lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 315 lg 4, § 318 lg 3 p 2, § 175 lg 1 p 5, 9, § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: D.V süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, so 5340 krooni riigituludesse.
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, so 10 päevamäära võrra, mõistes D.V-le karistuseks rahalise karistuse 20 päevamäära ulatuses, so 3560 krooni riigituludesse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6525 krooni sundraha; - 1790 krooni kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest; - 62.90 krooni toimiku koopia tegemise kulu eest; Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedpank, viitenumber
Nende dokumentidega, saab tuvastada ütluste lahknemist nendest tõenditest, millele tuginevalt loeti kohtuotsusega tuvastatuks kuriteosündmuse toimumine, mitte aga kellegi poolt 3 teadvalt vale ütluse andmine. Seega võib kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli KarS § 320 järgi alustatud kriminaalmenetluses kasutada tõendina tuvastamaks süüdistatava ütluste erinevust tõenditest, millele kohus on tuginenud otsuse tegemisel. Sealjuures tuleb KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohtulikul arutamisel tuvastada, et isik oli tunnistaja kriminaalmenetluses, teda on vastutusest hoiatatud ja ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, so tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus. Tegu loetakse lõpuleviiduks üksnes siis, kui ülekuulatavat on enne ülekuulamist hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb otsese tahtlusega, st ta on teadlik, et annab vale ütluse. Ei oma tähtust, kas valeütlused on antud kellegi kasuks või kahjuks. KarS § 320 järgi vastutavad kuriteo täideviijatena ainult kannatanu ja tunnistaja. D.V oli kriminaalasjas tunnistaja, olles kaitsja tunnistajana kohtuistungile kutsutud. Seega oli ta KarS § 320 nõutud kuriteo subjektiks - erilise isikutunnusega isikuks. D.V-le selgitati tunnistaja õigusi ja kohustusi Viru Maakohtu 14.03.2008 istungil ning teda hoiatati allkirja vastu selle eest, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja on õigustest ja kohustustest aru saanud. Seda tõendab kohtuistungi protokoll /tl. 18, 19, 29-31/. Seega on täidetud ka KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue - D.V oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Ütluste andmine kohtuistungil tunnistajana ja isikuna, keda on enne tunnistajana ütluste andmist kohtuistungil kohtu poolt kui tunnistajat isikliku allkirja vastu hoiatatud KarS § 318 järgi ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja KarS § 320 järgi teadvalt valeütluste andmise eest, on teadlik ja tahtlik tegevus. Tunnistaja D.V andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et mitte Hannes Viktor ei löönud kannatanu Siim Kaselehte, vaid seda tegi hoopis tema ise. Nimetatud teadvalt valeütlused olid kantud soovist, et tema tuttavat Hannes Viktorit, keda eeldatavalt ähvardas reaalne vangistus, kuna temale inkrimineeritud süütegu oli toime pandud katseajal, kuriteo eest süüdi ei mõistetaks. Viru Maakohus 02.02.2009 kohtuotsusega mõistis Hannes Viktori süüdi KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, alaealise Siim Kaselehe löömises, ning karistas teda rahalise karistusega 21750 krooni. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et tunnistaja D.V ütlused ei ole tõesed, kuna kaitsjapoolsed tunnistajad D.V, Mart Lepp, Marek Krasnov ja Artur D.V on omavahel ütluste andmises osas kokku leppinud. Nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, samuti on nad vastuolus süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning ei haaku kannatanu Siim Kaselehe ning tunnistajate Kerli Söödi ja Alina Kruglova ütlustega, mis kinnitavad, et lööjaks oli Hannes Viktor Kaitsjapoolsed tunnistajad ei ole tegelikult tajunud seda sündmust, millest nad räägivad ning tegemist on valeütlustega. Tartu Ringkonnakohus 25. mai 2009 otsusega jättis Viru Maakohtu otsuse Hannes Viktori süüdimõistmises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on nimetatud kohtuotsuses seisukohal, et Viru Maakohus on põhjendatult lugenud D.V , Marek Krasnovi, Mart Lepa ja Artur D.V tunnistused valeütlusteks. Tartu Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu seisukohaga, et kaitsjapoolsed tunnistajad on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud ja andnud valeütlusi ning kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused ei haaku kohtu poolt usaldusväärseteks tunnistajateks loetud isikute ütlustega.. Samuti on kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused vastuolus omavahel ja ka süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning seda just kuriteosündmusega seonduvalt. Tartu Ringkonnakohus oma otsuses nõustub maakohtuga, et Jegor 4 D.V, Marek Krasnovi, Mart Lepa ja Artur D.V ütlused on antud eesmärgiga vabastada Hannes Viktor süüst ning nad on andnud valeütlusi. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas D.V andis kohtus valeütlusi teadvalt. Selleks on vajalik tuvastada, et D.V tegutses vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D.V kinnitusel oli tema päris purjus, kuid siiski teab, et Siim Kaselehe lööjaks oli tema. D.V oli tavalises alkoholijoobes. Ei ole tuvastatud tema erilist emotsionaalset seisundit ega mälukaotust, mis oleks seganud temal sündmusi adekvaatselt tajuda. Samuti ei ole tuvastatud, et D.V ja kannatanu Siim Kaselehe vahel oleks kunagi varem olnud füüsilist konflikti, millega seoses oleks D.V olnud võimalus eksitusse sattununa väita, et lõi kannatanut just sel korral, kui selles süüdistati Hannes Viktorit. Seega on kohus seisukohal, et tema poolt antud valeütlused on antud tahtlikult. Nii esimese kui teise astme kohus on Hannes Viktori süüasjas tuvastanud, et D.V tegelikult ei tajunud vahetult sündmust, mille kohta tema tunnistusi andis. Tema ütluste kardinaalset lahknevust Siim Kaselehe, Kerli Söödi ja Alina Kruglova ütlustest ei saa selgitada millegi muuga (näit eksitusega vms), kui et tema andis valeütlusi eelneval kokkuleppel ja kavatsetult. Seega tuleb D.V poolt 14.03.2008 Viru Maakohtu kohtuistungil antud ütlusi tõlgendada tahtlikult ja teadvalt antud valeütlustena, mis olid antud eemärgiga vabastada Hannes Viktor süüst. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et D.V tegevuses KarS §-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. D.V on varem kohtulikult karistatud. Ta töötab ning omab regulaarset sissetulekut. Kohus ei pea põhjendatuks karistada D.V vangistusega, kuna on seisukohal, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka süüdistatavat ühiskonnast isoleerimata. Mõistes rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul oluline ilmtingimata range karistuse mõistmine, vaid eelkõige karistuse vältimatus süüteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatav D.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus, mida vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra. IV Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.
lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha
lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 1790 krooni.
lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 62.90 krooni. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Tea Toming 5 Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 26. mai 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2106 muutmata ja D.V kaitsja advokaat Anti Aasmaa apellatsioon rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokatuuribüroo Anti Aasmaa kaudu 4368 krooni sealhulgas käibemaks 728 krooni, advokaat Anti Aasmaale tema poolt D.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista D.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 3640 krooni, millele lisandub käibemaks 728 krooni, kokku 4368 krooni riigituludesse. D.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.V kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 07.jaanuaril 2011.a. Riigikohtu määrusega. №oremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.