4-10-3574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3574 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi N

) § 74 lg 1 Kaebuse esitaja N.E (isikukood xxx, elukoht xxx; EV kodanik; töökoht puudub, xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2 ; § 133-135 ja § 155-156, KarS § 66 lg 2, 3 kohus otsustas: Rahuldada N.E kaebus. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 24.09.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,008000 N.E 1 karistamises liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ehk 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti ning teha selles osas uus otsus mõistes N.E-le karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 900 krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti. Määrata N.E-le karistusseadustiku § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi 900 (üheksasaja) krooni ehk 57 (viiekümne seitsme) euro ja 52 sendi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul 150 (ühesaja viiekümne) krooni ehk 9 (üheksa) euro ja 59 sendi kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105272312. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 24.09.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseiosakonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,008000 karistati N.E

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Mihhail Lopatkin koostanud 30.08.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 30.08.2010.a kell 15:40 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa 26. km, parem pärisuund juhtis N.E mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, millega eiras

§ 20lg 1 nõudeid.

Kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik tunnistab süüd. Menetlusalune isik on 06.09.2010.a esitanud vastulause, mille kohaselt tunnistab enda süüd, palub väärteoasja kergema karistuse kohaldamist põhjendades seda ajutise isikliku raske majandusliku olukorraga. N.E palus mõjuval põhjusel karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel määratava karistuse tasumine ositi 6 kuuks. N.E esitas eelnimetatud otsuse peale 15.10.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida Prefektuuri 24.09.2010.a otsuse nr 2330,10,008000 tema karistamise osas rahatrahviga 1800 krooni ulatuses. Vähendada talle mõistetud karistuse määra, mõistes minimaalse trahvi. Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus trahvisumma mõistmise osas, kuna see summa on tema jaoks tunduv. Kaebuse esitaja pöördus seadusega ettenähtud aja jooksul prefektuuri taotlusega mitte kohaldada tema suhtes aresti ning vähendada trahvimäära. Oma palve põhjendamiseks lisas ta taotlusele tema rasket varalist seisundit kinnitavad dokumendid. 24.09.2010.a otsuses on märgitud, et tema taotlust on arvestatud, kuid kaebuse esitajale määratud trahvisumma on liiga suur. Tal on raske seda tasuda, isegi kui arvestada selle ositi tasumise lubamist. Kaebuse esitaja õpib Narva täiskasvanute kooli päevases osakonnas. Ta elab aadressil Puškini tn 25-78, Narva koos oma ema Raissa N.E-ga. Tema ja ta ema on arvel Eesti Töötukassas, kuid töötutoetust nad ei saa. Tema vanemad on lahutatud, isa elab lahus ja maksab tema ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus. Kusjuures ta maksab elatist ebaregulaarselt. Kaebuse esitaja arvab, et alates 01.02.2011.a, kui ta saab 18 aastaseks tema isa ei hakka enam üldsegi teda materiaalselt toetama. Seega tema perekond on raskes varalises seisundis ning kohustus tasuda 1800 krooni asetab ta väljapääsmatusse olukorda. Kaebuse esitaja tunnistab täielikult oma süüd ning kahetseb väärteo sooritamist. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on need karistust kergendavateks asjaoludeks. Vastavalt KarS § 57 lg 2 palub ta lugeda selliseks asjaoluks ka tema alaealist iga. Liiklusseaduse rikkumisega seotud väärtegusid ta pole varem kunagi sooritanud. 2

§ 20lg 1 nõudeid.

N.E väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 70 p 1 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole. LE § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.

§ 20

lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

§ 29

lg 1 p 2 kohaselt olenevalt mootorsõiduki kategooriast võib (välja arvatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel) juhtimisõiguse anda isikule, kes on vähemalt 18-aastane – A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, B-kategooria auto, C1-alamkategooria auto, T-kategooria mootorsõiduk. Tulenevalt kaebuse esitaja isikukoodist on ta sündinud xxx aastal ning seega ei olnud ta väärteo toimepanemise ajal, s.o 30.08.2010.a 18-aastane. Seda, et kaebuse esitaja juhtis 30.08.2010.a sõiduautot omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 30.08.2010.a Narva-Narva-Jõesuu Hiiemetsa 26. km patrullpolitseinik Mihhail Lopatkin võttes arvesse, et N.E xxx juhtis 30.08.2010.a sõidukit KIA CERATO reg. märgiga 442 ATT ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus otsustas kõrvaldada N.E sõiduki juhtimiselt

§ 20

¹ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. 1 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks N.E käitumises

§ 74lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu.

§ 741

lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud N.E karistamine

§ 741lg 1 järgi. 3

§ 74

¹ lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. N.E-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. N.E on karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. N.E on varasemalt karistatud väärteokorras kolmel korral ning kõikidel kordadel alkoholiseaduses sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Liiklusseaduses reguleeritud väärtegude toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud ei ole. Kohus leiab, et kaebuse esitajat on võimalik eeltoodut arvestades karistada alla keskmist määra, arvestades ka seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, milleks on süü tunnistamine ja kahetsemine. Kohus leiab, et arvestades seda, et kaebuse esitaja on peatselt saamas, s.o

1. veebruaril 20100.a,
2. aastaseks, siis ei ole võimalik tal enam samalaadset väärtegu toime panna ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada mõistes talle väiksema karistuse kui kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus. Kohus peab põhjendatuks karistada teda rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades seda, et N.E õpib Narva Täiskasvanute koolis 11 A klassis õhtuses õppevormis (tl 5), ta on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassa 12.03.2010.a otsusega nr TA 100048298 (tl 6), ta on nõuetekohaselt pöördunud töötukassasse (tl 8), ka tema ema on töötuna arvele võetud (tl 9-11) ning tema emale töötukindlustushüvitise maksmine lõppes 12.02.2010.a (tl 9), siis leiab kohus, et tegemist on selliste mõjuvate põhjustega, mis annavad aluse määrata rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul. Mari-Liis Avikson kohtunik 4