1-00-15\4

Ärakiri Kriminaalasi nr 1- 00-15 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

2. 2006 Viru - Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm prokurör Sirje Merilo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
4. ja
6. 2006 Rakvere kohtumajas kriminaalasja G.K isikukood xxx elukoht xxxx, ei tööta, Varem karistatud kohtu poolt : 09.10.1984 Rakvere raj RK poolt KrK§115 lg3 ja 115 ’ lg2 järgi 6a v/k. karistatus kustunud. Tõkend vahi all pidamine süüdistuses KrK §204 lg1 järgi. G.K süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema 01.08.1999 kella 06.15 paiku Võsu alevis juhtides alkoholijoobes olles ja kinnitamata turvavööga veoautot xxxx reg märgiga xxxx, sõites asulas lubatust kiirusest 50 km/h suurema kiirusega ca 94 km/h, kaotas oma sõidukogemustele ja teeoludele mittevastava liialt suure sõidukiiruse tõttu kontrolli sõiduki üle ning sõitis Rakvere tee ja Männi tänava ristmiku läheduses asuvas vasakkurvis paremale teelt välja vastu puid. Sõitjana autos viibinud turvavööga kinnitamata H P sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke üliraskeid kehavigastusi- aju-kolju kinnise tömptrauma parema otsmiku-, oimu-, kiirupiirkonna killustunud murru ning koljupõhimiku murru ja peaaju põrutuse, millised vigastused kogumis põhjustasid kannatanu surma kohapeal. Seega G.K , juhtides alkoholijoobes mootorsõidukit lubatust suurema, oma sõidukogemustele ja teeoludele mittevastava liialt suure sõidukiirusega, kusjuures autos viibinud isikutel olid turvavööd kinnitamata, millega rikkus kehtivate liikluseeskirjade p. 53.5; 58.1; 100 ; 102 lg1 nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse ja kannatanu surma, pani toime KrK §204 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.K on juhtunu kohta antud erinevaid ütlusi. Kohtueelsel uurimisel ja esialgu ka kohtus ta ennast süüdi ei tunnistanud. Tema ütlustest nähtub, et ööl vastu 01.08.1999 sõitis ta sõpradega ringi Altjal, Vergis ja Võsul. 01.08.1999 varahommikul peale viibimist restoranis Neptun hakkas sõitma Võsult Rakverre tema kasutuses olnud sõidukiga xxxx. Ta väitis, et rooli astus Riina-nimeline tütarlaps, kellega oli tutvunud Altja kantripeol, Riina kõrvale istus tema, tema kõrval oli K H , parempoolse ukse juures istus H P . Ta arvab, et nende auto sõidukiirus oli rohkem kui 40 km/h, sillal toimus avarii, mille üksikasju ta ei mäleta. Hakkab mäletama ajast, mis oli juhuslikus autos, millega sõitis Tallinnasse ja haiglas, kus lasi endal peahaava õmmelda. Tema elukaaslane U N oli lõhutud auto pärast pahane, mistõttu ta ei tulnud tagasi Rakverre, avarii tagajärgedest kuulis alles mitu kuud hiljem. Ta väitis, et Riina ja tema olid kained, H ja P olid tarvitanud alkoholi, R isiku kohta ta midagi öelda ei oska, pole teda hiljem otsinud ega kohanud. Kohtuistungil, olles ära kuulanud tunnistajate ütlused, muutis G.K oma ütlusi, tunnistas oma roolis olekut ja avarii põhjustamist, kahetses toimepandut. Kannatanu A P , H P isa ütlustest nähtub, et avarii üksikasju ta ei tea, varalisi nõudmisi tal ei ole. Tunnistaja K H kohtus ja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et
7. aasta juulikuu viimasel päeval oli Altjal kantripeol, sealt läksid G.K juhitud autoga koos H. P Vergi baari, sealt edasi Võsule, hommikul hakkasid sama autoga Võsult Rakvere poole sõitma, rooli asus G.K, olid autos kolmekesi, kedagi Riina-nimelist autos polnud. Ta tunnistab, et tema ja H. P jõid Võsul baaris ja hiljem autos õlut. Eeluurimisel on ta väitnud, et G.K oli kergelt alkoholijoobes, kohtus väidab ta, et baaris G.K jõi midagi, aga ta ei tea mida, arvab, et pidas G.K kergelt purjus olevaks, kuna viimane oli lõbusas tujus. Tunnistaja P K ütlustest nähtub, et 01.08.1999 varahommikul oli oma elukoha juures aias, kui kuulis kiiret autohäält, kolinat või pauku, läks teele ja nägi seal põigiti seisvat džiipi, nägi ühte autost eemale jooksvat noormeest ja autos kahte vigastatud noormeest. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et jõudis sündmuskohale pisut hiljem kui P K , nägi sündmuskohal kahte noormeest, ühte väljas teist kabiinis. Tunnistaja M T kohtus ja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et jõudis avarii sündmuskohale, nägi seal kahte noormeest ja ühte vanahärrat, hiljem tuli inimesi juurde, keegi kõnetas auto juures vigastatud noormeest, küsides: „Kus Jaanus on?“. Tunnistaja K T kohtus ja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et oli 01.08.1999 varahommikul Võsul Neptuni restoranis. Sealt lahkudes nägi lahkumas ka maasturit, mille rooli asus G.K, samasse autosse läksid veel H ja P , rohkem inimesi maasturisse ei läinud. Pisut hiljem nägi sama maasturit avariipaigal, kus rääkis midagi H , G.K ta seal ei näinud. Tunnistaja A L ütlustest nähtub, et 01.08.1999 varahommikul oli Võsul Neptuni baaris. Hommikul enne lahkumist tekkis sõnavahetus baari juures parklas G.K-ga, kuna viimane oli parkinud oma maasturi nii, et teised ei saanud parklast välja keerata. Ta ei pannud parklas tähele, kes maasturi rooli istus. Kui nad oma autoga Rakvere poole sõitsid, oli nimetatud maastur tee ääres, selle juures oli G.K ja veel kaks inimest, G.K tahtis peatada nende autot, nad ei peatunud ja sõitsid edasi, ta nägi, et G.K istus maasturi rooli ja hakkas kiiresti neile järele sõitma, nad kartsid, et G.K hakkab nende autot rammima eelneva sõnavahetuse tõttu. Eeluurimisel on ta väitnud, et eelnevalt Võsu vahel üritas sama maastur rammida P S sõiduautot. Samuti on ta väitnud, et G.K agressiivsest käitumisest järeldas ta, et G.K on alkoholijoobes. Tunnistaja P K kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 01.08.1999 varahommikul olid Võsul Neptuni baaris koos a. L . Lahkudes selgus, et G.K-le kuuluv auto segas parklast väljasõitu, hiljem Võsu vahel sõitis sama auto neist mööda väga suure kiirusega ja üritas rammida ees sõitvat P S autot. Ta leiab, et kaine juht sellisel viisil ei käituks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Võsu alevis Rakvere tee ja Männi tänava ristmiku lähedal Võsu jõe silla juures asetseb risti üle sõidutee veoauto „Dodge Ram 3500 Club Cab“ , sillal asuval sõiduteel on topelt sõidukirataste libisemis-lohisemisjäljed pikkusega 4,2 meetrit, millele järgnevad kahepoolsed ühtede rataste lohisemis-libisemisjäljed 21,7 meetrit, edasi kulgevad lohisemis-libisemisjäljed kuni murtud kuusepuuni, mis asub tee ääres. Protokollis on kirjeldatud sõiduki vigastused, samuti on märgitud, et kabiini parempoolsel istmel on noormehe laip. Märgitakse, et sündmuskohalt võeti kaasa roolisamba küljest turvapadi verekahtlaste plekkidega, esipaneelilt roolist vasakul leitud juuksesalk ning roolilt ja juhipoolselt ukselt väljapoolt fikseeritud sõrmejäljed. Asitõendite vaatlusprotokollidest nähtub, et sündmuskohalt võetud turvapadi ja juuksesalk on vaadeldud ja tunnistatud asitõenditeks. Kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et H i P surma põhjuseks on aju-kolju kinnine tömptrauma parema otsmiku-, oimu-, kiiru piirkonna killustunud murru ning koljupõhimiku murru ja peaaju põrutusega. Vigastused võivad olla tekitatud 01.08.1999 liiklusõnnetuse käigus sõiduki paiskumisel vastu takistust. H. P verest leiti 1,5 ja uriinist 2,2 promilli etüülalkoholi, mis vastab elusal inimesel keskmisele joobeastmele. Liiklus-ja auto tehnilise ekspertiisi aktist nähtub, et liiklusõnnetuse tehniliseks põhjuseks oli teetingimustega kokkusobimatu sõidukiiruse valik koos ebaõigete juhtimisvõtete kasutamisega. Sõiduki kiirus enne pidurdamist võis ületada 94 km/h, sõiduki turvavööd ei olnud õnnetuse eelselt kasutusel. Kohtuarstliku ekspertiis aktist nähtub, et sõiduki armatuurlaualt äravõetud karvad on juuksed, mis võivad pärineda G.K-lt. Daktüloskoopia ekspertiisi aktist nähtub, et sõiduki juhipoolselt ukselt väljapoolt avastatud kolm sõrmejälge on jäetud G.K poolt, roolirattalt avastatud kaks sõrmejälge on tõenäoliselt jäetud G.K poolt. Kohus leiab, et G.K süü H. P surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises on ülalnimetatud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. G.K enda ütlustest nähtub, et ta juhtis sõidukit lubamatult suure kiirusega, liiklus-ja autotehnilise ekspertiisi aktis nimetatakse liiklusõnnetuse tehniliseks põhjuseks sobimatu sõidukiirus ja ebaõiged juhtimisvõtted. Ületades tahtlikult lubatud sõidukiirust ja juhtides sõidukit teeoludele mittevastava kiirusega põhjustas ta ettevaatamatuse tõttu H.P surma, tema poolt transpordivahendi ohutu liiklemise eeskirjade rikkumine oli otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et G.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KrK § 204 lg 1 järgi. Kohus leiab, et usaldusväärselt pole tõendatud, et G.K oleks sõidukit juhtinud alkoholijoobes. Tunnistaja A.L on avaldanud arvamust, et G.K oli alkoholijoobes kuna käitus agressiivselt, K.H pidas G.K alkoholijoobes olevaks kuna viimane oli lõbusas tujus. Kohtus avaldatud tunnistaja V H ütlused G.K joobesoleku kohta põhinevad tema poolt K H kuuldule. Kohus leiab, et alkoholijoovet on võimalik tuvastada ka tunnistajate ütluste alusel, kuid antud juhul pole tunnistajate ütlused küllalt konkreetsed, kohtu arvates põhinevad need oletustel ning kohus peab alkoholijoobe suhtes tekkinud kahtlused tõlgendama G.K kasuks ning LE § 58.1 (mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) tuleb tema süüdistusest välja jätta. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut, tema käitumist enne kuriteo toimepanekut kui ka vahetult pärast seda. Kuriteo toimepanemise ajal oli G.K ühel korral kohtu poolt karistatud, karistatus oli kustunud. Hiljem karistati teda Hispaania Kuningriigis narkootikumidega seonduva kuriteo eest vangistusega , millist karistust ta käesoleval ajal kannab. G.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb G.K karistada vangistusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMK§ 260- 275; KrMS§ 315 kohus Otsustas: G.K süüdi tunnistada KrK §204 lg1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07-16.03.2000 s.o. 10 päeva. Karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Võtta lisakaristusena ära G.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Mõista välja G.K-lt (viibib vangistuses) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada,00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp I.Golubev Ärakiri Toimik nr 1-00-15 MÄÄRUS
9. 2006 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp vaadanud läbi otsuse kriminaalasjas nr 1-00-15 G.K süüdistuses KrK§204 lg1 järgi tegi kindlaks: otsuse resolutiivosas on ebatäpsus, mis vajab selgitamist. Resolutiivosas on jäänud märkimata G.K tõkendiga ja karistuse kandmise aja algusega seonduv, Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS§306 lg5 kohus määras: lisada otsuse resolutiivosasse järgmine lause: Tõkend- vahi all pidamine G.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel, tema karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11.02.
10. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev Kohtuotsus jõustus
11. märtsil 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega №oremreferent I.Golubev