lg 2 p 1, 4 järgi; R.T süüdistuses
lg 2 p 1, 4 järgi; E.Z-i süüdistuses
lg 2 p 1, 4; § 199 lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 1, 2 järgi ja F.H süüdistuses
F.D - isikukood XXX; kodakondsuseta; algharidusega; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati 21.06.2007 a.
lg 2, § 199 lg 2 p 4, 7 järgi – 10 kuud vangistust, millest reaalselt kanda 6 kuud ja 4 kuud tingimisi 2aastase katseajaga (vabanes vanglast 03.07.2007.a.), tõkend - vahi all pidamine alates 14.07.07 a. (kahtlustatavana kinni peetud 13.07.07.a.) Kaitsja advokaat Owe Ladva 2. R.T – isikukood XXX; Eesti kodanik; algharidusega; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 2 27.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 4, 5, 7; § 200 lg 2 p 4, 8, § 215 lg 2 p 3 järgi – 3 aastat vangistust tingimisi 2-aasta ja 8-kuulise katseajaga (eelvangistusena ära kandnud 10.03.04.a-27.09.04.a.; Harju Maakohtu määrusega 09.01.2007.a. katseaega pikendatud 8 kuu võrra, kuid katseaja lõpuks määruses märgitud 26.05.2007.a. (oli vahi all 03-09.01.2007.a.); tõkend – vahi all pidamine alates 14.07.07.a. (kahtlustatavana kinni peetud 13.07.07.a.) Kaitsja advokaat Merike Borunova 3. E.Z - isikukood XXX; kodakondsuseta; algharidusega elukoht: XXX, viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 24.08.2005 a. Narva linnakohtu otsusega
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 – 4 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 01.08.2006.a. Tartu Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, vangistuse algus 06.06.06. a.. 2) 22.05.2007 a. Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vangistust (millest 7 päeva kantud eelvangistusena) tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 21.08.2007.a. määrusega pöörati karistus (11 kuud 23 päeva) täitmisele; vangistuse algus 13.07.2007.a.; arutatavas kriminaalasjas on olnud kinnitpeetav ja viibinud vahi all (1517.02.2006.a.; 06.10.2006 -22.02.2007.a., s.o. 4 kuud ja 19 päeva) Kaitsja advokaat Natalia Lausmaa
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. 3
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse (1 aasta 4 kuud) alguseks lugeda 13.07.2007.a.. 2. Süüdi tunnistada R.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (8 kuu) võrra ning kandmisele kuulub 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse (1 aasta ja 4 kuud) alguseks lugeda 13.07.2007.a.. 3. Süüdi tunnistada E.Z
lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust, mis
otsusega mõistetud karistusega (11 kuud ja 23 päeva vangistust algusega 13.07.2007.a.). Süüdi tunnistada E.Z
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (5 kuud) võrra ning kandmisele kuulub 10 (kümme) kuud vangistust. Mõistetud karistusele liita
kohtuotsusega mõistetud karistuse (11 kuud 23 päeva vangistust) kandmata osa. Eelmisest karistusest on ära kantud 13.07.07.a. – 28.05.08.a., s.o. 10 kuud ja 15 päeva ning eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa on 1 kuu ja 8 päeva. Liitkaristuseks
lg 2 järgi mõista 11 kuud ja 8 päeva vangistust, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks veel eelvangistus 4 kuud ja 19 päeva (ajavahemik 15.17.02.2006.a. ja 06.10.06-22.02.2007.a.). Mõistetud liitkaristusest jääb kanda 6 (kuus) kuud ja 19 päeva vangistust algusega 28.05.2008.a.. 4. Süüdi tunnistada F.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (5 kuud ja 20 päeva) võrra ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 10 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse (11 kuud 10 päeva) alguseks lugeda 13.07.
võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kohtuistungil prokurör loobus süüdistusest
5 F.D , R.T , E.Z ja R. Strelovi süüdistatakse selles, et F.D , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, R.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, E.Z isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse ning F.H , isikute grupis, viibides 12.07.2007.a kella 06.00 paiku Tallinnas Tulika 1 asuvas mahajäetud tehasehoones, nõudes varalise kasu üleandmist raha ja muude vallasasjade näol, kasutades järjepidevat vägivalda, sundisid H M tegema varakäsutust järgnevalt: koos peksid nad korduvalt rusikate ja jalgadega H. M keha piirkonda. Samal ajal nõudis R.T H. M’ilt kas ehitustööriistade või rahasumma üleandmist. H. M vastuse peale, et raha tal pole, võttis R.T tupest 25 cm pikkuse noa „Tramontina“ ning lõi sellega H M vähemalt viiel korral vasakusse õlavarde ning vähemalt ühel korral ka selja ülaosa paremale poole. Seejärel andis R.T noa F.H kätte. Pärast pussitamist jätkati H. M käest raha küsimist ning H. M andis E.Z-i kätte oma taskus oleva taskulambi väärusega 24 krooni ning taskunoa väärtusega 10 krooni. Kui H. M üritas põgeneda, haaras F.H tema jopest kinni ning lõi teda paremasse külge ja R.T lõi H. M 84 cm pikkuse metallesemega vastu jalgu. H. M öeldes, et tema elukohas Madara tänaval on raha umbes kolmsada krooni ning magnetofon, andis oma elukoha võtme F.D kätte, kes koos E.Z-iga lahkus tehase territooriumilt. Olles jõudnud H. M elukohta, võttis E.Z sealt kaasa plekikäärid ja kaks kruvikeerajat ning F.D võttis kõrvaklapid „Sony“ väärtusega 100 krooni. Jõudes tehasehoonesse tagasi, jätkas F.D R.T , F.H ja E.Z-iga H M’ilt raha nõudmist, kuna elukohast nad seda ei leidnud. Samal ajal jätkuvalt põhjustasid nad kannatanule järjepidevat valu, mis väljendus E.Z-i ja R.T poolt H M erinevate kehaosade diislikütusega üle valamises ning nende süütamises, samuti pärast süütamist aset leidnud H. M korduvas peksmises nii käte, jalgade, metalleseme ja puutükiga. Sellega panid F.D , R.T ja E.Z toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või kelmuse ning isikute grupis, s.o
F.H pani toime kuriteo
I. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis, et asjas kogutud ning kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatavate poolt kannatanu H. M suhtes toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud väljapressimisena
lg 2 p 1, 4 (F.H osas § 214 lg 2 p 4) järgi, sest kannatanut pekstes ja piinates nõuti raha, kannatanu andis süüdistatavatele oma korteri võtmed ning sealt toodi kanatanu tööriistu ja kõrvaklapid, s.o. süüdlastele võõrast vara. Kannatanu M kandis varalist kahju ja süüdlased said tema asjade näol varalist kasu. Süüdlased tegutsesid kaudse tahtlusega ning pole oluline, mis eesmärgil või põhjustel alustati vägivallategusid kannatanu kallal. E.Z-i osas loobus prokurör süüdistusest
lg 2 p 5 järgi ning palus ta süüdi tunnistada
Kõiki kohtualuseid taotles prokurör karistada väljapressimise eest reaalse vangistusega 4 aastat, mida kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuuluks 2 aastat ja 8 kuud. F.D-le taotles prokurör eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse (4 kuud) liitmist. Süüdistatav F.H ja tema kaitsja advokaat J. Grossmann palusid süüdlase käitumise ümber kvalifitseerida
Kannatanu põletas selles hoones kaableid, suits ja lõhn ajasid noormehed üles ning ärritas neid. Kannatanu löömist F.H kahetses. Süüdistatava F.D kaitsja O. Ladva palus kohtul väljapressimine ümber kvalifitseerida kas omavoliks või kehaliseks väärkohtlemiseks
Nõudmise sisuks, mis kannatanule esitati, ei olnud võõras vara. Nõuti võlga ja asju, mis kannatanu oli noorukitelt ära võtnud, võtme andis ta ise F.D kätte, et osade noormeeste lahkudes tekiks tal võimalus sellest hoonest minema joosta. Kõrvaklapid kuulusid F.D-le ja seda on kinnitanud kohtus ka kaaskohtualused. Uurimisega ei ole tuvastatud, kellele kuulusid süüdistuses märgitud väheväärtuslikud asjad või tööriistad. Vägivalla tarvitamisel olid sügavalt isiklikud põhjused, eeskätt kanntanu pedofiiliaga seotud probleemid. Süüdistatav F.D end väljapressimises süüdi ei tunnistanud ja väitis, et M vara või isiklikke asju nad saada ei tahtnud. Talle maksti kätte selle eest, et ta seal hoones kaablit põletas, on varas ja pedofiil. M karistati seepärast, et politsei pole temaga midagi ette võtnud, kuigi ta pidevalt varastab teiste asju. Kõrvaklapid ei olnud M omad, vaid kuulusid talle endale (F.D-le). Kahetses, et ta aitas teistel kannatanut selles hoones kinni hoida kui nad erinevaid vägivallategusid M suhtes toime panid. Süüdistatava E.Z-i kaitsja N. Lausmaa taotles eismeses varguse katse episoodis süüdistusest välja jätta
lg 2 p 5, kuna E.Z-i tahtlus oli suunatud salajasele vargusele, ta ei teadnud, et ta teol on pealtnägijaid. Väljapressimise süüdistust pidas kaitsja põhjendamatuks ja leidis, et tegu on isikuvastase kuriteoga, äärmisel juhul omavoli või avaliku korra grupilise rikkumisega. Süüdistatavad ei tahtnud saada varalist kasu, vaid kannatanut karistada tema tegevuse ja elukommete eest. Alaealiste seksuaalne ärakasutamine kannatanu poolt ning teiste tagant asjade võtmine oli E.Z-ile teada oma kaaslaste kaudu. Nii kannatanu löömine, ka erinevate vahenditega, ja tema põlema panemine on kaitsja arvates hõlmatud
Süüdistatav E.Z väljapressimises end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et võõrast vara ega raha ta kannatanult saada ei tahtnud. Keegi küsis M’ilt oma võlga tagasi ja kannatanu oli ise teiste asju varastanud. M elukohast kaasavõetud plekikäärid ja kruvikeerajad jäid sinna hoonesse, kõrvaklapid kuulusid F.D-le ning endale ei võtnud ta ka kannatanu lampi ja taskunuga. Kannatanule valati bensiini peale ja taheti süüdata sellepärast, et ta seal hoones kaablit põletas ja selle haisuga neid häiris. Kannatanu peksmist ta kahetses. Süüdistatava R.T kaitsja M. Borunova leidis, et süüdistava käitumist pole võimalik kvalifitseerida väljapressimisena. R.T oli juba eelnevalt M hoiatanud, et kui viimane „käitub roti moodi“ ja jätkab teiste tagant varastamist, siis käitutakse temaga julmalt. Eeluurimisel kogutud materjalidega pole tõendatud, et süüdistuses märgitud esemed kuulusid kannatanule. R.T on istungil väitunud, et tööriistad, mis M elupaigast toodi, olid tema omad. Konflikti põhjuseks oli ka juhtmete põletamisest tekitatud hais ning M varasemad elukombed. Kuigi kaitsja leidis, et erinevad vägivallateod kannatanu suhtes kestsid pikka aega ja olid piinava iseloomuga, ei tekitatud talle raskeid tervisekahjustusi ning süüdlase käitumine tuleb kvalifitseerida
Süüdistatav R.T end väljapressimises süüdi ei tunnistanud, kuna kannatanult küsis ta oma võlga ja asju tagasi ning see ei olnud talle võõras vara. Peksa sai kannatnu oma elukommete ja käitumise tõttu. Tunnistab, et lõi kannatanut noaga, jalaga, metallesemega ning kahetseb toimepandut Väitis lõppsõnas, et kannatanu kodust toodud kruvikeerajad ja käärid kuulusid talle, mitte M’ile. 7 II. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuliku uurimise käigus on kohus kontrollinud järgmisi kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja tuvastanud alljärgnevad asjaolud. 1. Varguse katse 15.02.2006.a. Selles episoodis prokurör loobus süüdistusest
lg 2 p 5 järgi ning selle koosseisulise asjaolu võrra tuleb süüdistuse mahtu vähendada. Lisaks E.Z-i süü omaksvõtule kohtuistungil on talle inkrimineeritud varguse katse korduvuse tunnusel leidnud tõendamist : - Kaubamaja avaldusega 15.02.2006.a. selle kohta, et kinnipeetud E.Z-i juurest leiti varastada püütud kaupa 1 059 krooni väärtuses, s.o. parfüüm Lacoste (III kd tl. 8); kaubamaja teatisest nähtub, et E.Z-ilt kättesaadud parfüüm on rikkumata Kaubamajale tagastatud (III kd tl. 9): -tunnistaja D M ütlustest nähtub, et ta oli video-operaatorina tööl 15.02.06 Tartu Kaubamajas ning märkas Ilumaailmas naistelõhnade juures kahte poissi, kes rebisid maha turvaelementi ühelt lõhnaõlilt ja jooksid turvaväravatest läbi kauba eest maksmata. Ühele poistest jooksis ta järele ning sai ta lõpuks kätte kohviku tualetist ning lõhna leidis ta WC laeplaadi seest. Kättesaadud kaup oli rikkumata ja tagastati poele (III kd. tl. 14); -asitõendi vaatlusprotokollist, s.o. turvakaamera videosalvestiselt, sellelt tehtud fotodelt on näha kaubamaja ilumaailmas liikuvad noorukid ja nende tegevus; tumeda peaga noormees hakkab karbi küljest midagi ära võtma, seejärel liigub väljapääsu suunas ( III kd. tl.15 – 31); -tunnistaja A K ütlustest nähtub, et kaubamajja läks ta 15.02.2006.a. koos E.Z-iga. Tema ise nuusutas vaid ühte parfüümi ega näinud, mida E.Z tegi; kauplusest väljudes turvatöötaja jooksis E.Z-ile järele ja hiljem sai teada, et Pavel oli ühe parfüümi varastanud (III kd. tl.32 – 33, 37 – 42); -kahtlustatav E.Z oma ütlustes (III kd. tl. 45 – 47, 56 – 58) tunnistab vargust Tartu Kaubamajast; väidab, et lõhnalt eemaldatud turvaelemendi asetas ta riiulile teiste lõhnade vahele ja pani lõhna endale põue; seejärel, nähes turvatöötajat, jooksis ta kohviku tualetti ja peitis lõhna ripplae plaadi alla; tualettruumist väljudes pidas turvatöötaja ta aga kinni; -väljavõte karistusregistrist (III kd tl.90 - 91) ning 24.08.2005.a. kohtuotsuse ärakiri (tl. 94 95) tõendavad, et E.Z-i näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et E.Z-i süü selles episoodis on tõendmist leidnud ja õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid selles asjas kohus tuvastanud ei ole. 2. Süüdistus grupilises väljapressimises
-Konstaabel Artur Gelvei ettekandest (I kd. tl. 3) nähtub, et 12.07.07.a. kella 7.55 ajal said nad väljakutse Pldiski mnt. 44 juurde, kus neid ootas mees, kes oli saanud nohaavu ja keda oli põletatud. Kannatanuks osutus H. M, kellel olid noahaavad vasaku õla piirkonnas, põletused paremal käel ja need olid talle tekitanud endise Polümeeri tehase territooriumil 4 isikut, kellest tundis R.T ja F.D. 8 -Kannatanu H M on kohtueelses menetluses sisuliselt üle kuulatud kahel korral. Esimesel ülekuulamisel 12.07.07.a. (I kd.tl. 4 – 9) kannatanu väidab, et põletas vana tehase sisehoovis kaablit kui kella 06.00 paiku tulid tema juurde R.T , F.D ja veel kaks noormeest. R.T küsis raha. Kui ta ütles, et raha ei ole, lõi R.T teda jalaga. Seejärel lõi teda rusikatega näkku 3-4 korda F.D . Siis lõi üks nende sõpradest kannatanut selja tagant lauajupiga vastu sääri. Seejärel valas Jevgeni tal käed kütusega üle ja püüdis välgumihkliga süüdata. Siis valas Aleksei talle diiselkütust pähe ja üritas põlema panna, kuid kannatanu kustutas seda jopega. Aleksei üritas süüdata ka pükse - sääre ja põlve piirkonnast, kuid kannatanu kustutas ennast. Süütamise ajal oli Aleksei öelnud, et „põled ära ja keegi sind siit ei otsi ja üles ei leia“ R.T võttis kaelast jahinoa ja lõi kannatanu sellega õlga 3-5 korda ja verd hakkas jooksma, seejärel lõi noaga Aleksei. Siis näidati talle taskulambiga näkku ja löödi jalgadega selga ja metallesemega vastu sääri. Kui ta poiste käest vabaks sai, jooksis ta Paldiski mnt. bensiinijaama ning helistas politseisse ja kiirabisse. Enne diiselkütusega valamist võttis R.T tal jope taskust taskulambi (24 krooni väärtusega) ja taskunoa (10 krooni) ning Sony-pleieri kõrvaklapid (oli saanud need tuttava käest tasuta, kuid need olevat maknud 100 krooni). Sellise käitumisega tekitati talle füüsilist valu, noahaavad, mis tuli õmmelda ja varaline kahju 134 krooni. Samal päeval (12.07.07.a.) on läbi viidud ka kannatanu ütluste olustikuga seostamine ning selle uurimistoimingu protokolli (I kd.tl.10 – 17) kohaselt näitas H. M ette ruumid, kus R.T ja F.D teda peksid, nende kaaslane teda korduvalt lauajupiga lõi, R.T teda kütusega üle valas ning R.T ja F.D teda põlema tahtsid panna ja teda pussitasid. -Kannatanu H. M teisest ülekuulamise protokollist 31.07.08.a. (I kd. tl. 62 – 68) nähtub, et hoopis Aleksei küsis temalt raha, kindlat summat ei nimetatnud, R.T oli väitnud, et kannatanu on talle tööriistad võlgu, sest oli need temalt varastanud. Kui kannatanu väitis, et tööriistu pole ta varastanud, siis R.T lõi teda jalaga vasakusse õlga ning F.D lõi rusikaga näkku. Ta püüdis ära joosta, kuid F.D haaras teda jopest kinni. Teises ruumis jäi ta seina äärde seisma, küljega R.T vastas ning ette seisid talle kaks võõrast noormeest, F.D jäi selja taha. R.T jätkas tema küsitlemist raha ja tööriistade osas. Kui ta jälle vastas, et pole varastanud, lõi R.T teda jalaga, võttis tupest noa ja lõi rohkem kui 5 korda vasakusse õlga; teised 3 seisid ja vaatasid. Seejärel ütles ta poistele, et tema elukohas on magnetofon ja 300 krooni, F.D-le andis ta võtme ja ütles, kus tema elukoht asub. Seejärel F.D lahkus tõmmu noormehega ning kannatanu lootis ära joosta (sellepärast oli neid oma elukohta saatnud). Ära joosta ta aga ei saanud, sest kolmas noormees, kes R.T-ga oli tema juurde jäänud, haaras tal jopest kinni ning läksid koos pimedasse ruumi. Pärast noaga löömist oli R.T kannatanult küsinud, mis tal taskutes on. Kannatanu võttis selle peale pükstetaskust taskulambi ning F.D võttis selle endale. Taskust võttis ta veel suitsupaki, kus oli 2 sigarettei, jopetaskust võttis kannatanu taskunoa. Kannatanu arvab, et need võttis tema käest samuti F.D. Tema elukohast tagasi tulles olid F.D kaelas kõrvaklapid, mille kannatanu oli ühelt noormehelt ostnud 100 krooni eest. Kui ta oli kolmekesi R.T ja ühe võõra noormehega, lõi viimane teda metallesemega vastu jalgu ühe korra ja küsis R.T-lt nuga ning lõi sellega kannatanut paremale selja piirkonda. Põlema panemisest alustasid juttu F.D ja R.T. Kanistri võttis R.T ja tõmmu noormees avas selle, valas tekspükste säärele talle vedelikku. Süütamiseks andis vägumihkli R.T. Kannatanu kustutas selle oma käega. Seejärel valas F.D vedelikku püksipõlvele ja R.T süütas vägumihkliga ning kannatanu ise kustutas. Pähe valas kannatanule vedelikku tõmmu noormees ja pani juuksed põlema. Kannatanul õnnestus juuksed kustutada oma jopega. Juuksed pani tõmmu noormees põlema kahel korral. Kannatanu palus poisse, et aitab küll ja läks teise ruumi. Keegi ütles seal „poome ta üles“, 9 tõmmu noormees näitas taskulambiga tuld ning maas oli näha nööri. Et ära saaks joosta, ütles ta poistele, et jätke mind siia, ma ise poon end üles. R.T näitas talle taskulambiga näkku, teised noormehed hakkasid teda jalgadega selga peksma, mingi esemega löödi säärte piirkonda. Kui ta kuulis F.D häält, et las ta läheb, pani ta sealt jooksu. Perearsti juures käis ta hiljem oma haavu sidumas ja puhastamas. -Haigla teatisest ( I kd tl. 18) nähtub, et H. M’il diagnoositi 12.07.07.a. lõikehaavad seljal, mõlema õla piirkonnas ja vasakul õlavarrel ning juuste põlemine kukla piirkonnas. -kannatanu patsiendikaardil on fikseeritud samuti peanaha põletus, põlenud juuksed kuklas ning haavade õmblused (I kd.tl. 19); samuti on haavade asukoht näha ka kannatanust tehtud fotodel ( I kd. tl. 20); -Kohtuarstlikus ekpertiisiaktis nr. 239 (I kd. tl. 74 – 77) on ekspert andnud arvamuse, et H. M’il esinesid järgmised tervisekahjustused: mõlema õla piirkonna, vasaku õlevarre ja selja alaosa lõikehaavad; peanaha põletus, juuste põlemine kukla piirkonnas, põletushaav paremal põlvel, nahamarrastused paremal kiirul, kuklal ja vasakul jalal. Need on tekitatud korduvatest löökidest (torkamisest) torke-lõikevahendiga, löökidest kõva tömbi esemega ning põletushaavad kõrge temperatuuri ja leekide toimel. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, nende paranemise aeg on 3-4 nädalat, tervistumisega. -Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis H. M F.D ära isiku, kes teda 12.07.07.a. tahtis põlema panna, teda peksis ja asjad ära võttis (I kd tl. 31 - 35); -Asitõenditena on vaadeldud nuga ja noatuppe ning kõrvaklappe (mis kinnipidamisel 13.07.07.a. võeti R.T-lt ), 10-liitrist kanistrit (mis võetud sündmuskohalt) ja kannatanu riideid: teksapükse ja jopet (I kd. tl. 44 – 55): -Põlevvedeliku ekspertiisiaktis nr AP-1115-07/4274 on ekspert andnud arvamuse, et kanistris olev vedelik on diiselkütus. Tekspükstest ja jopest leiti nende fooni taustal kesktemperatuurilise naftasaaduse (diiselkütuse) jääki. Diiselkütused kuuluvad kergestisüttivate/põlevate vedelike hulka. (I kd. tl. 88 -89). - DNA ekspertiisi aktis nr. GE-1704-07/4272 (I kd.tl. 94 – 96) on ekspert andnud arvamuse, et noa tera ja käepideme ülemikukohalt analüüsiks võetud proov sai pärineda F.D-lt. (arvamuse p1); noa käepideme parempoolselt küljelt võetud proov oli segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal sai pärineda F.D-lt ja R.T-lt (arvamuse p 3); noa käepideme vasakpoolselt küljelt analüüsiks võetud proov oli samuti segaproov ning ei saa välistada F.H-lt ja F.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (p 5); -Sõrmejeljeekspertiisi aktis nr. SS-0448-07/4273 on ekspert andnud arvamuse, et identifitserimiskõlbulik oli jahinoa teral olev üks sõrmejälje fragment, mille oli jätnud sinna R.T vasaku käe nimetissõrmega (I kd tl. 101 – 103); -kahtlustatava R.T 13.07.07.a. antud ütluste ( I kd tl. 112 -117, tõlge 118 – 119) kohaselt ei ole ta kannatanu asju ära võtnud. Tunnistab, et küsis oma võlga tagasi. Kindlat summat ei nimetatnud, kuid ise arvab, et M võlg tema ees on 10 000 krooni. Teised kolm kaaslast olid kõrval ja kuulsid nende jutuajamist. M põletas seal metalli ja andis oma võtmed F.D-le. F.D ja E.Z läksid sinna, kus M elab. Tema koos F.H-ga jäi 10 M valvama, et ta ära ei jookseks. Kui M püüdis põgeneda, lõi ta teda metallesemega vastu sääri. Kui Aleksei tagasi tuli, lõi ta M jalaga kõhtu. Seejärel võttis R.T oma kalamehenoa ja lõi kannatanut kaks korda vasakusse õlga. №a andis üle Romanile, kes lõi M vasakusse õlga. E.Z võttis kanistri diisliga, valas seda korgi sisse ja andis M’ile, et see oma käsi diisliga määriks. Teise korgitäie valas E.Z kannatanule pähe ja süütas tulemasinaga. M kustutas end jopega, juuksed pandi põlema kahel korral. Kui H. M püüdis põgeneda, siis tema (R.T) ja F.H peatasid ta, haarasid käest. Kannatanut valgustas ta taskulambiga, et teda paremini näha oleks. M sai peksa selle eest, et ta varastab, põhiliselt ehitustööriistu ning seda nimetatakse „roti moodi käitumiseks“. Toimepandut kahetseb. R.T ütluste olustikuga seostamise protokollist (I kd tl. 130 -146) nähtub, et mahajäetud tehasehoones
122 järgi. Süüdistatava F.D väited, et ta ise kannatanut ei löönud ega piinanud, vaid üksnes viibis nende tegude juures ja takistas M lahkumist (soodustades sellega teistel nende tegude toimepanemist), on ümber lükatud nii teiste süüdistatavate ütlustega, eelkõige kannatanu ütlustega. F.D ja R.T olid kannatanule varem juba tuttavad isikud ning pole võimalik, et M oleks nad segi ajanud teiste süüdistatavatega. Ka vastastamisel F.D väitis kannatanu, et Aleksei lõi teda noaga, käis tema elukohas, tegi ettepaneku ta põlema panna ja süütas tema püksid ning pimedas ruumis peksid teda kõik süüdistatavad. R.T oma ütlustes on väitnud, et Aleksei lõi kannatanut jalaga kõhtu; tema ja F.D tegid ettepaneku kannatanu põlema panna, F.D tegi ettepaneku M luku taha panna ning kõrvalruumis peksid M kõik süüdistatavad jalgadega vastu keha ja jalgu. F.H ütluste kohaselt lõi F.D kannatanut jalga selga. Süüdistustes on õigesti märgitud, et oma käitumisega põhjustasid süüdistatavad kannatanule järjepidevat valu, mistõttu pole alust nende käitumist kvalifitseerida vaid teise inimese väärkohtlemisena
Kaitsja Borunova leidis, et süüdlaste teod kannatanu suhtes olid tingitud sügavalt isiklikest ajenditest ja olid piinava iseloomuga. Prokurör pidas piinavaks vägivalda, mis oli seotud kannatanu süütamisega. Kohus nõustub kõigi kaitsjate ja süüdistatavate seisukohaga, et süüdlaste käitumise kvalifitseerimine väljapressimisena
214 lg 2 p 1, 2 järgi on põhjendamata ega ole tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega. Kõik süüdistatavad on kinnitanud, et neil puudus soov saada võõrast vara ning kohtu arvates on kohtueelses menetluses jäänud välja selgitamata varaline kasu, mille üleandmist kannatanult nõuti. Kuigi R.T oma ütlustes on väitnud, et luges kannatanut oma võlglaseks (seoses asjade vargusega) summas 10 000 krooni, ei ole ta sellist nõuet kannatanule esitanud. Kannatanu oma ütlustes või vastamisel F.D-ga pole kordagi sellist summat nimetanud. Ei saa välja pressida varalist õigust, millest kannatanu pole teadlik. Süüdistuses märgitud väheväärtuslike asjade osas on samuti jäänud nende kuuluvus välja selgitamata. Süüdistatavate ütluste kohaselt oli kannatanu H. M varastanud nende erinevaid asju ja tööriistu ning kannatanut pekstes ja piinates nõuti nende tagastamist – s.t. nõuti tagasi endi isiklikke asju, mitte võõrast vara. M elukohast toodud plekikäärid ja kruvikeerajad (nende väärtust pole süüdistuses näidatud) kuulusid R.T ütluste kohaselt temale. Oma elukohta saatis M nad ise ega vaielnud vastu selle, et sealt võib leida varastatud asju. Kuigi tema elukohas oli kõige väärtuslikumaks asjaks magnetofon, ei võtnud süüdistatavad seda kaasa, sest see ei kuulunud neile. Ka antud asjaolu kinnitab, et süüdlastel puudus soov võõra vara saamiseks. Vastuolulised on kannatanu ütlused selle kohta, miks ja kelle kätte andis ta oma taskulambi ja taskunoa. Vastastamisi eeluurimisel nende asjaolude täpsustamiseks läbi viidud ei ole. 15 Kõige väärtuslikumaks asjaks süüdistuse kohaselt on „Sony“ kõrvaklapid (100 krooni), mida F.D peab enda omaks ja mille kohta kannatanu on väitnud, et „sai need tuttava käest tasuta“ ja teises ülekuulamises „ostis tuttavalt noormehelt 100 krooni eest“. Ka kaaskohtualuste väited selle kohta, millal need kõrvaklapid F.D olid, enne või pärast kannatanu elukohas käimist, on vastuolulised. Kuna lühimenetluses puudub kohtu võimalus kannatanut küsitleda nende vastuolude kõrvaldamiseks, ei saa kohus väita, et süüdistatavad on kõrvaklappide näol saanud endale võõrast vara. Seega uuritud tõendite põhjal ei saa kohus väita, et süüdistatavad on saanud varalist kasu või et kannatanu H. M on saanud varalist kahju. Kohus nõustub kaitsjate seisukohtadega, et tegemist ei saa olla varavastase kuriteoga. Samuti peab kohus oluliseks seda, millest algas konflikt kannatanuga, mis ajendas süüdlaste käitumist ning mis oli nende tegutsemise eesmärk. Konflikti alguseks oli suits, sest H. M põletas lõkkes juhtmeid, ning see hais äratas seal mahajäetud tehasehoones ööbivad süüdistatavaid. E.Z oma viimases sõnas põhjendas kannatanu süütamist ja piinamist just suitsuga, mille kannatanu süüdatud lõke tekitas ja mis neil hingata ei lasknud. Samuti ajendas süüdlaste käitumist nende ütluste kohaselt ka asjaolu, et kannatanu oli varastanud nende asju, käitunud „roti kombel“ ja ette heideti kannatanule ka tema elukombeid ehk seksuaalset käitumist noorte poistega. Mitte ainult kohtuistungil, vaid juba 23.07.07.a. antud ütlustes on näiteks R.T märkinud (I kd tl. 161 p), et on kannatanut juba varem korduvalt hoiatanud, et kui M temalt edasi varastab (roti moodi käitub), siis hakkab ta temaga julmalt käituma. F.D on juba eeluurimisel väitnud, et kannatanut peksti ja piinati mitte temalt võla ja asjade saamiseks, vaid sellepärast, et ta varastab oma inimestelt ja on pedofiil. Kohtus kirjeldas ta H. M varasemat käitumist noorte poistega, seda, et sellise käitumise eest on H. M karistuseks ilma jäänud oma ühest silmast ning kannatanu suhtes toimepandut nimetas ta kättemaksuks selle eest, et ta põletas kaablit, on varas ja pedofiil. Kohus nõustub kaitsjate ja süüdistatavate seisukohaga, et kannatanu suhtes toime pandud erinevad vägivallateod olid tingitud isiklikest ajenditest ning kannatanu elukommetest, mitte aga soovist saada endale võõrast vara. Kohtul puuduvad tõendid ja seega võimalus väita, et kannatanut peksti ja piinati varalise kasu üleandmise nõudmiseks või et vägivalla toimel tegi kannatanu oma varakäsutuse. Süüdistuses märgitud väheväärtuslike asjade kuuluvust ei ole antud asjas välja selgitatud ning asjas kõrvaldamata kahtlustused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Seega süüdistus väljapressimises
lg 2 p 1, 2 järgi tuleb ümber kvalifitseerida isikuvastaseks kuriteoks
Kannatanu oma ütlustes on väljendanud, et talle tekitati varaline kahju 134 krooni, kuid ta pole taotlenud selle summa väljamõistmist süüdlastelt. III. Karistuse mõistmisel 16 lähtub kohus süüdistatavate süüst, arvestab igaühe teopanust, aktiivsust, initsiatiivi kannatanu suhtes toimepandud tegudes, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusi süüdlaste mõjutamiseks ning lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kuriteo initsiaatoriteks peab kohus R.T ja F.D , kes kannatanut varem tundsid, teadsid ta varasemaid kombeid ja elulaadi ning otsustasid talle selle eest ka kätte maksta ning kes kannatanu ütluste kohaselt alustasid tema peksmist. Nende eeskujul olid vägivallategudesse kaasatud ka E.Z ja F.H. Kõige aktiivsem ja jõhkram tegutseja oli R.T , kes lisaks peksmisele käte ja jalgadega, lõi (torkas) kannatanut korduvalt noaga, samuti lõi kannatanut metallesemega. Karistust kergendavaks asjaoluks kõigi süüdistatavate osas loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi kõik süüdistatavad on oma osa toimepandus püüdnud mingil määral vähendada. R.T ja E.Z-i osas loeb kohus kergendavaks asjaoluks ka nende alaealisust. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus süüteo toimepanemist grupi poolt. Kõiki süüdistatavaid on varem kriminaalkorras karistatud, kuid vajalikke järeldusi nad nendest karistustest endale teinud ei ole. Nad ei õppinud ega töötanud kuriteo toimepanemise ajal, neil on puudunud regulaarsed sissetulekud ja kohus ei pea võimalikuks karistada neid rahalise karistusega. Nende isikliku vara olemaolu kohta kohtul andmed puuduvad. Ka ükski kaitsja ei taotlenud nende karistamist rahalise karistusega. Piinamise eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni viis aastat vangistust. Teo jõhkrust ja intensiivust arvestades peab kohus vajalikuks karistada kõiki süüdistatavaid reaalse vangistusega, mis võib jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Raskeim karistus tuleb mõista R.T-le kui ühele teo initsiaatorile ja aktiivsemale tegutsejale. Kohus peab vajalikuks karistada R.T 2-aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada kolmandiku võrra ning karistusaja hulka tuleb arvata ka eelvangistus. Seega algusega 13.07.2007.a. tuleb tal ära kanda 1 aasta ja 4 kuud vangistust. F.D, keda varem on juba kriminaalkorras karistatud neljal korral ja kes kohtusaalis 21.06.2007.a. vabastati tingimisi vangistuse kandmisest, peab kohus vajalikuks karistada 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, mis kolmandiku võrra vähendades on 1 aasta vangistust. Kuna tal on kandmata 4 kuud vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest, tuleb
lg 2 alusel liitkaristuseks mõista F.D-le 1 aasta ja 4 kuud vangistust algusega 13.07.2007.a. Alaealist E.Z peab kohus vajalikuks karistada varguse katse eest 4-kuulise vangistusega, mis
lg 1 alusel tuleb lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega.
eest peab kohus vajalikuks karistada teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, mis kolmandiku võrra vähendades on 10 kuud vangistust. Kuna uus kuritegu oli toime pandud pärast viimast kohtuotsust ning karistus selle eest on kandmata, tuleb E.Z-ile mõista liitkaristus
Liitkaristusest tuleb kantuks lugeda ka täiendav eelvangistus 4 kuud ja 19 päeva. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga 28.05.2008.a. jääb E.Z karistusena kanda 6 kuud ja 19 päeva vangistust. F.H , kes on süüdistatavaist vanim ja 2,5 kuud enne toimepandud tegu vabanenud karistuse kandmiselt, tuleb kohtu arvates karistada väiksema karistusmääraga kui R.T ja 17 F.D, sest tema osa ei olnud nii aktiivne, samas aga oluline, sest just tema käitumise tõttu polnud kannatanult võimalik sündmuskohalt lahkuda. F.H peab kohus vajalikuks karistada 1 aasta ja 5-kuulise vangistusega, mida samuti tuleb vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 10 päeva vangistust algusega 13.07.2007.a. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasud, määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg l p 2 alusel 1, 5 palga alammäära, s.o. 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid, nende varanduslikku seisundit, kohus leiab, et menetluskulude täielik väljamõistmine käib neile ilmselt üle jõu ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindud otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311313 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.