Obsah (9)

§ 200§ 320§ 70§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

1-10-15914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. J uar 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15914 (10230101986, 10730000604) Kohtunik Märt Toming K

§ 200

lg 2 p 7 järgi, Artur Järv´e süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja L.E süüdistus

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Maigi Simson Süüdistatav P.E Ik: XXX, Vene FV kodanik, põhiharidus, töökoht: AS ISS, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld 12.02.2010 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 06.02.2007 otsusega

§ 320

lg 1 järgi rahaline karistus: 3000 krooni, milline karistus asendati

§ 70

lg 2 alusel Harju Maakohtu 13.07.2009 määrusega vangistusega 20 päeva Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav Artur Järv ik 38905090338, EV kodanik, haridus 8-kl., töökoht: töötab mitteametlikult, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.02.2010 kuni 12.02.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld 12.02.2010 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Korduvalt karistatud väärteokorras 1 Kaitsja Advokaat Imbi Seimar Süüdistatav L.E Kaitsja Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: töötab mitteametlikult, elukoht: xxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.02.2010 kuni 12.02.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld, Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 11.08.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistus 6 kuud,

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 3 aastat,

§ 64

lg 1 alusel vangistus 3 aastat,

§ 68

ja § 74 alusel tingimisi vangistus 2 aastat, 6 kuud ja 4 päeva katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Korduvalt karistatud väärteokorras Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. P.E süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta P.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat P.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.E temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada P.E-le määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.01.

2. P.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Artur Järv süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 8. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.02.2010 kuni 12.02.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 10.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Artur Järv´ele mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Artur Järv´e suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Artur Järv temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane 2 tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 11.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Artur Järv´e järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 12.

§ 78

p 1 alusel arvestada Artur Järv´ele määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.01.

2. Artur Järv´e suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. L.E süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud. 15. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. 16.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.02.2010 kuni 12.02.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 17.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta L.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva L.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.E temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 18.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 19.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.E-le määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.01.

2. L.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. P.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.E, 1-10-15914, kaitsjatasu“.
4. P.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.E, 1-10-15914, sundraha“. 3
5. P.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 64 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.E, 1-10-15914, koopiate tegemise kulu“.
6. Artur Järv´elt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 40 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Artur Järv, 1-10-15914, kaitsjatasu“.
7. Artur Järv´elt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Artur Järv, 1-10-15914, sundraha“.
8. Artur Järv´elt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 64 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Artur Järv, 1-10-15914, koopiate tegemise kulu“.
9. L.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.E, 1-10-15914, kaitsjatasu“.
10. L.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 4 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.E, 1-10-15914, sundraha“.
11. L.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 64 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.E, 1-10-15914, koopiate tegemise kulu“.
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13. JF´i esitatud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning P.E-lt, L.E-lt ja Artur Järv´elt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista JF´i kasuks 1500 krooni ehk 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti, milline summa tuleb tasuda JFi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.
14. Asitõend: DVD-mängija Philips, mis on tagastatud JF , jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule JF . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 4 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.E süüdistatakse selles, et tema 09.02.2010 kella 00.00-02.15 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris tungis koos J - VE`i, Artur Järve ja L.E-ga kallale JF ning peksid kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea– ja kehapiirkoda ning võtsid ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 maksumuseta, DVD-mängija Philips maksumusega 800 krooni, mille kannatanu hiljem tagasi sai, ning sularaha summas 1500 krooni. Antud teoga tekitati kannatanule tervisekahjustusi ja varalist kahju kogusummas 1500 krooni. Seega pani P.E toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Artur Järv`e süüdistatakse selles, et tema 09.02.2010 kella 00.00-02.15 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris tungis koos J - VE`i, P.E ja L.E-ga kallale JFile ning peksid kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea– ja kehapiirkoda ning võtsid ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 maksumuseta, DVD-mängija Philips maksumusega 800 krooni, mille kannatanu hiljem tagasi sai, ning sularaha summas 1500 krooni. Anud teoga tekitati kannatanule tervisekahjustusi ja varalist kahju kogusummas 1500 krooni. Seega pani Artur Järv toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. L.E süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, uuesti 09.02.2010 kella 00.00-02.15 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris tungis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos J - VE’i, Artur Järv’e ja P.E-ga kallale JF’ile pekstes kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea– ja kehapiirkonda, kuni kannatanu kaotas teadvuse ning võtsid ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 maksumuseta, DVD-mängija Philips maksumusega 800 krooni ning sularaha summas 1500 krooni, põhjustades JF’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning varalist kahju 2300 krooni. Seega L.E , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ning grupis, s.o. röövimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav P.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. P.E kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav Artur Järv seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 5 Artur Järv`e kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav L.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. L.E kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 09.02.2010, 10.02.2010 ja 18.05.2010 koostatud kannatanu JF`i ülekuulamise protokollide kohaselt 08.02.2010 oli ta oma kodus aadressil XXX . Aleksei P.E elab ajutiselt kannatanu juures. Umbes kell 22.00 tuli kannatanule külla J E koos kahe noormehega. J on MEõde, kellega kannatanu varem koos elas. J tõi kaks sõpra kaasa ning 1 0,5 liitrise pudeli viina ja õlut. 09.02.2010 umbes kell 00.00 tekkis J konflikt sellepärast, et ta varem tema õe välja ajas. Konflikti ajal haaras J mingi noa. Kuid noaga ta teda ei löönud. Aleksei P.E võttis temalt noa ära. Kõike juhtunut täpselt ei mäleta, kuna oli purjus. Seejärel kannatanu käskis kõikidel ära minna ja läks magama. Kuid J lõi talle paar korda rusikaga vastu pead. Sellepärast algas nende vahel võitlus, kannatanu sattus tema peale ja hoidis teda kinni, et ta kannatanut ei lööks. Sel hetkel lõi keegi talle millegagi vastu selga. J rabeles lahti ja kannatanu hakkas jälle J võitlema. Kannatanu kukkus põrandale. J hakkas kannatanut jälle rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha lööma. Lööke oli mitu. Kas teised teda lõid, ei mäleta. Sel ajal, kui J kannatanut lõi, kuulis kannatanu, et Aleksei P.E küsis J lt, kus kannatanu mobiiltelefon ja DVD plaadid on. Nähtavasti küsis Aleksei oma plaatide kohta, kuna ta andis oma plaate vaadata. Tol hetkel oli kannatanu mobiiltelefon põrandal ja rahakott rahaga taskus. Seejärel kaotas kannatanu teadvuse. Toibus umbes 15 minuti pärast. Tema korteriuks oli seestpoolt lukus ning ta ei pääsenud välja. Korteris polnud enam kedagi. Kannatanu on kindel, et keegi võttis korteri võtmed ja ta lukustati korterisse. Kannatanu nägi kohe, et rahakott vedeles põrandal. Kuid kuidas see välja võeti ja kes seda tegi ta ei tundnud ega ei näinud. Rahakott oli tühi. Enne seda oli seal 4500 krooni, kõik 500 kroonistes kupüürides. Kannatanu sai just sel päeval palka. Peale raha oli kadunud ka telefon NOKIA 3310 väärtuseta. Telefonis oli kõnekaart XXX. Samuti oli korterist kadunud DVD mängija PHILIPS väärtusega 800 krooni. Enne seisis DVD mängija peal televiisor, kuid kui kannatanu kadumise avastas, siis oli televiisor voodi peal ja DVD mängijat oma kohal polnud. Kannatanu ei saanud uksest välja, kuivõrd ei leidnud võtmeid, väljus korterist akna kaudu ja läks Mustamäe poole, kuna oletas, et J võis koos sõpradega sinna minna. Tondi Selveri juures nägi J , ta oli üksi. Tal ei olnud midagi käes. Talle tundus, et ta peksis Artur Järvat. Ülejäänud olid kõik Tammsaare-Tondi ristmiku juures, neid nägi kannatanu ähmaselt, kuna nad seisid kaugemal pimeduses. Kellegi käes ta oma DVD ei näinud. Kannatanut nähes lõpetas E Arturi peksmise ja jooksis ülejäänute juurde. Artur läks ka nende kõigi juurde. Umbes kell 01.00 jõudis kannatanu Rahumäe tee politseiosakonna juurde. Kui J teda peksis, ei nõudnud ta midagi. Samuti ei nõudnud teised korteris viibinud isikud kannatanult midagi. Arvab, et J peksis teda ainult oma õe pärast. Aga pärast, kuna kannatanu teadvuse kaotas, varastati ta ka paljaks. Peas ja näol tal mingeid nähtavaid vigastusi ei ole, kuid pea valutas. Käel on kriimustused, millest need kriimustused on, kannatanu ei mäleta. Talle tekitati füüsilist valu sel ajal, kui J E ja veel keegi teda peksis. Traumapunkti ei soovinud kannatanu pöörduda, kuna tal ei olnud vastuvõtu eest tasumiseks raha. Tema vigastusi kätel pildistati politseis. Need vigastused tekitati talle siis, kui teda peksti. Kannatanu varjas tol hetkel kätega pead, seepärast ei näinud, kes teda peksis. Valutas pea ja kael. Kes teda peale Ei peksis, ta ei näinud, kuid keegi lõi vastu selga. Hiljem avastas kannatanu kodust raha 3000 krooni. Tõenäoliselt peitis ta selle raha ise ära. 1500 krooni jäi leidmata. Seega rahakotis oli siiski 1500 krooni ning see summa varastati. Videomaki Philips mudel oli DVP3350V/

1. Eritunnuseks oli see, et peal oli palju kriimustusi. Kriimustused olid tekkinud sellest, et maki 6 peal seisis televiisor. (krim.asi 10230101986 t/l 2-8, 18-24, 33-35, krim.asi 10730000604 t/l 3-9, 19-25) • Kannatanu JF`i fotodest nähtuvalt näos vigastused puudusid, mõlemal käed oli kriimustatud. (krim.asi 10230101986 t/l 9, krim.asi 10730000604 t/l 10) • 09.02.2010 koostatud tunnistaja RR`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.02.2010 tema olles tööl Lõuna PJ välijuhina, kuulis 00:45 meeterahvast väga roppude sõnadega karjumas ja lõhkumas välisukse taga. Tunnistaja läks asja uurima ning leidis sealt meesterahva, kes oli ilmsete joobe tunnustega ning kes sõimas ja ähvardas tunnistajat. Tunnistaja sai meesterahva jutust muuhulgas aru, et teda oli röövitud. Kuivõrd meesterahvas oli tugevate joobe tunnusega ning agressiivne paigutas tunnistaja meesterahva kainenema. (krim.asi 10230101986 t/l 1315) • Koopiad video player Philips DVP3350V/01 dokumendidest. (krim.asi 10230101986 t/l 25-27, krim.asi 10730000604 t/l 26-28) • 09.02.2010 koostatud leidude vastuvõtmise akti kohaselt 09.02.2010 kell 04:00 leiti Tondi tn 88 vastas Tondi tn kõnniteelt video/CD makk Philips. (krim.asi 10230101986 t/l 28, krim.asi 10730000604 t/l 29) • 18.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli VD/VCR Player Philips DVP3350V. Triipkoodid kirjetega: MODEL NO: DUP3350V/01, PRÖD.NO. DE1A
2. (krim.asi 10230101986 t/l 2932, krim.asi 10730000604 t/l 30-33) • 18.02.2010 koostatud allkirjalehe kohaselt sai kannatanu JF politseist tagasi videomaki DVP3350V-01 seeria nr DE1A0727101955, mille ta tundis ära videomaki peal astetsevate kriimustuste järgi. (krim.asi 10230101986 t/l 36-37) • 19.02.2010 koostatudt hagiavaldusest nähtuvalt esitab kannatanu JF seoses 09.02.2010 toimunud rööviga tsiviilhagi 1500 krooni. (krim.asi 10230101986 t/l 38-39) • 04.03.2010 koostatud tunnistaja AL`i ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kuu aega tagasi oli ta J juures, kes elab Tondil ühes valges majas ning lubas tunnistajal enda juures elada. Sel õhtul oli J juures tunnistaja ja Aleksei. Aleksei helistas J le ja soovis temaga kohtuda. Aleksei läks J Magistrali Keskuse juurde kohtuma kella 22.00 ajal. Kui Aleksei J juurde tagasi tuli, siis ta ütles, et J Magistrali juures ei olnud. 22.00 kuni 23.00 vahel helistas Aleksei J le ja ütles J le, et viimane tuleks J juurde. Aleksei palus, et J võtaks kaasa alkoholi. Kõne lõppedes ütles Aleksei, et J nõustus J juurde tulema koos kahe sõbraga. Peale kella 23.00 tulid J juurde J ning temaga olid kaasas Kolja ja Artur. J , Koljal ja Arturil oli kaasas alkoholi: viin ja kolm pudelit õlut. Kõik korteris viibivad isikud peale tunnistaja hakkasid alkoholi tarbima. Umbes 15 minutit oli kõik rahulik. Peale seda hakkas J rääkima J endisest tüdrukust. J hakkas Jt sõimama seoses sellega, et J jättis oma endise tüdruku maha. J ütles, et tema endine naine on lits ja peale seda kohe J lükkas Jt kätega rinnapiirkonda selliselt, et J kukkus voodisse pikali. Peale seda hakkas J Jt kägistama selliselt, et hoidis kahe käega kinni J kõripiirkonnast. Selle tulemusena kaotas J teadvuse. Jl olid silmad suletud ja ta ei reageerinud millelegi. Peale seda lõi J Jt kolmel korral rusikaga näopiirkonda ja ütles Jle :"Tõuse!". Peale seda tõusis J istukile diivanile ja lõi J mitte vähem kui viiel korral rusikaga näopiirkonda. Peale seda J haaras kinni J kaelaspiirkonnast ühe käega ja tõukas J pikali maha. J jäi pikali maha kõhuli. Peale seda võttis J tabureti ja lõi Jt taburetiga vähemalt ühel korral peapiirkonda. Peale seda Aleksei P.E karjus, et kus on J mobiiltelefon. Aleksei leidis põrandalt J mobiiltelefoni ja pani selle endale taskusse. Tunnistaja teada on see mobiiltelefon siiani Aleksei käes. J ei reageerinud mitte millelegi ja vastupanu ei osutanud. Peale seda lõi J Jt suhkrutoosiga mitte vähem kui neljal korral peapiirkonda. Verejooksu Jl ei näinud. Peale seda istus J Jle selga nii, et üks jalg oli ühelpool ja teine jalg oli teiselpool J keha ja võttis samal ajal J tagataskust välja rahakoti ning sealt seest võttis J välja 800 krooni. Tunnistaja mäletab, et ta võttis välja J rahakotist ühe 500 kroonise kupüüri ja kolm 100 kroonist kupüüri. Peale seda pani J selle sularaha endale taskusse ja tõusis püsti. Peale seda lõi Kolja Jt kahel korral jalaga kõhupiirkonda. Tunnistaja ei näinud, et Artur oleks Jt löönud. Artur oli nii purjus ja oli näoli selles toas asetseval laual. Peale seda tõukas J teleka toa põrandale maha ning võttis televiisori 7 all seisnud videomaki enda kätte. J ütles seejärel, et lähme minema. J hoidis videomakki enda käes ja andis juba korteris videomaki Kolja kätte. Peale seda väljusid kõik korterist, aga J jäi toa põrandale pikali maha lebama. Artur tõusis ka ülesse. Teda äratas ülesse Aleksei. Läksid välja ja liikusid peale majast väljumist Tondi Selveri suunas kui Kolja käskis tunnistajal hoida DVDmakki. Kolja ulatas DVD-maki ja tunnistaja tegi paar sammu koos DVD-ga ja seejärel asetas selle DVD-mängija maha Tondi Selveri ligidal asuva tunneli juurde ja neist see sinna jäigi. Peale seda jalutasid kõik üheskoos mööda Tammsaare teed Sõpruse puiesteele ja Magistrali Keskuse juurest võtsid takso ja sõitsid Ehitajate tee 74 asuva maja juurde. Selles majas elab Aleksei. Artur jäi neist kuskile maha. Taksos olid vaid neljakesi: tunnistaja, Aleksei, Kolja ja J . J maksis taksoarve 35 krooni. Istusid mõnda aega Aleksei majas asuvas trepikojas ning mõne aja pärast läksid J ja Kolja trepikojast minema. Tunnistaja ja Aleksei jäid trepikotta. Aleksei jäi magama ja tunnistaja läks hommikul lastekodusse. Umbes nädal aega tagasi nägi viimati Aleksei käes mobiiltelefoni, mille ta võttis ära Jlt. (krim.asi 10230101986 t/l 43-46, krim.asi 10730000604 t/l 44-47) • 09.02.2010 koostatud kahtlustatava J - VE`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 8.veebruaril 2010 umbes kell 23 läks ta koos Artur Järve ja L.E-ga J juurde XXX. J korteris olid Aleksei P.E, Saša. Läksid purjuspäi, nemad olid ka kõik purjus. Jõid J juures korteris nii viina kui õlut. 9.veebruari öösel umbes kell üks või kaks hakkas J solvama kahtlustatava õde. Tülitsesid, J lõi kahtlustatavt rusikaga vastu kõrva esimesena. Pärast seda lõi kahtlustatav teda ühe korra rusikaga vastu keha. Jõid, J solvas tema perekonda. Lõi teda ühe korra rusikaga vöökoha piirkonda. Rohkem üksteist ei löönud. Mõne aja pärast ütles J , et läheb magama, et kõik ära läheks. J heitis põrandale madratsile magama. Kõik kes korteris olid (välja arvatud J ) väljusid korterist. Kahtlustatav oli väga purjus, läks ära ilma jopeta, külma ei tundnud. Jope sisse jäid kahtlustatava mobiiltelefon ja toavõtmed. Siis ei pööranud tähelepanu aga nüüd meenub, et kui J korterist väljusid, nägi ta kellegi käes DVD-d. Mäletab ähmaselt, et see inimene polnud nende seltskonnast, kust ta tuli, ei mäleta. Hakkasid tema eest ära jooksma, kuna ehmusid sellest, et ta neile järgi tuli. See noormees viskas DVD eemale maha. See oli juba Tondi ja Tammsaare tee ristmikul. Nad jooksid selle inimese eest ära. Nagu ta aru sai, oli Alekseil J korteri võtmete komplekt. Need võtmed võttis J Alekseilt ära ja viskas korteris kuhugi. See oli juba pärast kaklust. Kahtlustatav noaga J suunas ei vehkinud. Mängisid J ga nugadega, J l oli väike nuga, kahtlustataval oli mingi kööginuga J nugade hulgast. Näitasid teineteisele, kuidas oskavad nuga sõrmede vahel liigutada. See oli pärast seda, kui kohale jõudsid, kuid enne konflikti. Tunnistab, et lõi J t kaks korda selle eest, et ta solvas tema perekonda. J lõi teda esimesena, kahtlustatav peab ennast kannatanuks. Aleksei P.E lõi kahtlustatava juuresolekul J t 5-9 korda rusikate ja jalgadega. See oli pärast seda, kui J kahtlustatavat vastu kõrva lõi, kahtlustatav aga teda vastu keha. Juura löögist vastu kõrva hakkas kahtlustataval ninast verd jooksma. Läks vannituppa pesema. Sel ajal Aleksei peksiski J t. Artur J t ei löönud, kuid tiris kahtlustatavat J st eemale pärast seda, kui J J t vöökohta lõi. Kahtlustatav ei näinud, et keegi neist, kes korterist olid, oleks korterist J asju võtnud ja välja viinud. J mobiiltelefoni ei näinud kellelgi. (krim.asi 10230101986 t/l 50-54, krim.asi 10730000604 t/l 51-55) • 11.02.2010 koostatud kahtlustatava L.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et lõi Jt kahel korral jalaga kehapiirkonda ning J korterist võttis kaasa DVDmängija. 08.02.2010.a kella 23.00 paiku läks koos Artur Järv´e, J -Viktoras E E´iga XXX asuvasse korterisse, kus elab J nimeline meesterahvas. Ettepaneku J juurde minekuks tegi J kui olid Kadaka Selveri lähistel asuvas peatuses. J korteris oli veel Aleksei P.E ja üks 13kuni-15 aastane poiss, kelle hüüdnimi oli „Maloi". Kui nad J juurde jõudsid, otsutasid kõik koos, et hakkavad alkoholi tarbima. Alkoholi (õlu ja viina) ostsid juba enne külla minekut ära Kadaka Selverist. Esialgu oli kõik normaalne, kõik tarbisid alkoholi ja suhtlesid omavahel. J Viktoras jäi ruttu joobesse ja tal hakkas „katus sõitma". J -Viktorasel muutub alati agressiivseks kui alkoholi tarbib. Kella oli 00.00 kui J -Viktoras hakkas tüli norima Jga ja neil tekkis vastastikune sõnavahetus. Kõik inimesed olid toas. Mingi hetk J võttis maast tabureti ja tabureti jalgadest kinni hoides lõi sellega Jle vastu pead ühe korra. Peale seda viskas J -Viktoras tabureti maha. Selle löögi tagajärjel kukkus J pikali maha ja hakkas kätega vehkima, aga J -Viktoras 8 lõi teda veel rusikatega paaril korral peapiirkonda, mille tagajärjel J teadvuse kaotas. J jäi põrandale lebama kõhuli ning näoga vastu põrandat. L.E lõi teda kahel korral jalaga kehapiirkonda, poiss hüüdnimega „Maloi" lõi Jt ühel korral jalaga kehapiirkonda, Aleksei P.E lõi Jt ühel korral jalaga kehapiirkonda ja Artur Järv lõi samuti Jühel korral jalaga kehapiirkonda. Koos Jt ei löödud vaid seda tehti järjekorras. J -Viktoras lõi Jt esimesena ja peale seda kui ta löömise lõpetas, siis ta hakkas korteris ringi käima ning peale seda kui L.E Jt löönud oli andis J -Viktoras tema kätte DVD-mängija ja ütles "Kas sulle on vaja DVD-mängijat?" L.E ütles talle, et milleks see DVD-mängija, aga tema ütles, et võta ikka ja andis selle L.E kätte. Peale seda hakkasid kõik koos korterist väljuma. Kui olid maja ees väljas, siis J -Viktoras ütles, et ta võttis Jlt ära mobiiltelefoni, mis laadis televiisori kõrval. Aleksei ütles, et J võttis Jlt raha ära, aga ta ei öelnud palju ta raha võttis ning kust ta täpselt raha võttis. Peale seda hakkasid kõik viiekesi liikuma Tondi Selveri suunas. L.E tassis käes DVD-mängijat. Tondi Selveri juures asetas DVD-mängija sõiduteele kuna ei viitsinud seda tassida ja tal ei olnud seda DVD-mängijat vaja. Kui liikusid kõik koos, siis vahepeal kuulis, et J ja Arturi vahel oli mingi karjumine. Sõpruse puiesteel asuva Mc Donaldsi juures avastas L.E , et Arturi enam nendega koos ei ole. Mc Donaldsi juurest tellis keegi takso ja istusid neljakesi taksosse. Taksoarve tasus J . Poiss hüüdnimega „Maloi" läks samuti Aleksei juurde ööbima kuna tal ei olnud mitte kuskile minna. Nemad läksid J läbi metsa lastekodusse. (krim.asi 10230101986 t/l 68-71, krim.asi 10730000604 t/l 69-72) • 11.02.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 11.02.2010 kinni Artur Järv seoses 09.02.2010 Tallinnas, XXX asuvas korteris toimepandud rööviga. (krim.asi 10230101986 t/l 81-84) • 11.02.2010 koostatud kahtlustatava Artur Järv`e ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et lõi Jjalaga kehapiirkonda kokku kaheksa korda ning viis J korterist välja DVD-mängija, mille jättis maja ette maha. 08.02.2010.a kella 19.00 ajal kohtus Koplis J -VE. Kella 20.00 ajal helistas Artur Järv L.E-le ning pakkus välja, et kohtuda ja alkoholi tarbida. Kohtusid Nikolaiga Mustamäel, Szolnoki peatuses. Peale seda läksid Kadaka Selverisse kolmekesi ning sealt ostis Artur Järv õlut ja viina. J pakkus välja, et võiksid minna alkoholi jooma J juurde. Jõudsid kella 23.30 paiku J korterisse, siis seal olid peale J veel üks poiss, kes võis olla vanuses umbes 14-aastane ja Aleksei P.E. Viibisid kõik toas. Toas oli voodi ja mitu tooli. Artur Järv istus diivanil koos J, Aleksei ja tundmatu poisiga. Nikolai istus toolil. J istus neist eemal toolil. Esialgu oli kõik rahulik. Tarbisid üheskoos alkoholi. J jäi mingil hetkel väga purju ja tal hakkas „katus sõitma". J ütles Jle, et J enam M ei helistaks. M on J õde ja J elas kunagi M iga koos. J ütles J le, et ta ei topiks oma nina võõrastesse asjadesse. J ütles, et topib kui tahab, sest tegemist on tema õega. J oli agressiivne ja ühel hetkel hakkas ta Jt rusikatega peksma näopiirkonda. J lõi Jrusikatega näkku vähemalt kaheksa korda. Löökide tagajärjel J ei kukkunud. J üritas J vastu lüüa, aga Artur Järv ei oska öelda, kas ta tabas J või mitte. Peale seda võttis J maast ühe tabureti ja lõi taburetiga Jt kahel korral peapiirkonda selliselt, et hoidis kinni taburetijalgadest. Nende löökide tagajärjel J kukkus pikali maha. J jätkas J peksmist ning lõi teda rusikatega peapiirkonda vähemalt kuuel korral. Peale seda J läks Jst eemale ja võttis kapi pealt J rahakotist 600.- krooni. Mäletab, et ta võttis rahakotist 500 kroonise kupüüri ja 100 kroonise kupüüri. Sel ajal kui J rahakotist 600 krooni võttis, siis Nikolai lõi Jvähemalt kahel korral jalaga kehapiirkonda. Peale seda kui Nikolai oli Jlöönud lõi ka Artur Järv Jt vähemalt kuuel korral jalaga kehapiirkonda. Peale seda võttis J DVDmängija televiisori alt riiulilt ja andis selle Artur Järv´e kätte. J ütles, et ta selle enda kätte võtaks. Seejärel lõi Artur Järv veel põrandal lamavat Jt kahel korral jalgade piirkonda. Sel ajal kui teised Jt lõid seisid Aleksei P.E ja väike poiss välisukse juures. Nemad ei peksnud Jton selles kindel. Jt lõid ainult J , Artur Järv ja Kolja. Peale seda kui J DVD-mängija Artur Järv´e kätte andis lahkusid koos Nikolai ja J J korterist. Tundmatu poiss ja Aleksei P.E jäid J juurde. J jäi korterisse pikali maha. Artur Järv ei pööranud tähelepanu sellele, kas Jl olid tervisekahjustused või mitte. Artur Järv verd J näol ja riietel ei näinud. Kui kolmekesi majast väljusid, siis tekkis Artur Järv´el J konflikt, vastastikune kaklus. Enne kakluse tekkimist asetas DVD-mängija selle maja ette, kus J elab ja Artur Järv seda DVD-mängijat rohkem ei puutunud. Peale kaklust liikus üksinda Kristiine Keskuse suunas ja sealt edasi juba koju. 9 Nikolai ja J läksid kahekesi Tondi Selveri suunas. (krim.asi 10230101986 t/l 85-88, krim.asi 10730000604 t/l 86-89) • 12.02.2010 koostatud kahtlustatava P.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta, et lõi Jt ühel korral rusikaga kõhtu, aga tegi seda sellepärast, et oli J peale vihane kuna J oli seksuaalvahekorras tema endise tüdrukuga selle aasta J uarikuu lõpus kui toimus jooming J juures korteris. P.E asus elama J juurde aadressile XXX, Tallinn 20.J uaril 2010.a kuna tal olid sel ajal kodus probleemid. J ei olnud selle vastu. J juures elas J uaris, veebruari alguses käesoleval aastal veel Aleksandr (13-aastane) Neil oli omavaheline kokkulepe, et selle eest et ta seal elab, ostab süüa. 08.02.2010.a oli P.E XXXasuvas korteris koos J ja Aleksandriga kui helistas J -VEseoses sellega, et soovis temaga kohtuda ja pakkuda välja, et võiksid üheskoos alkoholi tarbida J juures. J tahtis J käest välja uurida, kas Marion petab teda või mitte ja kuidas M läheb. Leppisid J kokku, et kohtuvad Magistrali keskuse ees. Kahel kokkulepitud ajal J ei tulnud. Kell oli 23:02 keegi koputas vastu toa akent. Kui ukse avas, siis nägi trepikojas J - VE'i, Koljat ja Arturi. Nad tulid kohe korterisse sisse ning sai kohe aru, et nad olid alkoholijoobes. J hakkas kohe karjuma, et J kas sa viina jooma hakkad. J oli nõus. J tõusis püsti ja ütles, et tal on ainult kolm viinapitsi ning võttis need kapist välja. Aleksandr istus sel ajal voodi peal ja P.E istus toolil voodi kõrval Kolja ja Artur istusid tugitoolile kahekesi ja J istus arvuti kõrvale toolile ja pani arvutist mängima muusika. J seisis mõnda aega. Mingil hetkel läks J kööki ja kutsus P.E kööki. Kui kööki läks, siis J ütles, et tahab Arturilt ja Koljalt võtta ära mobiiltelefonid ja raha. P.E läks tuppa ja J jäi kööki. Seejärel väljus köögist ja nägi, et ta keeras korteriukse lukku ja võttis ukse eest võtmed ära. P.E läks J juurde esikusse ja ütles, et ta annaks võtmed tagasi. J keeldus ja ütles, et enne kui ta pole Arturilt ja Koljalt telefone ära võtnud- ta võtmeid tagasi ei anna. P.E kutsus toast J esikusse ja ütles, et J käes on tema korterivõtmed. J võttis sel ajal köögist laualt noa ja ütles, et ta võtmeid tagasi ei anna. P.E ja J ütlesid, et tema siin ei kamanda ja andku võtmed tagasi. P.E ütles J le, et teda ta ei karda. Peale seda hakkas J ennast lahti riietama - ta soovis sellega tõestada, et võtmeid temal ei ole. Peale seda võtsid J käest ära noa ja viis kõik noad köögist toas asetsevasse kappi kuna talle ei meeldi kui nugasid hakatakse näppima alkoholijoobes olles. Sel ajal kui J nuga käes hoidis, siis ta kedagi ei ähvardanud. J tahtis Jga rääkida M . 09.02.2010.a kella 00.00 ajal nägi P.E, et J ja J olid esikus ning J võttis J juustest kinni ja hakkas tema pead vastu oma põlve taguma. Samal ajal ütles J Jle: „See on M eest!" P.E läks nende juurde esikusse, et neid lahutada ning lõi Jt ühel korral rusikaga. Tal oli samuti J vastu viha, sest ta magas tema endise tüdruksõbraga. Peale seda läksid tuppa kolmekesi, et rohkem kaklust ei tekiks. Kapil seisis kingalusikas plastikust ja J võttis kapilt selle ja peitis oma tagataskusse ja ütles, et see on nuga. Peale seda haaras J kinni J kõripiirkonnast vasaku käega ja ütles, et ta kägistab J ära. J üritas kätega J le eemale lükata kui äkki kukkus voodile ja kaotas teadvuse. Peale seda J jõi veel viina, läks J juurde ja hakkas teda käe tagumise osaga põsepiirkonda lööma ja ütles, et „ärka ülesse!" J tegi silmad lahti ja hüppas kohe J peale ja lõi J ühel korral vasaku kõrvapiirkonda. J kohe tuli Jle peale nii, et J oli kõhuli maas ja J istus tema seljas. Sel ajal kui J J seljas istus haaras ta põrandalt tabureti ja lõi Jtaburetiga ühel korral vastu pead. Sel ajal kui J istus J seljas märkas ta J taskus rahakotti ning võttis selle rahakoti pükstetaskust välja. J võttis rahakotist 700 krooni ja viskas rahakoti J suunas. P.E nägi, et J võttis rahakotist kaks 100 kroonist kupüüri ja ühe 500 kroonise kupüüri. P.E ütles J le, et ta raha ei võtaks, aga J ütles, et see raha on tema oma. Peale seda tõusis J püsti ja viskas põrandale J televiisori ning haaras riiulilt DVD-mängija. J jäigi kõhuli põrandale lebama. J oli näoli maas ja tema nägu ei olnud näha. J ei liigutanud. Peale seda läksid kõik korterist ühekoos välja. P.E ei näinud, et Jt oleks löönud Aleksandr, Kolja ja Artur ning sellest ei olnud ka hiljem kellegagi juttu. J jäi neist korteripõrandale lamama. DVD-mängija viis korterist välja J VE. Nägi kuidas J DVD-mängija enda kätte võttis ja sellega korterist väljus. Maja juures asuvas peatuses andis J DVD-mängija Aleksandri kätte ning käskis tal seda kanda. Aleksandr hoidis peale seda DVD-mängijat enda käes ning kõik hakkasid üheskoos liikuma Tondi Selveri suunas. Mõne aja pärast DVD-mängijat kandis Artur. Tondi Selveri juures tekkis konflikt J ja Arturi vahel ning sel ajal oli DVD-mängija juba Aleksandri käes. J lõi konflikti käigus Arturi ning konflikti ajal nägi, et Aleksandr asetas DVD-mängija tunneli lähistele, mis 10 asub Tondi Selveri juures. Sinna see DVD ka jäi. Sel ajal nägid, et Tondi Selveri juures oli juba J , kes vaatas kuidas J lõi Arturi. J oli J st ja Arturist umbes 50 meetri kaugusel. Sel ajal Aleksandr ja Kolja liikusid juba Sõpruse puiestee suunas mööda Tammsaare teed kui J neile järele jooksis. Kell võis sel ajal olla umbes 02.00 kui nad McDondlasi suunas liikusid. McDonaldsi juures istusid suvalisse taksosse, kuhu sisenesid neljakesi. Sõitsid taksoga Ehitajate tee 74 maja ette ja peale seda olid P.E trepikojas neljakesi. Kella 05.00 ajal ütles J , et tema läheb minema. P.E ja Aleksandr jäid trepikotta magama. Järgmisel päeval helistas J õde Marion, kes küsis, miks Jl mobiiltelefon väljas on. P.E ütles, et J võttis Jlt DVD-mängija ja sularaha ja mobiiltelefoni. Sel ajal ta ei teadnud, et J võttis mobiiltelefoni, aga aimas seda. Keegi teine lihtsalt poleks seda teinud. Seepeale ütles Marion, et ta nägi J l sellist mobiiltelefoni nagu Jl oli ning ta tundis selle ära aku järgi. Marion ütles, et oli õe juures Lasnamäe kui 09.02.2010.a J sinna tuli koos selle mobiiltelefoniga. (krim.asi 10230101986 t/l 96-100, krim.asi 10730000604 97-101) • Õiendist kriminaalasjas nr 10230101986 nähtub, et MEei ole näinud JF`i mobiiltelefoni oma venna J - VEi kasutuses. (krim.asi 10230101986 t/l 102) • Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 101 eksperdiarvamuse kohaselt J VE ei põe vaimuhaigust ega ole nõdrameelne, temal esineb kerge vaimne alaareng ja tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega. Tema võime aru saada temale süükspandava teo keelatusest oli piiratud ja ta oli piiratud süüdivuse seisundis, ta ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu on piiratud ka tema võime osaleda eeluurimisel, esineda kohtus ja süüdimõistmisel karistust kanda. Tema vaimne alaareng ei ole ravitav. Tema suhtes ei ole otstarbekas kohaldada psühhiaatrilist sundravi. (krim.asi 10230101986 t/l 105-106) • 12.10.2010 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati kriminaalasjas nr 10230101986 menetlus osaliselt J - VEi suhtes. (krim.asi 10230101986 t/l 119-120) • 12.11.2010 koostatud tagaotsitavaks kuulutamise ja sundtoomise määrus L.E suhtes. (krim.asi 10230101986 t/l 136) • 15.11.2010 koostatud kriminaalasjade eraldamise määrusest nähtuvalt eraldati kriminaalasjast nr 10230101986 eraldi menetluseks kriminaalasi L.E suhtes (nr 10730000604), kuivõrd L.E on asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. (krim.asi 10230101986 t/l 137) • Teatisest kahtlustatava Artur Järv`e päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 40,86 krooni. (krim.asi 10230101986 t/l 112) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2009 aasta P.E tulud puudusid. (krim.asi 10230101986 t/l 110) • Teatisest kahtlustatava L.E päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 28,57 krooni. (krim.asi 10730000604 t/l 115) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate P.E , Artur Järv`e ja L.E ütlusi, kahtlustatavana üle kuulatud J - VE`i ütlusi, kannatanu JF`i ütlusi, tunnistajate RR`i ja AL`i ütlusi, fototabelit, videopleieri Philips dokumente, leidude vastuvõtmise akti, allkirjalehte, hagiavaldust, kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, õiendit, ekspertiisi aktis nr 101 antud eksperdiarvamust, kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust, tagaotsitavaks kuulutamise ja sundoomise määrust, kriminaalasja eraldamise määrust, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus. 11 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.E ja Artur Järve käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi, et nemad grupis võtsid kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja L.E käitumine on kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi selle, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis P.E ja A.Järvega võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt 09.02.2010 kella 00.00-02.15 ajal Tallinnas, viibides XXX asuvas korteris tungisid süüdistatavad koos J VE`iga kallale JFile ning peksid kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea– ja kehapiirkoda ning võtsid ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 maksumuseta, DVD-mängija Philips maksumusega 800 krooni, mille kannatanu hiljem tagasi sai, ning sularaha summas 1500 krooni. Peksmisega tekitati kannatanule JF`ile füüsilist valu ja tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus üle kuulatud kahtlustatavate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt alustas vägivalla tarvitamist J.-V. E ning vägivalla kasutamise käigus kasutasid vägivalda ka süüdistatavad, mis oma intensiivsuselt oli oluliselt väiksem J.-V. Ei kasutatud vägivallast. Vägivalla kasutamise järgselt jäi kannatanu korteri põrandale lamama ning seejärel hõivati kannatanu vara. Sellest tulenevalt viidi kannatanu sellisesse seisundisse, et ta ei olnud enam võimeline vastupanu osutama ega takistama temalt vallasasjade võtmist, millest teeb kohus järelduse, et vägivallaga murti kannatanu vastupanu ja see vägivald oli vallasasjade üle valduse murdmise vahendiks. Kannatanu viibis seisundis, mis välistas vastupanu osutamise kuni ajani, mil kõik kõrvalised isikud olid sündmuskohalt koos kannatanu asjadega lahkunud ning ärgates avastas kannatanu vallasasjade kadumise. Seejuures oli põhiliseks vallasasjade äravõtjaks J.-V. E, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud, kuid süüdistatavad nõustusid nii vägivalla kasutamisega, kasutades ka ise vägivalda, kui ka vallasasjade äravõtmisega, tegutsedes nii vägivalla kasutamisel kui ka vallasasjade äravõtmisel kooskõlastatult. Hiljem jäeti videomängija üldse tänavale, sest seda enam keegi ei tahtnud. Seejuures oli süüdistatav L.E Tallinna Linnakohtu 11.08.2005 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 ja § 200 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja see karistus ei olnud inkrimineeritud teo toimepanemise ajaks kustunud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus ja süüdistatavate P.E ja A.Järve käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona ning L.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud õigesti

§ 200lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on JF esitanud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. Kannatanu on algselt nimetanud oluliselt suurema summa, kuid hiljem vähendanud seda summat 1500le kroonile, vähendades ka temalt hõivatud esemete mahtu. Seejuures ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kannatanul oleks olnud kodus olles võimalust raha kulutada. Samas on nii tunnistaja kui ka kõik kahtlustatavad andnud erinevaid ütlusi äravõetud rahasumma kohta, kusjuures on kõik näinud seda, et ära võeti kindlasti üks viiesaja kroonine, kuid sajakrooniste arv on olnud erinev. Seega ei saa kahtlustatavate ja tunnistaja ütlustest teha järeldusi tegelikkuses hõivatud rahasumma kohta ning sularaha äravõtja ütlusi ei ole võimalik kasutada, kuivõrd tema suhtes on menetlus lõpetatud isiku piiratud süüdivuse tõttu. Seetõttu peab kohus usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi rahasumma suuruse osas. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku, grupilise ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või Jidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate ja J.-V. Ei poolt toime pandud õigusvastase käitumisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekkinud varaline kahju 1500 12 krooni ning J.V. Eilt ei ole võimalik seda summat välja mõista, kuivõrd ta ei ole oma seisundi tõttu kostjana arvestatav. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate grupilise õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista P.E-lt , L.E-lt ja Artur Järv`elt JF´i kasuks. P.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 kord. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse eranditult vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, samuti asjaolu, et kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli isik, kelle suhtes on menetlus lõpetatud ja kes tegutses kuriteo toimepanemisel intensiivsemalt kui teised süüdistatavad, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja eelmisest kohtuotsusest on möödunud viis aastat, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Artur Järv`ele karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse eranditult vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, samuti asjaolu, et kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli isik, kelle suhtes on menetlus lõpetatud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. L.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 kord samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse eranditult vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, samuti asjaolu, et kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli isik, kelle suhtes on 13 menetlus lõpetatud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatava käitumises on kaks kvalifitseerivat asjaolu, leiab kohus, et karistust ei saa mõista süüdistatavale alammääras ning kohus peab vajalikuks mõista karistuse mõningal määral alammäära ületavana. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut, tema suhtes jäeti eelmine karistus suuremas osas tingimisi kohaldamata ja ta allutati käitumiskontrollile ning katseaeg läbiti edukalt, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse uuesti jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 14