4-12-2691/14

Väärteoasi nr 4-12-2691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-2691 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse Tõlk Vaike Hanni Väärteoasi N.O seadusliku esindaja OXXX Mxxx kaebus Ida Prefektuuri 28.05.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,12,003389 millega N.O-le LS § 224 lg 2 järgi määrati rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses s.o 500 eurot Väärteoasja arutamise aeg 12.07.2012 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova N.O, isikukood xxx Kaebuse esitaja esindaja Olga N.O Juhindudes V™S § 132, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Jätta rahuldamata N.O kaebus ning muutmata Ida Prefektuuri 28.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2440,12,003389, millega N.O-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määrati rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu kestel alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220125139639 ja selgituse „N.O 4-12-2691 rahatrahv “. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA PÕHJENDUS 1 09.05.2012 koostas Ida Prefektuuri välijuht Axxxr Uxxxväärteoprotokolli AB 1314623 selle fakti kohta, et xxx juures N.O juhtis mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,52 +/- 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,47 mg/L. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Samuti juhtis mopeedi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 28.05.2012 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanem väärteomenetleja Meelis Kaev vaadanud läbi väärteoasja, leidis, et N.O süü on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, ning tegi otsuse antud väärteoasjas, milles tunnistas N.O süüdi Liiklusseadus § 201 lg. 1 ja § 224 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1 määras karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.- EUR. 14.06.2012 pöördusid N.O ja tema seaduslik esindaja Oxxx Mxxx kohtusse kaebusega, milles paluvad N.O-le Ida Prefektuuri 28.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,003389 mõistetud rahatrahv asendada üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja elab koos emaga (seaduslik esindaja) ja noorema õega, kus seaduslik esindaja on pere ainus toitja ning tema töötasu moodustab keskmiselt 250 €. Kaebuse esitaja on nõus trahvisummaga tema poolt toimepandud väärteo eest 500€, kuid soovib iseseisvalt kanda vastutust ja toimepandud väärteo eest täita ühiskondlikke töid. N.O tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kaebuse esitaja palus asendada rahatrahv ühiskondliku tööga lähtuvalt KarS § 70 lg.
2. Tulenevalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 –st kaebuse esitanud isiku kaebuse lahendamisel maakohus võib kohtuotsusega: 1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; 2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; 3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Tutvunud N.O ja tema seaduslik esindaja Oxxx Mxxx kaebusega ja toimiku materjalidega, leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osa arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS-s 69 sätestatud korras. Seega puudub kohtul kaebemenetluses nii materiaal- kui menetlusõiguslik alus N.O kaebuse rahuldamiseks. 2 Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga on võimalik vaid täitmisele pööratud jõustunud karistusotsuse puhul, kui isik ei tasu trahvi mitte karistuse määramisel. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ida Prefektuuri 28.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,003389 N.O-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määrati rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot. Ida Prefektuuri 28.05.2012 otsusest nähtub, et karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavat asjaolu – menetlusaluse isiku poolt toimepandu tunnistamist. Kohus ei tuvastanud N.O süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.N.O on Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, seega alla Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kohus ei ole tuvastanud N.O puhul peale kohtuvälise esindaja otsuses kajastatud kergendava asjaolu (tehtu tunnistamine) muid kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja N.O süü suurust, on kohus veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.O on varem väärtkorras karistatud 4 korda: 01.03.2011 Ida Prefektuuri otsusega Liiklusseaduse § 74´36 lg 1 alusel rahatrahviga 12 EUR. 07.06.2011 Ida Prefektuuri otsusega Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 12 EUR. 26.09.2011 Ida Prefektuuri otsusega Ühistranspordiseaduse § 54´7 lg 1 alusel rahatrahviga 12 EUR. 19.10.2011 Ida Prefektuuri otsusega Relvaseaduse § 89´2 lg 1 alusel rahatrahviga 16 EUR. Viimase 09.05.2012 N.O poolt toime pandud väärteo puhul on tegemist tõsise rikkumisega, mistõttu peab karistus olema ka õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et N.O-le määratud karistus on tasakaalus toimepandud rikkumisega ning karistus tuleb jätta muutmata. Samas leiab kohus, et arvestades N.O varalist olukorda, on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda temale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv osade kaupa. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3