S § 63 lg 1 alusel
Menetlusalune isik B.L isikukood: xxx, elukoht: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev, Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: sergei.polichev@mail.ee Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta B.L kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi kaebus Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev´u 17.02.2012 otsuse peale väärteoasjas 2440,12,000538 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja B.L-ile ja tema kaitsjale Sergei Politševile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 15-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 15-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 28.01.2012 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb väärteoprotokolli AB 1005004 (lk 10) B.L suhtes selle fakti kohta, et xxxl juhtis B.L xxx liiklusmärgi 351 mõjupiirkonnas (70 km/h) kiirusega 95+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhi väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,37+-0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,32 mg/l. Juhil ei olnud kaasas juhiluba ega muud isikuttõendavat dokumenti. Nimetatud tegudega rikkus B.L
lg 5 p 3,
lg 5,
B.L tegu on kvalifitseeritud
lg 2,
lg 2,
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 28.01.2012 (lk 10). Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 17.02.2012 otsuse väärteoasjas 2440,12,000538, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas sõidukiirusega 95+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 22 km/h. Menet lusalune isik rikkus
lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Juhi väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,37+-/-0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,32 mg/l. Menetlusalune isik rikkus
lg 5 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Juhil ei olnud kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati B.L KarS § 63 kohaldamisega
12.03.2012 saabus Viru Maakohtule B.L kaitsjalt vandeadvokaat Sergei Politševilt kaebus kaitsealuse suhtes 17.02.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,000538. 3 KAEBUS 12.03.2012 esitatud kaebuses palub menetlusaluse isiku kaitsja Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 17.02.2012 otsusega mõistetud karistus ja teha karistuse osas uus otsus, millega määrata B.L-ile põhikaristusena rahatrahv 270 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse esitamise tingisid järgmised asjaolud: - kohtväline menetleja määras karistuseks eriõiguse äravõtmise. Samas
Menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. - viidates eelnevatele õigusrikkumistele, sealhulgas 1 kuuline juhtimisõiguse äravõtmisele, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud seda, kas need on kustutatud karistusregistrist või mitte. Kui eelmised õigusrikkumised on kustutatud, siis ei ole alust väita, et nad ei ole mõjutanud B.L paremuse suunas, kuna pika aja jooksul ei ole ta õigusrikkumise toime pannud. Otsusest ei ole näha, millistele B.L poolt varem toimepandud õigusrikkumistele menetleja tugineb. - otsusest ei ole arusaadav, mille alusel menetleja jõudis järelduseni, et just juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks on kõige karmim meede, mis B.L mõjutab.
Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud seda, et isikut ei ole varem
- B.L töötab xxx kauba tarnijana ning tema igapäevased tööülesanded on seotud sõiduki juhtimisega. Kaebusele on juurde lisatud xxx teade (lk 6), millest on näha, et B.L töötab xxx kauba tarnijana ja tema põhitegevuseks on kauba vedu. Lubadest ilma jäämise korral kaotab ta ka töökoha. Kaebuse esitaja ja menetlusalune isik avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,12,000538 Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, tutvunud B.L esindaja poolt esitatud kaebusega Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas nr. 244012000538 nõustub kirjaliku menetlusega ning palub kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata ja B.L esindaja poolt esitatud kaebus rahuldamata. Menetlusaluse isiku suhtes oli koostatud väärteoprotokoll Liiklusseadus § 227 lg.2; Liiklusseadus § 224 lg.2 ja Liiklusseadus § 242 lg.1 järgi selle kohta, et xxxa kella 09.48 paiku xxx-l B.L juhtides mootorsõidukit „xxx xxx“ reg. xxx liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95+-3 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Juhi väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,37+-0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,32 mg/l. Seega alkoholipiirmäär juhi väljahingatavas õhus oli ületatud. Juhil ei olnud kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti. 4 Menetlusaluse isik ega tema esindaja ei esitanud VTMS § 69 lg.6 järgi antud tähtaja jooksul mingit taotlust kohtuvälise menetleja tehtava lahendi kohta. 17.02.2012.a võeti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja poolt vastu otsus, karistada B.L . Kuna Liiklusseadus § 227 lg.2, Liiklusseadus § 224 lg.2 ja Liiklusseadus § 242 lg.1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Karistusseadustiku § 63 lg.1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Otsuse tegemise ajal arvestati väärteomenetluses kogutud tõendite ja asjaoludega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitmeid samalaadseid väärtegusid, täpsemalt Liiklusseadus § 227 eest on varem karistatud 9 korral, neist 3 korral on kohaldatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist ja Liiklusseadus § 224 eest on karistatud 1 korral koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Varasemate väärteo rikkumiste eest määratud karistused koos lühiajaliste lisakaristustega ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada pikema ajalist karistust juhtimisõiguse äravõtmise näol. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistuse esimene osa puudutab
lg 5 p 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk 16 millest nähtub, et xxx-l teostati mootorsõiduki xxx liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual nr DC083479 antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, seadmele tehtud test 28.01.2012 kell 09.35, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati paremal teepeenral seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel teel ja liikus üksinda, lähenes. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 95 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 70 km/h, laiendmääramatus +- 3 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 22 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud Aleksander Mark. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 16). Kohus tuvastas, et B.L poolt juhitud mootorsõiduk liikus xxx Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 kohaselt märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. 5
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Eelnimetatud liiklusmärgi 351 mõjualal maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 70 km/h. B.L sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 95+-3 km/h, seega ületamine vähemalt 22 km/h võrra.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot). Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Süüdistuse teine osa puudutab
lg 5 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( lk 13), millest nähtub, et 28.01.2012 kell 09.52 tuvastati B.L alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,32 mg/l. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi lk 15, et ta eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, arvas, et alkohol on välja läinud, muidu ei oleks ta mingil juhul rooli istunud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et 28.01.2012 kell 09.48 juhtis B.L sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus 0,32 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Süüdistuse kolmas osa puudutab
lg 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 nõuet, mis on väärteokorras karistatav
lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. B.L tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirus ja sõites mootorsõidukiga olles alkoholi tarvitanud, samuti ilma isikut tõendava dokumendita, rikkus menetlusalune isik
-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. B.L on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava väärteo. Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ning karistuse määranud
17.02.2012 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega B.L tunnistati süüdi
S § 56 lg 1 ja 63 lg 1 sätteid kohaldades
Kaebuse esitaja palus määrata põhikaristusena rahatrahv 270 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel
lg 2 alusel arvestanud seda, et B.L ei ole varem käesolevas paragarahvis sätestatud süüteo eest karistatud. B.L töökoht xxx kauba tarnijana eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö. 8 Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Nimetatud süüteo eest võimaldab
lg 3 kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et määratud sõiduki juhtimise äravõtmine 7 kuuks on põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. B.L on varem korduvalt
lg 1 alusel rahatrahv 11700 krooni ja kohaldati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Peale seda karistust on isikut kiiruse ületamise eest 4 korral karistatud. Eelviimasel korral 22.06.2011 otsusega määrati temale
S § 63 lg 1,
S § 63 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks ja 20.09.2011 otsusega
õ 227 lg 1 alusel – rahatrahv 60 eurot.. Kõik need karistused on kehtivad. Rahatrahvid on enamjaolt tasumata, tasutud on vaid 07.09.2010 otsusega määratud rahatrahv. Kohus leiab, et põhikaristusena, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest ( lk 30-33) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole B.L-ile piisavat mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamist B.L puhul enam ilmselt ei piisa ja seda isegi koostoimes lühiajalise lisakaristusega.
lg 2 sätetele võib karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, mis on veidi üle keskmise määra. B.L, vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude 9 eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui B.L-ile ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. B.L , olles teadlik endal lasuvatest perekondlikkest kohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada B.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KOHTU MEE™ED B.L kaitsja Sergei Politševi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja B.L suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu poolt tehtud 17.02.2012 otsus väärteoasjas 2440,12,000538 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.