4-10-3010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-3010 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi T.O kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Ingrid Meltsas`e poolt 26.08.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,10,009792 Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna RESOLUTSIOON T.O (ik xxx) vandeadvokaadi vanemabi Kaire Aus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Ingrid Meltsas ja piirkonnapolitseinik Kristel Jürgens, Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135kohus otsustas Jätta T.O kaebus rahuldamata. Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Ingrid Meltsas`e poolt 26.08.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,009792 muutmata. Rahatrahv 2400 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 29.11.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 30.11.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.12.2010.a. Edasikaebamise kord 4-10-3010 Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 27.07.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik K. Jürgens`i poolt väärteoprotokoll nr AB1197524 selle kohta, et 27.07.2010.a kella 14:58 ajal Pärnumaal Audru vallas Lihula mnt nr 2 juures suunaga Pärnu poole juhtis T.O mootorsõidukit (Opel Sintra, r/n xxx xxx) kiirusega 86 km/h ±3km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, ületas seega lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h (kiirus mõõdetud UltraLyte nr UX014780). Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 22 lg 2 järgi. 26.08.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,009792 on T.O-le määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt LS § 74 22 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni. Kaebuse sisu 10.09.2010.a laekus Pärnu Maakohtule T.O kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks seoses kaebaja teos väärteotunnuste puudumisega. Kaebaja leiab, et menetleja ei ole kõnealuses asjas selgitanud välja väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevalt ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus seaduslik ja määratud karistus on alusetu, kuna T.O ei ole temale süüks pandavat tegu toime pannud. Kaebaja on seisukohal, et protokollis kirjeldatud teelõigul ei ole väärteoprotokollis märgitud kiirusega võimalik mõistlikult sõita, kuna tegemist on asulasisese teega, kus osaliselt on tee varisenud ja teeäär on piirete tõttu kitsam ning protokollis kirjeldatud kiirust ei ole sõiduauto juhtimisel võimalik kasutada seetõttu, et vastutulevast autost möödumine suurel kiirusel ei oleks võimalik ilma sõiduauto juhiti ja teisi liiklejaid ohustamata. Samuti puuduvad menetlusalusel isikul kiiruse ületamisest tulenevad väärteokaristused, mis iseloomustab menetlusalust isikut kui kiiruspiirangutest kinni pidavat isikut. Menetlusalune isik leiab, et kiirusemõõteseade mõõteraadiuses ei mõõdetud T.O poolt juhitud sõiduauto sõidukiirust, vaid mõõteseadme näidikule jäi menetlusaluse isiku suhtes vastassuunas liikunud sõiduauto liikumiskiirus. Samuti leiab menetlusalune isik, et piirkonnapolitseinik, kes mõõtis kiirust üksinda ja kelle mõõtevahendid ning politseiauto olid paigutatud teest eemale mittenähtavale parkimisplatsile, ei kasutanud sõiduauto kiirust mõõtes kohast mõõtemetoodikat. Puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalusele isikule näidatud mõõteseadme näit on saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel, kuivõrd võimalik oli politseiniku poolt ekslikult esitada menetlusaluse isiku sõidukiirusena vastassuunas liikunud sõiduki kiirust, mida kinnitab ka asjaolu, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ei ole kantud teavet teise sõiduki liikumise kohta. Menetlusalusele isikule ei tutvustatud kiirusmõõteseadme protokolli ning keelduti hilisemalt seda ka esitamast, kuigi menetlusaluse isiku korduva küsimise peale hiljem nimetatud protokolli koopia edastati. Nimetatud asjaolust jäi menetlusalusele isikule arusaam, et kiirusmõõteseadme protokoll vormistati hiljem, mistõttu ei ole protokolli kantud andmed õiged ega vasta tegelikult toimunu asjaoludele. Kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud täiendavaid meetmeid, et tagada karistuse kohaldajale võimalus anda väärteoasjale objektiivne hinnang. Väärteo tõendamisel tugineb kohtuväline menetleja enda koostatud kiirusmõõteseadme protokollile, milles on fikseeritud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto sõidukiiruse mõõtmise asjaolud ja tunnistaja ülekuulamise protokollile, millega tutvumist kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ei võimalda. Menetlusalusele isikule teadaolevalt puudus väidetava väärteo toime panemise ajal tunnistaja vastulauses esitatud asjaoludel, st politseiauto juures viibinud politseiametnikud ei pööranud menetlusalusele isikule ega kiiruse mõõtmist teostanud ametnikule tähelepanu, kuna olid aktiivses suhtluses kolmanda isikuga, mis välistab ametnike osalemise käesolevas asjas tunnistajana. Arvestades eeltoodut esinevad käesolevas asjas selgelt kõrvaldamata kahtlused, mida Kriminaalmenetluse 2
(5)4-10-3010 seadustiku § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Samuti puuduvad objektiivset tõendid, mis kinnitaks, et menetlusalusele isikule tutvustatud kiirusmõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Täiendavaid tõendeid asjas kogutud ei ole. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väärteoasjas määratud karistuse aluseks olevat väärtegu ei ole kaebaja toime pannud leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendamatu. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel palub kaebaja lõpetada asjas väärteomenetlus ning tühistada 26.08.2010.a otsus nr 2670,10,
- Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik I. Meltsas oma 28.09.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T.O kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõendid on seaduslikud. Liiklusjärelevalvet teostati kiirusmõõteseadmega UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX
- Mõõtmise tehiolude kirjeldusest selgub, et mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega valgel ajal. Ilm oli sademeteta, teeolud oli kuivad, tegemist oli kattega kahesuunalise teega. Menetlusaluse isiku poolt kirjeldatud tee seisukord ei vasta tõele, tegemist ei ole osaliselt varisenud teega, samuti puudusid tee ääres piirded. Menetlusalune isik leiab, et piirkonnapolitseinik mõõtis kiirust üksinda, ent samas kui ta oli sõiduautos ei saanudki ta kuulda, et kiiruse fikseerimisel ütles komissar Harli Hansen valjuhäälselt kiiruse – „86 km/h“. Sellekohase ütluse on andnud piirkonnapolitseinik Triinu Laos oma tunnistaja ülekuulamise protokollis. Menetlusalune isik väidab, et talle ei tutvustaud kiirusemõõteseadme protokolli, kuid samas on 27.07.2010.a koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis menetlusalune isik T.O omakäeliselt kirjutanud, et talle on seadme lugemit näidatud ja ta on seda kinnitanud ka oma allkirjaga. Seega ei saa menetlusalune isik väita, et kiirusemõõteseadme protokoll vormistati hiljem ja protokolli kantud andmed ei ole õiged. Menetlusalune isik on esitanud oma seisukohad väärteoasja kohta vastulausena ning seega on menetlusalune isik saanud oma ütlused anda omakäeliselt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigused ja kohustused väärteomenetluses. Isik on seda kinnitanud omakäeliselt allkirjaga. Kohtuväline menetleja, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et kogutud tõendid on usaldusväärsed, tõendite kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme ning seega saab asjas kogutud tõendeid lugeda seaduslikeks tõenditeks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et on antud väärteoasjas kogunud kõik võimalikud tõendid ning on alusetu menetlusaluse isiku väide, et väärteomenetluse käigus ei ole selgitatud väärteoasja aluseks olevaid kõiku faktilisi asjaolusid. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes V™S § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid T.O suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist isiku teos väärteotunnuste puudumise ja kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt V™S-s sätestatud nõuetele. Pärnu Maakohtu seisukoht V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste 3
(5)4-10-3010 seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et T.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid V™S 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Asja kohtulikul arutamisel jäi kaebaja oma seisukohtade juurde ja leidis, et tema poolt ei ole väärtegu, s.o kiiruse ületamist toime pandud. Kaebaja hinnangul liikles ta 27.07.2010.a Audru alevikus Lihula maanteel seal lubatava sõidukiirusega (50 km/h). Kaebaja väidete kohaselt ei olnud võimalik seal kiirust ületada halbade teeolude tõttu, samuti pani ta kahtluse alla selle, kuidas oli võimalik mõõta kiirust läbi tee ääres olnud puude. Kuivõrd kiirusemõõtmise radar näitas politseiautos, protokolli vormistamise ajal kogu aeg näitu „86 km/h“, siis ei ole kaebaja hinnangul välistatud, et kiirusemõõtja ei olnud töökorras. Kohtu hinnangul on kaebaja eeltoodud seisukohad ümber lükatud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud järgmiste faktiliste asjaoludega – politseitöötajast tunnistaja H. Hansen`i ütluste kohaselt mõõtis tema 27.07.2010.a kiirusmõõteseadmega Audru alevikus Pärnu – Lihula maanteel kiirust. Fikseerinud läheneva sõiduki kiiruse 86 km/h, teavitas ta sellest ka teistele, samas läheduses viibinud politseitöötajatele K. Jürgens`ile ja T. Laos`ele ning pidas kiirust ületanud sõiduki kinni. Kinnipeetud sõiduki juhiks osutus T.O, s.o kaebaja. H. Hansen välistas, et ta oleks eksinud kiirust ületanud sõidukis, kuivõrd tema kasutatud kiirusemõõteseade (väärteoasjast nähtuvalt UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX014780) töötab nii, et seade suunatakse lasersilmaga kindlale lähenevale objektile ja seejärel fikseeritakse selle kiirus. Pärast kiiruse fikseerimist näitaja lukustatakse ning see jääb kuni näitaja kustutamiseni kiirusemõõtja ekraanile. Samuti kinnitas tunnistaja, et samal ajal ei liikunud teel ühtegi teist sõidukit, mistõttu ei olnud võimalik muu sõiduki kiiruse omistamine kaebaja poolt juhitud sõidukile. Tunnistaja hinnangul fikseeris ta sõiduki kiiruse umbes 200-300 meetri kauguselt, kusjuures tee ääres olnud puud ei seganud läheneva sõiduki kiiruse mõõtmist. H. Hansen`i seletustest tulenevalt on kohtu hinnangul välistatud, et kiirust mõõtnud politseitöötaja eksis kiirust ületanud sõidukis, kuna ei ole tõenäoline, et lasersihiku põhimõttel töötava mõõteseadmega oleks ta kas enda märkamata või sihilikult mõõtnud hoopis mõnda teist, samaaegselt liigelnud sõidukit. Samuti teavitas H. Hansen koheselt kiiruseületamisest teisi politseitöötajaid ning pidas seejärel kiirust ületanud sõiduki kinni. Kaebaja seisukoht mõõtmise võimatusest tee ääres asuvate puude tõttu on kohtu hinnangul oletuslik ja paljasõnaline. Kohus ei pea tõenäoliseks, et politseitöötajad oleks teinud liiklusjärelvalvet piiratud nähtavusega kohas, kus pole võimalik kiirust mõõta. Samuti oleks taolises kohas raskendatud lisaks rikkumiste fikseerimisele ka kiiruseületajate kinnipidamine. Asjaolu, et kiirusemõõtja näitas politseiautos kogu protokolli vormistamise aja jooksul üht ja sama kiirust, 86 km/h, on seletatav mitte mõõteseadme rikke või mittekorras olekuga, vaid sellega, et mõõtmist läbiviinud politseitöötaja fikseeris ja lukustas kiiruseületamise tõendamiseks kiirusenäitaja, pärast mida asuti vormistama menetlusdokumente. Kohus pidas põhjendamatuks ka kaebaja seisukohta, mille kohaselt ei olevat võimalik fikseerida kiirust 86 km/h umbes 200-300 meetri kauguselt ja jõuda seejärel veel teavitada teisi politseitöötajaid ning sõiduk kinni pidada. H. Hansen`i ütluste kohaselt seisis ta kiirust mõõtes sõidutee ääres, mistõttu selleks, et sõiduk kinni pidada, ei olnud tal vajadust kaugele liikuda. Arvestades seda, et taolise kiirusega läbib sõiduk 200 – 300 meetrise vahemaa mitte kiiremini kui 10 sekundiga, on nimetatud ajavahemik piisav nii sõiduki kiirusest teavitamiseks kui ka selle kinnipidamiseks. -Politseitöötaja, tunnistaja T. Laos`e ütluste kohaselt mõõtis 27.07.2010.a Audru alevikus kiirust kiirusemõõteseadmega H. Hansen, kes kohe pärast kiiruse ületamise avastamist informeeris sellest teisi politseitöötajaid. Samuti fikseeris kiirusemõõteseade kiiruse ületamise kuuldavalt, vastava helisignaaliga. T. Laos`e kinnitusel ei seganud tee ääres asunud puud kiiruse mõõtmist, kuna nende vahel paistab eemalt tulev liikleja kaugelt ära, samuti kinnitas ta sarnaselt H. Hansen`iga, et teisi liiklusvahendeid samal ajal seal ei liikunud. Tunnistaja ütlused välistavad seega kiiruse ületamise mõne muu samal ajal liikunud sõiduki poolt, samuti kinnitavad need seda, et kiirust oli võimalik mõõta juba umbes 200 – 300 meetri kauguselt. -Kohtuväline menetleja K. Jürgens, kes koostas T.O-le kiiruse ületamise kohta väärteoprotokolli kinnitas samuti, et kuulis kuidas kiirust mõõtnud H. Hansen teatas enne T.O sõiduki kinnipidamist valjuhäälselt tema rikkumisest, s.o kiiruse ületamisest, samuti teatas ta kiirust ületanud sõiduki kiiruse, 4
(5)4-10-3010 86 km/h. T. Laos`e ja K. Jürgens`i ütlused selle kohta, et kiirust mõõtnud H. Hansen koheselt teavitas neid liikluseeskirjade rikkumisest kinnitab H. Hansen`i poolt teostatud mõõtmistoimingute usaldusväärsust. -Kohtuvälise menetleja K. Jürgens`i poolt on 27.07.2010.a koostatud väärteoprotokoll A. T.O poolt toimepandud kiiruseületamise kohta. Protokollist nähtub, et menetlusalusele isikule on kohapeal, protokolli koostamisel allkirja vastu tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning võetud kirjalik seletus (väärteotoimik tl 2). K. Jürgens`i poolt on 27.07.2010.a koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mida on kaebajale samuti allkirja vastu tutvustatud (väärteotoimik tl 3). Eeltoodu lükkab ümber ja muudab paljasõnaliseks kaebaja väited selle kohta, nagu poleks talle kiirusemõõteseadme protokolli tutvustatud ja see oleks koostatud mingil muul ajal, hoopis hiljem. -Kohtuvälise menetleja I. Meltsas`e ütlustel tugines ta väärteootsuse tegemisel nii tunnistajate ütlustele kui kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, leides, et väärteomenetlus on läbi viidud õigesti. -Kohtuväline menetleja A. K. Lätt avaldas samuti, et väärteomenetlus on läbiviidud õigesti ning kaebaja poolt toimepandud kiiruseületamine on tõendamist leidnud. Kohus nõustub kohtuväliste menetlejate seisukohtadega ja leiab, et väärteomenetlus on läbi viidud õigesti. -Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et kohal, kus teda kinni peeti, olid teeolud nii halvad, et kiirusega 86 km/h tunnis ei olnud seal võimalik sõita. Kohtu hinnangul on nimetatud seisukoht ümber lükatud kõigi kohapeal viibinud politseitöötajate ütlustega, mille kohaselt olid teeolud normaalsed. Samuti on kohtule esitatud AS Pärnumaa Teed tõend selle kohta, et ajavahemikus 26.07.30.07.2010.a Audrus antud teelõigul tee remondi töid ei teostatud ning teeolud olid seal normaalsed (tl 17). Nimetatud tõendist nähtub, et antud teelõigul, kus kiiruseületamine fikseeriti, oli võimalik liigelda kiirusega 86 km/h. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist kaebaja T.O poolt 27.07.2010.a lubatud sõidukiiruse ületamine Audru alevikus, s.o alal kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h mitte vähem kui 33 km/h. Oma nimetatud tegevusega on T.O poolt täidetud LS § 74 22 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on T.O käitumine hinnatav lubatud kiirusest kinnipidamise eiramisel teo toimepanemisena otsese tahtlusega, kuivõrd sõiduki juhina oli ta teadlik, et on kohustatud kinni pidama kehtestatud liiklusnõuetest ja piirangutest. Nõuete eiramise, s.o teo tagajärjeks oli tema poolt lubatud kiiruse ületamine. Karistuse kohaldamisel on Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel karistamise aluseks isiku süü. Lisaks sellele tuleb karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestada nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nn eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (nn. üldpreventsioon). Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul karistuse kohaldamisel arvestanud eeltoodud asjaolusid. Kaebajale kohaldatud rahatrahv summas 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni vastab toimepandud teo raskusele ja süü suurusele. Arvestatud on ka seda, et kaebaja puhul ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks sellele on võetud arvesse, et T.O on ka varem korduvalt karistatud mitmesuguste liiklusalaste rikkumiste eest. Rahatrahvi suurus 2400 krooni on põhjendatud ka üldpreventiivses mõttes, kuivõrd sellega on antud hinnang, et kiiruse ületamise eest võib järgneda karistus märkimisväärses rahalises suuruses. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik I. Meltsas`e poolt 26.08.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,009792 ei kuulu tühistamisele ning T.O kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 5
(5)