Obsah (5)

§ 306§ 126§ 175§ 179§ 180

1-06-4726 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2006.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-4726 (05278000738) Kohtukoosseis kohtunik Ene

§ 306, § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada U.L Kar

S § 263 p. 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o. 10 000 (kümme tuhat) krooni. Süüdi tunnistada G.E KarS § 263 p. 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o. 10 000 (kümme tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. U.L-i ja G.E tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126lg.

3 p. 1 järgi jätta kriminaaltoimikusse asitõend - CD plaat kõnesalvestusega. Välja mõista U.L-ilt 4592 (neli tuhat viissada üheksakümmend kaks) krooni ja 60 senti ning G.E-lt 6740 (kuus tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ja 20 senti riigtuludesse menetluse kulude katteks. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 27.novembril 2006.a. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab U.L ja G.E süüdistatakse selles, et nemad 07.05.2005.a. ajavahemikul kell 15.0015.30 Tartus, Riia ja Kalevi tn ristmikul rikkusid raskelt rahu ja avalikku korda, mille käigus mõlemad grupis sõimasid A.M. ja tungisid kannatanule kallale, tõmmates lahti A.M. sõiduauto Opel Omega registreerimisnumbriga XXX XXX juhipoolse ukse, püüdes kannatanut sõiduautost välja tirida. Sealjuures U.L lõi A.M. korduvalt rusikaga näo piirkonda, tekitades vasema silma alla verevalumi. Seega U.L pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivallaga ja grupis avaliku korra raske rikkumise. Seega G.E pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga ja grupis avaliku korra raske rikkumise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav U.L tunnistas end kohtus avaliku korra rikkumises osaliselt süüdi, kuid ei nõustunud, et tegu oli toime pandud grupi poolt. Süüdistatav G.E end kohtus süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav U.L andis kohtus ütlusi selle kohta, et 07.05.2005.a. palus G.E tal end viia Võru tänavale autoremonditöökotta auto järele. Koos temaga oli autos tema tuttav naine. Ta võttis G.E Hiinalinnast auto peale ja nad sõitsid Eedeni juurest sillale. Oli tööpäeva lõpp ja sillal olid suured ummikud, autod sõitsid aeglaselt. Ootamatult sõitis paremast reast ette auto suure kiirusega ja ta oli sunnitud järsult pidurdama, et mitte kokku põrgata vasakul asuva metallist piirdega. Süüdistatavale tundus, et tema auto sai viga, tagant tulevad autod olid samuti sunnitud pidurdama. Rida vahetades rikkus auto rängalt liikluseeskirju ja tekitas avariiohtliku olukorra. Auto sõitis sillalt paremale Aleksandri tänavale ning ta otsustas autole järele sõita. Ta sõitis aeglaselt, teeolud olid halvad. Kannatanu tõstis kiirust vaatamata sellele, et temast mööda sõita tahetakse. Mööda sõites näitas ta kannatanule žesti, et ta peatuks, kannatanu lisas kiirust ja ta jäi kannatanust maha. Aleksandri tänavalt pööras ta vasakule ja sealt paremale Kalevi tänavale Ta sõitis vasakul pool, et minna Võru tänavale ja jäi seisma vasakus reas. Kannatanu auto peatus punase tule all. Ta nägi, et auto seisab paremas reas ja nende vahel on 2-3 autot. Ta ei märganud auto numbrit, kuid tundis selle auto kohe ära, mark oli Opel Omega. Ta oli stressis ja palus Maidul rooli istuda. Ta läks kannatanu auto juurde, et auto numbrit näha. Kannatanu autol oli aken natuke lahti ja ta hakkas kannatanule seletama, et nii ei või sõita, neil on õppeauto. Ta rääkis vene keeles, žestidega seletas, et õppeauto märgid on peal. Kannatanu vastas žestidega, ütles, et ta ei osalenud avariiohtlikus situatsioonis. U.L oli ärritunud, rääkis kõrgendatud toonil. Kui ta tahtis kannatanut peatada, näitas viimane talle ebatsensuurset žesti. Ta selgitas kannatanule, et too sõitis talle järsku ette ja seejärel sündmuskohalt minema. Kannatanu vastas, et see polnud tema. Ta tegi autoukse lahti ja lõi vasaku käega vastu kannatanu põske 2-3 korda, sest oli väga erutatud. Rusikaga ta ei löönud ning verd ta ei näinud. Roheline tuli süttis, ta istus oma autosse ning nad sõitsid edasi. Kui ta kannatanuga arveid läks klaarima, ei olnud ta kindel, kas tema auto sai vigastada, ta oletas seda. Ta mõtles, et kannatanu peatub ja nad vaatavad auto üle ning kannatanu vabandab. Süüdistatav ei osanud öelda, mitu korda arveteklaarimise jooksul vahetus fooris tuli. Politsei poole mittepöördumist põhjendas süüdistatav asjaoluga, et politsei selliste juhtumitega ei tegele, tavaliselt klaaritakse selline asi juhtide vahel ära. Ta kuulis, kuidas kannatanu autos olnud naine ütles, et helistab politseisse, kuid kannatanu sõitis enne neid ära ja nemad pöörasid ristmikult vasakule. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et G.E kannatanu auto juurde ei tulnud, vaid istus nende auto rooli, kuna autot ei saanud jätta keset teed. Kui foori tuled vahetusid, siis nende auto liikus ja G.E ei saanud füüsiliselt teise auto juures käia. Süüdistatav selgitas, et eeluurimisel tema poolt öeldu, et ta ei pannud tähele, kas G.E käis Opeli juures või ei (tl 33), oli tingitud uurija kahemõttelisest küsimusest ning asjaolust, et ta oli sel ajal veel afektiseisundis. Süüdistatav ütles kohtus, et kahetseb oma tegu. Süüdistatava sõnul on tal juhtimisstaaži 15 aastat, õppesõiduinstruktor on ta olnud alates
3. aastast. Süüdistatav G.E andis kohtus ütlusi selle kohta, et 07.05.2005.a. pidi ta minema Võru-Kopli nurgale auto järele ja ta helistas Jurile, et too talle järele tuleks. Juri tuli, nad sõitsid Eedeni juurde ja võtsid peale tema endise õpilase J.H. , kes palus temalt õppesõitu. Nad olid silla peal vasakus reas, kui paremast reast keeras neile auto ette ja seejärel keeras tagasi paremasse ritta. Juri sõitis autole järele, kiirus oli küllalt suur. Ta võis kätega vehkida või rusikat näidata, et kannatanu jääks seisma. Aleksandri tänaval näitas Juri kannatanule peatumise žesti, mille peale kannatanu näitas keskmist sõrme. Teine auto tuli vastu ja nad liikusid oma ritta. Nad sõitsid rahulikult ja jäid seisma Riia-Kalevi ristmikul valgusfoori all. Juri nägi kannatanu autot seismas ja ütles talle, et ta välja tuleks ja rooli istuks, mida ta ka tegi. Nad olid kannatanu autost 2-3 autot tagapool. Juri läks kannatanu auto juurde, liiklus oli tihe, ta sõitis tasakesi järele. Ta ei kuulnud, mida Juri auto juures rääkis. Kannatanu auto juures käimist süüdistatav eitas, kuna ta ei saanud autot maha jätta ja kannatanu auto juurde tal asja polnud. Politseisse mitteteatamist põhjendas süüdistatav sellega, et politseid need asjad ei huvita. Ta nägi, et kannatanu autos istunud kaasreisija väljus autost ja hakkas kuhugi helistama, aga ta ei kuulnud, kuhu ta helistas. Süüdistatava sõnul on tal juhtimisstaaž alates
4. aastast ning ta on õppesõiduinstruktor olnud alates
5. aastast. Süüdistatava eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks ta Opelist mööda ja ütles ärritunud hääletooniga vene keeles, et igasugu tattninadele antakse lubasid, kes ei oska sõita ning peale seda läks ta tagasi oma auto juurde ja istus rooli (tl 27, 28). Kohtus ütles süüdistatav, et selline asi võis juhtuda, kuna ta läks ümber oma auto nina ja liikus paar meetrit edasi ning kannatanu võis seda kuulda. Kannatanu A.M. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 15.05.2005.a. pärastlõunal ületas ta oma autoga Opel Omega Sõpruse silda, suunaga Annelinna poolt kesklinna. Autos oli ta koos oma sõbranna D.A. . Ta vahetas varakult rida, sõites vasakust reast paremasse ritta, kuna tahtis Aleksandri tänavale keerata. Rida vahetades, ei olnud ta kindel, et teine sõidurida on vaba ja sõitis ilmselt ette õppesõiduautole. Õppesõiduauto mark oli Seat Ibiza, registreerimisnumber XXXXXXX. Õppesõiduautos oli kolm inimest, süüdistatav G.E oli roolis ja teine süüdistatav oli kõrvalistmel, naisterahvas istus tagaistmel. Ta keeras silla pealt maha ja vaatas, et õppesõiduauto jälitab teda. Ta keeras Aleksandri tänavale ja kiirendas, kuid õppesõiduauto ei jätnud teda rahule, üritades temast 85-kilomeetrise tunnikiirusega mööduda ning kõrvalistuja näitas aknast rusikaga välja. Ta ei julgenud koju sõita ning keeras Aleksandri tänaval vana kaubamaja taga Soola tänavale, kust keeras üles Kalevi tänavale ja sealt Riia tänava poole, kuni jäi Kalevi tänaval valgusfoori taha seisma. Õppesõiduauto oli kõrvalreal tema autost ühe auto võrra tagapool. Ta pani igaks juhuks autouksed lukku, aga aken oli natuke lahti ja kui ta seisma jäi, hakkasid mõlemad süüdistatavad kätt läbi akna toppima. Kannatanu ei suutnud meenutada, kes konkreetselt kätt akna vahele toppis, mõlemad süüdistatavad rüselesid akna ees ja karjusid vene keeles. Üks süüdistatavaist tõmbas ukse nupu üles, kiskus teda pusast ning seejärel tegid süüdistatavad ukse lahti ning õppesõiduauto kõrvalistmelistunud süüdistatav lõi teda vähemalt neli korda rusikaga vasakule poole näkku ja silma piirkonda. Mingil hetkel tuli ta ka ise autost välja. Autost väljudes märkas ta, et õppesõiduautost tuli välja naine, kes vehkis kätega ka karjus midagi. Tema kaassõitja D.A. tahtis helistada politseisse, mille peale õppesõiduauto juht istus kohe autosse ning auto sõitis minema, suundudes Riia mäest üles. Kui nad olid politseisse helistanud, sõitsid nad Riia tänavast üles ja keerasid Vanemuise tänavale ja sõitsid politsei jaoskonda. Peale seda läks ta Maarjamõisa haiglasse, ninast oli verejooks ja vasaku näopoole turse. Tunnistaja D.A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 07.05.2005.a. koos kannatanuga, kes on ta elukaaslane, Eedeni juurest silla peale. Kuna autosid on seal palju, tuleb ette sõita, et silla peale saada. Tunnistaja ei näinud, et nad süüdistatavate autole ette sõitsid ja midagi valesti oleksid teinud, aga arvatavasti tulenes süüdistatavate viha sellest, et nad nende autole ette sõitsid. Auto oli halli värvi, mark oli vist Seat. Autos oli kaks isikut ees (mehed) ja üks taga. Kui nad Aleksandri tänavale keerasid, sõitsid süüdistatavad neile kõrvale ja vehkisid rusikatega. Tunnistaja koos kannatanuga tahtsid minna koju, kuid sõitsid edasi, et oodata, kuni süüdistatavad maha rahunevad. Nad jäid Hansakeskuse valgusfoori taha seisma, süüdistatavad jäid nende taha seisma ja tulid autost välja. Nad panid autouksed lukku, kannatanu keeras autoakna natuke lahti ja küsis, milles on probleem. Süüdistatavad hakkasid akent alla vajutama, et saaksid ukse lahti teha. Algul tuli U.L ja pärast tuli teine süüdistatav ja aitas. Süüdistatavad surusid jõuga akent alla, tõmbasid ukse lukust lahti ning hakkasid kannatanut pusast kiskuma. Mõlemal olid käed autos sees ja U.L hakkas kannatanut näkku peksma rusikaga ja lahtise käega, lööke oli rohkem kui üks. Teine süüdistatav kiskus kannatanut pusast ja seisis kõrval. Kui peksmine toimus, oli uks lukust lahti, kannatanu oli juhiistmel ning süüdistatavad kiskusid teda, kuid kuna kannatanul oli turvavöö peal, ei saadud teda välja kiskuda. U.L karjus kannatanu peale. Tunnistaja tuli autost välja, võttis telefoni ja ütles, et helistab politseisse. Seepeale läks süüdistatav G.E auto juurde, teine süüdistatav sõimas ja läks siis samuti autosse ning nad sõitsid ära. Süüdistatavate autos oli ka üks naisterahvas, kes ei tulnud autost välja. Kannatanul nina veritses ja silma all oli verevalum. Natuke aega pärast juhtunut läksid nad politseisse avaldust kirjutama ning kannatanu läks arsti juurde esmaabisse. Tunnistaja J.H. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb mõlemat süüdistatavat, kellega ta sõitis 2 aastat tagasi õppesõiduautos mööda silda. Juri oli roolis, Mait oli kõrval ning tema tagaistmel. Auto marki ta ei mäleta, kuna oli šokis. Sillal on kaks sõidurida, üks auto sõitis kiiresti neile ette, kiirus oli 70 km/h. Ette sõitnud auto lõi ohtliku olukorra. Juri otsustas selgeks teha, kuidas peab sõitma ning lisas kiirust ja sõitis autole järele. Juri andis käega märku, et kannatanu peatuks, aga kannatanu näitas neile keskmist sõrme. Nad sõitsid mööda Aleksandri tänavat, Kalevi tänava valgusfooride juures kannatanu auto peatus ja Juri väljus autost ja läks kannatanu juurde. Üks auto seisis nende ja kannatanu auto vahel ja ta ei näinud kõike, mis auto juures toimus. Mait tuli autost välja ja istus juhi kohale. Tunnistaja eeluurimisel antud ütluste kohaselt toimus kõnealune sündmus eelmisel aastal (tl 20). Dokumentaalsed tõendid: A.M. fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist (tl. 8-9) nähtub, et kannatanu on G.E ära tundnud kui kõige sarnasema isikule, kes teda 07.05.2005.a Kalevi-Riia ristmikul ründas. Kannatanu ei osanud öelda, kas nimetatud isik istus Seat Ibiza roolis või kõrvalistmel. D.A. fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist (tl. 18-19) nähtub, et kannatanu on G.E ära tundnud kui isiku, kes teda 07.05.2005.a. oli õppesõiduauto, reg.märgiga XXX XXX, roolis ja kes Kalevi-Riia ristmikul ründas A.M.. TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 7115 (tl. 10-12) kohaselt esinesid A.M. 07.05.2005.a. järgmised vigastused: vasema silma all verevalum, valulikkus nina piirkonnas. Asitõendi – CD plaat Verbatim kõnesalvestisega – ja asitõendi vaatlusprotokolli 10.08.2005.a (tl. 22, 23-25) andmetel helistas kannatanu 07.05.2005.a. kella 15.22 ajal Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse korrapidajale. Salvestise kohaselt teatas helistaja, et sõitis Tartus üle Sõpruse silla ja keeras kogemata ette õppesõiduautole. Õppesõiduauto hakkas teda jälitama, sõitsid 80-ga järgi ja keerasid talle ette, tõmbas ukse lahti ja lõi talle 6 korda lihtsalt rusikaga näkku. OÜ X Autokooli õppesõiduauto teekonnalehe andmetel oli 07.05.2005.a. sõiduauto Saet registreerimisnumbriga XXX XXX U.L-i kasutuses. Õppesõidud algasid kell 9.00 ja lõppesid kell 15.00 (tl. 39). Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on tõendatud täies mahus. Kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud mõlema süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate samasisuliste ütlustega. A.M. juhitud sõiduk peatus teiste autode rivis Kalevi tänaval Riia tänava suunas paremas sõidureas Riia-Kalevi tänavate ristmikul valgusfooris põleva punase fooritule taga. Seda asjaolu ära kasutades väljusid U.L ja G.E U.L-i juhitud õppesõiduautost ja suundusid mõlemad A.M. auto juurde temalt selgitust nõudma. Kuna A.M. auto uksed olid lukustatud ja ta avas rääkimiseks akent, kasutasid mõlemad süüdistatavad seda olukorda sõiduauto lukustuste avamiseks. Mõlemad süüdistatavad panid läbi avatud akna prao käed A.M. juhitud autosse ja haarasid temast selleks, et läbi akna avada ukse lukustust. Nimetatud tegevusega olid mõlemad süüdistatavad füüsilises kontaktis kannatanuga. U.L-i süüd omaksvõtvad ütlused selles osas, et tema lõi käega A.M. pea piirkonda, on tõendatud kannatanu ja tunnistaja D.A.ütlustega. Löömise tagajärjel tekkinud A.M. vigastused: vasema silma all verevalum, valulikkus nina piirkonnas, on tõendatud dokumentaalse tõendiga: traumakaardiga nr
6. Kannatanu asend autos ja lööja tegevust piirav lukustatud uks on kooskõlas vigastuste iseloomu ja asukohaga kannatanu kehal pea piirkonas. U.L-i löömise ja kannatanul tekkinud vigastuste vahel on otsene põhjuslik seos. Süüdistatavate ja tunnistaja J.H. ütluste järgi ajendas neid tegu toime panema kannatanu eelnev käitumine Sõpruse sillal, kui kannatanu sõitis ootamatult U.L-i juhitud autole ette, mille tulemusena U.L oli sunnitud pidurdama. Sama möönab ka kannatanu, kes ei välista oma hooletu manöövri sooritamist. Mitte millegagi ei ole põhjendatud süüdiatatavate seadmine ennast õppesõidu situatsiooni, milles nad ei olnud. Mõlemad süüdistatavad väitsid, et nendele oli vastuvõetamatu, et õppesõiduauto ette võib ootamatult manöövri teha. Mis oleks saanud õppesõidu situatsioonis? See oleks võinud kaasa tuua materiaalset kahju õppesõiduki vigastamisega. Süüdistatavate ja tunnistaja J.H. ütlustega ning dokumentaalse tõendiga, teekonnalehega on tõendatud, et kuriteole eelnenud ajal sõitsid süüdistatavad ja tunnistaja väljaspool tööaega ja nad ei teinud õppesõitu. Seega ajendasid süüdistatavate tegu oletused. G.E ütluste järgi oli nende sõidu eesmärk pöörata Sõpruse sillalt vasakule Kalevi tänavale ja sealt suunduda Võru tänavale lõppeesmärgiga sõita remondikotta Võru ja Kopli tänavate nurgal. Sõidu sihtkohta teadis G.E , kes tegi korda nendega koos sõitnud tunnistaja palvel viimase autot. U.L-i ütlused on sõidu teekonna ja sihtkoha suhtes vähemusaldatavad. Sündmuskohale jõudmist põhjendab ta juhusega, sest sõiduteekonna pikkus on sama, olenemata, kummale poole sillalt pöörata. Samas ta ei tea, kummale poole jäi sõidu sihtkoht Võru –Aardla tänavate rismiku suhtes. Süüdistatavate ütlustest järeldub ainult üks eesmärk: jõuda neile ette sõitnud autole järele ja selgitada olukorda. Mõlemad süüdistatavad andsid samasisulisi ütlusi selle kohta, et nad ei soovinud politseile Sõpruse sillal juhtunust teatada, vaid tahtsid ise asja selgitada. Arusaadavaid põhjusi politseisse pöördumata jätmiseks kumbki süüdistatav ei esitanud. Samas nad möönsid, et nende käitumine ei olnud liikluseeskirjadega kooskõlas. Need asjaolud kinnitavad süüdistatavate teo otsest tahtlust. Seda kinnitab ka U.L, kes väitis, et valgusfoori taha peatuma jääädes tundis ta kannatanu auto kohe ära ja osutas sellele ka G.E tähelepanu. Mõlemad väljusid autost. Kohtuistungil eitasid mõlemad süüdistatavad G.E kannatanu auto juures käimist. Nad väitsid kohtuistumngil, et G.E autost väljumise eesmärgiks oli edasi sõita U.L-i juhitud autoga. Veenvalt ei seletanud kohtuistungil kumbki süüdistatav oma eeluurimisel antud ütluste muutmist. Süüdistatav G.E arvas tunnistaja D.A. kohtuistungil antud ütluste kohta, et kuna tunnistaja on kannatanu naine, leppisid nad kannatanuga ütlused kokku. Kohus hindab nimetatud arvamust suunatuks kõrvale, teisele isikule (tl 98 pöördel). Nimetatud arvamus iseloomustab süüdistatavate kohtuistungil antud ütlusi. Seetõttu ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja D.A. ütlustes selle kohta, et mõlemad süüdistatavad käisid kannatanu auto juures ja olid kannatanuga füüsilises kontaktis, mis kestis mitu valgusfoori tsüklit. Aeg on tõendatud kannatanu ja tunnistaja D.A. ütlustega, mille järgi sündmuse toimumise ajal vahetusid valgusfoori tuled korduvalt. Samasisulisi ütlusi andis ka süüdistatav G.E (tl.99). Kohtuistungil tundsid kannatanu ja tunnistaja D.A. süüdistatavates ära need isikud, kes kannatanule süüdistuses nimetatud ajal ja viisil kallale tungisid. Ka dokumentaalsed tõendid, isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid kinnitavad teo toimepanemist süüdistatava G.E poolt. U.L-i süüd omaksvõtvad ütlused selles osas, et tema pani teo toime, tõendavad kannatanu ja eelpoolnimetatud tunnistaja ütlused. Kohus ei tuvastanud kummalgi süüdistataval süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega on mõlema süüdistatava teos tõendatud KarS § 263 punktides 1 ja 4 nimetatud tunnused. Füüsiline kontakt kannatanu suhtes iseloomustab vägivalda. Teo vägivalla aste oli U.L-i poolt suurem, kuna tema poolt toimusid löögid kannatanule. Seega on U.L ja G.E süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. vägivallaga ja grupis avaliku korra raskes rikkumises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava G.E suhtes karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. U.L-i karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg. 1 p.3 järgi süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus U.L ei tuvastanud. OÜ Autokool X poolt 23.08.2005.a. esitatud iseloomustuste (tl 35-36) kohaselt töötasid G.E ja U.L OÜ Autokool X sõiduõpetajatena. G.E on hoolikas ja täpne töötaja, kes kolleegide ja õpilastega on abivalmis ja avameelne. U.L näitas end kohusetundliku ja korrektse töötajana, kolleegide ja õpilastega on ta rahulik ja heatahtlik. Mingeid vastuolusid kummagi töötajaga ei ole olnud. Sama tööandja on U.L iseloomustanud ka 06.07.2006.a. antud iseloomustuses. Tema et koolitab õpilasi asjatundlikult kasutades individuaalset lähenemist. Õppematerjalid on tal metoodiliselt õiged. U.L tunneb suurepäraselt liikluseeskirju, liiklusohutust ning liikluspsühholoogiat. Tema käsutuses olevat õppesõiduautot käsitleb hoolikalt. Töökaaslastega on suhted head ja südamlikud. U.L on alati abivalmis ja jagav meelsasti oma kogemusi kolleegidega ning laiendab sellega teiste ametioskusi (tl. 82). U.L on varem karistamata isik (tl. 50,51). Karistusregistri andmetel on G.E varem karistatud viiel korral õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest ja varem neljal korral karistatud liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest (tl. 46-49). Kohus on tuvastatud asjaolude alusel jõudnud järeldusele, et karistuse eesmärke on võimalik mõlema süüdistatava suhtes saavutada KarS §-s 263 sätestatud kergemaliigilise karistusega rahalise karistusega. Kuigi G.E varasemad karistused on karistusregistrist kustutamata ja arhiveerimata, ei võta kohus tema varasemaid karistusi karistuse mõistmisel arvesse, kuna need pole seotud lahendatava kuriteoga. Kohus leiab, et mõlemat süüdistatavat on võimalik mõjutada samasuguse karistusega karistusi diferentseerimata. Kuigi U.L-i tegevus oli aktiivsem, sest ta juhtis sõidukit, järgnedes kannatanu sõidukile ja saanud kannatanule juurde, lõi teda, esineb U.L samal ajal ka karistust kergendav asjaolu. Mõlemat süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega alla KarS § 44 lg. 1 sätestatud keskmist määra. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõendiks CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimikus.

§ 126lg.

3 p. 1 järgi tuleb asitõend jätta kriminaaltoimikusse. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on mõlemal süüdistataval

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 4500 krooni.

§ 175

lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjale makstud advokaaditasu on G.E 2147.60 krooni;

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 88.krooni;

§ 175

lg 1 p 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 97.20 krooni. Sundraha suurus sõltub kuriteo raskusastmest.

§ 175

lg 1 punktide 5 ja 10 alusel tehtud kulud jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, kummalgi süüdistataval 92.60 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud, G.E kokku 6740.20 ja U.L kokku 4592.60 krooni süüdimõistetavate kanda

§ 180lg 1 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik