lg 1 - § 25 lg 1 järgi 1 kuu vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 60 tundi, töö sooritatud, peale antud kuritegu karistatud Viru Maakohtu 17. mai 2012 otsusega
järgi 4 kuu vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses soorituse tähtajaga 12 kuud, tõkend- elukohast lahkumise keeld Kriminaalasi RESOLUTSIOON
MS § 233 lg 1; 238 lg 2; 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: U.G süüdi tunnistada
p 1 ;
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks
lg 1 alusel
MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõista 4 ( neli ) aastat vangistust. 1
lg 1 kohaselt liita antud karistusega Viru Maakohtu 17 mai 2012 otsusega mõistetud karistus 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses ja liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust, millest 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kuulub täitmisele iseseisvalt. Lisakaristus, milline on mõistetud Viru Maakohtu 17 mai 2012 otsusega-
Ülejäänud karistuse osa, 4 ( neli ) aastat vangistust, mõista tingimisi 3 ( kolme) aastase katseajaga. Nii üldkasuliku töö sooritamise ajal kui katseajal on U.G kohustatud järgima
lg 1 p 1-5 toodud kontrollnõudeid : - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks , - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algus 22 juuni 2012 Tsiviilhagi summas 1236.82 (tuhat kakssada kolmkümmend kuus eurot kaheksakümmend kaks senti) eurot Zxxx Dxxx (i.k. 45412272214) kasuks rahuldada ja mõista välja U.G-lt. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks kohtumenetluses 421 eurot 85 senti, millest käibemaks on 70 eurot 31 senti. Välja mõista U.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 695 (kuussada üheksakümmend viis ) eurot sundraha - 306.79 (kolmsada kuus eurot seitsekümmend üheksa senti) eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja 421.85 (nelisada kakskümmend üks eurot kaheksakümmend viis senti) eurot kohtumenetluses - 0.45 eurot kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest - 222 ( kakssada kakskümmend kaks ) eurot ja 35 senti surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest U.G tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr
Samal ajal U.G, grupis, koos eeluurimisel tuvastamata kolme noormehega, xxx, ajavahemikus xxx xxx juures tahtlikult pekstes A.Dxxx pea piirkonda, põhjustas ettevaatamatusest A.Dxxx surma, mis seisnes selles, et U.G, lüües pikema aja jooksul korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega A.Dxxxe pea piirkonda, pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab A.Dxxxi surma. A.Dxxx oli toimetatud xxx intensiivravi osakonda, kus ta xxx suri aju-kolju kinnise tömbi trauma tagajärjel, millele kaasusid verevalandused peaaju kelme alla, järgnev turse ja teine verevalandus ajutüvve. Seega, U.G, põhjustades ettevaatamatusest teise inimese surma, pani toime
2. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §- de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub asja arutamine ja kohtuotsuse tegemine lühimenetluses üldmenetluse sätete järgi, järgides lühimenetluse erisusi. Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid, järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §- de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära 3 prokuröri, süüdistatava, kaitsja ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning oma siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab järgmist: Esitatud süüdistuses tunnistas U.G ennast süüdi osaliselt, väites, et ei peksnud A.Dxxx jalgadega, vaid lõi ühe korra jalaga ja tõukas käega. Samas keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Põhjendatud on süüdistus selles osas, et U.G vägivalda kasutas, kuid mitte selles osas, mida prokurör süüdistusena esitas. Prokuröri tõendid ei tõenda, et U.G oleks tervisekahjustuse tekitanud ja põhjustanud ettevaatamatusest surma. Txxx Nxxx ütluste kohaselt ei saa kinnitada, et U.G tekitas nii paljude löökidega kehavigastusi, nagu süüdistuses esitatud. Vahepeal oli tegevuses paus ja Nxxxv oli 150 -350 m kaugusel sündmuskohast, mistõttu on ütlused peksjate ja löökide arvu suhtes ebausaldusväärsed. Sündmuse kirjeldus ei ole tõendatud, nii nagu ka kannatanule osaks saanud löökide arv. Sündmused tuleks jagada kaheks: kui Lxxx ja U.G olid kannatanuga koos algselt; ja teine osa, kui lülitusid 2-3-tundmatut isikut. Tunnistaja Nxxxütlustest tuleneb, et pärast esialgset konflikti U.G ja kannatanu vahel, kannatanu vastas Nxxx küsimustele adekvaatselt, puhastas riided ja kavatses ära minna, mistõttu ei saa pidada teda sel ajal tõsiselt vigastatuks. Pärast seda, kui Dxxxt oli peksnud veel 3 inimest, ta enam ei tõusnud, jäädes lamama. Tõsised vigastused tekitati, kui osales veel 3 isikut. Ekspertiisiakt peab olema kontrollitav. Antud juhul ta seda pole, kuna kannatanu hulgaliste välimiste ja sisemiste vigastuste vahel puudub seos. Ekspert ei piiritlenud, millise löögi tagajärg võis olla D xxe saatuslik ja, kas just U.G löökidest tekkisid kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. Olemasolevate tõendite alusel on U.G tegu kvalifitseeritav
Kohus tuvastas: Häirekeskuse Ida-Eesti keskuse stenogrammi kohaselt helistas xxx ajal hädanumbrile 112 vene keelt kõnelev meesterahvas ja teatas maas lamavast tundmatust teadvusetust ja verisest meesterahvast xxx juurest. Kiirabikaardist nr xxx nähtub, et väljakutse oli kell xxx ees lamava mehe anamnees: lamanud umbes 1 tund, verine, paremas kõrvas veri ning diagnoos: kõvakelmealune verevalum, näoluude murrud, kooma. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub baar „xxx sissepääsuga raudtee suunas. Baari ümber raudtara. xxxülekäigukoht baarist mitte vähem kui 75m ja mitte rohkem kui 100m kaugusel (vaatlusprotokollile lisatud plaan-skeemi mõõtkavas 3cm=25m). Surnu ekspertiisiakti nr 197 andmete kohaselt teostati ekspertiis xxx xxx kell 22.25 surnud Axxxr Dxxx surnukeha suhtes. Kohtuekspertiisi aktis esitatud arvamuse kohaselt oli A.Dxxxi surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma, millele kaasusid verevalandused peaaju kelme alla, järgneva turse ja teisese verevalandusega ajutüvve. Kõik välisvaatlusel tuvastatud vigastused olid elupuhused ja tekkisid paar ööpäeva enne surma saabumist kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel, võimalik, et 11.06.2010 korduvatest löökidest rusika ja kängitsetud jalaga. Vigastuste paiknemine näol ja peas ning vigastuste iseloom välistavad nende tekke kannatanu kukkumisel püstisest asendist. Eksperdi arvates kõik A.D xxx surnukehal tuvastatud vigastused koosvõetuna (välja arvatud verevalum paremal küünarliigesel) elavatel isikutel ohustavad elu nende tekitamise momendil ning põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ekspert ei välista, et pärast kõigi eelpoolkirjeldatud vigastuste saamist võis kannatanu Dxxx sooritada rea sihipäraseid tegevusi nagu rääkida, istuda, liikuda. 4 Kannatanuna kohtueelsel uurimisel ülekuulatud Exxx Dxxxi ütluste kohaselt nägi ta vend Axxxr Dxxx elusa ja tervena viimast korda xxx helistas Alxxxr kella 16.30 ajal, lubades läbi astuda. xxx hommikul helistati ja teatati, et Axxxr leiti läbipekstuna xxx juurest. xxx. lebas vend koomas xxx, kus arst selgitas, et opereerida on hilja ja vennal peas palju hüübinud verd. 13.
p 1 järgi kvalifitseeritakse raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Eluohtlik on muuhulgas iga raske peaajukahjustus. Tervisekahjustuse tuvastab kohtuarstlik ekspertiis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüdeokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 1 ja
kogumina kvalifitseeritakse tegu, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm.
p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele. Selle tagajärjel kannatanu surma põhjustamise puhul võib ettevaatamatus seisneda üksnes kergemeelsuses, kuna raske tervisekahjustuse tekitamine kaudse tahtlusega
p 1 mõttes eeldab vältimatult, et toimepanija peab võimalikuks tagajärje eluohtlikkust. 6 U.G tunnistab end süüdi osaliselt, väites, et lõi kannatanut üks kord jalaga ja tõukas käega. Jalgadega peksid maaslamavat kannatanut kolm tundmatut noormeest kuulnud, et pekstav oli varastanud telefoni. Kohus leiab, et U.G poolt Alxxxr Dxxx elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamine ja teise inimese surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud tunnistaja Nxxxi poolt U.G kui A.Dxxx peksja äratundmisega ning ning tema poolt antud üksikasjalike ütlustega pekstavale suunatud hoopide intensiivsuse ja sihtmärgi kohta. Nxxx ütlustest järeldab kohus, et kannatanu surmaga lõppenud vägivalla algatajaks oli U.G. . Seda seetõttu, et nii tunnistaja Nxxx kui Lxxx kinnitavad, et kannatanu poolne provokatiivne käitumine ja vasturünnak U.G suhtes puudus, sest ta oli vastupanuvõimetuks muutunud juba kukkumisest esimestest hoopidest kehasse ja näkku. Maaslamavale abitule ja vastupanuvõimetule inimesele jalahoopide pea piirkonda kestev suunamine on iseenesest asjaolu, mis välistab kahtluse, et U.G puudus ettekujutus võimalikust saabuvast raskest tervisekahjustusest ning ta pidi seega saabuvat tagajärge ehk eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist kannatanul ka möönma. Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatu kohaselt paiknesid A.Dxxxi vigastused just pea piirkonnas ja olid tekitatud kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel. Seega vigastuste asukoht ja iseloom on kokkulangevad tunnistajate Nxxxi ja Lxxxantud U.G poolse teo kirjeldusega ja on tekitatud U.G poolt kannatanu jalgadega peksmisest. Eksperdi kinnitusel põhjustavad taolised vigastused pea piirkonnas eluohtliku tervisekahjustuse. A.Dxxx puhul tuvastas arst aju-kolju kinnise tömbi trauma. Surma põhjusena aga traumaga kaasnenud ajuturse ja teisese verevalanduse ajutüvve. Asjaolu, et tõendatud on A.D xxx tekitatud vigastuste eluohtlik iseloom, lükkab ümber kaitsja seisukoha U.G tegevuse ümberkvalifitseerimiseks
Seda põhjusel, et nimetatud sätte järgi kvalifitseeritakse süüdlase tegu juhul, kui teise inimese tervise tahtlik kahjustamine ei toonud kaasa ühtegi
Kohus ei nõustu kaitsja seiskohaga nagu ei saanuks U.G poolt Dxx pikalipaiskamiseks antud löök ja seejärel pähe antud hoobid põhjustada olulisi vigastusi, sest viimane suutis pärast U.G lööke kõrvalise abiga püsti tõusta. Kohus leiab, et puudub alus pidada tunnistaja Nxx ütlusi ebausaldusväärseks osas, milles ta kirjeldab Dxxx peksmist U.G ja tuvastamata isikute osavõtul põhjusel, nagu viibinuks tunnistaja 350 m kaugusel sündmuskohast ega saanuks seetõttu anda detailset ülevaadet inimgrupis tegutsejate kohta. Sündmuskoha plaan-skeemi kohaselt ei saanud tunnistaja raudtee ületuskohal tegu pealt nähes olla sündmuskohast kaugemal kui 75 kuni 90 m, mistõttu kaitsja väidet 350m vahemaast võib lugeda ilmseks liialduseks. Samas tunnistab lisaks Nxxx ka tunnistaja Lxxx, et Pxxx naases kannatanu juurde koos kolme tundmatu noormehega, kusjuures erinevalt Nxxxt nägi Lxxx siinkohal peksjatena ainult tundmatuid, kui Nxxxv kinnitab, et ka kannatanu juurde tagasi tulles paistis silma U.G innukus talle jalaga löökide andmisel. Tunnistaja Lxxxi ütlustesse tuleb kohtu arvates suhtuda reservatsiooniga, kuna ütluste kohaselt eemaldus ta sündmuskohalt, mistõttu tunnistaja ei saanudki kohtu arvates näha kõike selja taga toimuvat, küll aga kuulis tema enda sõnul kannatanu oigeid. Asjaolu, et kannatanu end peksmise vahepeal veel püsti tõusis, ei tõenda temal raske kehavigastuse puudumist U.G esimestest löökidest. Kohtuarsti arvamuse kohaselt ei olnud välistatud, et isegi peale kõigi vigastuste saamist võis kannatanu veel sooritada sihipäraseid tegevusi. Süüdistuse sisu kohaselt pani U.G teo toime grupis koos kolme eeluurimisel tuvastamata noormehega. Samas lahknevad tunnistajate Nxxxi ja Lxxxpoolt antud ütlused U.G-ga hiljem liitunud grupi liikmete arvu suhtes, nende teopanus on tõendamata ja 7 isikud jätkuvalt tuvastamata, mistõttu U.G süüditunnistamine kuriteo kaastäideviijana on kohtu arvates võimalik. Ei ole alust kahelda tunnistajate Lxxx ja Nxxi ütlustes selle kohta, et peksjateks oli ka veel teisi isikuid. Nende teopanus on jäänud määramata, kuid see ei muuda neid olematuks. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et U.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivsest küljest on tegemist kaudse tahtlusega. Süüdistuses
Tegemist on kannatanuga, kellele põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlikud kehavigastused. Kannatanu suri nende kehavigastuste tõttu, seega on olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Antud juhul saabus surm kahe päeva pärast, kohe sündmuskohalt toimetati kannatanu meditsiiniasutusse, kus talle osutati abi. Asjas uuritud tõenditega on välistatud kehavigastuste tekitamine mõnel teisel ajal või muul kombel, kui seda on käsitletud kohtuotsuses. Subjektiivsest küljest iseloomustab antud kuritegu ettevaatamatus. Ettevaatamatus seisneb antud juhul kergemeelsuses. Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Lüües kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda, pidi süüdistatav ette nägema, et pea on eluohtlik piirkond ning jalalöögid sinna võivad põhjustada mistahes terviserikke, sealjuures ka kannatanu surma. Tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise puhul oleks süüdistatav pidanud sellist tagajärge ette nägema. Seega tuleb U.G tegu kvalifitseerida ka §-de 117 ja 118 kogumina. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Süüdistatava näol ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatav avaldas puhtsüdamlikku kahetsust juhtunu eest, vabandas kannatanu ema ja venna ees ning lubas hüvitada tekitatud kahju. Kohus arvestab ka seda, et püüdes peksmise tagajärjel võimalikke kehavigastuste tagajärgi ära hoida, kutsus ta kannatanule kiirabi. Neid asjaolusid kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 8 Kohus arvestab ka seda, et U.G näol on tegemist suhteliselt õiguskuuleka isikuga, kes on küll kaks korda kriminaalkorras karistatud, kuid neist ühel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahalise karistusega , teisel korral salakaubaveo katsega, mille eest mõisteti karistuseks 60 tundi üldkasulikku tööd. Isikuvastaseid tegusid U.G varem toime pannud ei ole. Reaalset vangistust U.G varem kandnud ei ole. Ta omab töökoha ja alalise elukoha. Käesoleval ajal on ta Viru Maakohtu 17 mai 2012 otsusega mõistetud süüdi
järgi ning karistatud 3 kuu ja 27 päeva vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses, , soorituse tähtajaga 12 kuud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kannatanute Exxx Dxxxi ja Zxxx Dxxxkorduvalt nii kohtuistungil kui ka kirjalikult avaldatud soovi, et U.G-le mõistetaks mittevabaduskaotuslik karistus. Kohus arvestab ka veel seda, et nii vastavalt esitatud süüdistusele kui kohtus tuvastatud asjaoludele ei olnud U.G ainuke, kes peksis kannatanut. Teiste peksjate teopanus on jäänud tuvastamata. Kohus võtab karistuse mõistmisel aluseks raskema paragrahvi , milleks on
Seega keskmine määr on 8 aastat vangistust. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist , tuleb karistus mõista alla keskmist määra. Prokurör nõudis U.G-le karistuseks 6 aastat vangistust, millega kohus nõustub ning seda tuleb vähendada vastavalt lühimenetluse sätetele ühe kolmandiku võrra, seega jääb lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et katseaja toime võib U.G-le mõjuda oluliselt distsiplineerivalt, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, Kohus on seisukohal, et U.G-le võib mõista karistuse tingimisi koos kontrollnõuetele allutamisega. Tsiviilhagi Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ja tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-179-09). Kohus rahuldab hagi, võttes arvesse 29.11.2011 kohtuistungil prokuröri poolt avaldatud ja Ohvriabi seaduse alusel hagejale j uba hüvitatud kulusid ning käesolevaks ajaks on kannatanule hüvitatud osaliselt tekitatud kahjud. 3. Menetluskulud 9 KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu tuleb menetluskulud riigi kasuks välja mõista U.G-lt. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. / allkirjastatud digitaalselt / Eeva Levina , kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.