lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi, I.Z-i süüdistuses
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8, § 202 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatavad Aleksandr Jegorov Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38107263711, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 06.11.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 200’5 lg 1 järgi rahatrahviga summas 1380 krooni; - 17.10.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 11.07.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 175 lg 1 järgi rahatrahviga summas 2000 krooni; - 24.12.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud; - 19.04.2005.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi rahalise karistusega summas 1500 krooni; - 20.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4, § 202 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud; - 07.05.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
1-08-9186 201 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 14.08.2008.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
Tõkend – vahistamine alates 24.11.2010.a. I.Z Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 16.12.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 2 p 1, 2, § 207 lg 3 p 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; - 10.03.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 10.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 2 p 1 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 06.08.2001.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 vabaduskaotusega 8 kuud; - 17.01.2003.a Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,
K § 197 lg 2 p 1, § 185 lg 2 järgi
alusel 1366 tundi ÜKT-ga tähtajaga 2 aastat; - 09.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud 6 päeva; - 26.02.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
Tõkend – vahistamine alates 05.03.2011.a Kaitsjad Igor Belugin, Vladimir Rogulski, Sergei Politšev RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Aleksandr Jegorov süüdi
Tunnistada Aleksandr Jegorov süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Aleksandr Jegorovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Jegorovit vangistusega 2 (kaks) aastat. 2 1-08-9186
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 14.08.2008.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva ning mõista Aleksandr Jegorovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 14.08.2008.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 2 kuud ja 20 päeva vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.11.2010.a. Aleksandr Jegorovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 2. Tunnistada I.Z süüdi
Tunnistada I.Z süüdi
Tunnistada I.Z süüdi
Vastavalt
lg 1, mõista I.Z-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I.Z vangistusega 2 (kaks) aastat.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 6 (kuus) kuud ning mõista I.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 6 kuud vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2011.a. I.Z-i suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Aleksandr Jegorovilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxxi (sünd. xxx, elukoht Xxx) kasuks 11272 (üksteist tuhat kakssada seitsekümmend kaks) krooni 25 senti (ehk 720,43 eurot); - kannatanu Xxx (sünd. xxx., elukoht Xxx) kasuks 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni (ehk 24,16 eurot); - kannatanu Xxxi (sünd. xxx, elukoht Xxx) kasuks 2025 (kaks tuhat kakskümmend viis) krooni (ehk 129,42 eurot); - kannatanu Rimi Eesti Food AS-i (reg. 10263574, asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald, Harjumaa) kasuks 5000 (viis tuhat) krooni (ehk 319,56 eurot); - kannatanu Rakvere 73 KÜ-i (reg. 11292655, asukoht xxx) kasuks 6090 (kuus tuhat üheksakümmend) krooni 70 senti (ehk 389,27 eurot). 3 1-08-9186 Välja mõista I.Z-ilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxx (sünd. xxx.a, elukoht Xxx) kasuks 9500 (üheksa tuhat viissada) krooni (ehk 607,16 eurot); - kannatanu Xxxi (sünd. xxxa., elukoht Xxx) kasuks 17050 (seitseteist tuhat viiskümmend) krooni (ehk 1089,69 eurot). Välja mõista solidaarselt Nikita Grulevilt, Konstantin Pilaberilt, Aleksandr Jegorovilt kannatanu Xxx (sünd. xxx.a, elukoht Xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni (ehk 76,69 eurot). Mõista Aleksandr Jegorovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni (ehk 53,69 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (ehk 31,67 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) krooni 50 senti (ehk 18,44 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 22.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni (ehk 115,04 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 10.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti. Mõista I.Z-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Xxx Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni (ehk 53,69 eurot), kaitsja Oleg Nišajevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2337 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) krooni 60 senti (ehk 149,40 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 281 (kakssada kaheksakümmend üks) krooni 50 senti (ehk 17,99 eurot), kaitsja Sergei Politševi poolt 10.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot 19 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-08-9186, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 4 1-08-9186 21.10.2011 Tartu Ringkonnakohus oma määrusega juhindudes KrMS §-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 1 p 7; 341 lg 2 ja 4 tühistas Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-9186 osaliselt, see on: 1. Aleksandr Jegorovile karistuste mõistmises
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuste mõistmises
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 järgi. 2. I.Z-ile karistuste mõistmises
§-de 209 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4, 8 ja 202 lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuse mõistmises
lg 1 järgi ja liitkaristuse mõistmata jätmises
Tühistatud osas saatis Ringkonnakohus kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Tulenevalt KrMS § 341 lg 4, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Viru Maakohus lahendab käesolevat asja kirjalikus menetluses ning alljärgnevalt kordab kohtuotsuse põhiosa, täiendades selle p.-s III süüdistatavatele I.Z-ile ja Aleksandr Jegorovile, karistuste mõistmise motiivide osas. I Süüdistusakti sisu 1.1. Kriminaalasjas nr 08240101491 on süüdistus esitatud Aleksandr Jegorovile selles, et tema olles karistatud 20.03.2006 Narva Linnakohtu poolt
lõikas Narvas, Rakvere,73 asuva maja neljas trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 150 meetrit, maksumusega 16.50 krooni meeter- üldmaksumusega 2475 krooni ning varastas 45 pistikühendust, ühe pistikühenduse maksumus 45 krooni-üldmaksumusega 2025 krooni, millega tekitas korteriühistule „Rakvere 73" materiaalse kahju üldsummas 4500 krooni. Samuti tema ajavahemikul 13.04.-14.04.2008.a. lõikas Narvas aadressil Puškini 49 asuva maja viies trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 225 meetrit, maksumusega 26.27 krooni meeter, kokku 5910, 75 krooni väärtuses, ning varastas 10 ühendusotsikut maksumusega 6.36 krooni üks ühendusotsik, kokku 63.60 krooni väärtuse, 40 ühendusotsikut maksumusega 10.75 krooni üks ühendusotsik, kokku 430 krooni väärtuse, millega tekitas korteriühistule „Puškini 49" materiaalset kahju 6404.35 krooni. Samuti tema ajavahemikul 14.04.-15.04.2008.a. lõikas Narvas, Kangelaste,17 asuva maja neljas trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 160 meetrit, maksumusega 26.27 krooni meeter, üldmaksumusega 4203.20 krooni ning varastas 20 ühendusotsikut maksumusega 6.36 krooni üks ühendusotsik-üldmaksumusega 127.20 krooni väärtuse, 50 ühendusotsikut maksumusega 10.75 krooni üks ühendusotsik-üldmaksumusega 537.50 krooni väärtuse, millega tekitas korteriühistule „Kangelaste 17" materiaalset kahju 4867.90 krooni. Samuti tema 20.04.2008.a. kella 13.20 paiku varastas kaks 2500 krooni maksvat elektritoitekaablit üldmaksumusega 5000 krooni, millega olid varustatud Narvas, Tallinna mnt. 19c asuva kaupluse RIMI hoone juures paiknevad pressid, tekitades AS Narva Hyper Rimi kahju summas 5000 krooni. Samuti tema 21.04.2008.a. lõikas Narvas, Kangelaste 16 asuva maja kuues trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 75 meetrit, maksumusega 27 krooni meeter-üldmaksumusega 2025 krooni, millega tekitas korteriühistule „Kangelaste 16" 5 materiaalset kahju summas 2025 krooni. 1-08-9186 Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Jegorov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t.
Aleksandr Jegorovit süüdistatakse selles, et tema 17.04.2008.a. kella 08.20 paiku tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, ukseluku lõhkumise teel Narvas, Rakvere 71 asuva kaupluse Walker ruumidesse, kust varastas sularaha summas 378 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, taas 18.04.2008.a. kella 09.00 paiku tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel Narvas, Rakvere,71 asuvasse kauplusesse Walker. Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Jegorov pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, s.t.
1.2. Kriminaalasjas nr 09240105730 on süüdistus esitatud Aleksandr Jegorov süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis Konstantin Pilaber´i ja Nikita Gruljov´iga ajavahemikul 27.11.2009.a kl. 20.20 - 28.11.2009.a kl. 11.45, tungis esimese välisukse lukule võtme sobitamise teel ja teise välisukse luku lõhkumise teel Narvas, Puškini 49 - 75 asuvasse korterisse, kust varastas Xxx´le kuuluvaid esemeid: perforaatori Boch maksumusega 4000 krooni, puuride komplekti „Маkita“ maksumusega 800 krooni, elektrisae „Ferex“ maksumusega 900 krooni, ketaslõikuri „Boch“ maksumusega 600 krooni, elektrilise kruvikeeraja „Makita“ koos akuga maksumusega 2600 krooni, 100 meetrit kaablit maksumusega 600 krooni, 100 meetrit kaablit maksumusega 700 krooni, magnetofoni „Thoma“ maksumusega 600 krooni, millega tekitas Xxx´le materiaalset kahju kokku summas 10800 krooni. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Jegorov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.t.
Samuti tema ajavahemikul 29.01. - 05.02.2010.a kl. 08.50, valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult, võõra vara varguse eesmärgil, seinast tellise väljalõhkumise teel avas kilbiruumi viiva ukse luku ning varastas 30 meetrit elektrikaablit väärtusega 290,30 krooni. Koos taastamistööde maksumusega korteriühistule „Rakvere 73“ on tekitatud materiaalne kahju summas 1590,70 krooni. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Jegorov toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikku tungimise vähemalt teist korda, s.t.
I.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 18. - 20.07.2009.a kella 12.00 võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kelderukse hingedelt mahavõtmise teel, tungis Narvas, Tallinna mnt. 15 asuva maja teise trepikoja ja korteri nr. 28 kuuluvasse keldrisse, kust varastas Xxx´ile kuuluvaid esemeid: mägijälgratta väärtusega 1050 krooni, raadiojaama Motorolla koos laadimisseadmetega väärtusega 9500 krooni, akulööktrelli Makota koos laadimisseadmetega väärtusega 4500 krooni, ehitustööriistu 200 krooni eest, satelliittelevisiooni antenni väärtusega 300 krooni, satelliiti tüünere väärtusega 1000 krooni, CD-mängija Pioneer väärtusega 500 krooni, millega tekitas Xxx´ile materiaalset kahju kokku summas 17000 krooni; samuti tema 28.10.2009.a tungis Ida-Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaaži, 6 1-08-9186 kust, varastas OÜ-le Nitreon kuuluvat vara: bensiinigeneraatori Powerpluss 470 maksumusega 1890 krooni, ketassae Makita maksumusega 1670 krooni, keevitusaparaadi №rdica maksumusega 1800 krooni, ehitustolmuimeja Makita maksumusega 3570 krooni, millega tekitas OÜ-le Nitreon materiaalset kahju kokku summas 3560 krooni. Oma tahtlike tegudega pani I.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.t.
Samuti tema 28.10.2009.a andis xxx asuvasse OÜ Mezola pandimajja OÜ-le Nitreon kuuluvaid ja 28.10.2009.a Nikita Gruljov´i poolt Ida-Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist varastatud ketassae Makita maksumusega 1670 krooni, bensiinisae Makita maksumusega 2695 krooni, elektritrelli Metabo maksumusega 1250 krooni; samuti tema 30.10.2009.a andis xxx asuvasse OÜ Mezola pandimajja OÜ-le Nitreon kuuluvaid ja 28.10.2009.a Nikita Gruljov´i poolt Ida-Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist varastatud ehitustolmuimeja Makita maksumusega 3487,50 krooni ja keevitusaparaadi №rdica 4-118 maksumusega 1800 krooni. Oma tahtlike tegudega pani I.Z toime korduva kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.t.
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 19.02.2009.a varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel vormistas OÜ-s Plastpak Aken enda nimele lepingu akende paigaldamiseks Xxx elukohas Narvas, Tiimani 6 – 102 asuvas korteris. Olles 19.02.2009.a kella 20.00 paiku Narvas, Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima juures saanud sularaha summas 5150 krooni, katkestas 04.03.2009.a lepingu OÜ-ga Plastpak Aken ja lasi kanda 19.02.2009.a Xxx poolt ettemaksuna tasutud 4350 krooni enda tuttava Xxx arveldusarvele, tekitades oma tegudega Xxx´le materiaalset kahju 9500 krooni. Oma tegevusega pani I.Z toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.t.
II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: 2.1. 10.03.2011 kohtuistungil süüdistatav Nikita Gruljov tunnistas oma süüd ja tsiviilhagisid täielikult. Nõustus lühimenetlusega. Ülekuulamist ei taotle, kõik, mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi. Süüdistatav Aleksandr Jegorov tunnistas oma süüd ja tsiviilhagisid täielikult. Nõustus lühimenetlusega. Ülekuulamist ei taotle, kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi. Süüdistatav Konstantin Pilaber tunnistas oma süüd ja tsiviilhagisid täielikult. Nõustus lühimenetlusega. Ülekuulamist ei taotle, kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi. 7 1-08-9186 Süüdistatav I.Z tunnistas oma süüd osaliselt.
Eeluurimise ajal andis ütluseid selle kohta et tahtlust kelmuseks ei olnud. Vormistas enda peale ja vastutust klaaspakettide eest kannaks isiklikult. Süüdistust
Tsiviilhagisid tunnistab. Nõustus lühimenetlusega. Palub teda üle kuulata. Kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi. Ettemaksu võtta õigust ei olnud. Arvas, et tagastab raha võla korras. Sellel hetkel oli raha vaja oma vajadusteks. Ei ole nõus, et pani sellega toime kelmuse. Tahtlust ei olnud. Leidis endas julgust sellest inimesele öelda. Sellel hetkel võimalust maksta ei olnud. Ei ole nõus et see oli kelmus. Jäi inimesele raha võlgu. Kannatanu oli tema tüdruku õde. Tahtis vormistada krediidi enda nimele ja aknad panna, aga osa raha võtta ja kulutada oma vajadusteks. Akende jaoks oli osa rahast olemas ja need ta võttis kannatanult. Kokkulepe oli et antakse osa raha ja paigaldab aknad. Lepingu vormistas koos kannatanuga oma nimele. Kannatanu maksis esimese sissemakse. Aknad pidid olema paigaldatud kannatanu korterisse. Möödus 2-3 kuud ja arvas, et ei ole võimeline kohustust täitma ja loobus tellimusest, millest kannatanut ei jõudnud hoiatada. Firmalt sai raha lepingu lõpetamise pärast endale ja kasutas oma vajadusteks. Lubas kannatanule raha tagastada, aga ei tagastanud. Kannatanu andis 2-3 tuhat krooni sularahas. Peale lepingust loobumist kandis firma raha tema poolt teatatud arvele. Kannatanule raha ülekandmisest koheselt ei teatanud. Tema enda arved olid arestitud, siis teatas ta firmale Xxx arve numbri.
Gruljov elas tema juures, käis suvilas, võttis tööriistad ja pani maja ees olevasse garaaži. Palus pärast sinna sõita ja asjad garaažist ära tuua. Sõitis sinna ja tõi asjad koju. Mingit sissetungimist mitte kusagile toime ei pannud ja ei teadnud et need on varastatud. Järgmisel päeval pantisid asjad pandimajja. Käis autoga aianduskooperatiivis Rjabinka asjade järel, mida Nikita ära tuua palus. Nikita selgitas, kus asjad asuvad ja tõi need sealt ära. Suvilas sees ei käinud. Garaažis ei käinud, sest asjad asusid garaaži juures väljas. Kokkuvõttes tunnistab süüd täielikult. Tõi ära bensiinigeneraatori ja ketassae Makita. Keevitusaparaadi ja ehitustolmuimeja tõi ära Nikita Gruljov, aga pandimajja andis, kuna Nikital ei olnud dokumente. Nõustub, et xxx lõhkus keldri ja võttis ära asjad. Süüd tunnistab täielikult. Kaitsja leiab et kuritegu tuleb kvalifitseerida
Raha omastas, kuid omastamine ei ole kelmus. Selleks et tunnistada süüdi § 201 järgi oleks pidanud esitama uue süüdistuse. Seda ei tehtud, sellepärast
Kannatanu Xxx ütluste kohaselt ei vasta I.Z-i ütlused tõele. Temaga tuttav ei olnud, tema, õde oli. Kui ta koju tuli, oli mees kodus. I.Z ütles et teeb aknad odavamalt. Andis tuhat krooni. Firmas maksis mees 4350 krooni. Mõne tunni pärast helistas I.Z ja ütles et kiiresti on vaja juurde maksta ja paneb aknad kiiremini. Võttis arvelt 5150 krooni ja andsin talle. Pärast seda ei näinud teda kaks kuud. Kui õe kaudu nägi ja küsis, et mis ja kuidas, siis ta vastas, et kõik on OK. Firmast öeldi et leping on lõpetatud ja raha on kellegi arvele üle kantud. I.Z kadus. Märtsis nägi teda ja ta andis allkirja et tagastab ühe kuu jooksul 9500 krooni. Pärast ütles, et tema suhtes on mõttetu avaldust kirjutada, kuna tal on hagisid üle pea. 2.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Aleksandr Jegorovi poolt vargus kauplusest Walker on tõendatud süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 38, 99) bil kaupluse Walker . Ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja lisatud fotodega (I kd, tl 121-135), mille kohaselt ning Xxx ütlustega (I kd, tl 4) kassast oli kadunud raha 378 krooni. Vargus kaupluse Rimi territooriumilt ja kaablite vargus majadest asukohaga Kangelaste 16, 17, Rakvere 73 ja Puškini 49 on lisaks süüdistatava enda ütlustele tõendatud tunnistajate Xxx(I kd, tl 66), Xxxi (I kd, tl 71), Xxxi (I kd, tl 82, 91), Xxxi (I kd, tl 103, 110) ütlustega ja ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ja lisatud fotodega (I kd, tl 121-135) kus süüdistatav Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav inkrimineeritud kuriteod toime pannud hõivatud võõra vara äraviimises enda asukohta, mida kasutas oma tarbeks ja hüvanguks. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kavatsetusega. Kavatsetust näitab ka see, et süüdistatav lõikas kaablit, kaasasolevate lõiketangidega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Aleksandr Jegorovit varem varguse eest karistatud, sh. viimane kord 14.08.2008 ja karistus ei ole kustutatud, siis on süüdistatava Aleksandr Jegorovi puhul täidetud
lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (
lg 2 p 4).
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda. Kahtlustatava enda ütluste kohaselt (I kd, tl 38, 99) tungis 18.04.2008 taas varguse Aleksandr Jegorov tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult, kasutades ukse avamiseks kaasas olnud kruvikeerajat. Sissetungimine on tõendatud lisaks tunnistaja Xxx ütlustega (I kd, tl 25) hoones noormeest ning äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, tl 43) mille kohaselt tundis Xxx isikuna kes 18.04.2008 avas kaupluse tagav Sissetungimise eesmärgiks oli panna toime teistkordne vargus hoones asuvast kauplusest Walker. Varguse toimepanemisel võõrasse hoonesse tungimise eelneval päeval sisenes Aleksandr Jegorov samasse hoonesse samal viisil, millest järeldub et süüdistatav tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud
lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige. 2.
lg 2 p 4, 8 ja
lg 1 ja 2 p 2 sätestatud kuriteod, kinnitab eelnevalt antud ütlusi ja on valmis tekitatud kahju hüvitama. Tehtut kahetseb. Kannatanu Xxx suhtes kuritegu toime pannud ei ole. Pakkus vormistada järelmaksuga lepingu enda peale, kuid akende maksumus tasutakse talle kohe. Xxx nõustus. Abi osutamise eest palus 1000 krooni. Sõtis Xxx juurde koju ja võttis akende mõõtmed. Esimese sissemakse tegi firmas Xxx. Ülejäänud summa pidi ta tasuma sularahas. Xxx teadis et selle summa võtab isiklikeks vajadusteks ja tasub akende eest järelmaksuga. Leppisid kokku et õhtul tasub Xxx talle sularahas veel 5000 krooni. Xxx helistas õhtul ja andis 5000 krooni. Katkestas firmas lepingu. Kui raha Xxxarvele tuli viimane raha välja ja tõi tema emale. Kohtus Xxxga, rääkis et katkestas lepingu ja kohustus raha tagastama ühe kuu jooksul. Kirjutas võlakirja. Võlga tagasi andnud ei ole, sest pole sellist raha. Kannatanu Xxxi suhtes on kurteod toime pannud. Kasutas varem elukaaslase Xxxkeldriruumi aadressil xxx. Ühel päeval läks keldriboksi juurde ja viis ära kahtlustuses nimetatud asjad keldriboksist, mis kuulub korterile 28. Müüs asjad ära 1000 krooni eest. Raha kasutas isiklikuks otstarbeks. Vargust tunnistas mõni päev hiljem Xxxle. Müüs asjad Xxxle. Vargust tunnistas Xxxle. Jalgratta müüs tundmatule energia tänava turul. Tehtut kahetseb, kahju nõus hüvitama. Kahtlustatava Aleksandr Jegorovi ütluste (II kd, tl 65, 66) kohaselt kuritegusid toime pannud ei ole, ehkki neis osales. 2009 novembri lõpus tulid tema juurde Konstatin Pilaber ja Nikita Grulev. Viimane ütles et tal on vaja midagi kangitaolist kuna ta ei saa oma korterisse sisse. Andis väikese kangi, kuid kartuses et seda tagasi ei tooda läks koor Gruleviga korterisse. Teadis et see on Grulevi korter, kes tegi esimese ukse lahti võtmega, teise surus lahti tööriistaga. Pilaber korterisse ei tulnud. Grulev korjas tööriistu kokku ja hiljem kutsus takso. Kutsus Pilaberi ja kolmekesi viisid asjad takso juurde ning hiljem Grulevi tuttava keldrisse. Sel hetkel sai aru et Grulev varastas asjad oma emalt. Kruvikeeraja ja puuride komplekti müüs Pilaber naabrile. Otsustas varastatud asjad maha müüa, võimaluse korral omakasuga. Müüs sae maha 300 krooni eest ja ühe kaablivihi 150 krooni eest. Magnetofoni müüs tuttavale. Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 28, 70) kohaselt ööl vastu 28.12.2009 kella 04.00 paiku helistas Nikita Grulev ja küsis kas on takso eest tasumiseks 30 krooni. Takso saabudes palus tema asju hoida. Nõustus ja asjad viidi tema keldrisse. 28.11.2009 tuli Grulev koos noormeestega asjade järgi. Kinkis tülitamise eest ketaslõikuri. Sae kavatsesid viia pandimajja. Ei teadnud et tööriistad olid varastatud. Nikita Grulev ja sõbrad palusid aidata hinnata ka elektrikaablit, mille hiljem ostis ära Xxx. Raha andis ühele Grulevi sõpradest. 12 1-08-9186 Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 73) kohaselt pakkus tuttav talle ketassaagi koos dokumentidega. Noormees rääkis et ehitusfirma läks laiali ja nad müüvad tööriistu ja materjale. Pakkus ka elektrikaablit, millest ühe ostis ära 120 või 150 krooniga. Ketassae eest maksis 400 või 450 krooni. Ei arvanud et asjad on varastatud. Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 32) kohaselt on Nikita Grulevi ema. Kolis korterist välja 05.11.2009 ja andis kaks komplekti võtmeid uuele omanikule. Kolmas komplekt võtmeid jäi pojale. Poeg tedis korteri müügist. Talle ütles seda Xxx. Järgmisel päeval varastati tema suvila AÜ Rjabinka tühjaks. Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 36) kohaselt 2009 novembri lõpus tuli tema juurde Konstantin Pilaber ja pakkus müüa kasutatud akudrelli Makita ja otsakute komplekti. Küsis drelli eest 800 krooni ja otsakute eest 200 krooni. Ostis asjad ära. Puhkepäevadel oli matkaklubiga matkal, kus Xxxrääkis et temalt varastati tööriistad. Sai kirjeldusest aru et tema käes on Vassili drell, millest teatas viimasele. Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 39) kohaselt tuli tema juurde 2009 novembri lõpus nikita Grulev ja tõi võla katteks löökdrelli Bosch koos dokumentidega. Ütles et on tema tööriist. Kuu aega tagasi palus Grulev viia end tema suvilasse AÜ Pihlakas, kust tahtis ära võtta tööriistu. Tööriistu ära ei võtnud, öeldes et suvilas on vanaema või vanaisa ja nende juuresolekus ta neid ära viia ei tahtnud. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste (II kd, tl 189, 258) kohaselt I.Z usaldas, ehkki teadis et viimane koos oma sõbraga ei tööta. Koos Xxxga kahtlusi ei tekkinud et nad võtavad mõõdud. Leping sõlmiti I.Z-i ja firma vahel. I.Z selgitas et kui sõlmida leping tema peale siis firma töötaja Katja teeb hea allahindluse. Sama päeva õhtul helistas I.Z ja ütles et õel on vaja enne kella 19.00 veel 5000 krooni maksta. Teab et õde andis talle 5000 krooni. Firmast sai teda et I.Z oli lepingu katkestanud ja tehtud ettemaks oli kantud Xxxarvele. Hiljem ütles I.Z et oli väljapääsmatus olukorras ja tal oli raha vaja. I.Z kirjutas võlakirja, kuid raha tagastanud ei ole. 2009 juulikuus oli külas Xxxl. Nägi korteris suurt ruudulist reisikotti. Margarita ütles et koti tõid I.Z ja Xxx. Viimane oli selle koos asjadega ostnud I.Z-ilt. Mõni päev hiljem I.Z tunnistas et varastas asjad majast, kus nad enne koos elasid. Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 194) kohaselt töötab ettevõttes Ida Servis sekretärina. Tuli noormees ja ütles et tema tuttav tahab aknaid tellida. Arvutas maksumuse välja. Noormees käis ära ja tuli tagasi koos naisterahvaga ja Aleksandriga. Noormees rääkis et kõik läheb hästi ja aknad paigaldatakse kiiresti ja kvaliteetselt. Sõlmis I.Z-iga lepingu. Naine tasus umbes 4000 krooni kaardimaksega. Aknad olid järelmaksuga 3-ks kuuks. Nädala pärast tuli I.Z ja tahtis lepingu katkestada. Saatis isiku direktori juurde. Käis mitu korda päevas firmas ja palus raha üle kanda. Tuli naisterahvas kes aknad pidi saama ja küsis millal need paigaldatakse. Vastas et leping on katkestatud. Naine ütles et oli veel 5000 krooni tasunud. Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 199) kohaselt on Ida Servis Grupp direktor. Tuli noormees kes ütles et tellis aknad ja tahab lepingu katkestada ning raha tagasi saada. Ütles et tellimus on juba tehasesse saadetud. №ormees kirjutas avalduse I.Z-i nimelt ja Xxxarve numbri. Kandis raha antud arvele üle. Tunnistaja Xxx ütluste (II kd, tl 224) kohaselt selgitas et tema on ettevõtja kes paigaldab aknaid ning võimalik on paigaldada aknad tavalisest soodsama hinnaga. Mõõtis koos kaaslasega korteris aknaid ning ütlesid et need lähevad maksma 9000 krooni. Sõitsid ettevõttesse. Kodus võttis abikaasa 1000 krooni. Abikaasa koos Borissiga läksid lepingut sõlmima. Abikaasa ütles et andis 13 1-08-9186 Borissile veel 4500 krooni. Hiljem selgus et abikaasa on tasunud kogu summa. Firmas said hiljem teada et leping on katkestatud ja raha on üle kantud Borissile. Hiljem koostati võlakiri. Raha pole tagastatud. Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 264) kohaselt tuli tema juurde I.Z, kellel oli kiiresti raha vaja. Tõi suure ruudulise koti aparatuuriga. I.Z veenis et need on tema asjad. Andis I.Z-ile asjade eest 1000 krooni. Endale jättis drelli, ülejäänud müüs Energia turul maha. Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 268) kohaselt tõi I.Z suure ruudulise kotitäie materjale ja tööriistu. Äratundmiseks esitamise protokollide (II kd, tl 42, 46, 50) kohaselt tundis Xxx ära esitatu seast temalt varastatud akutrelli Makita, lööktrelli Bosch, ketaslõikuri Bosch. Kannatanu Xxxi ütluste (III kd, tl 5, 14) kohaselt on KÜ Rakvere 73 esimees. 05.02.2010 kell 08.50 laskus neljanda sissekäigu keldrisse. Sisenes keldriruumi ja avastas et elektrikilbiruumi uks on lahti. Telliskivi oli välja löödud ja avatud ühe riiviga kinnitatav lukk. Maha oli lõigatud kokku 30 m viiesoonelist elektrikaablit, maksumusega 290, 30 krooni. Kaabli taastamine maksis 1590, 70 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotode (III kd, lk 6-11) kohaselt on krohvitud seinast ukseavast paremal ukseluku kõrgusel läbiv kandilise kujuga ava – põrandal lebab veerand silikaattelliskivi. Kilbiruumi põrandal vedelevad valge elektriisolatsiooni tükid. Kilbi kohal ripub viiesoonelist elektrikaabli lõpp värskete lõikejälgedega. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (III kd, tl 20, 21) kohaselt osutas süüdistatav Rakvere tn 73 nurkmisele sissekäigule ja selgitas et varastas sissekäigu keldriruumis asuvast kilbiruumist 2010 jaanuari alguses, veebruari lõpus paljusoonelist elektrikaablit, mille hiljem puhastas ja andis metalli kokkuostupunkti naisterahva Xxx abil. Kahtlustatava Aleksandr Jegorov ütluste (III kd, tl 24) kohaselt pani kuriteo toime. Kasutas ära seda et keegi väljub trepikojast, läks Rakvere 73 maja nurgatrepikotta. Tahtis vaadata kas saab midagi varastada. Nägi et võreuks on lahti. Keldriruumis nägi et tellis on kuidagi nihkes, lükkas tellist ja avas lukuriivi. Lõikas kaabli lõiketangidega, mis kaasas olid läbi. Võttis isolatsiooni maha ja viis Tonja nimelisele naisele, kes andis umbes 120 krooni. Täpsustas et varastas ka kaabli mis oli veetud mööda neljanda sissekäigu keldrit. Tehtut kahetseb. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste (III kd, tl 27) kohaselt tuli juurde välimuselt tuttav noormees ja palus metallikokkuostu punkti ära anda metalli. Tõi 2 kg. vaskkaabli juppe. Juhe oli puhas. Arvas et pole kriminaaliga seotud. Andis noormehele raha kohe 100 krooni ringis. Äratundmiseks esitamise protokolli (III kd, tl 30, 31) kohaselt tundis Xxx Xxx ära fotol nr. 2 noormehe, kes tõi vaskjuhtme tükke. Äratuntu: Aleksandr Jegorov.
lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, kui see on toime pandud grupi poolt, kui see on toime pandud sissetungimisega ja kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2.3.1. Süüdistuse kohaselt panid Konstantin Pilaber, Aleksandr Jegorov ja Nikita Gruljov toime grupiviisilise varguse Xxx korterist. 14 1-08-9186 Süüdistatavad on kohtuistungil ja kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud, kuid Nikita Grulev on kohtueelses menetluses ka väitnud et tema nimetatud kuritegu toime pannud ei ole ja ema poolt müüdud korteri võtmed kaotas ära. Kohus leiab et sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. Seda nii selles et ta kuritegu toime ei pannud, kui ka osas et korteri võtmed kaotas ära. Sellised väited on täielikult vastuolus teiste ütlustega ning on ümber lükatud Aleksandr Jegorovi ütlustega (II kd, tl 65, 66) Gruleviga korterisse ja , Konstantin Pilaber ütlustega (II kd, tl 14, 15) , tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl 32) selle kohta, et ja kannatanu Xxx ütlustega (II kd, tl 1, 2) Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl 36) selle kohta et ta ostis Konstantin Pilaberilt akudrelli Makita ja otsakute komplekti ja tunnistaja Xxxi ütlustega (II kd, tl 39) , millised esemed tundis hiljem ära kannatanu Xxx (äratundmiseks esitamise protokollid, II kd, tl 42, 46). Samuti tunnistaja Xxxi ütlustega (II kd, tl 28, 70) 28.12.2009 kella 04.00 paiku helistas Nikita Grulev, saabus taksoga ja asjad viisid tema keldrisse. Aleksandr Jegorov leiab et ta kuritegu toime ei pannud, ehkki osales selles ja sai hiljem aru et Grulev varastas asjad oma emalt (II kd, tl 65, 66). Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis (AÕS § 68). Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub
Kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus arvestades eeltoodud tõenditega leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime kooskõlastatult, sest Aleksandr Jegorov ja Nikita Gruljov sisenesid korterisse koos ja kõik kolmekesi viisid korterist ära võõrad esemed Grulevi tuttava keldrisse ning osalesid ka varastatud asjade realiseerimisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud korterisse sisenemisega selle valdaja tahte vastaselt, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega sissetungimisega ja grupiga. Valdaja tahte vastaselt sisenemise järgselt hõivatud võõra vara viisid süüdistatavad ära eesmärgiga see maha müüa. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupiviisiliselt, so
2.3.2. Nikita Grulevit süüdistatakse veel selles et ta on toime pannud süstemaatilise varguse (
Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik 15 1-08-9186 on varasemate varguste eest süüdi mõistetud, või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Ka ei ole süütegude vaheline ajavahemik süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Nikita Grulevit on eelnevalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud varguste eest ja 13.01.2009 ja 19.06.2009 karistatud väärteokorras varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu (II kd, tl 42-44). Samuti on käesoleva kriminaalasja raames talle esitatud süüdistus veel mitmes varguse episoodis. Siit järeldab kohus et Nikita Grulev paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (tl 61) on süüdistatavat Aleksandr Jegorovit varem varguse eest karistatud, sh. viimane kord 14.08.2008 ja karistus ei ole kustutatud, siis on täidetud
lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 2.3.3. Süüdistuse kohaselt panid Nikita Gruljov ja I.Z toime grupiviisilise varguse AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist ning 06.12.2009 tungis Nikita Gruljov valdaja Aleksandr Grulev´i tahte vastaselt ebaseaduslikult AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 asuvasse majja ja Aleksandr Jegorovile Rakvere 73 asuva korterelamu elektrikilbiruumi. Kohus leiab et Nikita Gruljovi ja I.Z-i poolt grupiviisilise varguse toimepanemine AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist on tõendatud süüdistatavate poolt kohtuistungil süü tunnistamisega, I.Z-i ütlustega (II kd, tl 138, 169) k ratiivis Rjabinka valmispandud jas, andis asjad pandimajja, . S tunnistab Nikita Grulev s uvilasse minna. Nikita Grulevi ütlustega (II kd, tl 128, 175) avas asjad varastas. I.Z Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud korterisse sisenemisega selle valdaja tahte vastaselt, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega sissetungimisega ja grupiga. Valdaja tahte vastaselt sisenemise järgselt hõivatud võõra vara viisid süüdistatavad ära eesmärgiga see maha müüa. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. I.Z-ile oli eelnevalt teada et asjad on varastatud ning Nikita Grulev tahtis juba eelnevalt AÜ Pihlakas ära võtta tööriistu (tunnistaja Xxxi ütlused, II kd, tl 39). Kohus leiab et tegemist on kaastäideviijatega, sest kumbki süüdistatavatest võttis osa võõraid asju ja realiseeris need erineval moel. Tegemist on vaikivalt kokkulepitud rollijaotusega. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupiviisiliselt, so
Varguse seisukohalt ei oma tähtsust süüdistatava I.Z-ini väide, et ta hõivas vaid osa võõraid asju.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda. Süüdistuse kohaselt tungis Nikita Grulev valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teist korda. Süüdistatava enda ütluste kohaselt (II kd, tl 21, 128, 175) tungis ta aiamajja 04.12.2009 Arusaadavalt tuleneb võõrasse hoonesse sisenemise ebaseaduslikkus hoone valdaja puuduvast nõusolekust, millist süüdistataval ei olnud. Sissetungimine on tõendatud lisaks kannatanu Xxxi ütlustega (II kd, tl 82, 142) Vaigu tn 38 suvila omanik. 06.12.2009 s Kutsus politsei kellega koos sisenesid majja. Toas magas Nikita Grulev. Nikita Grulev on eelnevalt tunginud samasse võõrasse hoonesse varguse eesmärgil 2009 aasta oktoobris, millest 16 1-08-9186 järeldub et süüdistatav tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud
lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige. Samuti on süüdistus esitatud Aleksandr Jegorovile selles et ta 2010 jaanuaris, valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult, tungis võõra vara varguse eesmärgil, seinast tellise väljalõhkumise teel Rakvere 73 asuva korterelamu elektrikilbiruumi , lõhkudes sinna viiva ukse luku ning varastas 30 meetrit elektrikaablit. Kohus leiab et ebaseaduslik sissetungimine on tõendatud süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega ja kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl 24) pani Xxxi ütlustega (III kd, tl 5, 14) 0 ja ütluste ning olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 20, 21) Aleksandr Jegorov osutas Rakvere tn 73 jaanuari alguses elektrikaablit. Aleksandr Jegorov on eelnevalt tunginud võõrasse hoonesse varguse eesmärgil 2008 aasta aprillis (kauplus Walker)), millest järeldub et süüdistatav tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud
lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige. 2.3.4. I.Z süüdistatakse selles et ta on isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 2009 juulikuus tungis sisse ja varastas Tallinna mnt. 15, korteri nr. 28 keldrist Xxx´ile kuuluvaid esemeid (
lg 2 p 4, 8) ning sellest et 2009 oktoobris andis pandimajja varastatud esemeid (
Kohus leiab et I.Z-i poolt varguse toimepanemine sissetungimisega on tõendatud süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamisega ja antud ütlustega, sh. 15-28 keldri, kus süüdistatav kinnitas ka eelnevalt antud ütluseid, I.Z-i ütlustega (II kd, tl 254), Xxx Xxxle kannatanu Xxxi ütlustega (II kd, tl 233) st oli varastatud esemeid, tunnistaja Xxx Xxx ütlustega (II kd, tl 189, 258) 2009 Xxx I.Z ja Xxx, kes oli selle koos tunnistas et varastas asjad majast, kus nad enne koos elasid, tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl 264) uriga. maha ja tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl 268) I.Z-i poolt kuriteo toimepanemise tulemusena - Nikita Gruljovi poolt varastatud vara turustamine on tõendatud süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamisega ja ütlustega keevitusaparaadi ja ehitustolmuimeja andis pandimajja, sai umbes 2000 krooni, kus süüdistatav kinnitas ka eelnevalt antud ütluseid, I.Z-i ütlustega (II kd, tl 138, 139) otsustas asjad, pandimajja bensiinigeneraatori koos dokumentidega. Sai asjade eest umbes 4000 krooni, OÜ MEZOLA vastusega Ida Politseiprefektuuri päringule, lepingutega ja kviitungitega (II kd, tl 130-134), mille järgi pantis I.Z -le MEZOLA kaks elektrisaagi Makita, elektrigeneraatori, tolmuimeja Makita ja keevitusaparaadi №rdica ja Nikita Grulevi ütlustega (II kd, tl 128) . 17 1-08-9186 Turustamise all
mõttes tuleb mõista kuritegelikul teel saadud vara võõrandamist mistahes tehingu vormis. Turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist.
tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat.
sätestatud süüteokoosseisu aspektist ei ole oluline kellega ja kas üldse turustaja raha jagab. Tuvastatud on et nimetatud vara on eelnevalt Nikita Gruljovi poolt varastatud AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist ja see, et süüdistatav teadis, et nimetatud vara on varastatud ja viis võõrast vara pandimajja mitu korda, seega on täidetud
lg 2 p 2 sätestatud koosseisutunnus, vähemalt teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige. 2.3.5. I.Z süüdistatakse samuti
Süüdistuses on kelmusena kirjeldatud seda, et I.Z vormistas OÜ-s Platspak Aken enda nimel lepingu plastakende paigaldamiseks kannatanu korterisse, kellelt sai ettemaksu, peale mida taganes lepingust ja sai kannatanu poolt ettemaksuna tasutud summa endale. Varalist kasu sai kokku 9500 krooni. Karistusseadustiku § 209 objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu (ehk süüdlase varalise seisu paranemine). Tunnistaja Dmitri Kossutski ütluste (II kd, tl 224) kohaselt selgitas kahtlustatav, Kriminaalasja toimiku materjalide juures oleva 19.02.2009 sõlmitud ostu-müügilepingu (II kd, tl 200) järgi on kolme tellitud akna maksumuseks 16 181, 05 krooni. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste (II kd, tl 189) kohaselt tema peale, Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 194) kohaselt arvutas ta akende maksumuse välja, millest järeldub et mingit erakordset allahindlust ei tehtud, umbes nädal peale lepingu sõlmimist lõpetas I.Z lepingu ning lasi ettemaksu raha üle kanda tema poolt teatatud kontole. Xxx ütluste (II kd, tl 181) kohaselt esines Käesoleval juhul seisnes väärkujutluse loomine selles, et kannatanul tekkis mulje I.Z-i maksmisvalmidusest ja ülisoodsa allahindluse saamisest (akende maksumus 9000 krooni) juhul kui leping sõlmitakse süüdistatavaga ja kui viimasele tasutakse õhtul veel 5000 krooni sularahas. Eelnevast järeldub, et süüdistatav lõi kannatanule n-ö tingimuste osas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et süüdistataval oli juba algselt kavatsus pettuse teel raha saada ja mitte tasuda lepingujärgset järelmaksu. Süüdistatav oli teadlik et akende maksumus ei ole lubatud 9000 krooni. Ei ole eluliselt tõene, et süüdistatav lootis alguses akende eest järelemaksuga maksta täismaksumuse (16 181, 05 krooni), olles tellijale Kossobutskajale akende kogumaksumuseks nimetanud 9000 krooni. Sellest tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et I.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi kui varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning tema süü on tõendatud. 2.4. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 18 1-08-9186 Nikita Grulev tuleb süüdi tunnistada
§-de 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi, Konstantin Pilaber
lg 2 p 7, 8 järgi, Aleksandr Jegorov
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning I.Z
§-de 209 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 8 ja 202 lg 2 p 2 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Süüdistatavate näol ei ole tegemist isikutega, kes ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Mõlemad süüdistatavad on oma tegusid kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. I.Z-i poolt viimase dekaadi jooksul toimepandud kuritegude kataloog täienes uue kuriteoliigi- kelmusevõrra, mis pigem viitab tema kuritegeliku tegevusvälja laiendamise soovile ja mida kohus arvestab karistuse mõistmisel eripreventsioonina. A.Jegoroiv tuleb tunnistada süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 alusel, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse;
lg 2 p 1 alusel, mis näevad ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. I.Z-i tuleb tunnistada süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille eest karistusseadustik näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse;
lg 2 p 4,8 järgi, mis näevad ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse;
lg 2 p 2 järgi, mis näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna
lg 2 p 4,7,8;
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 2 nimetatud teo eest on võimalik alternatiivselt mõista kas rahaline karistus või vangistus, siis kohus,
lg 2 alusel, leiab, et nii A.Jegorovi kui ka I.Z-i puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Seda põhjusel, et A.Jegorovit on varasemalt 4- korral kriminaalkorras karistatud varguste, omastamise ja ebaseaduslikult saadud vara omandamise, hoidmise ja turundamise eest vangistusega, I.Z on varasemalt karistatud 7- korral varguse eest vangistusega. Nii A.Jegorovi kui I.Z-i puhul ei ole täheldatav nende karistamise eri - ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamine varasemalt, mis hoidnuks ära nende poolt uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu rahalise karistuse kohaldamine mõjutusvahendina käesoleval ajal mõjuks riigipoolse järeleandmisena õiguskuulekuse tagamise järjekordsel katsel ega vastaks seega üldistele huvidele.
27.11.2009 aset leidnud teoga realiseeris A.Jegorov kolm
lg-s 2 toodud koosseisutunnust: korduvus, grupilisus ja sissetungimine- milles avaldub tema teos suurem ebaõigussisu ning kohus käsitleb seda süüd suurendavana. Samuti suurendab A.Jegorovi süüd ajavahemikus 13.04.2008- 21.04.2008 toimepandud teo korduvus ning kaablivarguse erakordne mastaapsus, mis tähendas, et reaalselt sattus ohtu korteriühistute kümnete kui mitte sadade elanike energiaga varustatus. 18.-20.07.2009, 28.10.2009 aset leidnud teoga realiseeris I.Z kaks
lg- s 2 toodud koosseisutunnust: korduvus ja sissetungimine; ühe
lg- s 2 toodud 19 1-08-9186 koosseisutunnuse: korduvus; ja
lg 2 p –s 1 toodud koosseisutunnuse: korduvus, mida kohus käsitleb tema süüd suurendavana. Kohus võtab karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmise määra. A.Jegorov tuleb tunnistada süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi, mille keskmine sanktsioonimäär on 2 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust;
lg 2 p 1 järgi, mille keskmine sanktsioonimäär on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust. I.Z tuleb tunnistada süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille keskmiseks sanktsioonimääraks on 3 aastat vangistust;
lg 2 p 4,8 järgi, mille keskmiseks sanktsioonimääraks on 2 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust; ja
lg 2 p 2 järgi, mille keskmiseks sanktsioonimääraks on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust. Kohus mõistab A.Jegorovile § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. § 266 lg 2 p 1 järgi mõistab kohus 1 aasta vangistust. § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistab A.Jegorovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kolm aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes ja karistust
järgi mõistes, vähendab kohus süüdimõistetavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõistab A.Jegorovile karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 14.08.2008 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega 2 kuud ja 20 päeva ning mõistab A.Jegorovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 14.08.2008 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse- 2 kuud ja 20 päev vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust. A.Jegorov on vahi all alates 24.11.2010.
lg 1 alusel arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks lugeda 24.11.2010. Kohus mõistab I.Z-ile § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 2 aastat vangistust. § 199 lg 2 p 4,8 alusel mõistab kohus 1 aasta vangistust. § 202 lg 2 p 2 järgi mõistab kohus karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendab kohus eripreventiivsetel eesmärkidel ja arvestades, et I.Z on varem 7 korral kohtulikult karistatud, kuid ei asunud paranemise teele, üksikkaristustest raskeimat ja mõistab liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus süüdistatavale
järgi mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõistab I.Z-ile karistuseks vangistuse 2 aastat.
lg 1, § 64 lg 1 alusel kohus liidab käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 6 (kuus) kuud ning mõistab I.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse – 6 kuud vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. I.Z on vahi all alates 05.03.2011.
lg 1 alusel arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks lugeda 05.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.