Obsah (6)

§ 64§ 68§ 74§ 75§ 120§ 263

Kriminaalasi 1-06-6607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsembril 2006.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-6607 Kohtukoosseis Kohtu

§ 64

lg 1 liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka s.o 05.04.2006 kuni 16.10.2006.s.o kuus kuud ja 12 päeva vangistust, millise tähtaja võrra vähendada ärakandmisele kuuluvat karistust. Seega lõplikuks karistuseks J.T-le mõista 1(üks) aasta ja 18 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele kui J.T kaheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, määrates ta Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75lg 1 määrata J.T-le kontrollnõuded: 1.

Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld -jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumise tähtajani. Katseaja algus 21.12.
5. Välja mõista J.T-lt riigituludesse menetluskulud 4500 krooni sundraha 13340 krooni kohtumeditsiiniliste ekspertiiside tasu. Asitõend- džemper- tagastada omanikule, N B. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
6. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 16.jaanuaril 2007 Kohtla-Järve Kohtumaja kantseleis. Süüdistuse sisu J.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 23.07.2005.a kell 20.30, viibides baaris XXX, astus baarikülastaja M T sõnavahetusse, mille käigus lõi ta teiste baarisviibivate isikute nähes T tahtlikult paaril korral rusikaga näkku. Löömise tagajärjel kukkus naine põrandale ja sai kehavigastuse – ninaluude murru. Löögist toibunud T lahkus koos tuttava naisterahvaga baarist tänavale. Neile järgnenud J.T võttis maast telliskivi, jooksis T järele ja viskas teda teise naise nähes kiviga, kuid ei saanud pihta. J.T isiklikul motiivil alanud tegevus, mille eesmärk ei olnud algselt avaliku korra rikkumine, kasvas tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu huligaansuseks, mis häiris baari tööd, baarikülastajate ja tänavalviibijate turvalisust. Lisaks sellele 13.08.2005.a kella poole 3 ajal öösel otsis J.T tüli Kiviõli linnas, XXX maja juures asuvas autobussipeatuses istuvate P G ja A N. Alguses püüdis J.T alustada kaklust G, kes pärast väikest rüselust lahkus. Peale seda astus J.T sõnelusse N, misjärel lõi ta N rusikaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja kehavigastuse – nahaalune verevalum N vasaku silma ümbruses. Kõnetades järjest bussipeatuses istujaid, nendega tüli otsides, olenemata sellest, mida vastati ja et mingit rünnet tal G või N poolt karta ei olnud ning lõpuks N lüües, tegutses J.T sooviga rikkuda jämedalt avalikku korda ja kahjustada bussipeatuses viibijate turvalisust. Lisaks sellele 04.11.2005.a kella 9 paiku õhtul, viibides Kiviõli linnas XXX asuva maja sissekäigus, hakkas J.T majas elavalt V Ž nõudma rahalist kompensatsiooni väidetavalt varem osutatud teene eest. Tekkinud sõneluse käigus lõi J.T Ž, millele järgnenud rüseluse käigus peksis J.T Ž käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades Ž kehavigastused – lülisamba põrutuse, nahamarrastused näol ja peaaju vapustuse. Toimuvasse sekkunud Ž abikaasa I. H püüdis toimuvat nähes J.T Ž juurest eemale rebida, mille käigus tõmbas ta katki J.T kampsuni. Seejärel lõi J.T H rusikaga näkku, tõmbas Ž käest viimase poolt enesekaitseks toodud puust kepi ja lõi sellega H vastu pead. J.T tegevuse tulemusena olid H tekitatud kehavigastused – 7 cm pikkune haav pea vasakul poolel kiiru piirkonnas ja haav lõual. Toimuvat nägid pealt J.T kaaslane ja H alaealine tütar. J.T isiklikul motiivil alanud tegevus, mille eesmärk ei olnud algselt avaliku korra rikkumine, kasvas tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu huligaansuseks, mis häiris majaelanike rahu ja nende turvalisust. Sellega J.T pani toime rahu või avaliku korra rikkumise, mis pandi toime vägivallaga, s.o KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, 15.10.2005, ajavahemikul 02.00 - 03.00, sattus J.T sõnelusse N B, keda ta järgnenud tüli käigus sõimas ja lõi näo ja rinna piirkonda, põhjustades B füüsilist valu. Seejuures rebis J.T katki B džempri. Tüli käigus avaldas J.T rahulolematust, et B, omamata vastavat litsentsi, osutab linnas inimestele taksoteenust. Samas tegutseb J.T endine naine takso-teenindusega legaalse litsentsi alusel. J.T nõudis, et B lõpetaks taksoteenuse osutamise või asuks tööle J.T eksnaise firmas. Keeldumise korral lubas J.T B kuuluva vara (maja, garaaži ja sõiduauto MB /registreerimisnumber XXX/) hävitada või ära võtta. Esitatud ähvardust, tulenevalt J.T isikust ja tema varasemast kuritegelikust minevikust, hindas B reaalse ohuna. Peale selle, tema, 18.03.2006, peale keskööd, viibides Sonda asulas, XXX asuvas baaris "XXX", hakkas J.T juhuslikult kohanud Nikolai B sõimu saatel nõudma aru, miks B 3 esitas 15.10.2005 sündmuste kohta J.T suhtes politseisse kuriteoavalduse. Seejärel lõi J.T B ühe hoobi vastu selga ja ühe hoobi näo vasakusse piirkonda, mille tagajärjel B kukkus peaga vastu baari riietusruumi põrandat. J.T tegevuse tulemusena tekitati B füüsilist valu ja kehavigastused – nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses ning nahamarrastus vasaku silma ülalaol. Sellega J.T pani toime olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma tegevusega, mis seisnes füüsilise vägivalla kasutamises B suhtes 15.10.2005 ja 18.03.2006, pani J.T toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID: Süüdistatav J.T tunnistas end süüdi osaliselt T ja H episoodides, kuid teistes kuritegudes end süüdi ei tunnistanud. J.T selgitas, et ta tuli baari ja tervitas N B. T ta esialgu ei näinud. T nimetas J.T bandiidiks ja tapjaks ning käskis ära minna. Tekkis sõnelus. T viskas õllekruusiga J.T-le vastu nägu ja kruus kukkus maha kuid ei läinud katki. Seejärel viskas T teda tooliga. T karjus, et J.T on pede. Selle peale lõi J.T T käega vastu pead ja naine kukkus. Pärast intsidenti läks J.T õue, kus nägi T ja B. T hakkas taas sõimama. J.T kummardas, nagu võtaks ta maast kivi ja viskaks. B karjus, et tal on kivi - jookse. B ütles J.T-le, et ära tee – pole vaja ja jooksis T järele. Bussipeatuses kuulis J.T solvanguid enda aadressil inimestelt keda ta ei tundnud. J.T pani käe ühe noormehe pähe ja küsis kas tema on kiilakas. №ormees lükkas käe ära ja vastas, et - ei ole. Kui J.T vestles G kuulis ta, et teine noormees räägib N F T ja võimalikust kättemaksust. J.T küsis, et miks ta tüdrukule seletab, tulgu rääkigu temaga. №ormees jooksis ära. Järgmisel päeval politseis sai J.T teada, et jutt käib N. Episoodis Ž ja H suhtes selgitas J.T, et trepikojas kohtas ta Ž ja nad vestlesid rahasummast teenuse eest, mida ta Ž osutas. J.T nimetas Ž summa, mille ta pidi tasuma kuid Ž ähvardas bandiitidega. J.T lõi Ž põlvega tagumikku paar korda. Korterist tuli välja naine kes lubas kutsuda politsei. Samal ajal tuli V.O. I.H haaras küüntega J.T käest ja J.T tõukas naist. Naine kukkus. J.T ja Ž rüselesid ja I.H haaras J.T sviitrist, mis rebenes. J.T lasi Ž lahti ja lükkas naise eemale. Naine kukkus põrandale. Ž jooksis korterisse ja võttis esikust kepi ning tuli J.T suunas. Ta lõi J.T kepiga pähe ja J.T võttis talt kepi käest ära. Ž jooksis korterisse ja pani ukse kinni. V võttis J.T-lt kepi käest ära ja nad väljusid trepikojast. Samal ajal märkas J.T I, kes istus põrandal ja karjus midagi. V viskas õues kepi põõsastesse. J.T selgitas, et H võis peavigastused saada vastu radiaatorit kukudes või teises konfliktis, mis toimus samal päeval. N B tunneb J.T lapsepõlvest ja suhted ei ole head. J.T helistas B, et sõita Sonda baari. O oodates suitsetas J.T bussis ja B keelas bussis suitsetamise kui seal on inimesi. B võttis võtmed ja väljus bussist ning keeldus sõitmast. B helistas poliseisse, kuid politsei saabumisel teatas, et kõik on korras ja nad sõidavad Sonda baari. Kehavigastuste tekitamises B Sonda kõrtsis J.T oma süüd ei tunnista. Kannatanu M T selgitas, et ta oli 2005.aasta juulikuus XXX asuvas baaris koos oma õega, kus tarvitasid ka õlut. J.T tuli õe juurde, sest oli temaga tuttav. J.T embas õde. T ütles õele, et kuidas ta laseb end emmata kui J.T T raha välja pressis. T ütles J.T-le halvasti – pede - ja J.T lõi T rusikaga näkku. Löögi tagajärjel T kukkus. Ta tõusus püsti ja J.T lõi veelkord teda. Löögi tagajärjel oli ninaluu murd. T koos õega väljusid baarist õue. Õues viskas J.T kannatanu suunas telliskivi, kuid see ei tabanud. T kirjutas juhtunu kohta politseile avalduse Jõhvis. 4 Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.28(t.lk.101-103) nähtub, 23.07.2005 Kiviõlis XXX asuvas baaris peksis M T temale tuttav mees ja M T oli tekitatud ninaluude murd tugeva, tömbi esemega, võimalik ka rusikalöögiga näkku. Vigastus ei ole ohtlik elule ega tervisele ning tavapäraselt põhjustab lühiajalise tervisekaotuse mitte üle nelja nädala. M.T oli alkoholijoobe seisundis (tlk.101-103 1.kd.). Tunnistaja N B selgitas, et ta oli baaris oma õega, M T. Tunnistaja juurde astus tuttav J.T, kes oli väga sõbralik, embas ja küsis kuidas elu läheb. Tunnistaja oli unustanud oma õe suhted J.T-ga. T ja J.T vahel tekkis vaenulik dialoog ja sellele järgnes kaklus, kus J.T lõi T näkku. T kukkus ja tema huul ja nina olid katki. Kui algas rüselus kukkusid tunnistajal prillid maha ja ta ei näinud kes esimesena alustas. Kaklejaid lahutas M. Tunnistaja läks T baarist välja ja keegi noormees soovitas neil ära minna. Siis tuli J.T ja hakkas uuesti sõnelus T. Seejärel võttis J.T maast kivi ja viskas T suunas kuid ei tabanud kedagi. Tunnistaja D M selgitas, et ta mäletab osaliselt intsidenti baaris 2005 juulis, kus osalesid T ja J.T. Ta oli baaris koos D K. Umbes tunni pärast tuli baari J.T ja läks tervitas naisi. Tunnistaja nägi, et T viskas õllekruusiga J.T ja ütles temale solvavalt – sa oled pede. Õllekruus kukkus põrandale kuid ei purunenud. Selle peale lõi J.T T käega vastu põske. T kukkus põrandale. Kui J.T lõi T esimest korda, ütles tunnistaja J.T-le - lõpetage. Tunnistaja D K selgitas, et 23.07.2005 läks ta baari koos sõbra M. J.T tuli baari ja rääkis kellegagi lauas, kus olid 2 naist. Nad vestlesid kõrgendatud toonil ja J.T suunas lendas õllekruus. Selle viskas naine, kellega rääkis J.T kõrgendatud toonil. Ka tooliga visati J.T. Naine kasutas solvanguid, mis viitasid ebatraditsionaalse seksuaalse orientatsiooniga inimesele. J.T tõukas naist näost, mis tundus löögina. Konflikti sekkusid suuliselt M ja baaridaam. Tunnistaja N T selgitas, et ta töötas 23.juulil baaris baaridaamina. Konflikt toimus T ja J.T vahel. J.T tuli baari ja tervitas aga T käitus agressiivselt ja viskas teda kruusiga ning tooliga. Vastuseks J.T solvas ja lõi kõrvakiilu. T kukkus. Baari töö oli mingil määral häiritud. Tunnistaja V N selgitas, et 23.07.2005 töötas ta konstaablina ja saabus väljakutsele Kiviõlis XXX baari. Seal olid kaks naist. Üks selgitas, et teda löödi näkku. Näos olid vigastused. Baaris oli J.T. Nii naised kui ka J.T olid alkoholijoobes. Kannatanu keeldus alkoholitestist ja lahkus koos sõbrannaga autost. Naine selgitas, et oli öelnud J.T-le solvava sõna. Kannatanu I H selgitas, et 4.novembril tuli mees koju ja oli purjus. Mõne minuti pärast ütles, et tal on vaja naabrile võlg ära viia ja väljus korterist. Siis kuulis ta trepikojas lärmi ja tegi ukse lahti ning nägi, et pikk mees peksab tema meest. Kõrval seisab vaikides noor tütarlaps. H karjus - jätke järele. Sellele ei reageeritud. Seejärel ütles, et rahunege kuid teda ei kuulatud. H võttis J.T jopest kinni ja tõmbas teda mehest eemale. Jope kukkus maha. Selle all oli maika, millest ta kiskus ja maika rebenes. Siis võttis ta kinni J.T peast ja J.T pöördus ja lõi H ja naine kukkus peaga vastu patareid. Seejärel J.T lõi jälle meest. Mees tõi toast telekajala kuid J.T kiskus selle kohe tal käest. Seejärel läksid J.T ja tütarlaps trepist alla ja J.T ütles, et pane raha valmis. H vastas, et me ei pea sulle mingit raha andma. Seejärel J.T tuli trepist uuesti üles, vehkis kepiga ja lõi H ootamatult vastu pead, mille tagajärjel H kukkus ja sai peahaava. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.26 nähtub, et 4.11.
7. Kiviõlis I H tekitatud 7 sm haav vasakul kiirupiirkonnas ja lõuatsil o,6 sm haav, tekkisid kõva tömbi eseme toimel. Paigaldatud õmblused. Diagnoos: Pea põrutushaav. Kannatanu V Ž selgitas, et ta tahtis naabri juurde minna kuid trepist tuli alla J.T ja ütles, et Ž on J.T-le võlgu 2000 krooni. Kannatanu eitas võlga ja J.T hakkas teda peksma. Abikaasa tuli kordori ja püüdis J.T temast eemale tirida ja J.T lõi 5 naist. Ž läks tuppa ja võttis esikust telerijala, et J.T hirmutada. Ž ei löönud J.T, sest J.T võttis talt telerijala käest ära. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.27 nähtub, et 4.11.2005 saadud trauma tagajärjel ilmnevad V Ž nahamarrastused näol, peaaju vapustus, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Vigastused ei ole eluohtlikud. Tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat. Tunnistaja V O selgitas, et 2005.a. novembris Kiviõlis XXX maja trepikojas tuli ta trepist alla koos J.T-ga. Koridoris oli purjus mees ja J.T jäi temaga rääkima. Tunnistaja läks trepist alla õue. J.T ei tulnud ja tunnistaja läks J.T-le järgi. Seal oli konflikt. Naine kriimustas ja kiskus J.T riietest. Mees jooksis J.T juurde ja lõi teda telerijalaga vastu pead. J.T võttis talt kepi käest ära ja tõukas ta eelmale. Tunnistaja N F selgitas, et 4.11.2005 kella 10-11 vahel õhtul oli ta külas koos J.T ja tuttava V O. Koos tulid maja sissekäigust välja tunnistaja oma mehega ja V.O. Sergeid ei tulnud ja V läks vaatama kuhu jäi S. P ja S tulid ja O viskas kepi kohe põõsastesse. Sergei näol olid kriimustused ja sviiter oli katki. Kannatanu A N selgitas, et ta oli P G bussipeatuses kella 2-3 ajal öösel. J.T ja G vestlesid omavahel ja J.T ütles N, et mis sa räägid naistega räägi minuga ja seejärel lõi N, mille tagajärjel tekkis verevalum silma alla ja ninast tuli verd, silmaalune oli katki. Hommikul läks ta isaga traumapunkti ja selgitusi andis traumapunktis isa. 13.08.2005 esitas A N kuriteoteate politseile selle kohta, et 13.08.2005 kella poole 3 ajal öösel lõi J.T teda põhjuseta näkku, tekitades kehavigastusi (t.lk.23-25). Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.70 nähtub, et A N tuvastati nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses, mis võis tekkida kõva, tömbi eseme toimel, võimalik, et rusikaga löömisel näo piirkonda.(t.lk.117 -119). Kohtuarstlikul läbivaatusel A.N ei viibinud ja 3.03.2006 ekspertiisimäärusega esitatud A N ambulatoorselt kaardilt nähtub, et 15.08.2006 pöördus kannatanu kirurgi juurde. Kukkus 12.08.
8. 13.08.2005 öösel iiveldus. Vasakul silmaümbruse hematoom. Nina vasakul pool valulik. Rohkem vastuvõtule ei ilmunud. Tunnistaja A N selgitas, et ta pöördus eelmise aasta augustis pojaga traumapunkti. Poja vasaku silma all oli suur verevalum. Poja sõnadest teab, et süüdistatav lõi poega bussipeatuses. Tunnistaja P G selgitas, et bussipeatuses J.T otsis lühikese soenguga inimest. J.T pani tunnistajale käe õlale ja tunnistaja lükkas selle järsu liigutusega ära. Seejärel rääkisid nad rahulikult omavahel ja tunnistaja läks ära. Tunnistaja N F selgitas, et ta oli bussipeatuses koos J.T-ga ja istus pingile ning hakkas vestlema noormehega. Ta küsis kust noormees pärit on ja talle vastati, et ta on M T sugulane. Kuna J.T oli temaga konflikt, maksab ta J.T-le tädi eest kätte. Sergei kuulis vastust ja palus tema juurde tulla aga noormees läks ära. Tunnistaja E Š selgitas, et peale baarikülastust oli ta öösel Kiviõlis bussipeatuses, kus tekkis sõnavahetus J.T ja pingil istujate vahel. Kaklust ei olnud vaid oli üksnes sõnavahetus. Kannatanu N B selgitas, et viis oma bussiga rahvast baari. 14.10.2005 istusid bussi J.T ja tema tuttavad ja palusid sõita XXX J.T suitsetas bussis ja B palus minna õue suitsetama. J.T pani jalad istmetele ja lõi B. Peale selle ähvardas ja karjus. B keeldus edasi sõitmast ja J.T sundis teda uuesti rooli taha istuma. Seejärel tahtis ta J.T kohale viia ja sel viisil vabaneda temast. J.T ähvardas, et paneb maja põlema ning võtab bussi ära ja müüb temale 30 tuhande krooni eest tagasi. Ta peksis B ja B helistas politseile, et temalt tahetakse buss ära võtta. Seni kuni tuli politsei otsustas B J.T-ga ära leppida ja edasi sõita. Politseile teatas B, et probleem on 6 lahendatud ja palus politseil neile järele sõita. J.T lubas mitte peksta. J.T sõbrad bussis ei sekkunud. Oht, et J.T võib maja põlema panna või auto ärandada oli reaalne. Politsei sõitis bussi järel. Linnavalitsuse juures lõi J.T kannatanut veelkord näkku. J.T lõi vähemalt kaks korda näkku. Nägu oli paistes ja keti jälg kaela ümber, kuid arsti juurde B ei pöördunud. Keegi selle sõidu eest ei maksnud. 18.03.2006 viis kannatanu poja baari ja kohtas seal J.T. Ta küsis miks B esitas avalduse politseisse ja käskis seista, et ta hakkab peksma, sest talle meeldib see. J.T lõi kannatanut selga ja kaks korda vastu silma. Kannatanu kukkus põrandale peaga vastu põrandat. Seejärel jooksis kannatanu ära. Samal ööl pöördus kannatanu traumapunkti ning ta oli haiguslehel. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.82 nähtub, et N B 18.03.2006 tekitatud vigastused: nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses, nahamarrastus vasaku silma ülalaol võisid tekkida löögist rusikaga näkku. Vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte kauem kui neli nädalat. Tunnistaja G B selgitas, et mehe sõnadest teab, et teda
9. oktoobril 2005 segas bussijuhtimisel J.T, olles ebakaines olekus. Ta lõi abikaasat sõidu ajal. Abikaasa silma all nägi tunnistaja kriimustust, sinikas oli oimu kohal ja keti jälg kaelal. Mees kutsus välja politsei. J.T ähvardas maja põlema panna, nõudis raha maksmist. Mees politseisse ei pöördunud. Kuna rahule ei jäetud pöörduti politseisse. Poeg palus märtsikuus end baari viia sünnipäeva puhul. Baaris peksis J.T meest. Tal oli silma all sinikas. G.B viis mehe traumapunkti. Tunnistaja R B selgitas, et J.T tahtis B rääkida ja autoga sõitsid nad Päästeameti juurde. B kutsuti autosse ja J.T vestles B. J.T ütles, et tema endine naine omab firmat, mis tegeleb taksondusega ja ta tahtis, et B läheks naise juurde tööle ning ei segaks teiste tööd. B tegeles veoteenustega. Tunnistaja A V selgitas, et 2005.a. oktoobri keskel tuli tema juurde töökohta Päästeteenistuses auto. Paluti kutsuda B. B tuli õue ja istus autosse. Tunnistaja K P selgitas, et ta sõitis koos J.T-ga Päästeteenistusse. Auto oli valge Ford ja autos olid veel R ja R. Tunnistaja selgitas, et ta oli purjus. J.T ja B vestlesid taksoteemal selles, et ilma litsentsita sõidab ja see on ebaseaduslik taksoäri. Tunnistaja J K selgitas, et ta nõustub oma esimeste ütlustega eeluurimisel (t.lk.165168), kuna ei mäleta täpseid asjaolusid. Ta ise baaris kaklust ei näinud kuid kuulis A B, et ta isa peksti läbi. Baari koridoris räägiti, et N B löödi vastu nägu. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus leidis, et J.T-le on õigesti inkrimineeritud käitumine KarS § 263 p 1 järgi kannatanute M T ja N B, I H ja V Ž suhtes. Kohus loeb tõepäraseks kannatanu M.T ütlused selles, et J.T lõi teda rusikaga näkku, mille tagajärjel naine kukkus ja sai tervisekahjustuse: ninaluu murru. Kannatanule tekitas vigastused J.T tahtliku tegevuse tagajärjena ja ta pidi möönma, et naist rusikaga näkku lüües võib kannatanu tunda füüsilist valu kui ka saada näopiirkonna mistahes vigastusi olenevalt löögi tugevusest. Kuna tunnistajate B, T ja M ütlustest nähtub, et J.T löögi tagajärjel näkku T kukkus põrandale, ei saanud löök olla nõrk ja seega tuleb pidada võimalikuks, et J.T tegevus T suhtes on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega s.o T ninaluude murruga. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. 28 antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et 23.07.2005 XXX Kiviõlis asuvas baaris lõi M.T tuttav mees teda, mille tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi. Eksperdiarvamusest nähtub, et kannatanu M.T oli alkoholijoobes. 7 Vastastikune konflikt algas kahe isiku vastastikusest sõnalistest solvangustest, mis muutus vägivallaga seotud konfliktiks. Konflikti algust kinnitavad oma ütlustega nii kannatanu kui ka J.T aga ka tunnistajad T ja M. Nimetatud vahejuhtum häiris baari tööd ja baarikülastajaid, kes olid sunnitud sekkuma J.T ja T konflikti, selle lõpetamise eesmärgil. Tunnistaja N.T, baaridaami ütlustega on tõendatud, et J.T tuli baari ja tervitas. T aga väljendas agressiivsust ja solvas J.T, viskas teda õllekruusiga ja tooliga, millele vastuseks J.T lõi naist rusikaga näkku. Baari töö oli mõlema isiku sellisest käitumisest häiritud. Tunnistaja N.B ütlustega on tõendatud, et T ja J.T vahel algas baaris konflikt ja rüselus ning mõlemate käitumisest sai ta šoki, mis ei võimaldanud tal täpselt selle asjaolusid fikseerida. Küll aga on tõepärased tunnistaja N.B ütlused selles, et J.T lõi T näkku ja naine kukkus. Tema huul ja nina olid katki. Tunnistaja D.M ütlustega on tõendatud, et T viskas J.T õllekruusiga ja solvas sõnaliselt. Tunnistaja D.K ütlustega on tõendatud, et lauas istusid 2 naist ja J.T suunas lendas õllekruus. Selle viskas naine, kellega J.T rääkis kõrgendatud toonil. Ka tooliga visati J.Tt. Naine kasutas solvanguid, mis viitasid ebatraditsionaalse seksuaalse orientatsiooniga isikule. Seepeale J.T tõukas naist näost. Konflikti sekkusid suuliselt M ja baaridaam. D.M ütlustega on tõendatud, et ta sekkus T ja J.T vahelisse konflikti baaris sõnaliselt selle lõpetamise eesmärgil. Eelnimetatud ütlusi kinnitas ka tunnistaja D.K ütlustega selles, et konflikti T ja J.T vahel püüdis lõpetada sõnaliselt baarisviibinud D.M. Kohus loeb tõepäraseks ka tunnistaja N.B ütlused selle kohta, et J.T nägi neid ka õues peale baarist väljumist ja tekkis uus konflikt, kus naised olid sunnitud ära jooksma. J.T võttis maast kivi ja viskas sellega T suunas, kuid ei tabanud. Nimetatud ütlustega seonduvad ka kannatanu Marita T ütlused, selles, et J.T jooksis talle järele ja viskas kiviga kuid ei tabanud. Nimetatud ütlustega seonduvad osaliselt J.T ütlused selles, et ta imiteeris kivi võtmist maast ja sellega viskamist naiste suunas kuid tegelikult tal kivi käes ei olnud. Asjaolu, kas J.T oli käes suur või väike kivi või imiteeris ta kiviga viset ei oma tema süülise käitumise kvalifitseerimisel olulist tähtsust, sest J.T nimetatud käitumisega tahtlikult hirmutas T kui ka lähedalolnud B võimaliku vägivalla kasutamisega avalikus kohas, millega häiris kaaskodanike, baarikülastajate puutumatust ja rahu vaba aja veetmisel. Kiviga kannatanu tabamise korral võinuks kannatanu saada tunduvalt raskemaid vigastusi ning süüdlasele inkrimineeritava kuriteo kvalifikatsioon võinuks olla sel juhul ka teistsugune. Asjaolu, et J.T kiviga ei tabanud kannatanut tahtlikult, või kogemata möödaviskamisega või viset imiteerides, ei tee olematuks tuvastatud avaliku korra rikkumise asjaolusid avalikus kohas s.o kodanike- ka T ja B- turvalisuse ohustamisel. Kriminaalasja materjalides ei ole fikseeritud asitõendina kõnealust kivi. Kivi möödaviskamise asjaolude täpsem tuvastamine tõendite puudumise tõttu kohtuliku uurimise käigus ei selgunud. Kiviga viskamise asjaolude kohta andsid ütlusi ainult T ja B. Asjaolu, et kannatanu M.T solvas J.T baariruumis ja osales avaliku korra rikkumise toimepanemises ei välista J.T süüd selles, et ta kasutas kannatanuga samalaadse rikkumise käigus vägivalda naisisiku suhtes ja J.T tegevuse 8 tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi ning kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. süüdlase käitumine kogumis on J.T-le inkrimineeritud käitumine KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra rikkumises 4.11.2005 kannatanute I H ja V Ž suhtes on temale inkrimineeritud õigesti. J.T rikkus elanike rahu ja kodanike puutumatust avalikus kohas s.o maja trepikojas. Konflikt algas J.T initsiatiivil ja isiklikul ebasõbralikul ajendil, mis kasvas üle avaliku korra rikkumiseks. J.T käitumine häiris oluliselt kannatanute I.H, V.Ž, I.H ema ja lapse rahu eluruumides. J.T süü on tõendatud J.T enda ütlustega selles, et solvununa Ž sõnadest raha maksmisest keeldumise kohta lõi ta temale põlvega tagumikku. V.Ž tõepäraste ütlustega on tõendatud, et J.T eelnimetatud trepikojas lõi teda rusikaga näkku ja kehasse. Kannatanu I.H ütlustega on tõendatud, et tema mees oli purjus ja läks korterist välja. Ta kuulis lärmi trepikojas ja avanud ukse, nägi kuidas J.T peksab tema meest näkku ja kehasse. V.Ž vigastused on fikseeritud arsti poolt eksperdiarvamuses nr.27 s.o nahamarrastused näol, peaaju vapustus. Kohus ei loe tõepäraseks J.T ütlusi selle kohta, et teda peksis Ž. Samuti V.O ütlusi ega ka J.T ütlusi ei loe kohus tõepäraseks selle kohta, et V.Ž lõi telerijalaga J.T-le vastu pead ja tal oli selle tagajärjel muhk peas. Viimatinimetatud ütlused ei seondu tõendite kogumiga ja kohus jätab nimetatud ütlused tõendite kogumist välja. J.T ei fikseerinud oma vigastusi arsti juures. Traumapunkti ta ei pöördunud ja arstiabi ei vajanud. Väidetavad vigastused ei takistanud tal ajaviitmist baaris, kuhu seltskond vahetult peale peksmist suundus ja mida kinnitas J.T se oma ütlustega ja temaga kaasasolnud tunnistajatena ütlusi andnud V.O ja N.F. Peale selle hindab kohus tõepärasena I.H ütlusi selle kohta, et J.T käitumise tulemusega trepikojas s.o avalikus kohas - ründas teda vägivaldselt J.T ja lükkas pikali, kui naine püüdis takistada teda Ž peksmisel. Kohus loeb tõepäraseks I.H ütlused selles, et Ž oli purjus ja ei suutnud end kaitsta ega osutada küllaldast vastupanu J.T peksmisele. Telerijala võttis J.T kohe Ž käest ära ja lõi sellega I H pähe. Saadud löögist kukkus naine trepikoja põrandale, saades vigastused, mis on fikseeritud ekspertiisiaktis nr.
10. antud eksperdiarvamuses s.o 7 sm pikkune peahaav ja 0,6 sm pikkune haav lõuatsil. J.T-le inkrimineeritud käitumine KarS § 120 järgi 15.10.2005 selles, et ta ähvardas B temale kuuluva vara (maja, garaaži, sõiduauto XXX) hävitada või ära võtta, millist ähvardust võttis N.B reaalse ohuna- ei ole leidnud tõendamist kohtuliku uurimise käigus tõendite puudumise tõttu. Tunnistajate R.B, A.V, K.P ütlustest ei nähtu tõendeid, et nad olid süüdistusaktis nimetatud ajavahemikul s.o 15.oktoobril 2005 öisel ajal kella 2-3 paiku B ja J.Tülitsemise juures ja kuulsid ähvardusi kannatanu vara hävitamise kohta. Kohtuliku uurimise käigus ei kogutud tõendeid J.T-le süüdistuses esitatud konkreetsel ajavahemikul s.o 15.10.2005 ajavahemikul kella kahest kuni kolmeni öösel esitatud ähvardustest. J.T-le esitatud süüdistus ei hõlma J.T käitumist ajaliselt käitumist oktoobri keskel 2005 Päästeameti territooriumil Jõhvis ebaseadusliku taksoäri teemadel N.B. Nimetatud sündmuse ajaolude kohta ülekuulatud tunnistajate R.B, A.V ja K.P ütlused jätab kohus tõendite kogumist välja kui tõendamisesemesse mittepuutuvad. Tunnistaja G B ütlused jätab kohus välja tõendite kogumist tuginedes KrMS § 68 lg 5 sätetele, kuna tunnistaja on saanud teadlikuks kuriteo asjaolude kohta teise isiku vahendusel ja kohtus andis vahetult ütlusi nimetatud asjaoludest N B. Kohtuistungil N.B antud ütlustest nähtub, et kuulnud süüdistuses nimetatud tähtajal J.T 9 ähvardusi ja hinnanud neid kuulujuttude põhjal oli tal koheselt reaalne võimalus pöörduda tema poolt väljakutsutud politseiekipaažilt reaalset abi taotleda ja lõpetada tema suhtes toimepandav õigusvastane käitumine. Kohus leidis, et N.B hindas antud hetkel öeldud ähvardusi J.T poolt üksnes sõnalise ähvardusega sõidu jätkamise eesmärgil, mille täitmiseks andis ta oma nõusoleku J.T-le kuigi oleks võinud sellest loobuda. J.T ähvarduste täideviimise põhjendatuse kohta ei ole kogutud tõendeid selles, et J.T on varem Kiviõlis samalaadseid ähvardusi täide viinud s.o tagastanud omanikule temalt eelnevalt varastatud auto mingi nõutud rahasumma maksmise tulemusel või hävitanud ähvardatava vara. J.T eitab kannatanu vara hävitamisega ähvardamist. Muid tõendeid J.T-le esitatud süüdistuse kohta kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud. Kohus eeldab, et N.B poolt tema sõnade järgi tarvituselevõetud meetmed annavad alust oletuseks, et võimalikud ähvardused võisid aset leida. Kuid tekkinud kahtlused, mida ei ole tagatud tõendite kogumiga tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Hinnanud kogutud tõendeid leidis kohus, et J.T käitumises ei ole leidnud tõendamist süüdistus

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o olulises ulatuses ähvardamises N B tema vara rikkumise või hävitamisega , kui on alust karta ähvarduse täideviimist - toimepanemises tõendite puudumise tõttu. Kohus – juhindudes KrMS § 301 sätetest ja arvestades prokuröri loobumist J.T-le eelnimetatud süüdistuse inkrimineerimisest, mõistab J.T eelnimetatud süüdistuses õigeks tõendite puudumise tõttu. J.T-le inkrimineeritav käitumine KarS § 121 järgi N B 15.10.2005 ja 18.03.2006 tekitatud kehavigastused löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise tulemusena on tõendatud kogutud tõendite kogumiga. N.B ütlustega on tõendatud, et J.T lõi teda 18.03.2006 XXX kõrtsis vastu selga ja vastu nägu. Löögi tagajärjel B kukkus peaga vastu põrandat. Kannatanu tõepäraste ütlustega seonduvad kaudsed tõendid – töövõimetuslehed ajavahemiku 18.03-7.04.2006 kohta toimiku lk.75-

1. Nimetatud ütlusi kinnitavad ka kohtule esitatud kannatanu enda poolt tehtud fotod (t.lk.77, 78 ja 79), mida ta esitas oma ütluste visuaalseks kinnitamiseks. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. 82 on tõendatud, et 18.03.2006 N.B tekitatud kehavigastused tervisekahjustusega: nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses, nahamarrastus vasaku silma ülaosas võisid tekkida rusikalöögist näkku. Tunnistaja G B ütlustega on tõendatud, et ta nägi 15.10.2005 abikaasa silma all kriimustust, sinikat oimu kohal ja keti jälge kaela. Oma sünnipäeva puhul palus poeg viia end baari. Baarist tagasi tulnud, nägi ta oma mehe, N.B silma all sinikat ja toimetas mehe traumapunkti. Asitõendina kohtule esitatud N.B džempril on näha riideeseme paranduste tunnused. Seega hindab kohus N.B ja tunnistaja G.B ütlused tõepäraste põhjendustena selles, et džemper rebenes J.T süül öösel 15.10.2005 bussist väljumise takistamise käigus J.T poolt ja selle parandas õmbleja enne uurijale üleandmist. Tunnistaja J K kaudsete ütlustega on (t.lk.165-168) tõendatud, et ta ise baaris kaklust ei näinud kuid kuulis A B, et ta isa peksti läbi. Baari koridoris räägiti, et N B löödi vastu nägu. Peale selle J.T-le inkrimineeritud KarS §121 järgi A N löömise kohta 13.08.
2. Kiviõli bussipeatuses ei ole leidnud tõendamist tõendite kogumiga. Toimiku lk.26-29 tõendina esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll 08.2006 on koostatud puudustega s.o ilma kuupäevata, mistõttu kohus ei hinda nimetatud dokumenti tõendite kogumisse kuuluvana. Sellele vaatamata on sündmuste käiku tänava nimetuse ja bussipeatuse koha asukohana võimalik tuvastada nii tunnistajate ja kannatanu ütlustega selles, et 10 nimetatud isikute kohtumine osapoolte vahel üheselt mõistetaval ajal ja kohas s.o Kiviõli linnas 13.08.2005 toimus XXX asuvas bussipeatuses. J.T ja tunnistaja N.F ütlustest ei ilmne, et J.T lõi kannatanut N. S.G, kes lahkus sündmuskohalt eitas tema nähes A.N löömist. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr.70 nähtub, et A.N oli silma ümbruses verevalum, mis võis tekkida võimalik, et rusikalöögist näo piirkoda. Ekspertiisiaktis esitatud väljakirjutus(t.lk-117-119) viitega ambulatoorsele kaardile trauma tekkimise asjaolude kohta on märgitud: kukkus 12.08.
3. Seega ei saa käsitleda eksperdiarvamust selles sisalduva teabe vastuolulisuse tõttu tõendina J.T süüdistuses ja nimetatud tõend tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks ning välistab kohtualuse süü antud süüdistuses. J.T eitab A.N löömist süüdistusaktis täheldatud ajal ja kohas. Tunnistaja A N andis kohtuistungil ütlusi kannatanu, oma poja A N sõnadest, mistõttu tulenevalt KrMS § 68 lg 5 sätetest, tunnistaja on saanud teadlikuks kuriteo asjaolude kohta teise isiku vahendusel ja kohtus andis vahetult ütlusi nimetatud asjaoludest on tõendiks ainult sel juhul kui vahetut tõendusallikat ei saa üle kuulata. Seega ei hinda kohus A N ütlusi tõendina käesolevas kriminaalasjas, jättes nimetatud ütlused välja tõendite kogumist. Hinnanud kogutud tõendeid leidis kohus, et J.T käitumises ei ole leidnud tõendamist süüdistus

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine kannatanu A.N suhtes 13.08.2005 XXX bussipeatuses tõendite puudumise tõttu. Kohus – juhindudes KrMS § 301 sätetest ja arvestades prokuröri loobumist J.T-le eelnimetatud süüdistuse inkrimineerimisest, mõistab J.T eelnimetatud süüdistuses õigeks tõendite puudumise tõttu. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et J.T süüd välistavad asjaolud puuduvad temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises KarS § 121 järgi N.B suhtes 15.10.2005 ja 18.03.2006 ; KarS § 263 p 1 järgi - kuritegudes M.T, I.H ja V.Ž suhtes. J.T tahtlik, süüline käitumine on põhjuslikus seoses vastava käitumisega põhjustatud tagajärgedega kannatanutele, mis on tuvastatud kogutud tõendite kogumiga. J.T on varem korduvalt kohtu poolt karistatud. Peale vabanemist eelvangistusest on asunud tööle. J.T vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et J.T viibis eelvangistuses 6 kuud ja 12 päeva. J.T suhted kannatanu M.T on juba pikaajaliselt isiklike vaenulike suhete tasemel. Käesolevas süüasjas peab kohus kannatanu M.T käitumist J.T suhtes eelkõige tüli provotseerimise ja baaris avaliku korra rikkumise algatamise initsiaatoriks ilma, et J.T oleks antud hetkel millegagi selleks põhjust andnud. J.T ja kannatanu N.B omavahelised suhted on samuti pikaajaliselt ebasõbralikud. J.T peab põhjendamatult oma süülise käitumise ajendiks N.B taksoteenuse osutamist ilma vastava litsentsita, mis ei õigusta aga N.B suhtes nimetatud ajendil vägivalla kasutamist. Samavõrd ei ole J.T poolt isiku suhtes vägivalla kasutamise põhjendatuseks asjaolu, et inimene pöördub avaldusega politsei poole oma õiguste kaitsmiseks. Kannatanutelt Ž ja H ei ilmnenud käesoleva kriminaalasja tõendamisesemesse puutuvas mitte mingeid õigusvastase käitumise asjaolusid ega ajendeid J.T suhtes. Eeltoodut arvestades kohus leidis, et J.T suhtes on otstarbekas kohaldada karistusena toimepandud süütegude eest vangistuse tingimisi kohaldamisega, hoidmaks ära J.T poolt uute kuritegude toimepanemise ja kaaskodanike elu ja tervist ohustava käitumise eeldatava karistuse – vangistuse kohaldamise vältimiseks. MENETLUSKULUD 11 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb teise astme kuriteos süüdimõistetud J.T-lt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500 krooni s.o 1,5 palga alammäära. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud viie ekspertiisi eest (4x2875.- krooni+1840 t.lk-d 104,109,114,120,125 ) kokku 13340 krooni. Kohtunik: Loretta Pikma 12