) § 74 lg 2 Kaebuse esitaja G.H (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas: G.H kaebus rahuldada. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2230,10,047753 G.H-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Karistada G.H 04.09.2010.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (
) § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni ehk 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti ja
Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105272859. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 24.09.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2230,10,047753 karistati G.H
lg 2 alusel rahatrahviga 167 trahviühiku ulatuses, s.o 10 020 krooni ja
Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Erki Radu koostanud 04.09.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 04.09.2010.a kell 01:19 G.H Rumjantsevi tn, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,72 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,67 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion IntoxiLyzer 8000 nr JLT2, seerianumber 80-004514, taatlustunnistus nr TTRC-10/00047. Kohtuvälise menetleja otsusest tuleneb, et kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik tunnistab süüd. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et juhtimine seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ületas lubatud alkoholipiirmäära, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selline juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. G.H esitas eelnimetatud otsuse peale 12.10.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsuse ning võtta vastu uus otsus, milles pehmendada karistust trahvi suuruse osas ning tühistada
Taotluse põhjenduseks on asjaolud, mis kergendavad isiku vastutust, kelle suhtes on vastu võetud karistamise otsus. Seejuures karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole ammendav.
sanktsioon on alternatiivse loomuga ning on võimalik kasutusele võtta kergem karistus. Kaebuse esitaja palub arvestada seda, et ta kahetseb ja mõistab tehtu õigusvastasust ning ta suhtub negatiivselt õigusrikkumisse ja aktiivselt aitas kaasa tehtud süüteo asjaolude väljaselgitamisele. Seda asjaolu kinnitavad asja materjalid. Kaebuse esitaja palub kergendavate asjaoludena arvestada tema noorust ja seda, et varem pole ta sellist väärtegu toime pannud. See näitab ka seda, et kaebuse esitaja vaated ei ole pidevalt antisotsiaalsed. Seejuures maksis ta kohusetundlikult trahve kergete väärtegude eest. Need asjaolud võivad anda aluse kergema karistuse kohaldamiseks. Samuti taotleb ta arvestada seda fakti, et ta hoolitseb isa eest, kellel on piirangud põlveliigeste liikumises. Isal on invaliidsus koos töövõimetusega, kuna jala liikumine trauma tagajärjel on piiratud. Sellepärast on isa sunnitud pöörduma kaebuse esitaja poole abipalvega, mis on seotud hooldusega. Seetõttu on kaebuse esitajale vajalik transpordivahendi juhtimisõigus. Pealse selle transpordivahendi juhtimisõiguse äravõtmine mõjub negatiivselt rikkuja ja tema äsja loodud perekonna liikmete materiaalsele olukorrale. Kaebuse esitaja sai tööle ja tema töökohustuste hulka kuulub auto kasutamine. Sellepärast taotleb ta arvestada tema varalist olukorda ja seda asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine halvendab olulisel määral kaebuse esitaja materiaalset olukorda. 2
lg 4 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.
lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt
lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt
lg 31 p-le 2 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. G.H-le sinenud alkoholijoove on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 16), mille kohaselt 04.09.2010.a Ida-Virumaal, Sillamäe linnas, M. Rumjantsevi tänaval teostati mõõtmine, kus joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks oli G.H. Kasutati tõendusliku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr JLT2, seerianumber 80-004514, taatlustunnistus nr TTRC-10/00047. Mõõtetulemuseks oli 0,67 mg/l, mida kinnitab ka tõendusliku alkomeetri lugemi näidu väljatrükk (tl 15). G.H poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17), mille kohaselt 1 04.09.2010.a kõrvaldati juhtimiselt G.H
lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Ta kõrvaltati juhtimiselt alates 04.09.2010.a kell 01:19 kuni kainenemiseni. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri lugemi näidu väljatrüki ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse õigsuses, loeb kohus tõendatuks G.H käitumises
Kohus leiab, et G.H pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt 3
lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse 19 tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud G.H karistamine
lg 2 järgi.
lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. G.H-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. G.H on karistatud rahatrahviga 167 trahviühiku ulatuses, s.o 10 020 krooni. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. G.H on varasemalt karistatud väärteokorras 2-l korral, ühel korral ka liiklusseaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest (parkimise eest keelatud kohas). Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust peaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistma talle karistuse üle keskmise määra. Arvestades aga seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus tuleb kohtu hinnangul karistada G.H karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku suuruse karistusega, mis on 9000 krooni ehk 576, 20 eurot. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul esineb veel teisi karistust kergendavaid asjaolusid nagu nt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, kaebuse esitaja noorus ja see, et varem pole ta sellist väärtegu toime pannud, maksis kohusetundlikult trahve kergete väärtegude eest. Vastavalt KarS § 57 lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Analüüsides kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolusid, leiab kohus, et väärteo asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kuidagi aktiivselt kaasa aidanud süüteo avastamisele. Käesoleval juhul tuvastati kaebuse esitajal esinenud joove tõendusliku alkomeetriga ning kaebuse esitajal ei olnud kuidagi võimalik aktiivselt omaltpoolt väärteo toimepanemise avastamisele kaasa aidata. Samuti leiab kohus, et kaebuse esitaja vanus ei ole selline, mida tuleks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tegemist on täisealise noormehega, kes pidi aru saama, millised tagajärjed võivad olla tema poolt toime pandud väärteol. Seda, et kaebuse esitaja pole varasemalt sellist väärtegu toime pannud arvestab kohus karistuse liigi valikul, jättes põhikaristusena aresti kohaldamata. Asjaolu, et kaebuse esitaja on talle varasemalt määratud rahatrahvid ära maksnud, ei ole samuti selliseks asjaoluks, mida saaks arvestada karistust kergendavana. Tegemist on teiste väärtegude toimepanemise ees määratud karistuste tasumisega, mida ei ole võimalik arvestada käesolevas väärteoasjas karistust kergendavana, kuna see ei vähenda kuidagi kaebuse esitaja süüd käesoleva väärteo toimepanemises. 19
lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks vältimatult vajalik, kuna varasemalt on kaebuse esitajat karistatud vaid ühe korra liiklusalase väärteo toimepanemise eest, s.o parkimise 4
lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni 19 ehk 575, 20 eurot ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.