Obsah (11)

§ 94§ 139§ 202§ 197§ 100§ 15§ 176§ 207§ 2071§ 185§ 40

1-09-13133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13133 (07260104372) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 94

lg 1 järgi vabaduskaotuseta paranduslikud tööd 2 kuud töötasust kinnipidamisega 20%; 2. Järva Maakohtu 16.11.1992 otsusega

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3;

§ 139

lg 3 p 1;

§ 202

;

§ 197lg 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud; 3.

Harju Maakohtu 17.12.1997 otsusega

§ 100järgi vabadusekaotus 8 aastat; 4.

Tallinna Linnakohtu 16.01.1998 otsusega

§ 15

lg 2 ja

§ 176lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta; 5.

Tallinna Linnakohtu 14.05.1999 otsusega

§ 139

lg 3 p 1;

§ 197

lg 2 p 1, 2;

§ 207

lg 3 p 1, 2;

§ 2071

lg 2 p 2;

§ 185

lg 1 järgi vabadusekaotus 5 aastat,

§ 40lg 3 alusel vabadusekaotus 8 aastat; 6.

Tallinna Linnakohtu 28.06.2000 otsusega

§ 139

lg 3 p 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud,

§ 40lg 3 alusel vabadusekaotus 8 aastat.

Vabanes tingimisi enne tähtaega 08.02.2005 katseajaga kuni 25.09.2006, ärakandmata karistuse osa vangistus 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva. 1 Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. L.V süüdi tunnistada KarS § 281 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta L.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud L.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)
4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.11.
7. L.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
8. L.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.V, 1-09-13133, kaitsjatasu“.
9. L.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.V, 1-09-13133, sundraha“.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.11.
11. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.11.
12. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.V süüdistatakse selles, et tema saatis 09.10.2007 elektroonilise posti teel Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus`ele e-posti aadressile elin.vilippus@taitur.just.ee ja Tallinna kohtutäitur Arvi Pink`ile e-posti aadressile arvi.pink@taitur.just.ee enda e-posti aadressilt aare.gerberson@mail.ee e-kirjad, milles teatas, et tegi enda nimel oleva sõiduautoga BMW 320i reg nr xxx Leedu Vabariigis avarii ja kuna sõiduki äratoomine ning remont läheks kulukamaks kui on auto enda maksumus, palus L.V luba sõiduki maha müümiseks sellises seisukorras nagu see on ning jagada müügist saadud raha võlausaldajate vahel. Samas oli L.V juba 12.09.2007.a sõiduauto BMW 320i reg nr xxx müünud TJ`le 59 000 krooni eest ja andnud ka sõiduki valduse TJle üle ning tegemist oli sõidukorras sõidukiga, mistõttu ei vastanud L.V poolt kohtutäituritele esitatud andmed tegelikkusele. Seega esitas L.V kohtutäituritele ebaõigeid andmeid, olles samal ajal teadlik sõiduki tegelikust seisukorrast ja asukohast. Selliselt pani L.V toime ebaõigete andmete esitamise kohtutäiturile, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 281 lg 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatav L.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 14.11.2007 koostatud TJ avaldusest nähtuvalt sõlmis ta 12.09.2007 L.V-ga sõiduauto BMW 320 reg nr xxx ostu-müügi lepingu. TJ maksis L.V-le 59 000 krooni sularahas. Järgmisel päeval ARK-s sai teda, et autol olid nelja kohtutäituri poolt piirangud peal. L.V lubas vanad trahvid kohe ära maksta. TJ ootas kuu aega ning asus siis asja uurima kohtutäituritelt. Selgus, et L.V olid hiigelvõlad. Kannatanu on autol mitmeid osi väljavahetanud ning soovib makstud raha ja tehtud kulutuste tasumist L.V poolt. (t/l 2) • 12.09.2007 koostatud sõiduauto BMW 320 reg nr xxx müügilepingust nähtuvalt müüs L.V TJ nimetatud sõiduki 59000 krooni eest, kinnitades, et müüdava sõiduki suhtes pole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. (t/l 3) • 17.12.2007 koostatud kannatanu TJ ülekuulamisprotokolli kohaselt leidis ta internetiportaalist www.auto24.ee endale sobiva auto. Sai auto müüja Aarega kokku 12.09.2007 Tallinnas. Läksid koos ARK-sse, et vormistada sõiduki ost-müük. ARK-s oli väga pikk järjekord ja Aare tegi ettepaneku sõlmida kohe ostu-müügi leping ja tema saab hiljem auto Tartus enda nimele registreerida. Järgmisel päeval Tartu ARK-s kannatanu autot enda nimele vormistada ei saanud, sest autol oli peal võõrandamiskeeld. Hiljem sai Aarega kontakti, Aare ütles, et ta ei teadnud, et võõrandamiskeeld peal oli ning raha tal enam tagasi anda ei olnud. Lubas tuua talle asemele uue auto. Kui kohtutäiturid temalt auto ära võtavad, siis soovib kannatanu esitada tsiviilhagi summas 59000 krooni.(t/l 5-6) • Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastusest, registri väljavõttest ja keelumärke seadmise avaldustest nähtuvalt on sõidukile BMW 320 registreerimismärgiga xxx seatud kohtutäiturite Hille Sadam´a (16.03.2006), Veiko Kaasik´u (25.04.2006), Arvi Pink´i (02.08.2006) ja Elin Vilippus´e (18.04.2007) esitatud avalduste alusel võõrandamise keeld. (t/l 12-17) • Kohtutäitur Hille Kudu poolt saadetud dokumentidest nähtuvalt on L.V suhtes algatatud täiteasi nr 035/2006/
13. 09.10.2007 on L.V saatnud ekirja/avalduse, mille kohaselt palub luba kohtutäiturilt sõiduki reg. nr xxx müümiseks, kuna tegi nimetatud sõidukiga Leedus avarii ning selle äratoomine ja remont läheks rohkem maksma kui on auto enda väärtus. (t/l 19-30) 3 • • • • • • • Kohtutäitur Arvi Pink`i poolt saadetud dokumentidest nähtuvalt on L.V suhtes algatatud täiteasi nr 024/2005/
14. 01.08.2006 on kohtutäitur Arvi Pink koostanud nimetatud täiteasjas keelumärke seadmise avalduse. 09.10.2007 on L.V saatnud e-kirja/avalduse, mille kohaselt palub luba kohtutäiturilt sõiduki reg. nr xxx müümiseks, kuna tegi nimetatud sõidukiga Leedus avarii ning selle äratoomine ja remont läheks rohkem maksma kui on auto enda väärtus. (t/l 39-66) Kohtutäitur Veiko Kaasik`u poolt saadetud dokumentidest nähtuvalt on L.V suhtes algatatud täiteasi nr 007/2001/
15. 21.04.2006 on kohtutäitur Veiko Kaasik koostanud nimetatud täiteasjas keelumärke seadmise akti. (t/l 69-72) Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt saadetud dokumentidest nähtuvalt on L.V suhtes algatatud täiteasjad nr 022/2001/3356 ja 022/2001/
16. 16.04.2007 on kohtutäitur Elin Vilippus koostanud nimetatud täiteasjades keelumärke seadmise avalduse. L.V on teatanud kohtutäiturile, et sõiduk millele oli seatud keelumärge asub Leedus või Lätis avariilises seisukorras. (t/l 75-100) Kohtutäitur Veiko Kaasik`u poolt saadetud vastusest nähtub, et kohtutäituri avalduse alusel on L.V täiteasjas seatud sõidukile BMW 320 reg. nr xxx keelumärge. Sõidukit arestitud ei ole, kuna teadmata on sõiduki asukoht. (t/l 107) 25.09.2008 koostatud kahtlustatava L.V ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et pani internetiportaali www.auto24.ee kuulutuse, et soovib müüa temale kuuluvat sõidukit BMW reg nr xxx. Autot soovis osta TJ. Läksid koos ARK-sse, kus oli pikk järjekord. TJ ütles, et tal ei ole aega õhtuni oodata. L.V tegi ettepaneku sõlmida sel hetkel ostu-müügi leping ning hiljem saab ta üksi ARK-sse registreerima minna. Seda, et sõidukile oli seatud keelumärked L.V ei teadnud. Ta oli teadlik täitemenetlustest, mis tõttu tema töötasust võeti igakuiselt mingi osa nõuete täitmiseks maha. L.V oli varem müünud ka oma nimel lepinguid alla kirjutades sõidukeid ning probleeme varem ei tekkinud. TJga on ta üritanud mitmeid kordi kokkuleppele jõuda, kuid siiani edutult. TJle pole ükski pakutud asendusauto sobinud. Samuti rahas kompenseerimise osas pole kokkuleppele jõutud. TJ soovib saada makstud raha täies ulatuses tagasi. L.V ei ole nimetatud summat nõus maksma, sest autoga on tehtud TJ kasutuses oldud ajal kaks avariid. Kuu aega enne seda kui ta sõiduki TJle müüs toimus avarii Leedus. Leedu politsei käis kohapeal. L.V tõi sõiduki Eestisse, tegi korda ning müüs TJle. Peale seda, kui sai teada keelumärgetest võttis ühendust kohtutäituritega ning palus luba müüa. Kohtutäiturid palusid võtta ühendust võlausaldajatega. Kuusalu Vallavalitsuselt ta vastust ei saanud ning kuna TJ tahtis asendusautot jäi see pooleli. Ei tahtnud kedagi petta. Mis puudutab e-maile, mis saatis kohtutäituritele, siis saatis need pärast seda kui T.Jahu ütles, et ei saa autot enda nimele registreerida ja sai ARKst teada, et autole on seatud keelumärked. Kirja saatmise eesmärk oli, et T.Jahu saaks auto enda nimele registreerida. Möönab, et kirjutatu ei vasta tõele, sest sel ajal oli autos Leedust ära toodud, korda tehtud ja T.Jahule müüdud. Ei oska seletada miks kirjutas täituritele kirja, mille sisu on ebaõige. Sellest rahast, mis sai auto müügist, maksab auto ostmiseks võetud laenu 35 000 krooni ja tasus auto Leedust äratoomise kulud. Selle all, et soovib kõigile raha maksta mõtles ka Hansapanka, kust oli võtnud laenu. Kui ei oleks pangale maksnud, oleks üks võlausaldaja juures. Arvab, et võib ise valida kellel ära maksab. Kui oleks kohtutäituritelt küsima hakanud, oleks need vastanud, et just neile tuleb maksta. (/tl 143-145, 147-148, 149-151) Kohtutäitur Arvi Pink`i ja L.V kirjavahetusest nähtuvalt 09.10.2007 saatis L.V e-kirja kohtutäitur Arvi Pink´ile, mille kohaselt palub luba kohtutäiturilt sõiduki reg. nr xxx müümiseks, kuna tegi nimetatud sõidukiga Leedus avarii ning selle äratoomine ja remont läheks rohkem maksma kui on auto enda väärtus. 26.10.2007 on kohtutäituri abi vastanud, et ainus võimalus on müük läbi täitemenetluse, võttes arvesse kõigi sissenõudjate nõudeid.(tl 169-171) Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt saadetud vastusest suhtlemise kohta L.V-ga ja L.V poolt kohtutäiturile saadetud e-kirjast nähtuvalt vahetult enne kirja saatmist tuli L.V kohtutäitur vastuvõtule. Palus luba sõiduki müügiks. Kuna 4 võlgnik väitis, et sõiduk asub Leedus ja seisukord on halb, siis kohtutäitur selgitas, et autot nägemata pole võimalik auto müügi lubamist otsustada. 09.10.2007 saatis L.V e-kirja kohtutäitur Elin Vilippus´ele (koopia Veiko Kaasikule), mille kohaselt palub luba kohtutäiturilt sõiduki reg. nr xxx müümiseks, kuna tegi nimetatud sõidukiga Leedus avarii ning selle äratoomine ja remont läheks rohkem maksma kui on auto enda väärtus. (t/l 173-175) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava seisukoha ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud L.V süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu TJ ütlusi ja avaldust, sõiduauto BMW 320 reg nr xxx müügilepingut, kohtutäiturite Arvi Pink´i, Elin Vilippuse, Hille Kudu ja Veiko Kaasiku saadetud dokumente ja vastuseid järelpärimisele, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastust järelepärimisele, asub kohus seisukohale, et süüdistatava L.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 281 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so ebaõigete andmete esitamises kohtutäituritele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt L.V 12.09.2007 müüs sõiduauto BMW 320i reg nr xxx TJ`le 59 000 krooni eest. Tegemist oli sõidukorras sõidukiga. L.V teatas 09.10.2009 kohtutäituritele, et sõiduk on Leedus avariilises seisukorras. Samas on kriminaalasjas kindlaks tehtud, et sõiduk ei asunud Leedus ega olnud avariilises seisus, vaid müüdud juba kolmandale isikule sõidukorras olevana. Sellise teadvalt ebaõige informatsiooni edastamine kohtutäituritele kandis eesmärki autole seatud keelumärke kustutamiseks ja sõiduki omaniku vahetamiseks ning sellest tulenevalt sõiduki müügist saadud raha endale jätmiseks ja oma äranägemisel kasutamiseks, takistades sellega kohtutäiturite tööd ja alustatud täitemenetlustes võlausaldajatele võlgnevuste kiiremat tagasimaksmist, kuivõrd andis vara asukoha ja seisundi kohta teadvalt valeandmeid. Seega kohtutäituritele esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Seetõttu leiab kohus, et L.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 281 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna, lugedes kahetsust siiraks. KarS § 281 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastani. Sellisest sanktsioonist võib järeldada, et selline süütegu ei ole suure ohtlikkusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib teha järeldusi selle kohta, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid võimaliku rahalise karistuse tasumiseks, kuivõrd tema sissetulekutest peetakse võlausaldajate kasuks kinni summasid ning senini on alustatud täitemenetlused menetluses, millest saab järeldada, et süüdistataval on suured rahalised kohustused, kuid väikesed sissetulekud ja ülalpeetav. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine karistusliigina on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt korduvalt karistatud vangistusega ning viimase karistuse kandmisest on ta tingimisi ennetähtaegselt vabanenud enam kui 4 aastat tagasi. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks temale määratud katseajal toime pannud uut kuritegu või et karistust oleks täitmisele pööratud. Küll on süüdistatavat karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kahel korral rahatrahvidega, millised on tasutud. Taolistest karistusandmetest saab järeldada, et süüdistatava puhul ei ole tegemist sellise süstemaatilise õigusrikkujaga, kelle peaks ühiskonnast isoleerima. Sellest teeb kohus järelduse, et karistuse tingimisi kohaldamata jätmine võib anda tulemust ka sel korral ning sundida süüdistatavat käituma õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et kriminaaltoimiku andmetel on inkrimineeritav tegu toime pandud juba enam kui kaks aastat tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavat 5 on varem karistatud vangistusega, ei saa tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Arvestades seda, et süüdistatav on oma sõnade kohaselt oma eluviisi muutnud, loonud pere ning asunud tööle, peab kohus võimalikuks määrata katseaja miinimummääras. Arvestades süü suurust ja karistust kergendava asjaolu olemasolu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning temale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 6