Obsah (8)

§ 200§ 199§ 201§ 64§ 68§ 25§ 263§ 65

Kriminaalasi nr 1-05-188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2006. a Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-05-188 Kohtukoosseis Kohtunik A

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 201 lg 2 p 1 järgi; J.F süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 2, 3, § 25 lg 1, 2-§ 209 lg 2 p 1 järgi; Peeter Kepp süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi; M.B süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 4 järgi Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatavad Kaitsjad Andreas Armulik isikukood: 37402062740; elukoht XXXXXXX, viibib Tartu Vanglas Turu tn. 56 , varem kriminaalkorras karistatud 7 –l korral. Tõkend vahistamine – alates

2. 2005a. Peeter Kepp isikukood: 37008302722; elukoht: XXXX XX - X, varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Tõkend – vahistamine alates
4. 2006a. J.F isikukood: XXX, elukoht: XXXXX XX-X,; varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral . Käesoleval ajal kannab karistust Tartu vanglas ; M.B isikukood: XXX ; varem kriminaalkoras karistatud kuuel korral. Tõkend - vahistamine alates
6. 2005 Vandeadvokaat Anu Pärtel , advokaat Aivar Kello , advokaat Valli Murde 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 312, 315 lg 4 Kohus otsustas: Õigeks mõista Peeter Kepp

§ 200lg2 p.4,7 järgi .

Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada Peeter Kepp vahi alt kohtusaalis. Menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdi tunnistada Andreas Armulik

§ 200lg 2 p.

4,7 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat vangistust . Süüdi tunnistada Andreas Armulik

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust . Süüdi tunnistada Andreas Armulik

§ 201

lg 2 p.1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust .

§ 64

lg 1 alusel mõista Andreas Armulikule liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 6 ( kuus ) aastat ja 6( kuus ) kuud vangistust.

§ 68lg1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 22.

06-

2. 2004 s.o. 3 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Andreas Armulikule 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 27 päeva vangistust. Süüdi tunnistada J.F

§ 200lg 2 p.

7 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust . s 2 aastat Süüdi tunnistada J.F

§ 199lg 2 p.

4,7,8, järgi ja mõista karistusek vangistust . Süüdi tunnistada J.F

§ 25lg1,2- 209 lg 2 p.

1 järgi ja mõista karistuseks 1 aastat vangistust . Süüdi tunnistada J.F

§ 263

p1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista J.F-ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 5 ( viis ) aastat vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.

1. -
3. 2004 ;
5. -01.
6. 2004 a.; ja
8. 2004 so 2 kuud ja 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 ( neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg1 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 6 ( kuus ) aastat ja 26 päeva vangistust. Tartu Maakohtu

2. 2006a. otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha ja lugeda J.F-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 ( neli ) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust . Karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates tema poolt eelmise kohtuotsuse ärakandmisest
4. 2006a. Süüdi tunnistada M.B

§ 199lg2 p4,7,8 järgi ja aastat vangistust.

mõista karistuseks 2 ( kaks ) Süüdi tunnistada M.B

§ 263p.1,4 järgi ja mõista karistuseks 1(üks) aasta ja 6 ( kuus) kuud vangistust.

2

§ 64

lg1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 3 ( kolm) aastat vangistust.

§ 68lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.

09. -21.12.2004 s.o. 2 kuud ja 23 päeva ja lõplikuks liitkaristuseks lugeda 2 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 65

lg2 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest , suurendades mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu

2. 2004a. otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista M.B-le 3 ( kolm) aastat 9 ( üheksa) kuud ja 7 päeva vangistust , mille kandmist arvestada alates
4. 2005a. Välja mõista solidaarselt M.B , Andreas Armulik´ult ja J.F-ilt 899 ( kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ) R.O. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks . Välja mõista Andreas Armulik´ult ja J.F-ilt 5079,30 ( viis tuhat seitsekümmend üheksa krooni ja 30 senti) M.P. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks Välja mõista Andreas Armulik´ult 3075 ( kolm tuhat seitsekümmend viis ) krooni Ü.J. kasuks ja 725 ( seitsesada kakskümmend viis ) krooni S.K. kasuks solidaarselt M.K. , J.S. , J.F-i ja K.M. , kellelt on nimetatud summad Tartu Maakohtu otsusega
6. 2005a välja mõistetud . Välja mõista Andreas Armulikult 3000 ( kolm tuhat ) krooni I.M. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks . M.J. tsiviilhagi jätta läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista Andreas Armulik´ult riigituludesse alljärgnevalt: sundraha 7500(seitse tuhat t viissada ) krooni ja 25045,50 ( kakskümmend viis tuhat nelikümmend viis krooni ja 50 senti ) menetluskulude katteks riigituludesse. Välja mõista J.F ´lt riigituludesse alljärgnevalt: sundraha 7500(seitse tuhat viissada krooni ja 23157,50 ( kakskümmend kolm tuhat ükssada viiskümmend seitse krooni ja 50 senti riigituludesse. Välja mõista M.B-lt riigituludesse alljärgnevalt: sundraha 4500(neli tuhat viissada ) krooni ) ja 16718,90 ( kuusteist tuhat seitsesada kaheksateist krooni ja 90 senti ) ) menetluskulude katteks riigituludesse. Asitõendid : M.P. nimele väljaantud Ühispanga mobiiltelefon vabastada asitõendi staatusest. kaart jätta materjalide juurde. A.O Vabatahtlikuks tasumiseks võib riigi kasuks välja mõistetud summad (sundraha) tasuda ühe kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eest Ühispangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Saata koht uotsus riigi kasuks sissenõutavate summade osas täitmiseks pärast vabatahtlikuk tasumiseks ettenähtud tähtaja möödumist vastavalt kehtestatud korrale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul , alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast . Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest . Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis peale 3 apellatsiooniteate kohtusse saabumisest s.o.
8. 2006 a. I Süüdistusakti sisu A. Armulikku süüdistatakse selles, et tema, olles varem vägivalda kasutades toime pannud avalikke vargusi, - 22.06.
9. a kella 19.30 paiku Tartus X 2a maja lähistel omastas A.O. mobiiltelefoni Siemens C60, väärtusega 1600 krooni, väänates telefoni kättesaamiseks A. O kätt; - 29.04.
10. a kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses koos J.F-i ja P. Kepiga omastas M.P rahakoti pangakaartide ja 300 krooni sularahaga ning mobiiltelefoni №kia 3100, väärtusega 4000 krooni, lüües kannatanut näkku ja asetades maaslamavale kannatanule jala kõrile, mistõttu viimane vastupanu lõpetas. Kokku tekitati röövimisega kahju 5079.30 krooni, sh pangaarvelt sularahamaksetega 779.30 krooni; - 12.06.
11. a kella 24.00 paiku M.K. õhutusel ja koos J.F-i , Janar Sirbi ning K.M. tungis sisse Tartus X 75-2 asuvasse Ü.J. korterisse, kus vägivalda kasutades võtsid ära Ü. J kuuluva televiisori Samsung, jalutuskepi, toiduaineid ja S.K. EV passi, Hansapanga hoiuraamatu, 700 krooni sularaha ning H.H. surmatunnistuse. Röövimisega tekitati Ü.J. füüsilised vigastused ja varalist kahju kokku 2975 krooni ulatuses ning S.K. füüsilised vigastused ja varalist kahju kokku 700 krooni ulatuses. Sellega pani A. Armulik toime

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. A. Armulikku süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, - ööl vastu 15.07.2004. a koos J.F-i ja M.B-ga varastas Tartust X 7 maja lukustatud kuurist R.O. kuuluvad matkakanuu koos aerudega, koguväärtusega 649 krooni, ja kahepoolse elektrilise käia, väärtusega 250 krooni, tekitades vargusega kahju 899 krooni ulatuses. Sellega pani A. Armulik toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. A. Armulikku süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ööl vastu 16.08.2004. a omastas temale ajutiseks kasutamiseks laenatud I.M. kuuluva jalgratta Classic Discovery, väärtusega 3000 krooni. Sellega pani A. Armulik toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. J.F-i süüdistatakse selles, et tema - 29.04.2004. a kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses koos A. Armuliku ja P. Kepiga omastas M.P. rahakoti pangakaartide ja 300 krooni sularahaga ning mobiiltelefoni №kia 3100, väärtusega 4000 krooni, lüües kannatanut näkku ja asetades maaslamavale kannatanule jala kõrile, mistõttu viimane vastupanu lõpetas. Kokku tekitati röövimisega kahju 5079.30 krooni, sh pangaarvelt sularahamaksetega 779.30 krooni. Sellega pani J.F toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. J.F-i süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 4 - 03.05.2004. a kella 15.15-15.20 paiku Tartus Narva mnt 124 asuvas AS-ile G kuuluvas kaupluses J. püüdis 13-kroonise ostu eest tasuda M.P. kuuluva Ühispanga kaardiga. Nimetatud tegevusega püüdis J.F kaupluse müüjas luua teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui kaardi seaduslikust kasutajast. Kuritegu jäi lõpule viimata J.F-ist mitteolenevatel põhjustel. Sellega pani J.F toime

§ 25

lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise katse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. J.F-i süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, - ööl vastu 15.07.2004. a koos A. Armuliku ja M.B-ga varastas Tartust V 7 maja lukustatud kuurist R. O. kuuluvad matkakanuu koos aerudega, koguväärtusega 649 krooni, ja kahepoolse elektrilise käia, väärtusega 250 krooni, tekitades vargusega kahju 899 krooni ulatuses. Sellega pani J.F toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. J.F-i süüdistatakse ka selles, et tema - 29.10.2004. a kella 00.40 ajal Tartus Kaunase pst 55 maja taga raudkangiga vehkides sõimas M.J., R.L. ning M.K. „ahvideks“. Kui M. J püüdis J.F-ilt raudkangi ära võtta, siis rüseluse käigus lõhkus kangi ots M. J jope. Seejärel lõi J.F raudkangiga R. L näkku. Avalikus kohas teiste inimeste peksmisega rikkus J.F avalikku korda. Sellega pani J.F toime

§ 263

p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu või avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. P. Keppi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, - 29.04.2004. a kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses koos J.F-i ja A. Armulikuga omastas M.P. rahakoti pangakaartide ja 300 krooni sularahaga ning mobiiltelefoni №kia 3100, väärtusega 4000 krooni, lüües kannatanut näkku ja asetades maaslamavale kannatanule jala kõrile, mistõttu viimane vastupanu lõpetas. Kokku tekitati röövimisega kahju 5079.30 krooni, sh pangaarvelt sularahamaksetega 779.30 krooni. Sellega pani P. Kepp toime

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud röövimise M.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ööl vastu 15.07.2004. a koos A. Armuliku ja J.F-iga varastas Tartust V 7 maja lukustatud kuurist R. O kuuluvad matkakanuu koos aerudega, koguväärtusega 649 krooni, ja kahepoolse elektrilise käia, väärtusega 250 krooni, tekitades vargusega kahju 899 krooni ulatuses. Sellega pani M.B toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. M.B süüdistatakse ka selles, et tema - 09.03.2005. a kella 02.00 paiku Tartus Võru tänaval Võru ja Väike-Tähe tänavate ristmiku lähedal tungis koos O. Kazakoviga kallale R.H. , tõukas viimase tänavale pikali ning peksis teda jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule vasakul pool kiirupiirkonnas marrastused. Avalikus kohas teise inimese peksmisega rikkus ta avalikku korda. 5 Sellega pani M.B toime

263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu või avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused 22.06.

1. a kella 19.30 paiku Tartus N 2a maja lähistel toime pandud röövimine Süüdistus on esitatud Andreas Armulikule. Kohus leiab, et antud episood on tõendatud eelkõige kannatanu O ning allpool äratoodud tunnistajate eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega. Kannatanu A. O andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli ta oma tuttava S.B. juures Tartus X 2a, kus oli ka süüdistatav A. Armulik. Koridoris ja hiljem juba majast väljas A. Armulikuga koos olles nõudis viimane temalt 2000 krooni. Kui kannatanu ütles, et tal ei ole sellist raha, nõudis süüdistatav temalt, et anna telefon - kannatanul oli mobiiltelefon Siemens C60, mille ta oli paar kuud varem 1600 krooni eest ostnud, - panti, pärast tood raha ära. Kannatanu ei olnud nõus telefoni loovutama, mida ütles ka A. Armulikule. Seepeale A. Armulik rebis tal käed taskust välja ja väänas telefoni käest. Kannatanu ütluste kohaselt oli see valus ja A. Armuliku sellise tegevuse tagajärjel tekkisid kannatanu käele sinikad. A. Armulik võttis telefonist välja SIM-kaardi ja andis selle kannatanule. Kuna kannatanu ei mäletanud, millal kirjeldatud sündmus aset leidis, avaldas kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 04278002691 tl 5). Kohtueelses menetluses rääkis kannatanu, et A. Armulik võttis tema telefoni ära 22.06.
2. a kella 19.30 paiku. Kohtus tunnistas kannatanu oma eeluurimisel antud ütlused õigeteks, v.a A. Armuliku poolt nõutud summa. A. O selgitas kohtus, et eeluurimisel on ta ekslikult öelnud nõutavaks summaks 1000 krooni, tegelikult nõudis A. Armulik 2000 krooni, nagu ta kohtuski eelnevalt rääkis. Tunnistaja M. K ütlustest nähtub , et 22.06.
3. a, olles koos A. Armuliku ja A. O S. B juures X tänaval, ootamatult avastas ta politsei tulles, et tema kotis on võõras mobiiltelefon. Telefoni mark võis olla Siemens C
4. Vahepeal oli A. O väljas käinud. A. Armulik tunnistaja ütluste kohaselt vahepeal väljas ei olnud käinud. Tunnistaja K.P. kohtus antud ütlustest ilmneb, et mitu aastat tagasi oli ta Tartus S. B juures. Seal olid veel ka A. Armulik ja A. O ning veel mingi seltskond. Seda, kui A. O ja A. Armulik välja läksid, tunnistaja ei näinud. Siis, kui K. P, S. B ja M ära läksid, jäid A. Armulik ja A.O. veel nimetatud korterisse. Tunnistaja Kaire Kruusamägi andis kohtus ütlusi, millest selgub, et oli koos A. O S. B juures külas. Seal viibis ka süüdistatav A. Armulik. Kui tunnistaja ja A.O. hakkasid väljuma, kutsus A. Armulik A.O. nurga taha. Anne tuli 10 minuti pärast tagasi. A. Armulik tuli järgi ja ütles, et anna telefon siia - Annel oli mobiiltelefon Siemens mingi c - ja võta SIM-kaart välja, too 2000 krooni ja saad telefoni tagasi. Kui A telefoni äravõtmisest rääkis, siis ta nuttis ja ütles, et käsi on jumala valus. Kui tunnistaja hakkas koos A. O politseisse minema, helistas S ja küsis, kas nad Siemensi telefoni ei taha osta. Kohus leiab , et O telefoni röövimine toimus Armuliku poolt vägivalla teel, mis seisnes kannatanu väärkohtlemises, mis on röövimise koosseisuga hõlmatud. Vägivalla toimepanek on tõendatud kannatanu ja tunnistaja Kruusamägi aga ka süüdistatava enda ütlustega selle kohta , et ta ei eita kohtus , et rebis kannatanu O telefoni käest . Käe väänamist on Armulik eitanud. Kohus leiab , et Andreas Armuliku süü röövimise toimepanemises, ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, on tõendamist leidnud ja puuduvad antud episoodis süüd välistavad asjaolud. 6 29.04.
5. a kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses toime pandud röövimine Süüdistus on esitatud Andreas Armulikule, Peeter Keppile ja J.F-ile. Antud episoodi kohta andis kannatanu M.P. kohtus ütlusi, millest ilmneb, et
6. a suhteliselt soojal ajal sai ta Tartus Võru tänaval koos M.R. kokku A. Armuliku ja J.F-iga ei mäleta, kas mõlemaga. Ajasid juttu. M. R läks poodi. Liiguti pisut tahapoole, kus on tagahoov või vahekäik. Järsku olid kannatanul jalad alt ära ja ta kukkus selili. Temalt nõuti telefoni ja raha. Telefon oli taskus ja kannatanu hoidis seda kinni. Siis lasi ta sellest lahti ning telefon võeti taskust ära. Telefon võis olla №kia 6230 või
7. Selle väärtust enam ei mäleta. Lisaks telefonile võeti ära rahakott ja Ühispanga kaart. Võidi võtta ka sularaha. M. P ütlustes ilmnesid vastuolud võrreldes eeluurimisel antud ütlustega. Seetõttu kohus avaldas kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 04278002691 tl 31-32). Sealt nähtub, et 29.04.
8. a oli kannatanu koos M. R Võru tänaval asuva pitsapoe juures. Kella 23.00 ajal, kui M. R poodi läks, tulid kannatanu juurde kolm tundmatut meest. Poest eemaldudes lõi keegi kolmest kannatanule lahtise käega näkku ja kannatanu kukkus maha. Ta üritas asju kinni hoida, et neid ei saaks ära võtta. Mingil hetkel pandi talle jalg kõri peale ja M.P. loobus vastupanust. Fliisi taskutest võeti ära rahakott, kus oli Ühispanga pangakaart, Magnet-kaart jm kaardid. Sularaha oli 300 krooni. Ajal, mil kannatanu maas oli, peksti teda jalaga paar korda vastu külge. Mõned tunnid hiljem maksti kannatanu kaardiga erinevates kohtades umbes 1000 krooni eest. Rööviti ka telefon №kia 3100, väärtusega 4000 krooni. Rööviga tekitati kahju kokku umbes 5500 krooni. Kohtus jäi kannatanu eeluurimisel antud ütluste juurde, leides, et need on õiged, kuna siis oli juhtunu tal paremini meeles. Meenus, et teda ründasid nii A. Armulik kui ka J.F. Kolmandat isikut kannatanu süüdistatavate hulgast ära ei tundnud. Kannatanu jäi ka eeluurimisel esitatud 5500 kroonise nõude juurde. Kannatanult rahakoti ja telefoni röövimise kohta on politsei saanud väljakutse
10. kell
12. Kell
13. 00 peeti Krooksu baari juures kinni seltskond , kelle hulgas oli Andreas Armulik . ( patrulllehed kd.04278002691 tl. 43-44 ). Kannatanu ründamist on näinud tunnistaja M.R. Tunnistaja ütluste kohaselt (
15. 2006 istungil ) sai ta kokku Andreas Armuliku ja J.F Margoga Võru tn. pitsapoe juures. Tunnistaja sisenes poodi ja väljumisel kuulis kuidas P appi karjus. Kolm meest jooksid parajasti tema juurest minema. Ühte s.o. J.F-i ta tundis (tl. 39 ). R ütluste kohaselt kannatanu ise neid mehi ei tundnud. Mõned päevad hiljem nägi tunnistaja J.F-i ja J.F ajas asja Armuliku kaela . Lõpuks lubas asjad omavahel klaarida. J.F lubas telefoni ära tuua. Nagu hiljem selgus pole kanntanu oma telefoni saanud. Kohtuistungil Armuliku küsimustele vastates ilmneb , et suurem seltskond sh. kannatanu ja tunnistaja said kokku enne Reinu Pitsa juurde minekut Kuu ja Tähe tn nurgal. Tunnistaja ei mäleta Õnne tn. akna lõhkumist , küll aga on ta nimetanud P röövijana peale Armuliku veel J.F-i (
17. 2006 protokoll ) . Äratundmiseks esitamise protokolli järgi (tl. 36 on kannatanu M.P. ära tundnud J.F Margo hüüdnimega „Pikk „ . Kohtuistungil on süüdistatav J.F andnud ütlusi selle kohta , et
19. sai ta kokku Armulikuga ja koos mindi Peeter Kepi juurde. Koos mindi Kuu poe juurde. Sinna tulid R ja P, võeti alkoholi. Armulik kutsus Kastani tn sõbra poole jooma. Keegi kas P või Armulik lõi vastu bussi , poeomanik tuli keelama . Kõnniti tänaval, R ja P prõmmisid vastu maja aknaid , üks aken läks puru , P ja R olid juba Kesk tn. maja hoovi läinud, kui küsiti , kes akna puru lõi. Kepp läks ära koju ja J.F-i ütluste kohaselt läksid nemad Armulikuga samuti laiali. Öösel helistas Armulik. Saadi kokku Citymarketi juures ja mindi Krooksu 7 baari ja otsustati , et kutsuvad Peeter Kepi ka kaasa. Baaris andis Armulik pangakaardi ja saatis sellega ostma , kui palju seda kaarti kasutati seda süüdistatav ei mäleta. Mingil momendil öeldi , et kaart on kinni ja saabus politsei . J.F-i ütlustest nähtub , et ta vabanes uurija juurest allkirja vastu, sest ei tahtnud , et teda uuesti kinni pannakase ja seetõttu ütles, et Peeter Kepp oli samuti P röövimas. Peeter Kepiga oli tal olnud sõnavahetus ja ta oli tema peale vihane. Eeluurimisel on J.F kahtlustatavana ülekuulamise protokollis andnud ütlusi selle kohta , et 29 .
20. 2004 oli ta koos Armuliku ja Keppi ning veel kahe tundmatu noormehega. Reinu poe juures läks üks tundmatutest poodi ja tagasi tuli viinaga. Armulik kutsus selle poisi eemale nurga taha koos Peeter Kepiga . Mingit kisa polnud kuulda. 2-4 minuti möödudes tulid nurga tagant välja Armulik ja Kepp ja nad läksid kolmekesi minema . Armulik palus J.F-i telefoni SIM kaarti , et proovida seda oma telefonis. Edasi mindi Krooksu baari . Arved maksis Armulik ja Kepp . J.F-i ütlustest nähtub , et tema proovis maksta aga limiit oli täis. Siis viidi Peeter Kepp avaliku korra rikkumisega politseisse ja sealt vabanenud ostsid nad tanklast õlut ja suitsu .Süüdistatav on kinnitanud , et leidis hiljem kannatanu pangakaardi ja soovis sellega maksta J. kaupluses ( kd. 04278002691tl. 140-141 ). Süüdistatav A. Armulik on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta , et oli koos J.F-i ja Kepiga Võru tn piirkonnas . Kohtuti R ja P . R tekkis vestlus ja otsustati seda tähistada . Armulik soovitas minna ühe tuttava juurde. Kuu tn. poest osteti pudel ja teel tuttava juurde hakkasid R ja P tülitama vastutulevaid inimesi ja lõhkusid ühe maja akna ära , pannes ise jooksu Võru tn suunas. Süüdistatav Armuliku ütlustest nähtub ,et ta järgnes neile sest otsustati minna tuttava poole. Võru tn läheduses sai ta uuesti kokku P ja R . Algul tekkis vaidlus ja R läks poodi ja sellel ajal tekkis uuesti tüli Armuliku ja P vahel. Armulik ei eita , et omastas P mobiiltelefoni ja rahakoti koos pangakaardiga ja läks minema . Kohtus on Armulik väitnud, et P pikalilöömine oli kerge , sest viimane oli purjus. Armuliku sõnade kohaselt oli ta P peal ja võttis ära mobiiltelefoni koos rahakotiga. Öösel helistas J.F-ile ja kutsus teda Krooksu baari . J.F tuli ja koos otsustati , et kutsuvad ka Peeter Kepi endaga kaasa. Mobiil oli Peeter Kepil väljas ja talle mindi järele. Armulik maksis baaris pangakaardiga ja enne baarist lahkumist andis kaardi J.F-ile. Süüdistatava Peeter Kepi ütlustest nähtub , et Armulik ja J.F tulid tema poole ja kõnniti Kuu tn poe poole. Armulik tundis kedagi , oli suurem seltskond rahvast, viinajoomine käis . Nurga poodi hakati kinni panema ja mindi koos Reinu pitsapoe poole. Nii Õnne tn kui Tähe tn kaudu mindi , siis kannatanu lõi jalaga vastu bussi ja lõi ka vastu akent . Aken läks puru. Nad läksid Kesk tn.13 maja hoovi peale, tema jäi nurga peale seisma . Tuli mingi mees, kes päris , kes akna puru lõi , et kas me nägime. Süüdistatava sõnade kohaselt oli temal alkoholi tarbimise keeld peal ja ta kõndis Kesk tn nurga peal minema ,sest kartis et politsei võib kohale tulla. Armulik ja J.F tulid tund või kaks hiljem tema juure ja kutsusid Krooksu baari . Baari hakati kinni panema ja mingi vene poiss ei tulnud välja , kutsuti politsei . Politsei nägi , et P.Kepp urineeris ja koostati väärteoprotokoll(tl. 45-50 kd. 04278002691 ) .Toimikumaterjalidest nähtub , et Eesti Ühispank on väljastanud M.P. konto väljavõtte (tl. 40-41) . 30 .
21. 2004 on Krooksu baaris tasutud kaardiga mitmel korral . Viimane tasumine kell 03.
22. Enne seda on tasutud 01.35 Herne kaupluses ja
24. kell 22.43 Kuu kaupluses. Kokku 779,30 krooni. Jälitusprotokollist nähtub , et peale P röövimist töötas J.F-i SIM kaart kannatanu telefonis (tl. 67-68 ).J.F pole andud veenvat selgitust selle kohta, kuidas sai kaart tema telefoni. Hiljem on kannatanu pangakaart samuti J.F-i käes ja ta üritas sellega toime panna kelmust J. kaupluses. Kohus leiab , et kogutud tõendid viitavad asjaolule, et kannatanu ja tunnistaja olid pikemat aega koos süüdistatavatega st enne Reinu pitsa poe juurde minekut . Sellele viitavad tunnistaja R vastused Armuliku küsimustele, ,millest ilmneb , et suurem seltskond sh. kannatanu ja tunnistaja said kokku enne Reinu Pitsa juurde minekut Kuu ja Tähe tn nurgal. Tunnistaja ei mäleta Õnne tn. akna lõhkumist , küll aga on ta nimetanud P röövijana peale Armuliku veel 8 J.F-i (
26. 2006 protokoll ). Kuidas suhtuda süüdistatava J.F-i ütlustesse selle kohta , et 29 .
27. kell 23 toimunud röövimises oli kaasosaline ka Peeter Kepp? Kohus leiab , et vaadelda tuleb ka eeluurimise ajalist kulgu.
29. 2005 toimus kahtlustatava J.F-i ülekuulamine , J.F on sellel ülekuulamisel eitanud kuriteo toimepanekut . Materjalidest nähtub , et ta viibis eeluurimise ajal erinevates episoodides eelvangistuses
31. -
33. 2004 ;
35. -01.
36. 2004 a.; ja
38. 2004 so. kokku 2 kuud ja 2 päeva. J.F ise on istungil andnud ütlusi , et tal oli Peeter Kepi peale vihane ja seetõttu rääkis tema peale sooviga mitte sattuda vahi alla. Kohus leiab , et J.F-i ütlused , et osales ka Peeter Kepp on rõõn ja ei kattu teiste asjas kogutud tõenditega. J.F-i ütlused olid kantud vihavaenust Peeter Kepi peale. Samas pole kannatanu äratundumiseks esitatud protokolli järgi Peeter Keppi ära tundud (t. 34-35) . Kohus leiab , et määrava tähtsusega on kannatanu ja tunnistaja eeluurimisel ja kohtus antud ütlused . Äratundmiseks esitamise protokolli järgi (tl. 36 on kannatanu M.P. ära tundnud J.F Margo hüüdnimega „Pikk „. Tunnistaja on nimetanud P röövijana peale Armuliku veel J.F-i (
40. 2006 protokoll ). Asjaolu, et Peeter Keppi suhtes vormistati
42. öösel väärteoprotokoll Krooksu baaris seltskonnaga viibides on kaudne tõend ja ei näita veel seda, et Peeter Kepp oli M.P. röövimisega seotud. Kõik kolm süüdistatavat antud episoodis on andud üheseid ütlusi selle kohta , et Peeter Kepp lahkus seltskonnast ja enne Krooksu baari minekut mindi Peeter Kepi poolt läbi, et teda kaasa kutsuda. Seejuures tuleb arvestada, et nii kannatanu kui ka tunnistaja said enne pitsapoe läheduses toimunut kokku kogu seltskonnaga Kuu ja Tähe tn nurgal ja kohtu arvates pidanuksid mäletama ka kolmandat kaasosalist Peeter Keppi. Kohus leiab , et nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud , et 29.04.
43. a kella 23.00 paiku Tartus Võru tänaval asuva pitsapoe läheduses A. Armulik koos J.F-iga omastas M.P. rahakoti pangakaartide ja 300 krooni sularahaga ning mobiiltelefoni №kia 3100, väärtusega 4000 krooni, lüües kannatanut näkku ja asetades maaslamavale kannatanule jala kõrile, mistõttu viimane vastupanu lõpetas. Kokku tekitati röövimisega kahju 5079.30 krooni, sh pangaarvelt sularahamaksetega 779.30 krooni. Esinevad Peeter Kepp süüd välistavad asjaolud KrMS § 309 lg2 alusel tuleb Peeter Kepp õigeks mõista ja seda põhjusel , et ei ole tõendatud , et ta oleks antud kuriteo toime pannud. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Tsiviilhagi kuulub 5079, 30 krooni ulatuses rahuldamisele ja kuulub väljamõistmisele Andreas Armulikult ja J.F-ilt 03.05.
44. a kella 15.15-15.20 paiku Tartus Narva mnt 124 asuvas AS-ile G kuuluvas kaupluses J. toime pandud varguse katse Süüdistus on esitatud J.F-ile. Tunnistaja S.A. kohtus antud ütlustest nähtub , et
45. a maikuus pärastlõunasel ajal AS-i G J. kaupluses töötades kutsus kassapidaja E.M. ta saali ja ütles, et üks isik - tunnistaja osutas kohtusaalis süüdistatavale J.F-ile - püüab maksta varastatud pangakaardiga paki sigarettide eest. Arvuti ekraanile oli ilmunud kiri: „Varastatud kaart. Teavitada politseid!“. Tunnistaja vajutas turvanuppu ja kohale tuli Falcki meeskond . J.F on andud ütlusi selle kohta , et sai pangakaardi Armuliku käest Krooksu baaris ja see jäigi tema kätte .
47. läks ta vanasse Kooperatori töökotta, et tööd saada ja otsustas , et võtab J. poest paki suitsu, sest alla 100 kroonise ostu puhul dokumenti ei küsita. Tuli kiri , et kaart varastatud . Politsei viis ta edasi jaoskonda. Kohus leiab , et nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlustega on tõendatud et 03.05.
48. a kella 15.15-15.20 paiku Tartus Narva mnt 124 asuvas AS-ile G kuuluvas kaupluses J. püüdis J.F 13-kroonise ostu eest tasuda M.P. kuuluva Ühispanga kaardiga. Nimetatud tegevusega püüdis J.F luua kaupluse müüjas teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui kaardi seaduslikust kasutajast. Kuritegu jäi lõpule viimata J.F-ist mitteolenevatel põhjustel. 9 12.06.
49. a kella 24.00 paiku Tartus T 75-2 toime pandud röövimine Antud episoodis on süüdistus esitatud Andreas Armulikule. Antud episoodis on kaassüüdistatavad M.K. , J.F , Janar Sirp ja K M süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
52. a. otsusega , mis jõustus
54. 2005 ( kd. 04278002691 tl. 252-257). Andreas Armuliku ütluste kohaselt kutsus tema elukaaslane teda T tn korterisse appi vanemate käest pangakaarti saama , sest kasuisa kasutas ema ära , ja seetõttu tuli kaart kätte saada, et mingigi raha maja müügist alles jääks . Armuliku ütluste kohaselt ei kavatsenud nad seltskonnaga pangakaarti üldse küsida vaid selle üles ostida. Tema ise jäi kööki , et teda ära ei tuntaks , Janar Sirp tõstis otsimise käigus televiisori kööki ja süüdistatav tellis takso , et see ära viia. Süüdistatava ütlustest nähtub , et ta sai aru , et televiisorit poole keegi vabatahtlikult ära andnud . Kannatanu S. K andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 12.06.
55. a päeval andis ta oma tütrele M. K maja müügist saadud 10 000 krooni. Tütar tuli pärast veel nõudma, kuid siis S. K talle enam raha ei andnud. Kella 12 ajal öösel, kui kannatanu oli koos Ü. J aadressil T 75-2, tulid kolm isikut - viitas kohtusaalis süüdistatavatele J.F-ile. Uks oli lukus, kannatanu ei oska öelda, kuidas need isikud sisse said. Need isikud hakkasid S. K käest pangakaarti nõudma. Kannatanu kaarti ei andnud, kuid andis oma passi, mis hakkas kehtivust kaotama. Ü. J nõudsid võõrad raha. Siis hakkasid nad korteris tuuseldama. J.F tahtis Ü. J kõrva lõikuda ühe terava asjaga, mille olid leidnud laua pealt. Seltskonnas olnud naine lõi kannatanule jalaga. Võõrad viisid lisaks passile endaga kaasa külmkapis olnud kraami, kaks pudelit viina, televiisori, kannatanu ema surmatunnistuse, pangakaardi ja 700 krooni sularaha. Kannatanu nõudis kohtus televiisori maksumuse hüvitamist - televiisor maksis alla 3000 krooni. Tunnistaja M. K kohtus antud ütluse kohaselt oli tunnistaja emal S. K raha ja kuna ema seda raha tunnistajale ise ei andnud, siis M. K kutsus seltskonna, kus oli ka A. Armulik, endaga kaasa raha nõudma. Tunnistaja ise jäi esialgu koos K. M välja. Mehed läksid korterisse. J.F ja A. Armulik tulid tagasi ja ütlesid, et said vaid tühja rahakoti. Nad läksid kõik koos tagasi. Tunnistaja jäi kööki ja kuulis sealt, kuidas ema elukaaslase käest nõuti pangakaarti. Hiljem oli J.F-iga juttu, et ta oli ema elukaaslast skalpelliga hirmutanud. Vahepeal käis A. Armulik tunnistaja käest küsimas, kas televiisor ka ära võtta. Ära minnes võtsid nad kaasa teleri ning kasuisa rahakoti, mille vahel oli haigekassakaart. Kohapeal söödi, keegi – see võis olla J.F - võttis kaasa vist pooliku pudeli alkoholi. Tunnistaja K. M andis kohtus ütlusi, millest selgub, et J. Sirp, J.F ja A. Armulik läksid korterisse. Taheti saada pangakaarti. Tunnistaja jäi M. K välja. Mehed väljusid korterist, kaasas ainult mingi vana märkmik. Mingil ajal läks ka tunnistaja korterisse, kuid seda, mida seal tehti, ta ei näinud. Ü nõuti pangakaarti. №ormehed seletasid hiljem, et Ü oli võtnud noa ja enda kaitseks väänasid nad tal noa käest ära. Korterist lahkudes võtsid nad kaasa teleka, võib-olla ka mingeid dokumente. Vastuolude tõttu avaldas kohus tunnistaja kohtueelses menetluses kahtlustatuna antud ütlused (kd 04278002691 tl 93-94), kust ilmneb, et M K tegi tunnistajale, J. Sirbile, A. Armulikule ettepaneku minna ema korterisse, et saada ema elukaaslaselt Ü ema pangakaart. Bussijaama juures liitus nendega noormees hüüdnimega „Pikk“. Algul läksid korterisse poisid, K. M koos M. K ootasid väljas. Väljudes oli A. Armuliku käes rahakott, milles oli paberipahn, kuid kaarti ei olnud. Mehed läksid tagasi korterisse. Mingi aja möödudes järgnesid ka K. M ja M. K. Kõik nõudsid Ü pangakaarti. Vanamehe peksmist tunnistaja ei näinud. Hiljem kuulis ta, et vanamees oli ise rabelema hakanud ja Pikk oli ta maha lükanud. Pärast vanamehe peksmise intsidenti käis ka tunnistaja toas pangakaarti otsimas. Vanamees hakkas siis ärplema taburetiga. K. M püüdis seda vanamehelt käest ära tõmmata. Talle tuli appi Pikk ning selle tulemusena murdus taburetil üks 10 jalg ära. Siis sai vanamees kuskilt jalutuskepi kätte, millega üritas Pikale virutada. Pikk võttis selle ära ja viskas ahju peale. M ema ei puutunud keegi. Kuna pangakaarti ei leitud, siis otsustas A. Armulik korterist kaasa võtta televiisori - ta tellis selle äraviimiseks kohale mingisuguse auto. Lisaks sellele võeti korterist kaasa ka rahakott ja M ema pass. Kas korteris ka mingi söömine toimus, seda K. M ei oska öelda. Ähmaselt mäletab, et midagi laua peal oli, kas kala või vorst. Kohtus tunnistaja möönis, et peksmise asjaolud võisid nii olla. Seda, kas A. Armulik tegi ettepaneku teleri äraviimiseks, ta enam ei mäletanud. Tunnistaja J. Sirp seletas kohtus, et M. K oli rääkinud, et tema ema müüs vanaema korteri maha ja pidi talle raha andma. Kui M. K raha küsima läks, oli emaga koos elav vanamees ta välja visanud. M. K kutsus tunnistajat ja A. Armulikku appi. Bussijaamas said nad kokku J.F-iga , kes tuli ka kaasa. Kohale jõudnud, võttis A. Armulik väikese akna eest. Nad said seest ukse lahti teha ja korterisse siseneda. Korteris küsisid nad vanamehe käest pangakaarti. Mees ei andnud seda ja nad hakkasid ise otsima. Ü. J tahtis J.F-ile noaga kallale minna. Siis J.F pani talle kaks laksu. Vanamees kukkus ja lõi kõrva voodi ääre vastu lõhki. M. K ema suhtes keegi vägivalda ei tarvitanud, ta oli nii täis, et kukkus voodist maha. Kuna pangakaarti ei leitud, siis võeti J.F-i ettepanekul kaasa telekas. J. Sirp tassis selle kööki ja A. Armulik tellis selle äraviimiseks auto kohale. Peale televiisori võeti kaasa veel poolik viinapudel, kontokaart ja mingi paberi veel. Kohus leiab , et nii kannatanute , kui ka tunnistajate ning Armuliku enda ütlustega on tõendatud et 12.06.
56. a kella 24.00 paiku M.K. õhutusel süüdistatav Andreas Armulik koos J.F-i, Janar Sirbi ning K.M. tungis sisse Tartus T 75-2 asuvasse Ü.J. korterisse, kus vägivalda kasutades võtsid ära Ü.J. kuuluva televiisori Samsung, jalutuskepi, toiduaineid ja S.K. EV passi, Hansapanga hoiuraamatu, 700 krooni sularaha ning H.H. surmatunnistuse. Röövimisega tekitati Ü.J. füüsilised vigastused ja varalist kahju kokku 2975 krooni ulatuses ning S.K. füüsilised vigastused ja varalist kahju kokku 700 krooni ulatuses. Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Välja mõista Andreas Armulik´ult 3075 ( kolm tuhat seitsekümmend viis ) krooni Ü.J. ( T 75-2 Tartu) kasuks ja 725 ( seitsesada kakskümmend viis ) krooni S.K. ( Tartu T 75-2 ) kasuks solidaarselt M.K. , J.S. , J.F-i ja K.M. , kellelt on nimetatud summad Tartu Maakohtu otsusega
58. 2005a. välja mõistetud . Ööl vastu 15.07.
59. a Tartus V 7 toime pandud vargus. Süüdistus on esitatud Andreas Armulikule , J.F-ile ja M.B-le . Süüdistatav J.F on antud episoodis eeluurimisel andnud ütlusi ja ütluste olustikuga seostamise protokollis on fikseeritud (tl. 15, 20-24, 28-29, ), et ta viitis aega
61. 2004a. Andres Armuliku ja M.B-ga viimas pool aias Võru tn . M.B tegi ettepaneku ühest kuurist varastama minna. . Teised nõustusid. M.B kiskus lauad kuuri küljepealt seinast lahti ja ronis kuuri . Mõne aja pärast tuli ta tagasi teatades , et pole sealt midagi võtta. Istudes edasi M.B aias tekkis M.B ikkagi mõte tagasi kuuri minna ja otsida midagi realiseeritavat. .M.B sisenes seina sisse tehtud avause kaudu ja andis välja pakendis kummipaadi . Armulik viis selle eemale. J.F-ile andis M.B kilekoti millegi raskega ja grilli . Grilli kohta arvas J.F , et see on rämps ja jättis selle sinna . Hiljem tekkis M.B plaan kuur põlema panna , et sõrmejälgi hävitada. M.B käis ära ja tuli tagasi . J.F kuulis sireene ja nägi, kohast kus nad vargil käisid, suitsu tulemas. Materjalid selle kohta on eraldatud eraldi menetlusse. Süüdistatav J.F ei ole kohtus oma ütluste juurde jäänud ja eitab M.B-ni varguses osalemist, väites ,et M.B nime ta teab ja kuna juttu oli mustlasest, siis nimetas tema nime . Süüdistatav Andreas Armulik on eeluurimisel keeldunud ütluste andmisest . Kohtus on ta ennast antud episoodis süüdi tunnistanud. Ta on kohtus väitnud , et oli koos J.F-i ja Šaskovi nimelise mustlasega . Šaskov oli see kes käis kuuris sees ja realiseeris asjad oma tuttavatele , kes tulid asjadele järele helesinise Ford Transit bussiga . Süüdistatav sai 750 krooni ja raha jagati võrdelt . 11 Kannatanu R. O andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 11.06.
62. a lõuna paiku sõitis ta kolmeks päevaks kodunt ära. Ta lukustas oma Tartus V asuva elumaja, kuuri ja suvila uksed ning lülitas välja elektri. Tagasi tulles avastas ta, et kuur oli ära põlenud, ainult toikad olid püsti. Naabritelt kuulis, et eelmisel ööl oli tulekahju olnud. Enamus kuuris olnud asju olid sisse ära põlenud, kuid kummist kanuu koos aerudega, kogumaksumusega 600 krooni, ja uus elektriline lauakäi, maksumusega 300 krooni, olid kadunud. Vastuolude tõttu ajas ja kadunud asjade väärtuse osas avaldas kohus kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 04278002834 tl 4-5, 6). Sealt nähtub, et kodunt lahkus ta 12.07.
63. a kella 12.00 ajal ja tagasi jõudis 15.07.2004 a. Kanuu maksumus oli 599 krooni, aerude maksumus 50 krooni paar, kahepoolse elektrilise lauakäia väärtus oli 250 krooni. Kohtus kannatanu võttis omaks, et kohtus eksis ta toimunu aja osas, kohtueelses menetluses oli see tal värskemini meeles. Tunnistaja Ü.P. rääkis kohtus, et
64. a juuli keskel, kui M.B maja läheduses toimus põleng, siis oli ta kogu aeg koos M.B-ga . Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldas kohus Ü. P eeluurimisel antud ütlused. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (kd 04278002834 tl 11) kuuri põlemisest sai ta teada mõned päevad hiljem, kui läks M.B käest labidat küsima. Enne seda käis ta M.B juures umbes
65. juuli paiku. Kohtus võttis tunnistaja omaks kohtueelses menetluses antud ütlused ja jäi nende juurde. Tunnistaja N.N. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt võttis ta enne
66. a suvel toimunud põlengut M.B-ga ühe Võru tn õue peal viina ja tähistas M.B poja sünnipäeva. Kui üle tee läks maja põlema, jooksid lapsed hoovi ja ütlesid, et põleb. Tunnistaja koos M.B-ga jäid kohale ja ei läinud põlengut vaatama. Kuna tunnistaja ei mäletanud, millal ta M.B juures käis, avaldas kohus tema eeluurimisel antud ütlused (kd 04278002834 tl 12) Sealt ilmneb, et M.B juures oli ta ilmselt 15.07.
67. a. Kuupäeva mäletab sellepärast, et M.B nooremal pojal oli 16.07 sünnipäev. Kohtus leidis tunnistaja, et kuigi ta ei mäleta, tõenäoliselt nii oli, siis oli tal värskemini meeles. M.B ise on eitanud süüd varguse toimepanemises kinnitab , et oli tollel päeval oma hoovis Võru 46 koos Ü.P. ja E nimelise isikuga Kohus nõustub prokuröriga , et M.B-ni poolt väidetav alibi ei leidnud seega tõendamist, sest Nilovi sõnade kohaselt oli ta seal 15.
68. E nimelise isiku kohta M.B täiendavaid andmeid ei esitanud . Kohus leiab , et just J.F on antud episoodis andnud detailseid ütlusi varguse tehiolude ja varguses osalenute kohta . Ütluste olustikuga seostamise protokollis kirjeldab J.F vargile minekut. J.F on äratundmiseks esitamise protokollis ära tundud M.B tumeda naha , kiila pea ja nahktagi järgi . Vargil käies oli tal samasugune nahktagi seljas (tl. 25-26). Istungil on J.F püüdnud väita , et oli M.B-ga tülis , sest viimane noomis teda varguste eest ja seetõttu rääkis M.B peale. Kohus leiab ,et sellised ütlused on paljasõnalised ja kantud soovist vabastada M.B esitatud süüdistusest. Süüdistatavate käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega panid Andreas Armulik , J.F-i ja M.B toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. R.O. tsiviilhagi 899 krooni kuulub rahuldamisele. Ööl vastu 16.08.

1. a toimunud omastamine Antud kuriteo episoodis on süüdistus esitatud Andreas Armulikule. Süüdistatava ütlustest nähtub , et temale laenas poeskäimiseks jalgratta I.M. . Poest väljudes avastas süüdistatav ,et ratas on varastatud. Ta teavitas sellest kannatanut . Politseisse ei teatanud lootis , et asi laheneb ise ära. 12 Kannatanu I. M andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et 15.08.
2. a õhtupoole läks ta oma maikuus ostetud ja 2400 krooni maksnud rattaga Classic H.K. korterisse Tartus Anne tänaval. Seal oli ka A. Armulik, kes küsis kannatanult ratast, et käia poes alkoholi järel. A. Armulik lubas kohe tagasi tulla, kuid ei tulnud ja rohkem pole kannatanu oma ratast näinud. Peale seda pole tal ka A. Armulikuga mingit kontakti olnud. Vastuolude tõttu eelnimetatud asjaolu osas avaldas kohus I. M kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 04278003293 tl 1-2). Sealt selgub, et umbes 16.08.
3. a kella 01.00 paiku helistas A. Armulik tema mobiilile ja ütles, et rattaga on mingi arusaamatus ja et ta on rattaga politseis. 02.00-02.30 paiku helistas A. Armulik uuesti, teatades, et sai politseist küll välja, kuid ratas võeti politseis ära. Hiljem kannatanuga kokku saades lisas A. Armulik, et ta pidi hommikul ratta politseist kätte saama. Kella 12.00 ajal helistas A. Armulik uuesti ja ütles, et sai ratta kätte, kuid temalt võeti see ratas ühe tuttava poolt võla katteks ära. Kannatanu käis koos A. Armulikuga Veeriku linnaosas, kus A. Armuliku tuttav pidi elama, kuid kedagi ei olnud kodus. Kannatanu läks peale seda A. Armulikuga lahku, leppides eelnevalt kokku, et A. Armulik helistab, kui midagi teada saab. A. Armulik pole aga kordagi helistanud ja tema mobiiltelefon on olnud välja lülitatud. Kohtus kannatanu jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta jäi ka 3000 krooni suuruse tsiviilhagi juurde – ratas maksis 2400 krooni, kuid seal olid lisavarustusena juures porilauad, veepurgi hoidja, sarved ja uued pidurilingid. Tunnistaja H. K kohtus antud ütluste kohaselt
4. a ajavahemikus juuli-augusti lõpp andis I. M tunnistaja korteris A. Armulikule poest džinni toomiseks oma jalgratast. Kui I. M oli juba tunnistaja juurest ära läinud, helistas A. Armulik tunnistajale poe juurest, et poe juurest varastati ratas ära ja küsis helistamiseks omaniku numbrit. Hiljem kuulis tunnistaja I. M, et nad olid koos A. Armulikuga käinud ratast otsimas, kuid ei olnud leidnud. Kohus leiab , et nii kannatanu kui ka tunnistaja ja süüdistatava ütlused viitavad Andreas Armuliku tahtlusele omastada kannatanu jalgratas. Armulik on sõna otseses mõttes püüdnud kannatanut eksitusse viia erinevate versioonide esitamisega. Sellega pani A. Armulik toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Armuliku teos süüd välistavad asjaolud puuduvad. I.M. esitatud tsiviilhagi 3000 krooni kuulub rahuldamisele. 29.10.

1. a kella 00.40 ajal Tartus K 55 maja taga toime pandud avaliku korra raske rikkumine Antud episoodis on süüdistus esitatud J.F-ile. Süüdistatava ütlustest nähtub , et tema istus koos Mitti ja osade inimestega kella 12 ajal ja jõi õlut . Tulid mingid kolm tüüpi ja olid purjus ja kuulda oli sõimusõnu. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta järgi ja kui oli küllalt ligidal, siis nad arvasid , et ründab neid ja tulid ise kallale. Ühte isikut hakkas süüdistatav taga ajama . Lubati politsei kutsuda. Politsei käis ja kontrollis isikuandmeid , istuti edasi . Need samad inimesed tulid tagasi ja olid endale kedagi appi kutsunud .Läks rüseluseks , kus osalesid ka Raul Uustal , Gunnar ja Mitt . J.F-i ütluste kohaselt läks löömiseks ja ta läks omadele appi. Süüdistav eitab kangiga löömist . Tal polnud kangi , 5- korruseliste majade vahel ei kasvagi rohtu . Süüdistatav avaldab , et tema kasuks pole ühtegi tunnistajat kutsutud . Võtab omaks , et sõimas seltskonda ahvideks. Kannatanu M. J rääkis kohtus, et see võis olla 29.10.
2. a, kui ta koos R. L ja M. K möödus ühest võõrast umbes 5-liikmelisest seltskonnast. Keegi sealt seltskonnast hõikas neile, et ahvid, mis vahite, astuge edasi. M. J koos oma kaaslastega kõndisid edasi. Üks sealt võõrast seltskonnast jooksis neile järele ja käratas midagi. Selle peale läks võõra ja M. J ning R.L. 13 vahel rüseluseks. Peale kaklust läksid M. J ning R. L edasi, kuid siis jooksid ka teised võõrast seltskonnast nende juurde. Kannatanu helistamise peale tuli appi tema vend T.J.. R. L helistas politseisse ja kohale tuli patrull. Patrull suhtles isikutega ja lahkus. Peale seda läks M. J seltskond neid tülitanud seltskonna auto juurde. №ormees, kes oli enne rüselenudki, väljus autos, haaras pagasnikust kangi ja hakkas sellega vehkima ning sõimas neid politsei kohale kutsumise pärast. Kangiga noormees lähenes M. J. M. J võttis kangist kinni, kuid võõras keeras kangi tema jope sisse. Kuna kannatanu oli teiste poole seljaga, siis ei näinud ta, mis sai teistest temaga olnud noormeestest. Hiljem, kui politsei tuli, siis nägi ta, et R. L oli vigastatud. Kangiga keeramise tagajärjel tekkis M. J jope sisse auk ning jope muutus kasutuskõlbmatuks. Kannatanu nõuab jope eest hüvitist 500 krooni. M. J kohtus ei osanud öelda, kas neid rünnanud isik oli J.F. Ei tundnud ära. Kirjeldas isikut endast pikema ja kõhnemana. Kannatanu R. L andis kohtus ütlusi, mille kohaselt suve lõpul, aastat ei oska öelda, tuli ta koos M. L ja M. L Feenoksist koju. Teepeal kõndisid nad mööda autost, vist koguni kahest, kus oli sees hulk inimesi. Tekkis sõnavahetus auto juures olnud seltskonna ja R. L ning tema sõprade vahel. Kui R. L seltskond autost eemaldus, jooksis Pikk – kannatanu osutas süüdistatavale J.F-ile – neile järele ja ütles midagi solvavat ja lükkas M. J. R. L jooksis sõbrale appi. Siis tuli väike lükkamine. Hiljem kutsus R. L seltskond oma sõbrad Sven Petteri ja T. J kaasa ja nad läksid auto juurde tagasi, et rääkida, milles probleem oli. Siis tuli Pikk autost välja, võttis auto pagasnikust kangi ja läks uuesti kaklemiseks. Kakles kogu punt. Kannatanu sai kangiga löögi pea parempoolsesse või vasakpoolsesse piirkonda. M. J jäi see kang jope sisse kuidagi kinni ja jope läks katki. Tunnistaja M. K rääkis kohtus, et kas
3. a alguses või
4. a lõpus oli ta oma sõbra M. J ja R. L. J.F jooksis neile tänaval järgi ja hakkas niisama sõimama. R. L ja M. J pöördusid J.F-i poole ja nad hakkasid siis kolmekesi kaklema. J.F-i sõbrad jooksid kohale ja tunnistaja jooksis oma sõpradega ära. M.J. kutsus T.J. ja nad läksid tagasi, et selgust saada, milles probleem oli. Kui autos neid nähti, siis hüppasid kõik sealt välja. J.F-i käes oli raudkang. J.F tuli sellega nende poole ja üritas M.J. lüüa. Lõi M.J. jopele kaenla alla. Hiljem oli M.J. jope sees auk. Tunnistaja T.J. andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et temale helistas vend M.J. , kuna talle oli Mõisavahe kandis kallale tungitud. Tunnistaja läks vaatama, mis juhtus. Kohale jõudnud, nägi ta, et venna jope on katki. Vend ütles, et ta oli sõpradega tulnud mööda teed ja üks pikem tüüp oli talle ilma mingi põhjuseta kallale tulnud. Koos mindi auto juurde. Sealt hüppas välja J.F ja võttis pagasnikust kangi ning, hoides seda ähvardavalt käes, hakkas nende poole tulema. J.F rüseles M.J. iga, kuid tunnistaja ei näinud, kas ta vennale ka pihta sai. Hiljem nägi tunnistaja, et ka R. L mokk oli lõhki. Vastuolude tõttu avaldas kohus tunnistaja eeluurimisel antud ütlused (kd 04278003944 tl 21). Sealt ilmneb, et 29.10.
5. a helistas M.J. , paludes appi tulla Kaunase pst 55 maja juurde, kus venna sõbrale oli vastu nägu löödud. Kohale minnes selgitas vend veel, et nad olid mingist kambast möödunud ning neid oli hakatud sõimama. Kui vend ja tema sõbrad oli midagi vastu öelnud, siis oli üks pikk noormees neile järele jooksnud ja hakanud vehklema. Kui koos mindi tülitanud seltskonnalt aru pärima, siis haaras pikk noormees autost kangi ja tuli kiirel sammul nende poole. Pikk läks kangiga ähvardavaid liigutusi tehes M.J. poole. Viimane haaras kangist kinni, et see ära võtta. Tekkinud rüseluse käigus läks kangi ots jopest läbi. Pikk vehkles kangiga edasi ja kuidagi sai lüüa vastu R.L. nägu. Löömist ennast tunnistaja ei näinud, küll nägi ta pärast seda, et R.L. oli nägu paistes. Seejärel hakkas pikk noormees M.K. kangiga taga ajama. Kohtus tunnistas T.J. eeluurimisel antud ütlused õigeks. 14 Kohus leiab , et intsident kui selline oli. Öörahu rikkumisele reageeris ka politsei. Materjalidest nähtub , et ütlemine tuli tütarlaste pärast , kes tervitasid mööduvaid noormehi. Solvunud kannatanud kutsusid abiväge ja mindi asjaolusid selgitama. Mindi tagasi üles ärritatud seltskonna juurde , kuhu kuulus süüdistatav. Tekkis rüselus , mida on kinnitanud kõik asjaosalised . Relvana kasutatav ese on teadupärast ese millega on võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada. On kannatanu L ütlused , et ta sai kangiga vastu pead . On ebatõenäoline , et kangiga vastu pead saanu ei oma mingeid vigastusi. Samas pole materjalides mitte ühtegi viidet selle kohta , et kellegi vigastused kuskil kunagi üldse fikseeritud oleksid. Seega puudub n.n. kangiga löömise ja tagajärje vahel põhjuslik seos. Kannatanu M J jopet pole eeluurimisel vaadeldud. Tekib küsimus miks ? Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 loetleb tõendid. Asitõendina väärimuks see ilmselt foto näol fikseerimist ja saanuks rääkida mil moel jope kannatada sai .Kohus leiab, et pole leitud n.n . kangi ehk kuriteo relva. Mis keelas seda otsimast järgmisel päeval . J.F avaldas menetluse kestel , et temapoolsed tunnistajad on jäänud ära kuulamata. Eeluurimisel on uurija piirdunud õiendiga selle kohta , et pole õnnestunud Andres Mitti üle kuulata , sest tegu on erinevates elukohtades elava isikuga (tl. 32 ) . Samas pole ei tema ega määratud korras kaitsja vastavat taotlust esitanud, et Mitt üle kuulata. Kohus leiab, et avalikus kohas teiste inimeste peksmisega rikkus J.F avalikku korda. Samas tuleb antud episoodi süüdistuse mahtu vähendada ja J.F tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi.

Sama paragrahvi p 2, 3 tuleb süüdistusest välja jätta. Kannatanu poolne noorukite kamp ei kaitsnud faktiliselt avalikku korda. Pigem mindi joobes isikuid tülitama ehk selgust saama tütarlaste ees öeldud solvangutele. Samuti pole tõendatud relva või relvana kasutatava muu eseme s.o. kangi olemasolu. M.J. esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras. 09.03.

1. a kella 02.00 paiku Tartus Võru tänaval Võru ja Väike-Tähe tänavate ristmiku lähedal toime pandud avaliku korra raske rikkumine Antud kuriteos on süüdistus esitatud M.B-le. M.B eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub , et tema läks oma naise L.M. öösel Nurgabaari , et sealt jooki osta. Ta nägi tänaval rüselejaid ( neid oli rohkem kui kaks ) ja läks neile vahele ja lükkas laiali. Keegi lõi , täpselt ei mäleta, sest oli purjus (tl. 38-39 ). Kannatanu R. H rääkis kohtus, et 09.03.
2. a kella 02.00 ajal öösel, kui ta koos elukaaslase M.K. läks Nurga kohvikust Võru tänavat pidi Reinu Pizza poole, tulid eestpoolt Väike-Tähe ristmiku kohal kaks meesterahvast - üks mustlane ja teine tavaline inimene, täpsemalt ei näinud, pime oli – ja tulid talle kallale. Ta oli kõhuli maas, kes täpselt peksid, seda ta ei näinud. Hääle järgi oli kuulda, et oli veel keegi meesterahvas. Peksti 5-10 minutit, täpselt ei oska öelda. Elukaaslane teatas politseisse, kes kohale tulnuna pidas kinni kaks isikut. Neist isikutest tundis kannatanu ära teda rünnanud mustlase. Kannatanul valutasid pärast mõned ribid, näol olid marrastused. Vastuolude tõttu avaldas kohus kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 05278000356 tl. 3-4), kus kannatanu rääkis seda, et Võru tänaval temale ja tema elukaaslasele M. K vastu tulnud kahest mehest üks oli lühem, mustlase välimusega ja kandis seljas pikka pruuni lambanahkset kasukat, teisel, pikemal oli seljas tume jope ning peas tume müts. Möödumisel pikem tumeda jopega mees küsis midagi vene keeles, kuid seda, mida täpselt, kannatanu ei mäletanud. Täpsustamaks, mida meesterahvas oli küsinud, pööras kannatanu ringi, kuid praktiliselt kohe lõi mees talle rusikaga näkku. Seejärel mustlase välimusega mees kas tõmbas kannatanu pikali või lõi talle jalgade pihta, nii et kannatanu kukkus kõhuli, nägu vastu maad. Kannatanu tundis, kuidas teda hakati jalgadega peksma. Korduvalt löödi teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Kuna nägu oli vastu maad, siis 15 kannatanu ei näinud, kes teda peksavad, kuid arvas, et peksjaid oli kaks või kolm. Ta kuulis nimelt, et omavahel räägivad kolm meest. Mehed rääkisid vene keeles. Mingil hetkel õnnestus kannatanul end püsti ajada ja ära joosta. Püsti tõustes nägi ta läheduses ühte mustlase välimusega naisterahvast. Kohale tulnud politsei pidas Väike-Tähe tänavas ühes hoovis kinni ühe kannatanut peksnud meesterahva – pikema, mütsi ja tumeda jopega. Mustlase välimusega meesterahvas tuli ise politseiauto juurde. Mõlemas tundis kannatanu eksimatult ära teda rünnanud isiku. Kolmandat isikut politseil tabada ei õnnestunud. Peksmisega tekitati kannatanule pea, näo ja keha piirkonnas verevalumid. Täpsemalt pealael, vasaku silma juures ja kätel. Kohtus tunnistas kannatanu avaldatud ütlused õigeks, sest siis mäletas ta paremini. Tunnistaja M. K andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 08.03.
3. a istus ta koos oma elukaaslase R. H Nurga kohvikus. Kuskil enne kella 02.00 koju minnes tulid neile Väike-Tähe ja Võru tänavate nurga peal vastu kaks meest, üks oli tumedates riietes, teine oli mustlase välimusega. Tunnistaja ja R. H kõndisid neist mööda. Siis vaatas M. K tagasi ja nägi, et tema elukaaslane oli maas ja kaks meest peksid teda jalgadega. Tunnistaja jooksis eemale ja kutsus politsei. Muid isikuid peale kahe vastutuleva mehe, tunnistaja sündmuskohal ei näinud, alles enne politsei tulekut jooksis veel üks mees ja tuli üks naisterahvas. Nad tulid Võru tänavale ja kõndisid Riia tänava poole. Kohale tulnud politsei pidas kinni kaks noormeest, kellest üks oli mustlane. Peksjad rääkisid omavahel eesti keeles. Peksmisega tekitati R. H silma peale sinikas. Pärast valutasid elukaaslasel ka ribid. Kuna tunnistaja ütlustes olid vastuolud isikute osas, keda politsei kinni pidas, siis avaldas kohus M. K eeluurimisel antud ütlused (kd 05278000356 tl 7-8). Sealt selgub ,et politseinikud pidasid sealsamas lähedal ühes VäikeTähe hoovis kinni tumeda jopega meesterahva, kes R. H oli peksnud. Kusagilt tuli auto juurde ka see mustlase välimusega meesterahvas. Tunnistaja ei oska öelda, kas see oli sama meesterahvas, kes R. H oli peksnud. Kohtus tunnistas M. K oma eeluurimisel antud ütlused õigeteks. Tunnistaja E.U. kohtus antud ütlustest selgub, et
4. a alguses läks ta koos R.V.väljakutse peale Eha tänava lähedale, kus pidi toimuma kaklus. Tänavanurgal seisid meesterahvas, nägu vigastatud, ja naisterahvas, kes ütlesid, et meest olid rünnanud kolm isikut, kellest üks oli mustlane pruunis jopes ja üks oli mütsiga ning tumedates riietes, ja olid võtnud telefoni. Kannatanu oli vist pikali ja täpselt ei teadnud, et kes lõi ja palju lõi. Kakluskohast umbes kaks maja edasi sai tunnistaja ühe mehe - mütsiga ja tumedates riietes isiku - kätte, teisel õnnestus minema joosta. Kannatanud tundsid kinnipeetud isikus ära neid rünnanud mehe. Nad lisasid veel, et see mees oligi olnud põhiründaja. Mehe nimi oli tunnistaja mäletamist mööda K. Riia tänava poolt alajaama tagant tuli patrulli juurde nahkjopes isik. Kuna kannatanute ütluste kohaselt oli ründajate hulgas olnud ka mustlane, peeti ka see isik kinni (tunnistaja osutas kohtusaalis süüdistatavale M.B-le). Kuna tunnistaja ei suutnud meenutada kuupäeva, siis avaldas kohus eeluurimisel antud ütlused selles osas (kd 05278000356 tl 13). Sealt nähtub, et eelkirjeldatu leidis aset 09.03.
5. a kella 02.12 paiku. Tunnistaja nõustus sellega. Tunnistaja R. V rääkis kohtus, et 09.03.
6. a öösel kella veerand kolme ajal sõitis ta väljakutse peale Võru ja Väike-Tähe ristmikule, kus pidi kaklus olema. Seal seisid meesterahvas ja naisterahvas, kes ütlesid, et kolm inimest olid meesterahvast näkku löönud, telefoni ära võtnud ning jooksnud siis Võru 30 sisehoovi. Koos paarimehega said nad ühe meestest, kes osutus O. K, kätte. Kannatanu tundis ta ära - tema oli kannatanut näkku löönud. Kannatanud olid vahepeal Võru tänavalt üles leidnud mobiiltelefoni. Kannatanu rääkis, et üks peksjatest oli olnud mustlane, kes kandis poolpikka pruuni nahkmantlit või jopet. Tunnistaja nägi, et Ekraani kino poolt tuli mustlane ja kannatanu ütles, et see on sama mustlane. Tunnistaja jooksis ruttu mustlase juurde ja ka tema pandi patrullautosse. 16 Tunnistaja L.M. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli ta koos oma elukaaslase M.B-ga, kui too kinni peeti. Enne kinnipidamist olid nad kodus. Oleg oli ka nendega. Toimus jooming. Kella 02.00 või 02.30 paiku läksid nad koos Nurga baarist suitsu ostma. Tänaval, Tähe ja Võru nurga peal läks Oleg kellegagi kaklema. Pärast tuli veel üks poiss. Ja hakkas ka jalgadega peksma. Kannatanu kukkus. M.B läks kaklust laiali ajama, kuna Oleg oli enne näidanud talle oma nuga ja M.B hakkas kartma, et seal võib midagi juhtuda. M.B hakkas Olegi kannatanu pealt üles tõstma ja siis lõi Oleg teda kas näkku või kõhtu. Ivailo läks üle tee oksendama. Politsei saabudes jooksid mehed minema. Kohus leiab , et M.B süü on eelkõige tõendatud kannatanu H ja tunnistaja M. K ütlustega. Kannatanu on fotode äratundmiseks esitamise protokollis ära tundnud M.B ( tl. 24-
7. ) M.B on ära tundud ka tunnistaja M. H ( kd. 05278000356 tl. 27-29 ) . Nii kannatanu kui ka tunnistaja on M.B-le osundanud politsei saabudes ja seda on kinnitanud ka kohtus ülekuulatud tunnistajad E U ja E V Kannatanu H tekitatud vigastused vasaku kiirupiirkonna marrastused on fikseeritud traumakaardiga ( kd. 05278000356 tl. 49-52) . Kohus leiab ,et M.B süü avaliku korra rikkumises , mis oli seotud vägivallaga ja toime pandud grupi poolt on tõendamist leidnud ja ei esine M.B süüd välistavaid asjaolusid . Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab , et kriminaalõiguse eesmärk on karistamine ja selle juures tuleb eristada süüdivust ja ohtlikkust. Sisult on süüdivus etteheide, mis tehakse kurjategijale tema poolt sooritatud teo puhul, ohtlikkus on konstateering , et kohtualuste käitumisest võib järeldada, et nad ka tulevikus sooritavad ühiskonnavastaseid tegusid. Süüdistatav Andreas Armulik on varem karistatud kriminaalkorras 7-l korral varavastaste, avaliku korra vastaste, valitsemiskorravastaste ja narkoseadusevastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärtegude toimepanemise eest 1-l korral. Viimati oli karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 30.01.2003.a. otsusega 2.aastase vangistusega , mille kandmisest vabanes 14.04.2004.a. Väärteokorras oli karistatud Narkootiliste ja Psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahviga, milline on senini täitmata. Süüdistatav ükskõikset suhtumist iseloomustab asjaolu, et antud kriminaalasjas teda süüdistatakse kuriteos, mille Armulik pani toime 15-l päeval pärast vanglast vabanemist ja edasi pani toime kuriteod peaaegu iga kuu. Teda süüdistatakse 3 röövimise toimepanemises, s.o. esimese astme kuriteos, peale selle süüdistatakse teda veel kahe teise astme kuriteo toimepanemises. Kõik kuriteod on Armulik pannud toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks on kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja abitus seisundis isiku suhtes röövimise episoodis Ü.J. suhtes. Kohus leiab, et Andreas Armulik on ühiskonnale ohtlik, tema käitumises ei esine vastutust kergendavaid asjaolusid. Raskendavaks asjaoluks on kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja abitus seisundis isiku suhtes röövimise episoodis Ü.J. suhtes. Kohus leiab , et Andreas Armuliku tuleb karistada sanktsiooni keskmises ulatuses.

§ 64

lg1 liita mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel ja karistada kokku 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega . Mõistetud karistusest kuulub mahaarvamisele eelvangistuses viibitud aeg

2. -
4. 2004 s.o. 3 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva . Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates
6. 2005a. J.F on varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral põhiliselt varavastaste, kuid ka avaliku korra ja julgeolekuvastaste ja avaliku sõimu teostamise vastaste kuritegude 17 toimepanemise eest. Väärteokorras on ta karistatud 1-l korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Viimati ta kandis karistust alates 22.04.2005.a. Tartu Maakohtu 13.02.2006.a. otsuse alusel, mil teda karistati salajaste varguste ja kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise eest kokku kohtuotsuste kogumina 1.aasta 2.kuu ja 28 päevase vangistusega, mille ta kandis ära 23.07.2006.a. Käesolevas kriminaalasjas J.F-i süüdistatakse ühe röövimise, s.o. esimese astme kuriteo toimepanemises. Röövimise pani J.F toime 29 päeva pärast vanglast vabanemist. J.F on ühiskonnale ohtlik ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Suurem osa kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Kergendavad asjaolud puuduvad. Kuritegude kogumi eest ja

§ 64

lg 1 alusel mõista J.F-ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 5 ( viis ) aastat vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.

1. -
3. 2004 ;
5. -01.
6. 2004 a.; ja
8. 2004 s.o. 2 kuud ja 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 ( neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg1 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 6 ( kuus ) aastat ja 26 päeva vangistust. Tartu Maakohtu

2. 2006a. otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha ja lugeda J.F-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 ( neli ) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust . Karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates tema poolt eelmise kohtuotsuse ärakandmisest
4. 2006a. Süüdistatav M.B on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral varavastaste, isikuvastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu poolt 26.11.2004 2 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja jooksul. Käesolevad kuriteod on toime pandud talle Pärnu Maakohtu poolt
6. 2004 otsusega mõistetud katseaja jooksul . Seega pole varasemad karistused suutnud süüdistatavat ümber kasvatada. Eksisteerib reaalne oht, et M.B jätkab uute kuritegude toimepanemist ja seetõttu tuleb teda karistada reaalse vangistusega kohaldades liitkaristusena üksikkaristusest raskeima suurendamist ja arvestades eelvangistuse viibitud aega
8. -21.
9. 2004 s.o. 2 kuud ja 23 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust. Tõkend –vahistamine jätta muutmata ja karistusaja algust arvestada alates
11. 2005a. Kohtukulud Menetluskuludena kuulub KrMS § 179 lg1 p1 Andreas Armulikult ja J.F-ilt väljamõistmisele sundraha 7500 krooni ja M.B-lt kuulub sundraha välja mõistmisele vastavalt sama paragrahvi lg1 p2 summas 4500 krooni. KrMS §180 lg1 alusel jätta menetluskulud süüdimõistetute kanda. Andreas Armulik´ult 25045,50 krooni , J.F-ilt 23157,50 krooni ja M.B-lt 16718, 90 krooni . Peeter Keppile osutatud õigusabikulud jätta riigi kanda. Kohtunik 18 Rahvakohtunikud 19