Obsah (5)

§12§13§14§3§4

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2011 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-7681 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Leonor

§12

lg.3 kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

§13

lg.1 p.1 on politseil õigus nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ning kannatanute Txxx Kxx ja Jxxx Txxx ütlustest nähtub, et eelnimetatud kannatanud karjusid 16.07.2009 öösel elumaja akende all, mille peale ärkas üles ja läks aknale tol hetkel kodus magav Z.V , kes pidas sellist teguviisi teisi häirivaks avaliku korra rikkumiseks. Sellise korrarikkumise tõkestamiseks ja lõpetamiseks otsustas Z.V riietuda ja minna välja õiguserikkujate juurde. Seda asjaolu kinnitavad ka süüdistatava enda väited, mille kohaselt pidas ta öösel karjumist avaliku korra rikkumiseks ja mille lõpetamiseks ta otsustas välja minna. Selgapandud riiete (teksapükste) taskutes olid Z.V politseiametniku erivahendid – gaasiballoon ja teleskoopnui. Seega, minnes küll teenistusest vabal ajal tõkestama ja lõpetama avaliku korra rikkumist ning võttes sealjuures teadlikult kaasa politsei erivahendid, asus Z.V täitma PolS §12 lg.3 nimetatud teenistuskohustusi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Z.V oli ka 16.07.2009 Jõhvi linnas toimepandud kuriteoepisoodis käsitletav ametiisikuna. KarS §291 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseaduslikku tegu: relva või erivahendi kasutamine ja vägivalla kasutamine. 13 Kuriteoepisood 16.05.2009 Vxxx Pxxx korteris Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Vxxx Plxxx ja Alxxxr Bxxx, tunnistajate Jxxx xxx Ixxx Mxxx, Jxxx Pxxx ja Vxxx Txxxa ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et Z.V kasutas xxx Vxxx Pxxxi korteris gaasirelva, lastes ettesirutatud käest Vxxx Plxxx näkku gaasijoa selliselt, et see sattus ka tagaseisva Z.V Bxxi näkku.

§14

-1 lg.7 on politsei relvadeks elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad. Vastavalt Relvaseaduse (edaspidi tekstis RelvS) §11 p.2 on gaasirelv ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga.

§14

-2 lg.2 p.6 on politseiametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumovõi gaasirelva isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas Z.V oli 16.05.2009 kell 00.30 Vadim Plakhovi suhtes õigus kasutada gaasirelva ja kas tema tegevus seejuures oli õiguspärane. Z.V eitas antud kuriteoepisoodis oma süüd. Samas leiab maakohus, et süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlused on vastuolulised, samuti on kohtuistungil antud ütlused vastuolus tema poolt varasemalt antud ütlustega. Seega on tegemist erinevate ütustega. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad varasematest ütlustest, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikus menetluses antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud Vxxx xxx Z.V Bxxxk, tunnistajad Jxxx Pxxxa, Ixxx Mxxxa ja Jxxx Pxxx kinnitanud, mis toimus öösel Vxx Pxx korteris. Nimetatud menetlusosalised on ühiselt kinnitanud, et Vxxx Pxxxi poolt ei olnud politseiametnikele vastuhakkamist või vastupanu osutamist. Maakohus leiab, et küsimust, miks peab isik politseiametnikega kaasa tulema, ei saa kindlasti pidada politseile vastuhakkamiseks. Tulenevalt kannatanute ja tunnistajate ütlustest leiab maakohus, et Vxxx Pxxx käitus rahulikult, ei eiranud politseiametnike korraldust ja ei osutanud vastupanu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Vxxx Plxxxv oleks kuidagi ohustanud Z.V Z.V. Vastupidi, asja materjalide kohaselt oli Vxxx Pxxx just diivanil maganud ning alles üles ärganud. Maakohus leiab, et vast unest ärganud tavainimene ei saa ilmselgelt olla kahele teenistuskohustes relvastatud politseiametnikule mingil viisil ohtlik. 14 Maakohtu istungil andis tunnistajana ütlusi ka V xxx Txxx. Maakohus ei pea antud tunnistaja ütlusi selles kuriteoepisoodis usaldust väärivateks. Tegemist on süüdistatava endise paarimehega patrullteenistusest, kes ilmselgelt soovib süüdistatava käitumist ja teguviisi õigustada ning toimepandut pisendada. Tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega.

§14

lg.1 on sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

§14

lg.2 on politsei enne sunni kohaldamist kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Käesoleva asja materjalide kohaselt ning kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt ei hoiatanud Z.V Vxxx Pxxx ega teisi korteris viibijaid gaasirelva kasutamisest. Maakohus ei leia, et tegemist oli õigusrikkumise kiire vajadusega. Tunnistajate ütluste kohaselt muusika korteris enam ei mänginud, s.t. õiguserikkumine oli lõppenud. Ka nähtub politseiametnike küsimisest korteri omaniku järele, et mingit kiiret enam ei olnud. Maakohus leiab, et Z.V on käesolevas kuriteoepisoodis kasutanud Vxxx Pxxx suhtes gaasirelva ilma vajaduseta. Seda kinnitab ka jõustunud otsus väärteoasjas. Kuriteoepisood xxx hoovis Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanu Alxxxr Bxxx ning tunnistajate Jxxxa Pxxxa, Ixxx Mxxx, Anxx Pxxx ja Vxxx Txxx ütlustest nähtub, et Z.V paigutas 16.05.2009 kell 03.00 Z.V Bxxi kätele käerauad, lõi teda rohkem kui kaks korda teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas Alxxr Boxxxi suhtes gaasirelva.

§14-1 lg.3 p.1 on politsei aktiivse kaitse vahendid käerauad, mille kasutamist reguleerib eelpoolviidatud Pol

S §14-2 lg.2 p.

1. Vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektori 07.05.1992 käskkirjaga nr.177 kinnitatud Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi (edaspidi tekstis Juhend) p.12.2 on keelatud kasutada kumminuia isikute vastu, kes küll rikuvad avalikku korda, kuid ei märatse ega osuta füüsilist vastupanu. Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Aleksandr Bondaruki suhtes politsei erivahendit, külmrelva ja vägivalda ning kas see tegevus oli õiguspärane. Süüdistatav eitas oma süüd ka nimetatud kuriteoepisoodis. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, ei pea maakohus käesolevas otsuses ülaltoodud põhjendustel võimalikuks hinnata süüdistatava ütlusi tõenditena. 15 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Bxxx ning tunnistajad Jxxx Pxxxa, Ixxx Maxxx ja Z.V Pxxx andnud ütlusi selle kohta, mis toimus öösel maja hoovis. Kannatanu ütluste kohaelt soovis tema saada teavet oma samade politseinike poolt äraviidud sõbra Vxxx Plxxx kohta. Selleks läks ta politseiauto juurde ja koputas vastu akent. Kannatanu kinnitas, et koputas korduvalt, kuna autos istuvad politseinikud ei reageerinud. Nimetatud ütluseid kinnitavad ka tunnistaja Jexxx Plxxxa ütlused, kes oli sealsamas juures. Kannatanu ja tunnistaja ütlused edasise asja kulu kohta on samuti ühesugused, loogilised ja haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub nende ütlusest, et politseiautost väljunud Z.V hakkas koheselt peksma talle vastupanu mitteosutavat Alxxxr xxxx hiljem tuli talle appi ka Vaxxx Txxx. Antud episoodis peab maakohus eriti usaldust väärivateks tunnistaja Z.V Pxxxxi ütlusi, kes oli täiesti kõrvaline ja võõras isik kohtumenetluses osalejatele. Tunnistaja Z.V Puxx ütluste kohaselt nägi tema hoovis toimunut oma korteri aknast, see šokeeris teda sedavõrd, et ta helistas politseisse, kinnitades telefonikõnes, et kaks politseinikku peksavad meesterahvast. Tunnistaja Z.V Puxxx oli aknast näha, kuidas meesterahvas oli murul lamavas asendis, kaks politseinikku seisid tema kohal ja peksid jalgadega mehele külgedesse, küllaltki intensiivselt, nagu jalgpalli. Tunnistaja Ixxx Mxxx ütlustest nähtub, et tema väljus majast ja läks maja hoovi ning nägi, et Alxxx Boxx lamab maas, teine politseinik oli põlvili j a hoidis Alxxx Bxxxi käsi kinni ning Z.V lõi Z.V Bxxx nuiaga jalgade piirkonda. Tunnistaja hüüdmise peale pööras Z.V ringi, sööstis tunnistaja poole ja laskis talle gaasi näkku. Antud kuriteoepisoodis on üle kuulatud ka tunnistaja V xxx Txxx. Maakohus ei pea selle tunnistaja ütlusi Z.V ja enda tegevuse osas õigeteks. Need ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja ei haaku teiste samas episoodis ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Maakohus möönab, et tõe mitterääkimine või osaline varjamine Vxxx Toxxx poolt võib olla seotud sellega, et ka tema tegevus ei olnud kohapeal lõpuni õiguspärane. Kannatanu Z.V Bxxx ütluste õigsust kinnitavad ka isiku ekspertiisiakti järeldused, mille kohaselt on Z.V Bxxxl veel 7 kuu möödudes näha arm vasaku sääre välispinnal. Maakohus leiab, et käesolevas kuriteoepisoodis on tõendatud, et Z.V lõi Z.V Bxxx korduvalt nuiaga jalgade piirkonda, et viimane maha k ukuks, seejärel pani Z.V Bxx käerauad, lõi veel Z.V Bxx nuiaga ning kasutas pikali maas ja käeraudades oleva Z.V Boxxx suhtes gaasirelva. Maakohus leiab ka, et Z.V ei olnud mingit põhjust kasutada Z.V Bxxxi suhtes kõiki kolme sunni vahendit. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et Alxxxr Boxxxk oleks eiranud mingit politseiametnike korraldust või osutanud vastupanu. Vastupidi, tunnistaja Jexxx Pxxx ütluste kohaselt liikus Alxxx Bxxk Z.V eest kogu aeg ära. Z.V Bxxxk karjus valust, palus lõpetada ja kinnitas, et istub ise vajadusel politseiautosse. Seda Alxxr Bxxxi karjumist kuulsid tunnistajad Ixxx Mxxxja Anxxx xxx Maakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleks tinginud Alxxx Bxx kinnipidamise ja politseijaoskonda toimetamise antud ööl. Põhjendamatu oli ka käeraudade panemine Z.V Bxxxe ning pikali maas oleva ja juba käeraudades Z.V Boxx suhtes gaasi kasutamine. Asjaolu, et Z.V leidis, et Z.V Bxxx rikkus avalikku korda, ei andnud talle siiski õigust nuia kasutamiseks, kuna Juhendi p.12.2 sätestatud märatsemine ja füüsiline vastupanu ei 16 ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Antud asja kohta annab kinnitust ka maakohtu otsus väärteoasja lõpetamise kohta. Kuriteoepisood xxx6 juures Käesoleva kriminaalasja materjalidest, kannatanute Txxx xxx Jekaterina Tsxxx, Sxxxav Mxxx ja Yxxx Kxxxütlustest nähtub, et Z.V lõi korduvalt teleskoopnuiaga TxxxKxxx ja Jexxx Txxx vastu käsi ja jalgu ning kasutas Yury Kxxxi, Sxxx Mxxxja Jexxx Txxx suhtes gaasi. Nuia kasutamist reguleerib muuhulgas eelpoolviidatud Juhend ning gaasi kasutamist PolS §14.2 lg.2 p.6 ja RelvS §11 p.
2. Seega tuleb käesolevas kuriteoepisoodis tuvastada, kas Z.V kasutas Txxx Kxxx ja Jexxx Txxxa suhtes teleskoopnuia ning Yxxx Kxxxi, Svxxx Mäxxx ja Jxxx Txxxa suhtes gaasi. Süüdistatav eitas nimetatud kuriteoepisoodis oma süüd. Kuna ka selles episoodis on süüdistatava ütlused vastuolulised, jätab maakohus need tõendite hulgast välja. Käesolevas kuriteoepisoodis on kannatanud Txxx Kxxx ja Jxxx Txxx andnud ütlusi selle kohta, mis toimus 16.07.2009 öösel xxx, kõigepealt xxx ja seejärel maja nr.6 juures. Kannatanud kinnitasid, et nad karjusid öösel xxx juures sõbranna nime mitmel korral. Kui selle karjumise peale tegi meesterahvas akna lahti ja käskis neil karjumine lõpetada, siis peale vastamist nad ka lõpetasid ja liikusid xxx maja xxx juurde, mis on ühtlasi Txxx Kxx kodumaja. Liikumise ajal ja xxx maja nr.6 juures nad enam ei karjunud. Seega oli kannatanutepoolne õigusvastane tegevus (avaliku korra rikkumine) lõppenud. Sellegipoolest nähtub asja materjalidest, et Z.V väljus oma majast ja läks kannatanutele nende maja juurde järele, kus ta sõnagi lausumata hakkas nuiaga peksma Txxx Kxxx ning kui Jxxx Txxx läks viimasele appi, lõi Z.V ka teda. Kannatanute ütlused selles osas ei ole vastuolulised ning on kooskõlas muude asja materjalidega. Isegi kui kannatanud olid tol hetkel joobes, peab maakohus nende ütlusi usaldusväärseteks ja leiab, et nad rääkisid kohtus tõtt. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et Z.V ilmus välja neile ootamatult, hakkas kohe nuiaga peksma ja nemad ei seostanud teda mehega aknalt, kes neid korrale kutsus. Samuti ei tutvustanud Z.V ennast kui politseiametnikku. Nende kannatanute ütlustega on kooskõlas ka kannatanute Sxxx Mxxx ja Yxxx Kxxx ütlused. Nii nähtub Svxxx Mxxx ütlustest, et tema tormas korterist välja naiste appihüüete peale ja nägi, et Txxx Kuxxxlamas maas ja Axxi Z.V lõi teda nuiaga jalgade piirkonda. Svxxx Mxxx karjumise peale lasi Z.V talle gaasi näkku. Kannatanu Y xxx Kxxx ütlused kinnitavad seda. Nii nähtub nendest ütlustest, et kui tema välja jõudis, lamas Svxxx Mäxxx juba maas. Yxxx Kxxxkinnitas, et tema küsis Z.V-lt rahulikult asja lahendamise võimalikkuse kohta, mille peale kasutas Z.V taas gaasi. Eelpooltoodud kannatanute ütlusi kinnitavad ka muud asjas kogutud tõendid. Nii nähtub Z.V enda kolleegide poolt läbiviidud distsiplinaarjuurdluse materjalidest, et Z.V käitumine ei olnud kooskõlas PolS §14 lg.2 ja §14-2 lg.1 ning Juhendi p.10 nõuetega. Isiku ekspertiisiaktidest Txxx Kuxxx ja Jxx Tsxx suhtes nähtub, et neile tekitatud ning kohtuarstlikus ekspertiisis fikseeritud 17 vigastused võisid tekkida kannatanute kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Seega toetavad ka muud asjas kogutud tõendid kannatanute ütlusi ja kinnitavad nende usaldusväärsust. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et antud juhul on nuia ja gaasi kasutamine Z.V poolt tõendatud. Samuti leiab maakohus, et Z.V selline teguviis ei olnud seaduspärane ja adekvaatne tekkinud olukorraga. Isegi juhul, kui Z.V tõepoolest otsustas väljuda oma korterist avaliku korra tagamiseks, oli tema väljajõudmise ajaks õiguserikkumine lõppenud. Mõlemad kannatanud olid Z.V maja juurest lahkunud, mingisugust karjumist enam ei toimunud. Vastupidi, kannatanud Txxx Kxxx ja Jexxx Txxx siirdusid koju. Maakohus leiab, et, minnes kannatanutele nende maja juurde järele ning võttes seejuures teadlikult kaasa nuia ja gaasi, ei hinnanud Z.V olukorda ilmselgelt adekvaatselt, käitus kontrollimatult ning ei lähtunud kehtivatest normidest. Selline käitumine on politseiametnikule igal juhul lubamatu. Maakohus leiab, et Z.V kasutas kannatanute Sxxxv xxx Yxxx Kxxx ja Jxxxa Txxx suhtes gaasi samuti alusetult. Maakohus ei tuvastanud, et nimetatud kannatanud oleksid eiranud korraldust, osutanud vastupanu või ohustanud mingil viisil Z.V . Vastupidi, kannatanute ütlustest nähtub, et mõlemad mehed küsisid süüdistatava käest, mis toimub ja sellele vastuseks kasutas Z.V gaasi. Lisaks nähtub asja materjalidest, et Sxxx Mxxx ja Yxxx Kxx ei tulnud korterist välja ja Z.V juurde kahekesi koos. Yxxy Kxxx jõudis välja alles siis, kui Z.V oli Sxxx Mxxx suhtes juba gaasi kasutanud ja viimane lamas maas. Samuti lamas peale peksmist maas kannatanu Txxx Kuxxx ja kannatnu Jxxx Tsxxxa oli Sxxx Mäxxx juures. Yxxx Kxxxx pakkus välja jõudes asja lahendmise võimalikkust rahulikul teel. Maakohus leiab, et sellises situatsioonis ei ohustanud ükski kannatanu Z.V ning tema poolt gaasi kasutamine oli põhjendamatu. Maakohus nõustub asja materjalides oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega selles osas, et Z.V, eirates kehtivat korda, ei hoiatanud kannatanuid enne nuia ja gaasi kasutamist ning ei tutvustanud ennast kui politseiametnikku, kuigi kasutas politseiametnikule teenistuskohustuste täitmiseks eraldatud vahendeid.

§3

tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistuse oma pädevuse piires.

§4

lg.1 lähtub politsei õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humanismi põhimõtetest. Maakohus leiab, et kõigis kolmes kuriteoepisoodis ei ole Z.V oma tegevuses lähtunud eeltoodust. Ta on kõigil kolmel juhul kasutanud sundi põhjendamatult ja kahjustanud sellega isikuid suuremal määral, kui see oli konkreetsel juhul vältimatu. Maakohus leiab, et Z.V käitumine kolmes kuriteoepisoodis oli ilmselgelt vastuolus kujunenud olukorraga ja ta ei suutnud kohapeal tekkinud situatsiooni hinnata. PolS-st ei tulene politseiametnike õigust kasutada jõudu muudel juhtudel, kui politseiametnike ohutuse tagamiseks ja ka erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes siis, kui leebemate vahendite 18 kasutamise võimalused on ammendatud. Maakohus möönab, et korrakaitselises tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid see ei saa olla õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Vägivalla ja erivahendite kasutamine kujutab endast isiku põhiõiguse – isikupuutumatuse – riivet. Selline põhiõiguse riive on võimalik ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas, et vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamise vajaduse oleks tinginud kannatanute käitumine. Kannatanute Vxxx Plxxx ja Z.V Bxxxkäitumisest tulenev oht ei olnud niivõrd kõrge ja sellise intensiivsusega, et kaks politseiametnikku ei oleks korteris hakkama saanud. Kohus ei tuvastanud, et kannatanud ohustasid politseinikke reaalselt ning et politseinike elu ja tervis oleksid olnud ohustatud. Maakohus leiab, et kaks politseiametnikku oleksid pidanud korteri omanikuga toime tulema ka ilma vahendite kasutamiseta. Kannatanute Taxxx Kxxxa ja Jexxx Tsxxxx puhul oli õigusvastane tegevus juba lõppenud, kannatanud olid rahunenud, saanud oma õigusvastasest tegevusest aru ning lahkunud sündmuspaigalt. Z.V oli siinkohal vajadusel võimalik välja kutsuda politseipatrull ja mitte ise minna lahendama juba lõppenud avaliku korra rikkumist. Maakohus leiab, et olukorda arvestades oli Z.V võimalik kõigis kolmes kuriteoepisoodis tarvitusele võtta leebemaid meetmeid ning tema poolt vägivalla, erivahendi ja gaasi kasutamine oli õigusvastane. Z.V valis enda jaoks kergemad võimalused ja ei arvestanud õiguserikkumiste iseloomu, õiguserikkujate isikuid ja konkreetset situatsiooni. Maakohus leiab, et süüdistus KarS §291 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud tõendamist. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Z.V puhul tegemist teo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Z.V on toime pannud KarS §291 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult leidnud tõendamist. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas Z.V poolt ei esine. Z.V ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.V puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka Z.V on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. 19 KarS §291 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Z.V puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Maakohus leiab, et Z.V karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Z.V puhul on tegemist politseiametnikuga. Käesoleval juhul on politseinik, kes tegelikkuses on kohustatud kindlustama isikute õigusi ja vabadusi ning hoiduma liigse kahju tekitamisest, kasutanud vägivalda, erivahendit ja gaasi ilma piisava põhjenduseta. Oma teoga – isikupuutumatuse riivega – kahjustas Z.V ka politsei üldist mainet. Maakohus leiab, et Z.V karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et Z.V ei näidanud kogu kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse ja ei avaldanud kahetsust. Eeltoodu alusel tuleb Z.V-le mõista karistuseks vangistus. KarS §291 näeb ette võimaluse mõista vangistus ühest kuni viie aastani. Arvestades kolme kuriteo episoodi, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke peab maakohus põhjendatuks mõista Z.V-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, see on lähedal sanktsiooni keskmisele määrale. Arvestades seda, et kuriteod on toime pandud 2009, lühikese ajavahemiku jooksul, samuti süüdistatava käitumist ja elukäiku enne ning peale kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et põhjendatud ei ole vangistuse reaalne kandmine. Maakohus peab võimalikuks, et Z.V puhul ei pöörata vangistust KarS §74 lg.1 alusel tingimisi täitmisele 3-aastase katseajaga, kui ta ei pane eelnimetatud katseaja jooksul toime uut kuritegu. Maakohus peab põhjendatuks, et katseajal on Z.V kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks kohustada Z.V katseaja jooksul hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Maakohus peab siinkohal eelkõige silmas neid programme, mis on seotud agressiivsuse asendamise ja viha juhtimisega. Käesolevas asjas on põhjendatud ka Z.V-le lisakaristuse mõistmine, mille kohaselt on Z.V keelatud 3 aasta jooksul töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded. 20 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Z.V Boxxx esitanud tsiviilhagi summades 25,56 eurot (teksapükste maksumus) ja 3195,58 eurot (moraalne kahju), kannatanu Txxx Kxxx summades 67,07 eurot (teksaste, kampsuni ja ravimite maksumus) ja 447,38 eurot (tuusiku maksumus sanatooriumisse) ning kannatanu Yxxx Kxxx summas 8,65 eurot (ravimite maksumus). Võlaõigusseaduse §127 lg.4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ja sama sätte p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu omandi rikkumisega. Maakohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eelpool Z.V tegevuses õigusvastasuse. Selle õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses. Kahju tekitajaks on Z.V ja ta on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu ja ülalpoolviidatud sätete alusel peab maakohus põhjendatuks rahuldada Z.V Bxxxi tsiviilhagi summas 25,56 eurot, Txxx Kxxxa tsiviilhagi summas 67,07 eurot ja Yxxx Kxxx tsiviilhagi summas 8,65 eurot. Z.V Boxxx tsiviilhagi summas 3195,58 eurot ja Txxx Kuxx tsiviilhagi summas 447,38 eurot tuleb jätta KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: sundraha 417,02 eurot, ekspertiisitasu 352,79 eurot, tasu kaitsjale kohtueelses menetluses 29,91 eurot ja kohtulikus menetluses 1149,12 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 12,17 eurot. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Z.V on käesoleva kohtuotsusega mõistetud süüdi, siis eeltoodud sätte alusel kuuluvad ülalnimetatud kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele Z.V-lt . Käesolevas asjas on asitõendiks CD-R plaat, mis käesoleval ajal asub kriminaalasja juures. Maakohus peab põhjendatuks, et nimetatud asitõend jääb kriminaalasja juurde ka edaspidi ja kohaldab KRMS §126 lg.3 p.1. 21 Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2011 kohtuotsusega Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 345,11 eurot, sealhulgas käibemaks 57,52 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt Z.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel mõista Z.V-lt välja menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 345,11 eurot riigituludesse. Z.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.V , 1-10-7681 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2011. a otsused Z.V-le KarS § 49 alusel lisakaristuse mõistmise osas. 2. KarS § 49 alusel võtta Z.V-lt lisakaristusena õigus töötada töö- või ametikohal, mis seondub vahetu sunni kohaldamise, erivahendi või relva kasutamisega. 3. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata ning kaitsja kassatsioon rahuldamata. 4. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.V-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi 22 õigusabi eest 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 22.06.2012 №oremreferent Liivi Õun 23