Obsah (6)

§ 239§ 2565§ 190§ 175§ 180§ 189

Kriminaalasi nr . 1 – 11- 816 K O H T U L.S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike L.S-i tegemise aeg ja koht 21

§ 239

lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada L.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Rakendada L.S suhtes KarS § 73 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S temale määratud 3- (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta L.S *alt ära mootorsõiduki juhtimise õigus (kolmeks) kuuks. 3 Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja L.S-ilt sundraha 210.90 EUR-i riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 1 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel

1. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18EUR-i. Mõista välja L.S-ilt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja koh tus kokku summas 19.18 EUR-i riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus summas 84.63 EUR-i jätta riigi kanda. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel
2. Maksekorraldusele märkida selgituseks: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsuse nr . 1-11816 alusel L.S sundraha (tasu õigusabi eest). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulusid ei ole täies ulatuses tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus pärast määratud tähtaega sundtäitmisele kohtutäiturile tätemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav L.S annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja kokkulepe on kaitsja ja prokuröriga läbi arutatud. Alkoholi tarvitas sõbra juures enne sõitmaasumist. On töötu juba üleeelmisest aastast, mitte millestki ei oleks trahviraha maksta. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja kinnitab kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult ja seaduslikult. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.Kuna süüdistatav on pikka aega olnud töötu ja kulude väljamõistmine paneb ta raskesse olukorda, palub kaitsja vähendada kohtukulusid. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et L.S tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. tema juhtis, 17.01.2011.a. kella 16.05 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa- Võhma mnt 7.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga 709 AVG, olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,08 mg/l. Seega pani L.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2 Rakendada L.S suhtes KarS § 73 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S temale määratud 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel L.S*alt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Gunnar Ots*ale esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 424 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik ei ole varem karistatud kriminaalega väärteokorras, mis tähendab, et järelevalveks tema üle vajadust ei ole. Tal puudub pikka aega sissetulek. Arvestades seda, aga ka üsna kaalukat joovet (alkoholisisaldus 1,08 mg/l kohta) ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristus kohaldamata ja kohaldab lisakaristuse lühiajaliselt. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub

§ 2565lg.2 alusel vähendamisele.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 15.98 eurot. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 19.18 eurot. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele ja on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 19.18eurot. Kohtueelse uurimise ajal (kiirmenetlus) on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 65.45 eurot (tl.16,17), kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud advokaat Aivar Kello õigusabi eest (tl. 25,26).

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 84.63 eurot ja kohtumenetluses summas 19.18 eurot, kokku 103.81 eurot ja see tuleks kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul L.S. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist süüdimõistetu pikaajalise töötuse tõttu. Kohus peab võimalikuks vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat, võttes esmalt arvesse, et olulise osa õigusabikuludest moodustavad kulud, mis on seotud kaitsja liikumisega büroo asukohast õigusabi osutamise kohta, ja võttes arvesse ka süüdimõistetu rasket rahalist olukorda. Väljamõistetavate kulude vähendamise kasuks räägib ka asjaolu, et süüdimõistetu varasem käitumine ei ole põhjustanud ühiskonnale rahalisi koormisi. Kohtunik Ü.Raag 3 4