi õigusabi kulud 95 (üheksakümmend viis) eurot 95 senti riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.M on õigus menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 45 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.N riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 45 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 95 (üheksakümmend viis) eurot 92 senti riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 45 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on D.N kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja viimasel kuul 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 45 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 2 Juhul, kui D.N ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast teistkordset rikkumist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu L.M ja D.N süüdistatakse selles, et nemad 23.04.2011 kella 04.00 paiku, olles alkoholijoobes, Tartus Riia ja Kastani tänavate ristmikul grupis koos rikkusid rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungisid kallale R.P. mille käigus lõi L.M rusikaga R.P. näopiirkonda ning seejärel lõid D.N ja L.M tekkinud rüseluse käigus kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda ja D.N tõukas ta pikali. L.M ja D.N põhjustasid oma eelkirjeldatud tegevusega R.P. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - ninaluude murru. Sellega panid L.M ja Vladimir pagodin toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 95,90 eurot on L.M-i poolt hüvitatud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 263 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.N-ile karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.N 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 263

p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.M-ile rahalist karistust 240 päevamäära, s.o 768 eurot. 3

§ 66

alusel tuleb tasuda L.M rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasuda rahaline karistus 1 aasta jooksul, tasudes hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks igal kuul vähemalt rahalise karistuse 20 päevamäära, s.o 64 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.N ja L.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.M ja D.N süüdi tunnistada

§ 263p 1, 4 järgi ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.N-i menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,72 eurot, samuti toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. L.M-i menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,75 eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. Mõlemalt süüdistatavalt tuleb menetluskuluna välja mõista veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 290 eurot). KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.M-i sissetulek on 450 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 2 last ja abikaasa, kes ei tööta. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu ja võib panna pere raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu tuleb menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda, ja määrata ülejäänud menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul. D.N-i sissetulekuks on miinimumpalk, kuid igakuiselt ei ole tal tööd. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine D.N-ile samuti üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda, ja määrata sundraha summa tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.