Nona B ar bo Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend B.S elukoht: xxx; isikukood XXX: kodakondsus- puudub; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötas mitteametlikult; varem karistatud kriminaalkorras 31.10.2000.a – Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi - mõisteti vabadusekaotus 1a.; 04.04.2003.a – Tallinna Linnakohtu poolt
Tallinna Linnakohtu poolt
MS § 238 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud. 08.12.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 10 kuud.
Vabanes karistuse kandmisest 24.07.2006.a. vahistamine 27.03.2007.a Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.S
4, 8 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada B.S
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.S-ile 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldades
lg.1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui B.S ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab temale
lg.1 p.1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud 10 (kümmet) kuud mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui B.S 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Määrata B.S Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mn.85) kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 27.03.2007.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista B.S ´ilt tsiviilhagi katteks JK kasuks 48 600 (nelikümmend kaheksa tuhat kuussada) krooni. Välja mõista B.S ´ilt tsiviilhagi katteks ŽK kasuks 7 500 ( seitse tuhat viissada ) krooni. Välja mõista B.S ´ilt tsiviilhagi katteks SL kasuks 2 371 ( kaks tuhat kolmsada seitsekümmend üks ) krooni 20 senti. Välja mõista B.S ´ilt tsiviilhagi katteks ANkasuks 13 800 ( kolmteist tuhat kaheksasada ) krooni. Välja mõista B.S ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti 2 Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa B.S , isikuna, keda on karistatud Tallinna Linnakohtu poolt 08.12.2005.a KrK § 199 lg 2 p 4,8 alusel vangistusega 1a 8k, ajavahemikul 27.12.2006.a. kella 17.00 kuni 28.12.2006.a. Tallinnas XXX tungis ukse luku lõhkumisega korterite 93 ja 94 ühiskoridori ning edasi korterisse 93 välisukse kahe luku lõhkumisega , kus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Ž K kuuluvat vara: safiiri ja tehisteemantidega kuldsõrmuse väärtusega 800 krooni, kahe väikese pärliga kuldsõrmuse väärtusega 150 krooni, ühe pärliga kuldkõrvarõnga väärtusega 400 krooni, eksklusiivses Monte Blanc kinkekarbis sulepea väärtusega 2500 krooni, Sony digitaalfotoaparaadi mälukaardi väärtusega 400 krooni, naiste nahkjope väärtusega 2500 krooni, millega tekitas Ž K materiaalse kahju kogusummas 8 100 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 27.12.2006.a. kella 17.00 kuni 28.12.2006.a. Tallinnas XXX tungis rõduukse lõhkumise teel korterisse, kus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J K kuuluvat vara: safiiri ja tsirkoonidega kuldsõrmuse väärtusega 2500 krooni, safiiri ja tsirkoonidega kuldkõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, safiiri ja tsirkoonidega kuldripatsi väärtusega 1500 kooni, pärlitega kuldkõrvarõngad väärtusega 600 krooni, rõngakujulised kuldkõrvarõngad väärtusega 500 krooni, tsirkoonidega kuldkõrvarõngad väärtusega 1000 krooni, Nefretete kujulise kuldripatsi väärtusega 1000 krooni, köiekujulise tegumoega teemantlõikelihviga kuldketi väärtusega 150 krooni, kullast keerdketi väärtusega 1000 krooni, lameda punutisega kuldketi väärtusega 600 krooni, kaks ristilöömist kujutavat risti väärtusega a`1000 krooni üldsummas 2000 krooni, väikese kuldristi väärtusega 500 krooni, kastepiisaga lehekese kujulise väikese rubiiniga kuldripatsi väärtusega 1200 krooni, granaatkalliskiviga kuldsõrmuse väärtusega 1200 krooni, kolme briljandikilluga kuldsõrmuse väärtusega 1000 krooni, kullatud ja kristallidega kaelaehte väärtusega 600 krooni, kullatud ja kristallidega kõrvarõngad, väärtusega 700 krooni, meeste kella väärtusega 5000 krooni, Samsungi monitori väärtusega 5000 krooni, mobiiltelefoni Samsung SGH-530 väärtusega 4900 krooni, mobiiltelefoni №kia 6610, väärtusega 4500 krooni ja 8000 krooni sularaha, millega tekitas JK materiaalse kahju üldsummas 46 300 krooni. Samuti tema, 28.01.2007.a. ajavahemikul alates kella 16.50 kuni kella 21.00 lõhkunud ära rõduukseklaasi lõhkumisega tungis Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis SLkuuluva arvuti väärtusega 13 378 krooni, monitori väärtusega 4 737 krooni ja kuldsõrmuse väärtusega 1000 krooni, millega tekitas SL materiaalse kahju üldsummas 19 115 krooni. 3 Seega B.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o.
Samuti tema 28.01.2007.a. ajavahemikul kella 16.50 kuni 21.00 Tallinnas XXX välisukse luku lõhkumisega tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt AN korterisse. Seega B.S pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o.
B.S süü temale inkrimineeritud kuriteos
Virbi 18-93 ja Virbi 18–94 korterivarguse episoodides peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. kannatanu VKütlused, et läks 28.12.2006.a. kella 12.00 ajal XXX korterisse ning avastas lõhutud välisukseluku, sama trepimademe naaberuks oli ka lõhutud ja avatud. Korterist oli kadunud: Samsungi monitor, meeste käekell Kandino, maksumusega 5000 krooni, kullast tooted: kaks kuldketti, maksumusega üks 5000 krooni ning teine kett maksumusega 2 500 krooni, kuldkõrvarõngad 4000 krooni, pärlitega kuldkõrvarõngad 3000 krooni, teemantlõikelihviga abielusõrmus 2000 krooni, smaragdiga kuldsõrmus 4000 krooni, kuldsõrmus 2000 krooni, kuldsõrmus 3 500 krooni, kuldkäevõru 3000 krooni, kuldkäevõru 2000 krooni, mobiiltelefon Samsung SGH E 530 maksumusega 6 500 krooni, 8000 krooni raha, ristiga kuldkett maksumusega 3500 krooni, kuldkõrvarõngad maksumusega 2000 krooni ja kasukas maksumusega 8000 krooni. Kokku kahju ligikaudu 60 000 krooni. Katki oli ka rõdu ukseklaas (kd.1t.lk2-6); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd.1t.lk 7-15); kannatanu JK ütlused, et ta oli Eestist ära 26.
Paekaare 20-69 korterivaruse episoodis peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. - kannatanu SL ütlused, et lahkus elukohast 28.01.2007.a. kell 15.50, tagasi tuli kella 21.00 ajal. Korteris avastas, et ära on viidud lauaarvuti koos monitoriga ja binokkel. Rõdu uks oli lahti ja lõhutud. 5 Magamistoas olid asjad kapist välja võetud. Seintel ja ustel oli verejälgi. Kööginuga vedeles arvutilaua juures maas. Kahju vargusega 13 378 krooni. Arvuti ja monitori sai kella 22.24 ajal kätte naabri rõdult (kd1t.lk96-99);kannatanu SL täiendavad ütlused, et arvuti ja monitori sai kätte, kuid avastas 2 DVD kasseti kadumise- 500 krooni väärtuses. Binokli leidis üles. Rõdu ukse remondi maksumus 1500 krooni. Kahju kokku 2000 krooni (kd.1t.lk100-102); sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd.1t.lk104-110) DNA ekspertiisiakt (kd.1t.lk126-127); Kannatanu SL täiendavad ütlused, et arvuti, mis leiti naabri rõdult oli töökorras, selle väärtus on 13378 krooni, monitori maksumus 4 737 krooni. Binokli leidis magamistoast, samuti 2 DVD. 2-3 päeva pärast avastas, et arvuti kõrval oli kuldsõrmus, kuid nüüd on kadunud. Sõrmuse väärtus 1000 krooni. Uue rõdu ukse klaasi maksumus oli 1 371,20 krooni. Tsiviilhagi summaks jääb 1 371,21 krooni (kd.2t.lk1-3) Kahtlustatava B.S-i ütlused, milles tunnistab, et 27.03.2007.a. varastas kuldsõrmuse, mille müüs ära Lasnamäe turul Läbiotsimise käigus leitud tööriistadega ta vargil ei käinud. Kahetseb toimepandut (kd.2t.lk712); Jäljeekspertiisiakt ( kd. 2 t.lk 23-27). B.S süü temale inkrimineeritud kuriteos
lg 1 järgi peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. kannatanu AN ütlused, et väljus kodust 28.01.2007.a. kui tagasi tuli avastas ta et korterisse on sissemurtud. Esialgsel vaatlusel ei oldud midagi varastatud, rõduuks oli lahti ja rõdul oli võõras arvuti. Kui trepist üles tuli märkas ta noormeest kes tormas trepist alla. Mees oli kõhna kehaehitusega, 180cm pikk ning tumeda peaga, käes oli tumespordikott (kd.1.t.lk 113-116) ; sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd.1t.lk117-122); kannatanu AN ütlused, et korterist XXX ei varastatud midagi.. Kuna lõhutud oli uks, siis vahetas ta ukse maksumusega 8 300 krooni. Kuna lõhutud oli üldine uks ka siis koos naabriga vahetasid nad ka selle ukse mille maksumus oli 5 500 krooni. Tsiviilhagi seoses uste lõhkumisega 13 800 krooni. (kd.2t.lk30-32); AN äratundmiseks esitamise protokoll. Tunneb fotol nr 2 ära isiku, kelleks osutus B.S, kes tuli talle trepil vastu, kui ta koju läks (kd.2 t.lk.35-38); kahtlustatava B.S-i ütlused, milles tunnistab end täielikult süüdi. ( kd.2 t lk.7-12; kd 1 t lk. 137-138) ning toimiku teiste materjalidega Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav B.S on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes ja episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.S on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötas mitteametlikult. B.S `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.S ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.S `it tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada
sätteid ning määrata, et mõistetud reaalset vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Kuriteoga on tekitatud ka kahju mis on hüvitamata. Kannatanu J. K esitas tsiviilhagi summas 48 600 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kannatanu Ž. K esitas tsiviilhagi summas 7 500 krooni mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kannatanu S. L esitas tsiviilhagi summas 2 371 krooni 20 senti, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kannatanu A. N esitas tsiviilhagi summas 13 800 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 6 Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.