← Eesti

1-06-1317/31

Toimik nr 1-06-1317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-1317 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.V, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Priit Loime kokkuleppel valve RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.V talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega nr 1 – 2636/03 mõisteti K.V süüdi KarS § 184 lg. 2 p. 1 ja 2 alusel ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud, millest eelvangistusest viibitud aeg 1 kuu ja 26 päeva loeti kantuks. KarS § 74 alusel ei pööratud karistust tingimuslikult kolmeaastase katseajaga täitmisele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 01.03.2004 otsusega 2-1/186/04 Tallinna Linnakohtu otsuse K.V-le KarS § 74 sätete kohaldamise osas. Riigikohtu 18.06.2004 otsusega kriminaalasjas 3-1-1-53-04 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 19.07.2004 määrusega 1 – 2636/03 lükati K.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 1 aasta võrra s.o. kuni 18.06.2005 1

(4)Tallinna Linnakohtu 08.07.2005.a. määrusega 1 – 2636/03 lükati K.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni
  1. oktoobrini
  2. Tallinna Linnakohtu 20.10.2005.a. määrusega 1 – 2636/03 lükati K.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni
  3. veebruarini
  4. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel rahuldati Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kati Miitra taotlus K.V-le Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse- 3 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Karistusest loeti kantuks 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.10.2010 ja lõpp 19.12.
  5. K.V andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 17). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.04.
  6. Kinnipidamisasutusest K.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemise korral soovib elama asuda ema R.Sxxx juurde aadressile xxx. Isik elas enne vangistust xxx, omades püsivat eluaset ja töökohta. Isik omab gemmoloogia eriala sertifikaati, mida õppis xxx instituudis. Seevastu keskkooli lõpetamise järgselt elatus enamasti kuritegevusest ja legaalsest ärist. Enamik ajast vabaduses oli isik tööga hõivatud ametlikult, tegeledes ehitusprojektidega ja kinnisvaraarendusega. Vahetult enne vangistust viibis välismaal, tehes erialast tööd. Vangistuses on isik hõivatud tööga vangla majandustöödel. Isik on osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ja Õige hetk. Vabanemisjärgselt isikul puudub kindel töökoht, kuid tal on võimalus esitada taotlus invaliidsuspensioni saamiseks. Varasemalt toimepandud kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on varasemalt olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja kriminaalset käitumist on teatud juhtudel soodustanud alkoholi tarvitamine. K.V tarvitas ajavahemikul 1998-2002 narkootilist ainet (kokaiin) enamasti pidudel. Varasemalt mõjutas isikut käitumist pikaajaline lävimine kriminaalse maailmaga, mis käesolevaks hetkeks on katkestatud. Varasemalt on isik olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning katseaeg on möödunud edukalt, ilma rikkumisteta. Meditsiiniosakonna andmetel vajab K.V füüsilise puude määramist seoses minevikus toimunud hulgitraumaga, mille tagajärjel on isiku töövõime alanenud ning vajab mõnevõrra erikohtlemist. Trauma järgselt sai isik psühhiaatrilist ravi seoses depressiooniga, nüüdseks ei ole ravi vajalikkust isikule ordineeritud. K.V on emotsionaalselt stabiilne. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on K.V vabanemise korral kindel elukoht ema juures aadressil Paldiski mnt 171-60 Tallinn. Korter kuulub kinnipeetava emale. Kindlat töökohta kinnipeetaval peale vabanemist ei ole, kuid võimalik on taotleda uuesti invaliidsus. Materiaalselt on ema nõus toetama. K.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Isiku terviseseisund on ebastabiilne. Vabaduses on tal lähedaste toetus ja elukoht. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tegemist on esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistatud isikuga, kes ka pärast kohtuotsust jätkas väärja kuriteguide toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et K.V tuleb jätta elektroonilise valve 2
(4)kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. K.V-ni on varasemalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesoleval ajal kannab karistust raske I astme narkokuriteo eest, nimelt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Peale seda, kui isik 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega jätkas ta süütegude toimepanemist. 18.10.2006 ja 14.07.2008 kohtuotsustega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis esimesel korral rahalise karistusega ja teisel korral tingimusliku karistusega. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel pöörati K.V-le Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusest (isiklik toimik lk 2-3) on näha, et K.V 21.10.2009, 17.12.2009, 11.01.2010, 17.02.2010, 16.03.2010 14.04.2010 toimunud kohtuistungitele ei ilmunud, lahkus Eesti Vabariigist, isik kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati vahistamist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 4-5) on näha, et K.V on peale 09.12.2003 kohtuotsust väärteokorras karistatud 5 korral nendest Liiklusseaduse rikkumise eest 4 korral sealjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused K.V puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et süüdimõistetule distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ja Õige hetk. Isik on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 10.03.2011 vangla majandustöödel. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid ID- kaart kehtivusega kuni 09.01.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile xxx. 3-toaline korter kuulub kinnipeetava emale ja ema elab käesoleval ajal seal üksinda. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Reet K.V on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 21). Vabanemisel puudub K.V kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Kinnipeetava ema on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt. Arvestades K.V-ni poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas kaks narkokuritegu) on kohus seisukohal, et K.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Peale seda, kui isik 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega jätkas süütegude toimepanemist. Isik lahkus välismaale ja oli 3
(4)kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik ema näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid Karistusaeg lõpeb 19.12.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 7 kuu, mis on pikk aeg. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (kaks viimast kuritegu alkoholijoobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.V temale Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.