) § 25 lg 1 p 2 ja 3 sätestas, et „ Gaasi omavoliline tarbimine on: mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata;… tarbimine kehtiva kirjaliku lepinguta“. Käesoleval ajal kehtiva Maagaasiseaduse § 25 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt, gaasi ja võrgiteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata;… tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta“.
Süüdistuse teksti ja
lg 1 p 2 ja 3 võrdleval analüüsimisel võib süüdistusest aru saada nii, et süüdistatav kasutas ehk tarbis gaasi ebaseaduslikult ja ebaseaduslikkus seisnes selles, et M.D puudus
§-s 25 lg 1 p 3 nõutav kehtiv kirjalik leping gaasiettevõtja ehk gaasi müüjaga. Ja see ebaseaduslik kasutamine toimus võrki lülitamise teel. Võrku lülitamine seisnes selles, et M.D eemaldas gaasiettevõtja poolt paigaldatud sulguri ja paigaldas sulguri asemel kraani. Võrku lülitamise ebaseaduslikkus seisnes selles, et M.D puudus
Kas prokurör pidas silmas migadi muud, ei ole võimalik esitatud süüdistuse pinnalt tuvastada, sest süüdistusest ei ole ühiselt arusaadav, milline tegu
millise sättega vastuolus on. Kuna kohtul puudub menetluslik õigus süüdistust laiendada, täpsustada, täendada või ümber formuleerida, siis kohtulikul arutamise tuvastatud faktiliste asjaolude ja esitatud süüdistuse kõrvutamisel lähtub kohus ülalnäidatud süüdistuse tekstist ja mõttest. Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega leiab kohus tuvastatuks vähemalt järgmiste faktiliste asjaolude esinemist. Kannatanu AS Eeesti Gaas puhul on tegemist gaasiettevõtja ehk gaasi müüjaga varem kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva
Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu esindaja J. F selgitas, et Eesti Gaas on 10 gaasi müüja, kes ei tegele võrguteenuse osutamisega. Gaasi müük ja võrguteenuse osutamine on erinevad tegevusalad. AS-i Eesti Gaas oli seega
§-st 9 lg 3 ( aastal 2003 ja kuni 15.04.2004 kehtinud redaktsioon) tulenev õigus sõlmiga gaasi ostu-müügu leping. Kehtivas redaktsioonis on
lg 3 sätestab, et müüja peab energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastama kodutarbijale gaasi müügilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse muuhulgas teatud kohustuslikud tingimused. Need tingimused on kirjeldatud
§-s 9 lg 3 p p 1-9. Kohus ei saa nõustuda kannatanu väitega, et kodutarbija on mistahes isik, kõigepealt, et see tarbija elaks samal aadressil ja oleks täiskasvanu. Kodutarbijaks on
lg 1 alusel tarbija on isik, kes tarbib gaasi kodumajapidamises.
ei näe ette, et tabijaid võib olla mitu. Kuid kohus ei leia, et sel juhul tuleks lähtuda kannatanu loogikast, et leping sõlmitakse ühe isikuga, kes elab selle aadressil ja on täiskasvanu ( kannatanu täpsustas, et juhul kui tegemist on erastatud korteriga, siis leping sõlmitakse siiski omaniku, mitte mistahes täiskasvanu korteri elanikuga). Kohus märgib, et lepinguliste suhete reguleerimine on sätestatud Võlaõigusseadustikus (edaspidi VÕS). Selles seadistikus sisalduvad lepinguid reguleerivad normid kehtivad ilmtingimata ka gaasi ostu-müügilepingute kohta.Kohus leiab, et juhul kui korteris, kus on gaasiseadmed ja on olemas ka väljaehitatud gaasivõrk, tarbivad gaasi rohkem kui üks tarbija, siis ei ole välistatud, et loodud võlasuhtes ( gaasi müük ja ost) võib tekkida isikute, nimelt võlgnike paljusus võlasuhtes (VÕS
Sisuliselt samale asjaolule on osutanud ka kannatanu, kuid ta ei tunne vahet kodutarbija
mõttes ja ostu-müügilepingu poole mõistetes. Antud kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, kas M.D elas korteris xxx alates gaasi ostu-müügilepingu sõlmimise ajast ( märts 1999) kuni 18 või 19 aprillini 2004, mil ta pidi kolima korterisse xxx. M.D ei eita, et kuni 19.09.2003 tarbis ta gaasi korteris xxx ehk oli kodutarbija
M.D ei eita, et tema ei sõlminud AS-ga Eesti Gaas gaasi ostumüügi lepingut, sest tarbis gaasi, lähtudes märtsis 1999 tema abikaasa L M.D-ga sõlmitud lepingust. M.D arvates, see leping ei olnud lõpetatud. Kohus leiab, et M.D tegevus, mis seisnes selles, et ta pidas ennast kodutarbijaks ja tarbis gaasi korteris xxx, oli õigustatud. Kohus märgib, et 11 muidugi ei saa lugeda õigustatuks, et ta jättis tarbitud gaasi eest maksmata. Maagaasi ostu-müügileping reguleerib üksnes gaasi müümisel ja selle ostmisel tekkivad võlasuhteid. Ostu-müügi leping ei reguleeri üldjuhil ostumüügilepingu esemeks oleva asja või aine kasutamise või tarbimise korda. Antud konkreetses lepingus ( lk. 15) on märgitud tarbimise kohta, et ostja kohustub kasutama gaasi sihipäraselt gaasipliidi ja gaasiveesoojendi tarbeks ( lepingu 1. punkt). Lepingu ega seadusega pole välistatud, et gaasi võivad tarbida mitu kodutarbijat. Antud lepingu p 6 sätestab, et müüjal on õigus leping lõpetada ja gaasutarne katkestada, kui ostja rikub lepingut, leping lõpetatakse poolte vahel lepingus reguleeritud korra kohaselt. Tegelikult nimetatud leping ega sellele lisatud „Maagaasi ostu-müügi tingimused“, ( mis olid kohtuistungil uuritud), ei määratle lepingu lõpetamise korda. Kohus leiab, et nimetatud märtsis 1999 sõlmitud leping ei olnud lõpetatud kuni 19.09.2003, mil gaasivaruastamine oli katkestatud. Ainuke viide, millest võib aru saada, millal see leping lõpetatakse, on see, et leping lõpetatakse korra kohaselt ja ostja maksab tarbitud gaasi eest kuni müüja poolt gaasi sulgemiseni ( lepingu punkt 6). VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud korras. Igal juhul lepingu lõpetamise üheks eelduseks on vähemalt ühe poole tahe leping lõpetada, ja see on võimalik siis, kui selline võimalus on lepinguga sätestatud või selline võimalus tuleneb otse seadusest. Kokreetsel juhul poolte kokkulepe lepingu lõpetamiseks ei ole kõne all, sest kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et L M.D ja AS Eesti Gaas - mõlemad - oleksid väljendanud soovi lepingu lõpetamiseks.
ei näe ette gaas ostumüügilepingu lõpetamise korda.
näeb ette gaasivarustamise katkestamise ja taastamise korda – § 26. Arvestades nimetatud lepingu punktis 6 sätestatut, et leping lõpetatakse ja gaasitarne katkestatakse lepingu rikkumisel ja ostja maksab gaasi eest gaasi sulgemiseni, ning
§-s 26 lg 3 p 3 sätestatut, et võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus, kui on rikutud gaasi ostu-müügilepingus või seaduses sätestatud tingimusi, leiab kohus, et alates gaasivarustamine katkestamisest võib lugeda varem sõlmitud leping lõpetatuks, sest gaasi müüja annab kodutarbile selgelt mõista, et ta ei müü enam gaasi kodutarbijale, sest kodutarbija ei maksnud varem tarbitud gaasi eet, ning müüja ei saagi enam gaasi reaalselt kodutarbijale müüa, sest gaasivool keeratakse kinni. Süüdistatav M.D, andes ütlusi kohtuistungil, kinnitaski, et tema arvates tema abikaasa sõlmitud leping lõppes 19.09.2003, sest Eesti Gaas lõpetas korteri gaasivarustamise, keerates gaasitorul oleva kraani kinni ja võttes gaasiarvesti maha. Ka kannatanu kinnitas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tema ise 19.09.2003 gaasi sulgemise protsessi juures juures korteris xxx ei viibinud, on ka talle teada, et gaasivarustamine lõpetati. Ülaltoodust tuleneb, et juhul, kui tõendatakse, et M.D kasutas gaasi korteris xxx pärast seda,kui gaasivasrustamine oli katkestatud 19.09.2003, võib lugeda tõendatuks, et M.D kasutas gaasi ebaseaduslikult
12 lg 1 p 3 vastuolus, ilma kirjaliku lepinguta,sest see oli lõpetatud tegelikult 19.09.2003. Kohus on niivõrd põhjalikult peatub ülaltoodud probleemide käsitlemisel, kuivõrd see puudutab isiku põhiõigust – tema elamu puutumatust. 19.09.2003 sisenesid kaks tundmatut meesterahvast töötajat ja Eesti Gaasi töötaja R. M korterisse xxx, kus elas M.D, tema tahte vastaselt, mis on lubamatu tegu, välja arvatud siis, kui see oli teostatud seaduses ettenähtud korras või kui korterisse juurdepääsu tagamine on sätestatud lepingus. Ja juhul, kui saab tuvastatuks, et süüdistuses kirjeldatud kannatanu tegevuse kaudu tekkinud faktiline asjaolu ( nimelt sulguri paigaldamine ehk gasivarustamise katkestamine) on saabunud kannatanu enda ebaseadusliku tegevuse teel, siis kohus võib kontrollida ja hinnata, kas kannatanu enda ebaseadusliku tegevuse tulemusel tekkinud faktilise asjaolu - sulguri eemaldamisel või eiramisel rikkus M.D seadust ja kas selline seaduse rikkumine on karistatav KarS § 216 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kannatanu AS-i Eesti Gaas tegevus, mis seisnes selles, 19.09.2003 Eesti Gaasi töötaja kahe tundmatu meesterahva saatel sisenes süüdistatava korterisse tema tahte vastaselt, oli seadusega vastuolus ja sellega rikuti isiku põhiõigust – elamu puutumatust. 19.09.2003 seisuga kehtinud
redaktsioonile kohaselt, nimelt §-le 26 lg 3 p. 3, võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus, teatades sellest vähemalt 7 päeva ette, kui on rikutud gaasi ostu-müügilepingus või seaduses sätestatud tingimusi. Esiteks, AS Eesti Gaas on
mõttes gaasi müüja ehk gaasiettevõtja, kes
kohaselt tegutseb vähemalt ühel tegemisalal, milleks on gaasi import, edastamine, jaotamine või müük. Gaasiettevõtja ei ole võrguettevõtja. Järelikult, AS-il Eesti Gaas puuduvad
tulenevad õigused katkestada gaasivarustamine.
määratleb , kes on võrguettevõtja –
p 9 kohaselt võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku võrguteenuse osutamiseks.
kohaselt, võrguteenus on käesoleva seaduse mõttes võrgu kaudu gaasi edastamine ja jaotamise teenuse osutamine.
kohaselt, gaas jaotatakse tehnilise süsteemi kaudu ja gaasi jaotamise tehnilise süsteemi moodustavad Eesti territooriumil asuvad võrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Gaasisüsteemi varustuskindkluse tagamine on süsteemihalduri ülesanne ja kohustus ja süsteemihalduriks on
mõttes võrguettevõtja, kelle omadis või valduses on jaotusvõrk (
Kannatanu esindaja J. Fjedotov kinnitas kohtus, et Eesti Gaas ei osuta võrguteenust, vaid ainult müüb gaasi, Eesti Gaasi omandis ja seega tema hoolduse alla on üksnes gaasitrassid kuni „hüdroluugini“. Kes on võrguettevõtja, ta ei osanud kohtule selgitada. Käesoleval ajal kehtiv
redaktsioon nimelt § 8-1 lg 1 sätestab imperatiivselt, et võrgiettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ( vana redaktsiooni mõttes ülekanne on gaasi edastamine, see tuleneb vana ja 13 kehtiva
võrdlemisel, kus sõna „edastamine“ on asendatud sõnaga “ülekanne“), võib osutada jaotusteenust, kuid ei saa olla gaasi müüja. Sellist imperatiivset keeldu 2003-2004 kehtinud
-s sätestatud ei olnud, kuid seaduses oli tehtud selge vahe gaasiettevõtja ja võrguettevõtja vahel. Ühe sõnaga, kohus rahuldub sellega, et kuna kannatanu ise kinnitas kohtuistungil, et AS Eesti Gaas tegeleb gaasi müügiga ega osuta võrguteenust ja selline on ka
mõte, ei saa AS Eesti Gaas pidada võrguettevõtjaks, kellel oleks
Teiseks;
§-ga 26 lg 3 p. 3 sanktsioneeritav gaasivarustamine katkestamine 19.09.2003 oli teostatud seadusega vastuolus, sest gaasi ostu-müügilepingu rikkumise korral ( gaasi eest maksmata jätmine on ilmne lepingu
lg 4 sätestab, et enne gaasivarustamise katskestamist käesoleva seaduse § 26 lg 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Teatises peab sisalduma gaasivarustamise katlestamise põhjus ning puuduse kõrvaldamise tähtaeg. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kannatanu AS Eesti Gaas ( juhul, kui ta pidas end võrgiettevõtjaks) oleks süüdistatavale seaduses ettenähtud teatise edastanud. JNimetatud ostu-müügilepingu 4. punktis sisaldub ostja ehk L M.D kohustus võimaldama müüja esindajale gaasiarvestile juurdepääsu selle tehnilise seisundi kontrollimiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Kohus on juba osutanud sellele, et M.D ei ole antud lepingu alusel gaasi ostja ehk lepingu pool, järelikult temalt ei saa nõuda lepingu nimetatud tingimuse täitmist. Kohus märgib, et isegi nimetatud lepingi tingimustest lähtudes võib müüja tungida ostja elamusse, kus asub gaasiarvesti, üksnes selle seisundi kontrollimiseks, mitte aga gaasi sulgemiseks. Kohus hoidub toimikus lk 16 oleva kokkuleppe tsiviilõiguslikust hinnangust, kas antud kokkuleppe puhul on tegemist võlatunnistuse, kohustuse täitmise kolmanda isiku poolt või lepingu ülesvõtmisega. Kriminaalasja raames ei ole vaidlust selle üle, et M.D väljendas oma valmisolekut olla gaasi kodutarbija märtsis 1999 sõlmitud lepingu alusel ja maksta tarbitud gaasi eest. M.D selgitas, et ta ei maksnud gaasi eet majandusliku olukorra tõttu. Oma hilisema käitumisega M.D näitas, et tõsi küll raskustega (näiteks tekkinud võlg oli tasutud Incasso kaudu), kuid teatud aja jooksul tegi ta oma rahalised asjad korda - 1999 lepingust tekkinud võlg on tasutud, korter xxx on uutele elanikele üle antud, uues korteris xxx maksis ta gaasi eest gaasiarvesti näidu alusel ja sõlmis ka vastava lepingu. Kannatanu esindaja kinnitas, et M.D-ga hetkel probleeme ei esine, välja arvatud nimetatud omavolilise tarbimise juhtum. 14 Kohus leiab, et majanduslikesse raskutesse sattunud süüdistatav ja gaasi turgu valitsev, otsesõnu monopolisti seisundis olev kannatanu AS Eesti Gaas ei olnud võlaõiguslike suhete pooltena võrdses seisundis. Kannatanu Eesti Gaas rakendas süüdistatava suhtes põhjendamatult ja seadusevastaselt sundmeetmeid ( 19.09.2003 süüdistatava elamusse tema tahte vastaselt sissetungimine ja gaasivarustamise katkestamine
Kohus leieb, et kannatanu esindaja J. F isiklikus usaldusväärsuses ja tema ütluste aususes ei ole kohtul ühtki kahtlust. Kuid seda ei saa väita kannatanu Eesti Gaasi kohta, sest kannatanu Eesti Gaas ise ei järginud gaasivarustamise katkestamisel
-st tulenevaid nõudeid ja rikkus isiku põhiõigust, tungides tema elamusse seadusega mitteettenähtud viisil ja isiku tahte vastaselt. Kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusväärset tõendit, et 19.09.2003 paigaldati xxx korterisse gaasitorule sulgur. Plommi paigaldamise osas kohus asjaolusid ei kontrolli, kuigi kannatanu on osutanud sellele oma ütlustes, sest plommi eemaldamist M.D-le esitatud süüdistuses ette heidetud ei ole. Sulguri paigaldamise fakti kohta on kaks tõendit – M.D ütlus, et sulgur ei olnud paigaldatud, ja kannatanu esindaja J. F ütlus, et sulgur oli küll paigaldatud, kuigi ta ise kohal viibinud ei ole, see on talle teada, sest OÜ xxx esitas Eesti Gaasile arved, ja need arved on kinni makstud. Kohus märgib, et asjaolu, et Eesti Gaasile oli esitatud arved gaasi sulgemise kohta ja kannatanu teab, et gaasivarustamine oli katkestatud just sulguri paigaldamisega, ei tõenda ega anna kohtule informatsiooni, mis viisil ja asjaoludel gaasi sulgemine oli tegelikult teostatud, sest kannatanu J. F ei tea asjaoludest vahetult, vaid vahendlikult, teiste isikute kaudu. KrMS § 68 lg 5 kohaselt, tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Vahetu tõendiallikas, ehk need isikud, kes viibisid süüdistatava kortsris 19.09.2003 ( Eesti Gaasi töötaja naisterahvas R ja kaks tundmatut meesterahvast), ei olnud kohtuistungil üle kuulatud, ega kaitsja või prokurör ei taotlenud nende isikute ülekuulamist. Kohus ei välista, et gaasi sulgemine võiks olla teostatud nii viisil, kuidas seda kirjeldab süüdistatav – gaasitorul olev kraan keerati kinni ja gaasiarvesti võeti maha. Kohus leiab, et üldtuntud on see asjaolu, et gaasivarustamise sulgemise kindlustamiseks paigaltatakse kinnikeeratud kraanile reeglina ka plomm. Plommi rikkumise osas süüdistust esitatud ei ole. Muid tõendeid selle kohta, kuidas gaasivarustamine oli katkestatud xxx asuvas korteris 19.09.2003, kohtule esitatud ei ole. Süüdistatava väide, et 19.09.2003 tema elukohas xxx sulgur paigaldatud ei olnud, ei ole millegagi ümber lükatud. Kuna ei ole usaldusväärselt tõendatud, et 19.09.2003 oleks 15 nimetatud korteris gaasitorule paigaldatud gaasi voolu takistav sulgur, siis ei leia kinnitust asjaolu, et süüdistatav oleks sulguri samal päeval eemaldanud ja astunud samme gaasi omavolilise tarbimiseks. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, et peale seda, kui 19.09.2003 oli gaasivarustamine katkestatud ja selle teoga gaasi müüja on süüdistatavale edastanud selge sõnumi, et süüdistataval puudub müüja luba gaasi tarbida, oleks süüdistatav gaasi võrku uuesti lülitanud. KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud koosseisule obligatoorselt kuuluv gaasi kasutamine võrku ebaseadusliku lülitamise teel ei ole tuvastatud. Juhul, kui puudub vähemalt üks süüteokoosseisule obligatoorselt kuuluv tunnus, puudub sellega ka kuritegu ja isik kuulub õigeksmõistemisele kuriteo puudumise tõttu. Kohus siiski analüüsib ka neid faktilisi asjaolusid, mis süüdistaja seisukohalt osutavad süüdistatava poolt gaasi ebaseadusliku kasutamise faktile. Kõigepealt prokurör on viidanud kannatanu ütlustele, et omavoliline kasutamine oli tehniliselt võimalik ja antud konkreetsel juhtumil see võis olla teostatud elastse vooliku abil. Voolikut saab osta poest. Vooliku üks ots kinnitatakse kinnikeeratud gaasitorule, teine ots - tühjale gaasitorule, kraan keeratakse lahti, gaasi vool taastub. Vooliku pideval vahetamisel (panemine ja mahavõtmine) võib tekkida väike gaasi leke. Seetõttu võib tunda gaasi lõhna. Kohus ei kahtle kannatanu ütluste tõesuses, kuid see fakt, et gaasi omavoliline kasutamine oli tehniliselt võimalik, ei tõenda, et kasutamine oleks teoks saanud. Selle kohta ei ole ühtki kindlat tõendit. Nimetatud voolik ei olnud süüdistatava juurest või tema elukohtadest avastatud. Tunnistaja A. J ütlustel, 15.04.2004 vaadeldi köök põhjalikult, tema isiklikult voolikut ei näinud. Kaudseks tõendiks ja kannatanu ütlusi toetavaks pidas prokurör tunnistaja A. J ütlusi, et trepikojas oli tunda gaasi lõhna. Kohus märgib, et esiteks, et ole välistatud, et gaasi lõhna oli tunda mingil teisel põhjusel. Tunnistaja selgitas, et enne seda, kui hakati tundma gaasi lõhna, majas olid vahetatud gaasitorud, laiemad olid asendatud uute kitsamatega. Tunnistaja ise kinnitas, et ta pöördus Eesti Gaasi poole selle kaebusega, arvestades kõigepealt gaasitorude remonti. Teiseks, tunnistaja selgitas, et gaasi lõhnale viitavad kaebused hakkasid saabuma veebruari lõpus 2004 ja peale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.