Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-05-934 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 31.10.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.F.A, tõlgi T.Šibajeva juuresolekul prokuröri A.Arnim kaitsjate

§ 199

lg.2 p.4,7,8, 209 lg.2 p.1, 201 lg.2 p.1 järgi 3 a v/k tingimisi 3 a katseajaga, mis Lääne-Viru MK 25.08.2004.a. määrusega pööratud täitmisele- kanda 2 a 11 k 15 päeva v/k, 3) 07.02.2005.a.

§ 333

lg.1, 334 lg.2 järgi eelneva liitmisega 3 a 11 k 15 päeva vangistust, mida praegu kannab; väärteoasjas karistatud,süüdistusasja KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi; P.J , isikukood xxx, eluk. xxxx, FIE, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud,süüdistusasja KarS § 199 lg.2 p.7 järgi; F.G, isikukood xxx, eluk. xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 11.06.2001.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.1 järgi 7 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 29.04.2005.a.

§ 356

lg.1 järgi 7 000 kr, 3) 12.08.2005.a.

§ 356lg.1 järgi 7 500 kr; väärteoasjas karistatud,süüdistusasja Kar

S § 199 lg.2 p.4,7 järgi ja F.A, isikukood xxx, eluk. xxxx, töök. xxxx, kriminaalkorras karistatud 07.02.2005.a.

§ 333lg.1, 223 lg.1, 418 lg.2 järgi 2 a v/k tingimisi 2 a katseajaga,süüdistusasja Kar

S § 199 lg.2 p.7 järgi. Resolutiivotsus kuulutatud 31.10.2006.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 22.11.2006.a. P.A, P.J, F.G ja F.A süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et nad, P.A ja F.G KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikutena, ajavahemikul jaanuarist kuni

1. maini 2004.a. varastasid Vinni vallas Puka külas G M N maaüksuselt 245,1 tm metsamaterjali, tekitades kannatanule varalist kahju 158 887 kr ulatuses. Seega P.A, P.J, F.G ja F.A, varastades võõrast vara isikute grupis, panid toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav P.J-i ja F.A suhtes KarS § 199 lg.2 p.7 järgi ning P.A ja F.G kui KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikute suhtes KarS § 199 lg.2 p.4,7, järgi. Esitatud süüdistuses tunnistavad F.A ja P.A end täielikult süüdi, F.G tunnistab end süüdi osaliselt ja P.J end süüdi ei tunnista. F.A kinnitab, et ta tutvus P.A-ga Kaukaasia baaris mõned nädalad enne seda, kui №odasopi maaüksusel vargus peale hakkas. P.A tegi talle ettepaneku varastada metsa Roela kandist ja tahtis, et tema esineks metsaomanikuna. Baaris P.A tutvustas teda P.J-iga, kes oli baari omanik. P.A tahtis kõigepealt, et ta tooks Ühispanga teiselt korruselt maatüki omaniku kohta teatise. P.J andis talle lehe, mille peal olid numbrid, mis maatükk see on ja kus see asub. P.A rääkis, et maatüki omanik on sakslane G.M ja nad tahavad kinnitust 2 saada, kas see maa on ikka veel sakslase oma. Metsaminek oli enne jaanipäeva, kuu aega enne jaanipäeva algas jutuajamine sel teemal. Ta käis Rakveres Ühispanga peal (kinnistusosakonnas) ja sai sealt mingid paberid, kus oli aerofoto või kaart. Kinnistusosakonnas ei leitud aga G.M aadressi Saksamaal ega telefoninumbrit. Ta viis saadud paberi P.J-i kätte, seda nägi pealt P.A, ning nad said koos sellest kinnitust, et maatükk ongi G.M oma. See rõõmustas P.J ja P.A, et G.M on nii kättesaamatu mees. P.J-iga suhtlesid nad vene keeles. Tema saab natuke vene keelest aru ja P.A tõlkis osa juttu. P.A rääkis talle, et metsa eest võib saada ca 400
2. P.A rääkis talle ka, et siis tulevad teised mehed, organiseerivad saemehed, müüvad metsa maha ja lõpuks saab raha liikuma. Selleks, et saada saemehi, pidi tema esinema metsaomanikuna. Seejärel pidi mängu tulema F.G ja üks teine mees veel. Plaan oli mets varastada, maha müüa ja raha jagada omavahel. Algul oli jutt, et igaüks saab umbes 100 000 krooni ja osalisi oli 5- tema, P.A, P.J, F.G ja F.G tuttav. Seejärel tuli ühel päeval baari F.G, kes andis talle kaks eksemplari metsateatist, üks oli tühi, teine oli täidetud, ja palus tal oma käega ümber kirjutada teatis. F.G käega oli tühjal eksemplaril kirjutatud ühed numbrid lehe ülaservas, need peaksid näha olema. Selle ümberkirjutamise juures oli ka P.A. Pärast seda läksid nad metsa viiekesi kolme autoga. F.G oli oma autoga, ta sõber oma autoga; tema, P.J ja P.A olid ühes autos. Koht oli Roelast edasi, toimiku järgi teab, et Puka külas ja №odasopi maaüksus. Metsa vaatama läksid P.A, P.J, F.G ja temaga kaasasolnud mees. Seejärel hakkas aeg venima, otsiti saemehi. Ta ei tea, kas neid otsiti F.G või P.J-i kaudu. Seejärel kutsus teda kas P.J või P.A Rakveresse, et tuleb minna saemeestega lepingut tegema. Rakveres said nad kokku- P.J, F.G ja tema. F.G näitas talle ette, mis numbrid kuhu ta kirjutama peab, oli mõni lehekülg seda raieluba, kui palju metsa kuskilt on. Blankett oli prinditud. Leping sõlmiti 2 metsamehega, keda tema nägi esimest korda. Hiljem tuli tal teha veel teisi lepinguid, kuna saemehed hakkasid vahetuma. Kui saemeestega probleem tekkis, siis oli P.A ühel päeval ise koos teiste meestega metsas saagimas. F.G kaudu vormistati kõik paberid, tema kaudu käis metsa äravedu ja raha pidi hakkama ka tema kaudu liikuma. Teise mehe nime ta ei mäleta. F.G andis talle kõikide dokumentide blanketid ja ka selle lehe, et tema- F.A- on G.M esindaja. F.G teadis, et tegemist on vargusega, sõnaselgelt oli vargusest omavahel juttu. F.G andis talle mõista, et tema jaoks ei ole see esimene kord, ta on varemgi metsa varastanud. Ta küsis F.G-lt, kas talle tuleb sellest suuri probleeme. F.G vastas, et petame uurijad ära, kui vahele jääme. Kui F.G poleks asjast teadlik olnud, poleks ta saanud anda talle raieluba, kus tema nimi juba kirjas oli ja mille ta pidi oma käega ümber kirjutama. Ta käis vahel P.J-i ja P.A-ga metsas, sest taheti, et ta saemeestele omaniku nägu näitaks. P.J sõites metsa rääkis talle, et ta peab seletama meestele, kust mida maha võtta ja kust nagu kiiremini saaks. Metsa äravedu ta ise ei näinud. P.J oli P.A-le rääkinud, et F.G käib öösiti ja veab metsa ära. Traktoristid olid metsas, kuid ta neid ei tundnud. F.G käis läbi rohkem P.J-iga ja P.J-i kaudu pidid teised raha saama F.G-lt. P.A kinnitas, et ei soovi kohtus ütlusi anda, kuid jääb eeluurimisel toimiku lk. 129130 antud ütluste juurde. Ta kinnitas, et see oli tema plaan metsa varastada ning P.J tutvustas teda F.G-ga. Eeluurimisel, toimiku lk. 129-130 on P.A seletanud, et tema mõte oli Roela kandist metsa varastada. Kellegi jutust kuulis ta, et Roela kandis on maaüksus, mille omanik elab Saksamaal ja viibib Eestis harva. Ta käis üksinda vaatamas maatüki asukohta. Ümberringi oli sellel tükil riigimets. Ta saatis F.A kinnistusametisse ja sealt tõi F.A andmed maaüksuse kohta. Kaarti ta sealt ei saanud. Algdokumentidest P.J ei jaganud midagi, aga 2 3 mingil ajal rääkis ta P.J-ile plaanist metsa varastada. P.J tutvustas teda Kaukaasia baaris F.G-ga. F.G hakkas sellest hetkest asja edasi organiseerima. Ise ta ei olnud metsatöid kunagi organiseerinud ning tema mõistus oli selleks ajaks otsas. Õige on, et ta viis F.A ja F.G omavahel kokku, kutsudes nad samal ajal baari. Ta näitas F.G-le metsa asukoha ette, käisid nad seal P.J-i autoga, F.A oli ka kaasas. F.G sai teada, et tegemist on metsavargusega, kui läks dokumentide tegemiseks. Tema kutsus metsa raiuma oma onu Roelast ja P.J kutsus ühe oma tuttava aserbaidžaanlase. F.G oli otsustaja, kes näitas, kust tasub lõigata. F.G organiseeris veel mõned saemehed, aga need lõikasid teises kohas ja neid raiujaid tema üldse ei ole näinud. Ühel päeval lõikas ta ühe puu, kuid kuna tal oli pohmakas, siis ei jaksanud ta tööd teha ja läks metsast ära. Tema onu, s.o. Aivar P.A, käis veel mõned päevad tööl ja kui nad kokku said hiljem, siis küsis temalt tööraha. Palju seal üldse lõigati, ta ei tea. Traktori metsamaterjali väljavedamiseks kutsus keegi teine.Temast hakati hiljem mööda käima, sellesse töösse teda enam ei pühendatud ja raha ta ka ei saanud. P.J-iga on neil küll omavahelised rahaasjad klaarida, aga see pole seotud metsamaterjaliga. Ta ei tea, mis metsas hilisemal ajal toimus. F.G kinnitab, et kuulis №odasopi maaüksusest Kaukaasia baaris, kohtus baaris kõigi kaaskohtualustega. Esimesena rääkis talle metsaraie plaanist P.A. P.J teadis ta varasemast ajast. P.A palus abi metsaraie organiseerimisel. Ta ei mäleta kindlalt, kas F.A seal oli. Temaga oli kaasas Raul Veelma. Jutt oli Roela juures asuvast välismaalase metsast. Mõni päev hiljem käisid nad metsa vaatamas, P.A näitas neile asukoha ette, P.J oli kaasas. P.A jutu järgi pidi F.A olema isik, kelle nimel on raieõiguse võõrandamise leping. Ta ei mäleta, mis paberit ta nägi selle kohta. Teisel korral aitas ta F.A metsateatise täitmisel sealsamas Kaukaasia baaris. F.A ise ei rääkinud talle midagi, rohkem teadis rääkida sellest P.A. Lauas olid nad kolmekesi- tema, P.A ja F.A, P.J baariomanikuna liikus ringi. Tema näitas F.A-le, kuhu ja mida kirjutada. Neil oli olemas kinnistusraamatu väljavõte. Metsateatis täideti Kaukaasia baaris tema juhendamisel. Blanketid olid temal, need on müügil raamatukaupluses, aga kõik ei oska neid täita. Asjaajamise juures olid raieõiguse võõrandamise leping, kinnistusraamatu väljavõte ja kinnistu asendiplaan. Võõrandaja oli Maydell, omandaja oli F.A. Esialgu tal kahtlusi ei olnud. Esimesel korral metsa minnes oli tema oma autoga, F.A ja P.A olid koos P.J-igaviimase autos. Algul näidati kohta, kus tuleb harvendusraie teha ja jutt oli, et teisel pool teed tuleb lageraie teha. Tema leidis Tudust saemehed. Ta ei pidanud tegelema realiseerimisega. Tudust pärit mehed lõikasid harvendusraiet 100-120 tm vahel mootorsaagidega, 2 meest oli, kes käisid ise metsas. Esimesel päeval näitas tema neile koha ette, järgmisel päeval tulid F.A, P.J ja P.A ning tegid ka lepingu saemeestega, mille üks eksemplar jäi saemeeste kätte. Tema näitas saemeestele piirisihid ette. Metsa vedas välja vene päritolu sinine traktor, tema ise tellis ja juhatas kohale K.Kadapiku veoauto Scania. Veoselehe andis kas P.A või F.A, tema ise ei realiseerinud ühtegi koormat. Ta sai aru, et asi pole puhas üsna alguses. Juba pabereid täites mõistis ta, et teeb lihtsalt vargust. Ta tunnistab end süüdi varguses koos P.A ja F.A-ga, kaasaaitamises, sest andis neile pabereid, aitas leida mehi. Ka kinnitab ta, et maksis saemeestele oma taskust, summa võis olla 4 000 krooni. Lageraielangil tema ei organiseerinud lõikust, seal tegid P.A ja teised tööd. Ta realiseeris ühe koorma metsamaterjali. P.J kinnitab, et temal ei olnud plaani kuskilt midagi varastada. Metsaraiest sai ta teada P.A-lt, kuid ei saanud aru, milles on asi. P.A hakkas tema baaris tööle kuulutuse kaudu. Mingil ajal P.A ütles, et tuleb sõita Roela kanti, et seal hakatakse metsa raiuma ja seal pidi olema ka mingi vana tank, et metalli saada. Ta oli nõus teda vedama, sest P.A isa 3 4 oli kunstnik, kes tegi baarile odavalt kunstitöö. Ta oli nõus vedama P.A, F.A ja F.G. Tema ei sekkunud nende plaanidesse, tal polnud varguse plaani, kuid tal oli auto, neil aga ei olnud millegagi sõita ja kuna nad lubasid bensiini eest maksta, siis oli ta nõus neid vedama. P.A ja F.A rääkisid midagi omavahel, siis F.A käis ja tõi kuskilt mingi paberi. Tema roll oli olla autojuht. Ta nägi, et nad kirjutasid tema baaris mingit paberit. Seejärel tahtsid nad saada saemeest ning ta andis oma nimekaimu Aslan P.J-i, kes käis seal tööl. Ta ei saanud oma töö eest mingit tasu, F.A võttis veel baarist võlgu õlut ja sigarette ja ütles, et kirjutage vihikusse. Hiljem oli tal vastastamine P.A-ga, ta selgitas, et oli neid ainult vedanud. Metsa vaatama viis ta P.A ja F.A, kes väidetavalt oli omanik. Nüüd ta teab, et tegelik omanik oli sakslane. Ta vedas metsa ka A.I ja A.P . Ta ei tea, millised autod metsamaterjali ära vedasid. Ta kinnitab, et pole saanud R.V 3-4 koorma metsamaterjali raha. Kokku võis P.A anda talle 2-3 tuhat krooni bensiiniraha. Kust P.A raha sai, seda ta ei tea. Tunnistaja P kinnitab, et teda kutsus №odasopi maaüksusele harvendusraiet tegema F.G, kellel oli raiekava ja paberid olemas. Roela taga näidati talle koht kätte. Tema kutsus appi M P . Teisel päeval käisid metsas F.G ja veel kaks meest ja tegid tööettevõtulepingu, teiseks pooleks oli seal F.A, kes esindas välismaalast, leping oli seega F.A ja tema vahel. F.G toimetas paberitega, F.A oli juba varem alla kirjutanud, seisis kõrval. Auto kapoti peal kirjutas ta lepingule allkirja. Nad jõudsid lõigata ca 85-90 tm metsamaterjali ja kokku said nad F.G-lt 4 000 krooni. Kui ta veel raha küsis, siis ütles F.G, et raha momendil ei ole, raha pole temale veel üle kantud. Tunnistaja M P kinnitab, et teda kutsus metsa appi P.L , sest ta on varem metsatööga tegelenud. Nad pidid tegema harvendusraiet ja jõudsid kokku teha ca 80 tm. P.L juhendas teda. Dokumendid vormistati P.L nimel. Tööleping tehti kas teisel või kolmandal päeval. Kohale tuldi autoga, kohapeal tehti leping. Kohtusaalis olevatest isikutest on talle tuttav ainult P.J välimuse järgi, kes oli metsa tulnute hulgas. Hiljem sooviti neilt teise langi lõikust, kuid kuna raha ei makstud, ei olnud nad nõus teisele langile minema. Tema sai raha ainult P.L . Tunnistaja K P kinnitab, et töötab K K juures metsaveoautol. Puka kandist №odasopilt tuli vedada metsa, koha näitas ette F.G. Tema ei saanud kusagilt kontrollida, kus mis dokumendid vormistatud on, ta sai korralduse K.K . Tol hetkel ei olnud rohkem kui koormajagu materjali valmis, ta viis selle koorma Kundasse №r-Est Woodi. Ta sai eeltäidetud veoselehe F.G-lt. Palka sai ta K.K . Tunnistaja K.K kinnitab, et tema andis korralduse K.P vedada koorma metsamaterjali, tellijaks oli F.G. Ta ei sõlminud F.G-ga lepingut, tavaliselt kuu lõpus või pooleteise kuu tagant korjati veoselehed kokku ja toimus arveldamine. Tal olid kindlad tellijad, F.G, E A P ja teised. Tema ei kontrollinud, kuhu F.G auto palub saata, töö käis usalduse peale. Kui autojuhid vedasid ilma luba küsimata, siis said nad temalt karistada. Tegelike dokumentide nägemist ta ei mäleta. Tunnistaja K P kinnitab, et vedas vaheldumisi K.P K.K alluvuses metsamaterjali. F.G otse teda ei ole kutsunud tööle, alati ainult läbi K.K . Ta ei ole Roela kandis vedamas käinud. Tunnistaja R V kinnitab, et pole kunagi F.G-ga metsatehinguid teinud, küll on aga käinud koos temaga Kaukaasia baaris söömas. Ta ei tea midagi raha üleandmisest Kaukaasia baaris. Tunnistaja A P kinnitab, et
3. aastal tulid tema poole P.A ja P.J, kes pakkusid metsalõikust 60 kr /tm. Ta nõustus tööle hakkama. Talle jäi mulje, et P.A juhatas P.J-i tema poole. Saag, bensiin ja õli olid P.J-i poolt, temal endal ei olnud midagi. 4 5 Tööle käisid teda kodus kauplemas P.A ja P.J, nendega läks ta metsa ja seal oli juba F.G. F.G-ga tegi ta lepingu
4. aasta suvel. Valmis olid kirjutatud trükitud lepingud, lepingu andis talle F.G. Vaja oli lõigata 1,4 või 1,2 hektarit lageraiet. Kokkulepe oli, et kui raie on läbi, siis saab raha. Ta ei mäleta, kelle nimi oli lepingul, kes esindas sakslast, kuid ta mäletab, et F.G andis talle need lepingud ja ta kirjutas neile alla. Kui ta metsas ei leidnud täpseid piire, siis ütles P.J-ile, et kutsugu metsatehnik kohale, las märgib piirid maha. See jutuajamine toimus 4 päeva peale saagimise algust. P.J ise käis igal hommikul- viis neid metsa ja tõi tagasi. Nad rääkisid P.J-iga omavahel vene keeles ja ta sai kõigest aru. Raieteatise peal oli kaks lanki, kes teisel langil lõikasid, seda ta ei tea, kuulis, et need on Tudu mehed. Langil nägi ta sinist Belarus-väljaveotraktorit. Talle pidi töötasu maksma F.G. Koostatud dokumendid olid kahes eksemplaris. Ta teab, et P.J ajas seda asja, sest vedas neid igal hommikul tööle. Lank oli märgitud punaste lippudega langi ääres. Talle meenub, et lepingu peal oli Andi nimi, ise ta Andit näinud ei ole, temast rääkis talle P.J. Metsapaberid jäid P.J-i autosse, ta jättis need sinna kogemata. Esimesel jutuajamisel lubas P.J talle 60 krooni tihust ja ütles, et kõik on ametlik värk ja õiged paberid on ka kõik olemas. Metsaveotraktori kohta oskas P.J talle öelda, et traktor on tellitud ja varsti tuleb metsa. P.A lõikas metsas ise ka, aga ainult kaks puud- üks oli peenem ja teine oli jämedam. Tunnistaja A.I kinnitab, et
5. aasta suvel Puka kandis käis ta metsatööl, lõikas oksi ja saagis puid. Tema käis kolmel korral seal. Talle pakkus seda tööd P.A Kaukaasia baaris, ütles, et läheme haltuurat tegema. Paberid olid P.A käes, tema näitas neid. Ta vaatas paberitest ainult piire. Töötasust ei räägitud. Ühtegi ülemust ta metsas ei näinud. Neid vedas metsa P.J oma autoga. Saed olid autos. Lank oli tähistatud punaste lintidega. Tervet lanki ta ei teadnud. talle öeldi, et seemnepuud tuleb püsti jätta. Eemal oli kuulda veel saehääli, keegi töötas seal. Kolmandal päeval vigastas ta oma kätt ja rohkem tööl ei käinud. Ta arvas, et see on P.A mets. P.A ütles ka, et hakkad tööle, saad raha, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud, ta ise lootis saada 30-35 kr tihumeetrist. Kannatanu esindaja U.L kinnitab, et eraldustel tehtud raiega kokku on kahju põhjustatud 145 838 krooni, millist summat keskkonnainspektsioon süüdlastelt nõuab. Kannatanu G.M esindaja K.K kinnitab, et nad said kätte 57 tm metsamaterjali ja realiseerisid selle ning lõplik kahjusumma peale realiseeritu mahaarvamist on 136 082.15 krooni, mille ta palub süüdlastelt välja mõista. Maakohus leiab, et kohtualused P.A ja F.A on tunnistanud oma süüd täielikult ja kahetsevad juhtunut. P.A on eeluurimise algusest kinnitanud, et mõte varastada №odasopi maaüksuselt metsa ja teenida palju raha tuli kõige enne temal. Esmalt palus ta endale appi F.A, kellel palus esineda maaomaniku G.M esindajana, lubades tallegi suurt teenistust. Seejärel pühendas ta asjasse ja rääkis oma metsavarguse kavatsusest P.J-ile . Maakohus leiab, et kui P.J tõi varguse plaanide arutelule ja tutvustas P.A-le F.G, siis formeeruski grupp koosseisus: F.A, P.A, F.G ja P.J, kelle ühiseks eesmärgiks oli №odasopi maaüksuselt metsa varastada. Vastavalt F.A ütlustele oli tema ülesandeks grupis esineda metsaomaniku G.M esindajana, anda vajalikud allkirjad dokumentidele- metsateatisele, saemeeste töölepingutele jne. F.G aitas kõiki vajalikke dokumente ette valmistada ja tegeles koos P.J-i ja P.A-ga saemeeste otsimisega ja tööle värbamisega, neile töö ettenäitamisega, varutud metsamaterjali turustamisega. F.G süüd toimepandud kuriteos tõendavad eelkõige kaaskohtualuste F.A ja P.A ütlused, kes mõlemad kinnitasid,et F.G vormistas kõik 5 6 vajaminevad dokumendid. F.G kirjutas valmis metsateatise mustandi, mille F.A Kaukaasia baaris ringi kirjutas, tegi F.A-le volikirja, koostas saemeeste töölepingud jne. Vastates kohtu küsimusele, millisest ajast ta aru sai, et tegemist on metsavargusega, kinnitas F.G, et sellest ajast, kui algas dokumentide vormistamine. Seega sai F.G aru, et tegemist on metsavargusega, enne metsaraiumise algust. F.G süüd tõendavad ka tunnistajate P.L ja M. P ütlused, kes kinnitasid, et neid värbas harvendusraiet tegema F.G . Maakohus leiab, et P.J-i aktiivne osavõtt grupist on tõendatud kaaskohtualuste F.A ja P.A ütlustega, kes kinnitasid, et P.J oli algusest peale teadlik kavatsusest varastada metsa №odasopi maaüksuselt kuna sellest rääkis talle P.A. P.J leidis ja tõi plaanide arutamisele Kaukaasia baari F.G. Seejärel käidi tema autoga raietööde asukohta vaatamas, samuti aitas ta värvata raietöödele A P ja A.I . Tunnistajad A.I , P.A ja A P kinnitavad, et P.J vedas neid iga päev oma autoga metsa tööle ja andis neile kasutada autos olnud oma saed, bensiini ja õli. A P ütlustega on tõendatud, et P.J käis koos P.A-ga tööle värbamas A P . A I ütlustega on tõendatud, et teda värbas tööle P.J. F.A kinnitas kohtus, et metsamaterjali realiseeris F.G öösiti ja sellest rääkis talle P.J. Maakohus peab seda igati usutavaks, sest raietöölised ei näinud, kes realiseeris metsamaterjali. F.Gise on kinnitanud, et tema ühe koorma metsamaterjali realiseeris, kasutades K K metsaveoautot. Autojuht K.P ja K.K kinnitasid seda. Maakohu leiab, et P.J-i ütlused, et tema midagi ei teadnud metsavargusest, on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest ning on ümberlükatud kaaskohualuste F.A ja P.A ning tunnistajateA.P ja A.I ütlustega. G M ja Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohtualuste süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel K.K avaldus, G.M passi koopia, volikiri, kinnistamisotsus, sündmuskoha vaatlusproptokoll koos skeemide ja fototabelitega, akt metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahjust, objekti kontrollimise protokoll, keskkonnakahju arvestus, kändude lugemise leht, sortimentatsiooni arvestus, raiutud puude arvestus, rinnaspindala mõõtmine, raiekoha paiknemise skeem, takseerkirjeldused, raiutud metsamaterjali kogused, sortimentide hinnad vahelaos, metsateatise koopia, metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise akt, metsamaterjali veoseleht, väljavõte laoraamatust, vastastamise protokollid. Maakohus leiab, et kohtualuste F.A ja P.J-i tegevus on KarS § 199 lg.2 p.7 järgi ning P.A ja F.G tegevus KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. F.A, P.A ja F.G karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine. P.J karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kõigil süüdistatavatel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuste isikut iseloomustavaid andmeid. F.A, F.G ja P.A on varem kohtulikult karistatud. P.J on varem kohtulikult karistamata. F.A, F.G ja P.J on kindel elukoht, nad töötavad. P.A kannab vangistust teise kriminaalasja järgi ning kohus peab vajalikuks temale kohaldada reaalset vangistust ning teistele kohtualustele tingimuslikku vangistust ning KarS § 75 lg.2 p.1 alusel tuleb kohtualustele F.A-le, F.G-le ja P.J-ile peale panna kohustus hüvitada tähtaegselt G.M ja Keskkonnainspektsioonile tekitatud kahjud. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus o t s u s t a s: 6 7 Süüdi mõista P.A KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg.1 alusel suurendada Lääne-Viru Maakohtu 07.02.2005.a. otsusega mõistetud karistuse 3 (kolme) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 15 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 15 päeva vangistust karistusaja algusega 25.08.2004.a. Süüdi mõista P.J KarS § 199 lg.2 p.7 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) kuulise vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 31.10.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. Süüdi mõista F.G KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aastase vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 (kolme) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 31.10.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. Süüdi mõista F.A KarS § 199 lg.2 p.7 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 31.10.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. KarS § 75 alusel määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal P.J-ile , F.G-le ja F.A-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada P.J , F.G ja F.A katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: P.J xxxx, F.G xxxxja F.A xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista P.A-lt (eluk. xxxx, asub vanglas), P.J-ilt (eluk.xxxx ), F.G-lt (eluk. xxxx) ja F.A-lt (eluk. xxxx) solidaarselt: - 136 082.15 kr G M (maksta G.M volitatud esindaja K K a/arvele xxxx Hanspangas) kasuks ja - 145 838 kr Keskkonnainspektsiooni (a/arve nr. 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049463) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista P.A-lt (eluk. xxxx, asub vanglas): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 5575.50 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Viitase osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Välja mõista P.J-ilt (eluk. xxxx) 4500 kr sundraha riigituludesse 7 8 (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Välja mõista F.G-lt (eluk. xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 8673 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Välja mõista F.A-lt (eluk. xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 5880 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada P.J hüvitama 34 000 kr G M hiljemalt 01.10.2007.a. ja Keskkonnainspektsioonile 36 459 kr hiljemalt 01.02.2008.a. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada F.G hüvitama 34 000 kr G M hiljemalt 01.10.2007.a. ja Keskkonnainspektsioonile 36 459 kr hiljemalt 01.11.2008.a. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada F.A hüvitama 34 000 kr G M hiljemalt 01.03.2008.a. ja Keskkonnainspektsioonile 36 459 kr hiljemalt 01.04.2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: /allkiri/ L.Sarnet Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 15.veebruaril 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega №oremreferent I.Golubev 8