lg.2 p.4 järgi Prokuröri abi Ruta Rammo Süüdistatavad O.D , isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx; põhiharidusega; emakeel vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Tõkend – vahistamine. Kaitsja Juho-Enn Aule Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.D
MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
kuni 16.08.2010.a., s.o. 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.09.2010.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista O.D-lt: • K P kasuks 5100 krooni; • C R kasuks 600 krooni. Asitõendid: • 1 CD-plaat Swedbank turvakaamera salvestisega (lisatud kriminaalasja materjalide juurde) - jätta kriminaalasja materjalide juurde; • SIM kaart nr EE21 0908 3119 6582 (lisatud kinnises ümbrikus kriminaalasja juurde) - hävitada. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista O.D-lt menetluskulud: sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 1920 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-6725, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 25.10.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik: O.D süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 02.11.2008 ajavahemikul kell 17:15-17:52 KPelukohast aadressil Xxx, Tallinn KP nimele välja antud ASi Hansapank deebetkaardi ning võttis KPAS-i Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx samal õhtul kell 17:53 Tallinnas Kopli 69b asuvat AS-i Hansapank sularahaautomaati kasutades välja 4000.00 krooni ning 03.11.2008 ajavahemikul kell 01:3201:34 Tallinnas Tööstuse 101 asuvat AS-i Eesti Ühispank sularahaautomaati kasutades kahes jaos välja kokku 1100.00 krooni, mille omastas. 2 O.D süüdistatakse veel selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 14.08.2010 ajavahemikul kell 04:00-05:00 Tallinnas, asuva ööklubi „Cat House“ väliterrassilt C R ’le kuuluva käekoti väärtusega 400.00 krooni, milles olid mobiiltelefon №kia 3110c, IMEI kood 355220034598248 väärtusega 1500.00 krooni, milles omakorda oli abonentnumbri xxx SIM kaart ; juuksehari, kosmeetiktooted koguväärtusega 150.00 krooni, väike vöö, 3 võtit ja rahakott „Ferre“ väärtusega 1000.00 krooni, milles olid C R nimele välja antud isikutunnistus nr XXX, Partnerkaart, AS-i Swedbank VISA Electron deebetkaart ja internetipanga paroolikaart, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse bussi kuukaart maksumusega 640.00 krooni, üliõpilaspilet ning sularaha 450 krooni, millega põhjustas C R ´le varalise kahju kokku summas 4140.00 krooni. Seega pani O.D toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuriteoga põhjustas O.D KP ’le varalise kahju summas 5100.00 krooni. Kuriteoga põhjustas O.D C R ’le varalise kahju summas 4140.00 krooni, ent kuna O.D kinnipidamisel leiti tema juurest enamik varastatud asju, mis kannatanule tagastati, on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 600.00 krooni, mis koosneb rahakotist kadunud sularahast summas 450.00 krooni ja SIM kaardist maksumusega 150.00 krooni. Menetlus kohtus: Kohtuistungil O.D selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Esimeses episoodis tunnistas oma süüd, teises, 14.08.2010.a. episoodis ta oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et käekoti ta leidis ning soovis selle omanikule tagastada, kuna muidu keegi võib selle varastada. Samas lisas, et peab võimalikuks teises episoodis narkootikumide tarvitamist. Sellepärast pidas teda kinni ka politsei metropoli hotelli juures, et selgitada välja, kas tal on narkojoove. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist O.D ei taotlenud . Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Esimese episoodis süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlust ei ole. Teises episoodis märgib kaitsja, et tuleks uskuda kannatanu juttu. O.D-le võis jääda mulje, et kott on unustatud või kaotatud, kuna tunni aja möödudes keegi koti juurde ei tulnud. Antud olukorras ei saa just rääkida vargusest. Tegemist on leitud asja omastamisega. O.D ei hinnanud olukorda just kõige õigemini, kuna ei olnud kõige kainem. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 02.11.2008.a.-03.11.2008.a. episoodis: 3 • • • • • • • KP avaldust selle kohta, et 02.11.2008.a. kella 8 ajal aadressil Xxx varastati jope taskust ära Hansapanga kaart. Kohe ta pangakaarti ei sulgenud. 04.11.2008.a avastas, et pangakaardilt on välja võetud raha summas 6064.00 krooni. Kahtlustas tüdrukut, umbes 20-aastast, kellega sai tuttavaks Rahu kasiinos. Pärast nad läksid kauplusesse Rahu, ta maksis kaardiga ja nägi PIN-koodi. Pärast mindi tema juurde koju ja ta hakkas kohe kiirustama mingile kohtumisele. Tundemärgid: tumedad juuksed, alumine huul etteulatuv, silmad, rääkis vene keeles, rohkem ei oska tundemärke nimetada. Täpsemalt võib tundemärke öelda sõber Andrei, tel
/tl 122/ Tallinna Linnakohtu 06.01.2004.a. otsust, mille kohaselt mõisteti O.D süüdi
/tl. 125-126/ kahtlustatav O.D 17.02.2009.a. ütlusi selle kohta, et K. P ’ga sai tuttavaks juhuslikult sel samal päeval, mil toimusid kahtlustuses nimetatud sularaha väljavõtud, tutvusid õhtul kell 20:
/liidetud tl 65-66/ Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on O.D süü lisaks süü osalise tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning O.D tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelses menetluses O.D end 02.11.2008.a.episoodis otseselt süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil tunnistas end selles episoodis süüdi täies mahus ning täiendavaid ütlusi anda ei soovinud, viidates, et kannatanu poolt antud ütlused on tõesed. Kannatanu poolt antud ütlustest nähtub, et PIN koodi tema pangakaardi juures ei olnud, vaid O.D nägi seda, kui kannatanu kaardiga kaupluses tasus. Kanatanu sõnul läksid nad kasiinost poodi umbes kell 16:30 paiku, sealt edasi P juurde koju. P juures viibides hakkas O.D aga kiire ja ta lahkus, viibis kannatanu korteris umbes pool tundi. Peale O.D lahkumist avastas kannatanu kohe pangakaardi kadumise, kuid kuna polnud kindel, et võis selle ka ise kuhugi ära panna, seda kohe ei sulgenud. Kannatanu sõnul olid nad mõlemad O.D-ga sel õhtupoolikul ka purjus. Kannatanu PAS-i Hansapank konto väljavõttelt nähtub, et ta võttis 02.11.2008 kell 15:13 sularahas välja 500 krooni, samuti tasus ka kaadrimaksetega samal päeval kaupluses Rahu ajavahemikul kell 17:01-17:11 kokku 4 osta eest kogusummas 718.50 krooni. Samal päeval kell 17:53 võeti sularahas välja 4000 krooni ja järgneval ööl, st 03.11 kell 01:32-01:34 veel 1100 krooni. Samuti nähtub, et 03.11.2008 kell 01:34 tehti sularahaautomaadist raha välja võttes ka konto jäägi päring. 14.08.2010.a. episoodis ei tunnistanud O.D end süüd ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus ja andis ütlusi, mille kohaselt nägi 14.08.2010 kella 04:00-05:00 vahel Tallinnas Viru hotelli läheduses asuva Cat House väliterrassi juures purskkaevu äärel käekotti, see oli tema vaateväljas umbes tund aega, kuna käekotile keegi järele ei tulnud, otsustas O.D, et parem on, kui võtab selle endale kui et keegi selle varastab. Ei tulnud selle peale, et helistada politseisse või pöörduda klubi administratsiooni või turvateenistuse poole. Läks kotiga vanalinna, ei jõudnud mõelda, kuidas leida koti omanik, kuna peeti politsei poolt kinni. Politseis kontrolliti tema narkojoovet, koti kohta keegi ei küsinud, tema käekotti ei varastanud. Kotist ei võtnud midagi, selles olid rahakott, dokumendid, mobiiltelefon, võtmed, vöö, juuksehari, sularaha ega kosmeetikat ei olnud, tema neid ei võtnud, kosmeetikast oli vaid puuder ja pintsel. Kasutas mobiiltelefoni, sisestas sellesse oma SIM kaardi. Sellised ütlused loeb kohus paljasõnaliseks ning ennastõigustavaks Kinni peeti O.D politsei poolt 14.08.2010 kell 15:40, seega ca 11 tundi peale kannatanu käekoti varastamist. 7 15.08.2010 O.D kahtlustatavana üle kuulanud politseivaneminspektor Irina Vassilko ettekande kohaselt teatas O.D vastuseks küsimusele, mis ta tegi kannatanu R telefonis olnud SIM kaardiga, et see on tal alles ning O.D võttis selle ülekuulamise käigus oma rinnahoidja vahelt ja andis uurijale üle. Seega nähtub O.D ütlustest, et vältimaks kannatanu käekoti varastamist kellegi teise poolt, otsustas ta selle endale võtta, kuigi ei pea seda varguseks vaatamata asjaolule, et ei teinud ca 11 tunni vältel midagi selleks, et koti omanikuga ühendust võtta või see politseisse viia, vaid kõndis narkojoobes olles sellega mööda linna ringi. Eluliselt on väga keeruline uskuda O.D enda poolt antud selgitusi kotti võtmise kohta. O.D ka ise möönis, et tarvitab narkootikume ning ka kuriteo toimepanemise ajal oli neid tarvitanud. On üldteada asjaolu, et narkomaanid ei tööta ning narkootikumide saamiseks panevad nad sageli toime ennekõike varavastaseid kuritegusid. Narkomaanid selleks, et kätte saada oma doos, on harjunud varastama, kuna raha on ainus vahend uued doosi saamiseks. Seda, et O.D on narkomaan, on tõendatud ta enda ütlustega selle kohta, samuti nähtub karistusregistrist, et teda on NPALS§ 15 1 alusel kvalifitseeritava väärtegude toimepanemises karistatud 42-l korral ning eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et O.D puudus igasugune isiklik soov teha heategu kannatanule ning tagastada kannatanu käekott vabatahtlikult, vaid ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. O.D näol on tegemist isikuga, kes ei tööta, ent tarbib pidevalt narkootikume, milleks on teadupoolest vaja raha, seega teenib ta elatist vargustega, ta on varem neljal korral kohtulikult karistatud. O.D oli teadlik kohtuistungite toimimise ajast, kuid ei ilmunud kohtusse ning näitas sellega üles oma lugupidamatut suhtumist kohtusse, mistõttu kohus muutis tema suhtes tõkendit. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolu puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole varasemad reaalsed vangistused teda mõjutanud elama õiguskuulekalt. O.D ise ei esitanud kohtule ühtegi visooni sellest, kuidas ta kavatseb oma elujärge parandada, et tekitada selliselt kohtul siseveendumus, et vähemalt sel korral süüdistatav üritab oma elujärge parandama hakata.
lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid arvetades, ehk siis isiku süüd, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et O.D tuleb karistada vangistusega. KPotseselt tsiviilhagi esitanud ei ole, kuigi on ülekuulamisel avaldanud, et talle tekitati kuriteoga kahju 6064 krooni, kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses on tuvastatud, et O.D tekitas talle varalist kahju 5100 krooni, nimetatud summa kuulub O.D-lt KPkasuks väljamõistmisele. C R on esitanud tsiviilhagi summas 600 krooni, milline on seaduslik ning põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 238; §§ 313- 315 sätetest. 8 Piret Liivo Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.