KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoobril 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-14518 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Z.D väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik Z.D (isikukood: xxx, kodakondsuseta, elukoht: xxx, ei tööta)
- oktoobril 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:
- Süüdi tunnistada Z.D narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta s.o NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises. 1
- Karistada Z.D NPALS § 15 alusel arestiga 12 (kaksteist) päeva.
- Kohustada Z.D asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 12.11.2009.a.
- Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Z.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada Z.D suhtes sundtoomist arestimajja.
- Välja mõista Z.D-lt ekspertiisitasu 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Z.D suhtes on koostatud 02.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 885727 selle kohta, et tema, viibides 02.06.2009.a kell 11.07 Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Maleva 2 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopselt ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on Z.D suhtes koostatud 22.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1112579 selle kohta, et tema, viibides 22.07.2009.a kell 17.40 Harju maakonnas, Tallinnas aadressil Kaevuri 9 maja juures, liikudes Sepa tn suunas, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellise tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Z.D kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse edastati postiasutuse D2D kulleri poolt allkirja vastu üle menetlusaluse isiku – Z.D õe Inna Z.D-le 03.09.2009.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et Z.D süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, vaatamata sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toime panemise eest varasemalt karistatud arestiga, jätkab viimane väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Z.D väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 12 - päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Z.D süü väärteo toimepanemises 02.06.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 02.06.2009.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas eile „hiinlast“ (lk 1) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1402/14, mille järgi esines Z.D 02.06.2009.a. kella 11.25 ajal fentanüüli tarvitamise tunnused (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et Albert Devjatkin suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 300,00.- krooni, millisele lisandub käibemaks 18 % s.o kokku 354,00.krooni (lk 3), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli Z.D’ 02.06.2009.a. võetud uriinianalüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 4). Z.D süü väärteo toimepanemises 22.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 22.07.2009.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas eile „hiinlast“ (lk 1), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1962/251 millisest nähtub, et Z.D esines 22.07.2009..a. kella 23.55 ajal narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, 2 millisest nähtub, et 22.07.2009.a. läks Z.D suhtes läbiviidud joobeseisundi tuvastamise protseduurid maksma 720,00.- krooni (lk 4), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli Z.D-lt 22.07.2009.a. võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 3), joobeseisundi tuvastamise saatekirja, millisest nähtub, et 22.07.2009.a. Z.D tuvastatud uriini proov fentanüüli suhtes oli positiivne ning isiku joobe tuvastamine läks maksma 926,00.- krooni (lk 5). Z.D poolt toime pandud eelpool kirjeldatud kahe väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete eelkõige fentanüüli tarvitamiseks. Kohtu hinnangul on Z.D väärteod toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Z.D on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestidega ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut veelkord rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik oma käitumisega väljendab hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Z.D ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Z.D tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 12 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
- november 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult – Z.D-lt riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 2000,00.- krooni. Aulike Salo Kohtunik 3