Obsah (7)

§ 200§ 121§ 74§ 68§ 65§ 120§ 218

1-12-5306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5306 (12230100631) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav F.L IK: XXX, elukoht Xxx, asukoht: Vangla, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht: oma sõnade kohaselt AS EP. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.01.2012, vahistatud 14.01.

1. Varasem karistatus:
2. Tallinna Linnakohtu 20.10.1999 otsusega KrK § 1411 lg 1 järgi arest 1 kuu;
3. Tallinna Linnakohtu 28.12.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 4715 krooni (301,34 EUR);
4. Tallinna Linnakohtu 21.03.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 15 lg 2, § 202 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi katseaeg 1 aasta;
5. Harju Maakohtu 15.04.2002 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 4 1 , § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 40 lg 1 järgi vabadusekaotus 7 aastat 6 kuud, § 41 alusel vabadusekaotus 8 aastat, vabanes tingimisi enne tähtaega 17.03.2008 katseajaga 1 aasta.
6. Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega

§ 121

järgi 1 vangistus üks aasta;

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud,

§ 68lg 1 alusel loetud kantuks eelvangistus 15.08.2011 kuni 16.08.2011, s.o 2 päeva.

Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. F.L

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 21.11.2011) õigeks mõista tema käitumises

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. F.L süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo (episood 21.11.2011) toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. 3. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 4.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel lugeda käesoleva otsusega F.L-ile mõistetud ja ärakandmata kergem karistus, so vangistus 8 (kaheksa) kuud kaetuks Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskeima karistusega, so vangistusega 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5. F.L süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 (episood 13.01.2012) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 7.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada F.L-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (kuu) ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista F.L-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 8.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistus, arvestades mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates F.L kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14.01.

2. F.L suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
3. F.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.L , 1-12-5306, kaitsjatasu“.
4. F.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel ekspertiisi nr 11E-GE1284 tegemisel tekkinud kulu kogusummas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.L , 1-12-5306, ekspertiis nr 11E-GE1284“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel F.L-ilt välja mõistmata.
7. UR´i esitatud tsiviilhagi 50 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista F.L-ilt UR´i kasuks 50 (viiskümmend) eurot. 2
8. V G ´i esitatud tsiviilhagi 83, 73 euro nõudes rahuldada osaliselt, so V.G i kantud ravikulude osas, so 68,73 euro nõudes ning välja mõista F.L-ilt V G ´i kasuks 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot ja 73 (seitsekümmend kolm) senti. Ülejäänud osas jätta esitatud tsiviilhagi 15 euro ulatuses TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
9. Asitõend: №kia Bluetooth peakomplekt BH-606, mis asub toimiku tagakaanel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule F.L-ile , edastades asitõendi F.L kinnipidamisasutuse administratsioonile hoiustamiseks F.L isiklike asjade juures või väljastades selle F.L volitatud isikule.
10. Asitõend: CD kõnesalvestisega, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
11. Asitõend: 50-eurone kupüür, mis asub kriminaaltoimikus, välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule UR´ile tsiviilhagi katteks.
12. Asitõend: rahakott ning selles olnud isikutunnistus, juhiluba, autojuhikaart ja kutsetunnistus, pangakaart, 8 kliendikaarti, raamatukogu lugejakaart ja 2 kontokaarti, mis on tagastatud kannatanule UR´ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule URile.
13. Asitõend: Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud kaks nuga, millised on pakendatud papist ümbrisesse ja pappkarpi (akt nr 2012-971) kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 21.11.2011 kella 14 paiku Tallinnas aadressil XXXasuva maja läheduses ründas V G it, kes kaitses end vastulöökidega. F.L peksis ründe käigus maha kukkunud kannatanut jalgadega korduvalt vastu keha, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi – roiete hulgimurru, õhkrinna ja traumaatilise nahaaluse emfüseemi. Pärast peksmist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu käest ära tema mütsi väärtusega 15 eurot ning põgenes sündmuskohalt. Samuti tema, 14.01.2012 kella 00.30 paiku Tallinnas Sõle tänaval, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult Andrei Bogdanoviga, tungis kallale UR, ähvardas teda noataolise esemega ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jõuga temalt ära rahakoti, milles oli sularaha 50 eurot, isikutunnistus, juhiluba, autojuhikaart ja kutsetunnistus, pangakaart, 8 kliendikaarti, raamatukogu lugejakaart ja 2 kontokaarti. Kannatanu sai hiljem rahakoti selles olnud esemetega tagasi, välja arvatud sularaha 50 eurot, mistõttu on UR esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot talle kuriteoga tekitatud varalise kahju nõudes. Oma tegevusega F.L isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o.

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtuistungil süüdistatav F.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end süüdi osaliselt, selgitades, et esimeses episoodis puudus tal võõraste vallasasjade omastamise tahtlus ning teises episoodis ta nuga ei kasutanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kohtupraktika kohaselt tuleb nõustuda, et kvalifikatsioon süüdistatava tegudele on õige, tõendid on lubatavad, lühimenetluses kriminaalasja läbivaatamiseks takistusi ei ole. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.11.2011 episoodis: • 24.11.2011, 02.12.2011 ja 21.02.2012 koostatud kannatanu V G i ülekuulamisprotokollide kohaselt 21.11.

1. aastal umbes kella 14.00 paiku liikus ta XXX tänaval läbi maja XXX hoovi oma garaaži suunas, kui teda kutsus rämeda tooniga tundmatu meesterahvas, kes seisis XXX trepikoja ukse juures. Kannatanu jätkas XXX maja nurga suunas liikumist. Kuulis selja tagant kiireid samme lähenemas ja pööras end selle meesterahva poole. Meesterahvas tõstis oma parema käe, et kannatanut lüüa, kuid kannatanu kaitses end ja lõi vastu. Kannatanu löök sattus meesterahva lõualuu pihta ja nad kukkusid maha. Maas läks kakluseks, mõlemad lõid üksteist. Siis õnnestus võõral meesterahval maast üles tõusta ning ta hakkas jalaga kannatanu keha taguma. Pärast seda, kui meesterahvas tema peksmise lõpetas, lausus: „Ma tahtsin suitsu teha, aga sina oled mulle võlgu!". Meesterahvas rebis ta käest villase kootud mütsi, maksumusega 15 eurot, läks eemale ja tõukas jalaga värviballoone, mis kannatanu kilekotist olid välja paiskunud. Seejärel suundus võõras, kannatanu kootud müts käes, läheduses mängivate laste poole. Lapsed jooksid ta eest Sõle tänava suunas minema. Kallale tunginud meesterahvas oli umbes 30-35 aastat vana, 180-185 cm pikk, tugeva kehaehitusega, tal oli lai nina (natuke lame/lössis), võimas lõug, pikad juuksed (tikkusid mütsi alt välja kraeni), juuksed olid justkui halliseguselt pruuniks värvitud või olid värvitud valgete triipudega. Seljas oli tal vööst allapoole ulatuv tume jope, jalas sinised teksapüksid ja pruunikas-kollased talvesaapad, peas oli tal tumehall kootud müts. Pärast kaklust jäi tema kätte hands-free komplekt, mille ta rünnanud meesterahva kõrvast kakluse ajal ära rebis. Tal tuvastati kolme roide murd. /tl 89-91; 94-95; 112-114/ • Väljavõttest kannatanu haigusloost nr XXX nähtub, et V G il diagnoositi roiete murrud vasakul ja vähene õhkrind tipu piirkonnas, mis vahelesegamist ei vaja. /tl 96-98/ • DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE1284 antud eksperdi arvamuse kohaselt №kia Bluetoothpeakomplekti kõlari metallosalt (paberkott) võetud esimesest proovist (proov Al 16057) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 23) on kokkulangev F.L (ik XXX) võrdlusproovist (proov H2296) määratletud DNA profiiliga. V G 'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. №kia Bluetooth-peakomplektilt (paberkott) võetud teisest proovist (proov Al 16058) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V G 'ilt ja F.L-ilt (vt arvamuspunkt nr 1) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. /tl 102-107/ • 21.02.2012 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis V G ära esitatud fototabelil F.L kui teda rünnanud isiku. /tl 108-111/ • 22.02.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli №kia Bluetooth peakomplekt BH-
2. /tl 115-119/ • 11.03.2012 koostatud kahtlustatava F.L ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt ning selgitab, et 21.11.2011 aastal, päevasel ajal sõitis Kopli rajooni, oma sõbranna juurde, kes elab aadressil XXX tn
3. Trepikoja uks oli suletud ja ootas, millal keegi siseneb või väljub. Sellel päeval tarvitas kärbseseene tõmmist, mida võib võrrelda psühhotroopse ainega. 21.11.2011 aastal, viibides XXX tn 20 asuva maja juures, tahtis ta suitsetada, aga välgumihklid ei töötanud. Sel ajal läks mööda meesterahvas, palus temalt 4 suitsule tuld jämedas vormis. Meesterahvas tõenäoliselt „saatis teda pikalt". See ajas teda vihale. Proovis mehele ka jämedusi öelda, lähenes talle, aga meesterahvas lõi teda esimesena rusikaga näkku — murdis ninaluu. Õues oli libe ja ta kukkus. Meesterahvas istus talle peale ja hakkas teda korduvalt näkku lööma, aga valu ta ei tundnud kärbseseene tõmmise tarvitamise tulemusena. Pärast tõusis jalule, tõstes seejuures ka teda peksnud meesterahvast üles. Pärast seda hakkas meesterahvast peksma. Lõi teda ainult kätega ja kõikidesse kehaosadesse. Kui mees kukkus, siis lõi teda mitu korda jalgadega vastu keha. Nägi, et mehel seljas olev valget värvi särk oli verega ära määritud, mis tähendas, et tal oli nägu puruks löödud. Võttis meesterahvalt mütsi ära, et näolt verd pühkida. Mütsi viskas sinnasamasse konteinerisse. Kui ta mütsi võttis, ta ei mõelnud, et see on kannatanu müts. Tema jaoks oli see lihtsalt kalts, et näolt verd ära pühkida. Võis seda ka oma mütsiks pidada. Kannatanust eemaldudes ütles, et „ma tahtsin ainult suitsule tuld paluda, miks sa mind ründasid?". Meesterahva kõrval vedelesid sigaretid, värviballoonid. Tal ei olnud mingit eesmärki mehelt midagi ära võtta. Kui meesterahvas teda lõi, siis lihtsalt peksis teda vastu. /tl 123-128/ 13.01.2012 episoodis (UR röövimine): • 14.01.2012 koostatud kannatanu UR´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.01.2012 käis ta tuttava Alinaga mööblimaja juures asuvas baaris. Oli juba enne baari minekut tarbinud alkoholi ja baaris olles võttis alkoholi juurde. Alinaga koos läksid Sõle tänavale, kus Alina sisenes ühte ühiselamu tüüpi majja. Jäi Alinat ootama maja tuulekotta, kus olid kaks meest, ka Alina rääkis nendega. Seejärel koos Alinaga liikus Kolde puiestee suunas, et endale sealt takso võtta. Andis Alinale raha, kuid ei mäleta mille eest. Seejärel tungiti selja tagant kallale Sõle tänava maja juures. Keegi võttis tal kõhu pealt kinni ja teise käega pani mingisuguse eseme talle kurgu alla ja vene keeles öeldi: "Anna vaikselt oma rahakott ära!". Oli shokis. Täpselt ei tea, kas ta ise võttis rahakoti oma jope taskust või võeti see temalt ära. Rahakott oli jope vasakus välistaskus. Alina karjus, et ärgu nad tehku midagi. Tundis hirmu, kui talle ese kurgu alla suruti ja sooviti raha ära võtta. Arvab, et üks mees hoidis teda kinni (habetunud meesterahvas) ja teine katsus taskuid. Kaelale suruti eset päris kõvasti, kuid jälge sellest ei jäänud. Alina helistas politseisse, ta kirjeldas, kuhu temale asjad äravõtnud mehed jooksid. Siis läks Alina juurde ja nägi politseiautosid. Läksid siis ühiselamu poolel oleva haigla juurde, kus politsei need isikud kinni pidas. Politseis olles avastas, et mobiiltelefon, mille number on XXX, on ära kadunud. Viimati nägi oma mobiiltelefoni Sossi klubis, see oli 13.01.2012 umbes kella 20:00 paiku. Rahakotis, väärtusega 10 eurot, mis ära varastati, olid järgmised esemed: ID kaart tema nimele, firma SEB panga krediitkaart, juhiluba, autojuhikaart, autojuhi kutsetunnistus kõik tema nimele, erinevad kliendikaardid, sularaha 50 eurot. Kahju kokku 90 eurot. On politseist kätte saanud järgmised esemed: rahakott, ID kaart, SEB panga krediitkaart, juhiluba, autojuhikaart, autojuhi kutsetunnistus, erinevad kliendikaardid. Pangakaarti vajalikuks sulgeda ei pidanud, samuti ei ole vajadust teha uut isikuttõendavat dokumenti kuna nendega ei jõutud midagi ette võtta ja need sai politsei röövlitelt kohe tagasi. Tagastamata on jäänud üksnes sularaha 50 eurot. /tl 8-11; 12-14/ • Kõnesalvestise stenogramm: CD-l oleva politsei lühinumbrile 110 võetud kõne helisalvestise stenogramm, mille kohaselt teatas politseile naisterahvas 14.01.2012 kell 00:23:27, et tema mees pandi pikali ja mehe rahakott koos dokumentidega võeti ära kahe noormehe poolt. Naisterahvas avaldas, et noormees patsi ning seljakotiga ja teine musta jopega jooksid Pelgulinna haigla pargi suunas. /tl 17-18/ • 18.01.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli puidusarnasest materjalist nuga 16 cm pikk, millel järel 22 cm pikkune topeltnöör, millel jooksev silmus. №atera 8 cm, palju teritatud, mistõttu peenikeseks kulunud. Vaadates nuga tera suunaga vasakule, oli käepide pruunikat värvi, ergonoomilise käepidemega (sõrmeosad). Vaadates nuga teraga paremale, oli käepide hele, veidi pruunikas. /tl 19-20/ • 14.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli 50-eurone kupüür seeria nr Z
4. /tl 21-22/ 5 • F.L 14.01.2012 kell 00.35 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et temalt kinnipidamisel äravõetud asjade hulgas oli muuhulgas 2 nuga ja 50-eurone rahatäht seeria nr Z
5. /tl 66-67/ • 14.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist fotodega nähtub, et vaadeldavateks objektideks olid rahakott ning selles olnud isikutunnistus UR nimele, juhiluba UR nimele, autojuhikaart UR nimele, kutsetunnistus UR nimele, SEB Eesti ühispanga 2 kontokaarti, SEB Business Visa kaart UR ja P OÜ nimele, 8 kliendikaarti, raamatukogu lugejakaart UR nimele. /tl 23-26/ • 10.02.2012 koostatud tunnistaja LS ülekuulamisprotokolli kohaselt sai ta Mööblimaja juures asuvas baaris tuttavaks ühe eestlasest mehega. Tunnistaja oli eelnevalt tarvitanud narkootikumi. Baaris olles andis mees talle 50 eurot. Mingil kellajal läksid baarist ära ja Sõle tänavale. Kui nad jõudsid Sõle tänava ühiselamu juurde, siis ütles tunnistaja eesti mehele, et ta käib ühiselamus ära. Eesti mees jäi välja ootama. Ühiselamust ostis narkootikumi, 50 euro eest. Kui ta ühiselamust välja läks, nägi, et eesti mehe juures oli Valera (Valeri, pikkade juustega) ja veel üks tunnistajale nägupidi tuttav mees ja nad küsisid eestlaselt kahte eurot. Valera ja teine mees käitusid eesti mehega jämedalt ja tunnistaja ütles eesti mehele, et läheksid siit ruttu ära. Läksid eesti mehega üle tee ja äkki tulid nende selja tagant Valeri ja teine mees, kes paiskasid eesti mehe asfaldile (lume peale) pikali. Kui eesti mees oli maas hakkasid mõlemad - Valeri ja teine mees eesti meest jalaga ülevalt alla lööma mitmeid kordi keha piirkonda. Tunnistaja ütles:" Valera jäta järele, mida sa teed, milleks seda vaja teha on!". Tunnistaja helistas kohe politseisse. Nii Valeri kui ka teine mees läksid siis eesti mehe kohale (põlvedega maha) ja otsisid eesti mehe jopest midagi. Mida nad võtsid tunnistaja ei näinud, kuna röövijad olid tunnistaja poole seljaga. Tunnistaja Valera käes nuga ega selletaolist eset ei näinud. Valeri ja teine mees tõusid siis eesti mehe kohalt püsti ja jooksid otse Statoili suunas, kus on politsei maja. Siis kui röövijad mehed olid ära jooksnud, ütles eesti mees, et temalt võeti ära dokumendid. Kui politsei sünnitusmaja juurde jõudis, nägi tunnistaja kuidas politseiautod oli ringis röövijate ümber ja röövijad kinni pidasid. Siis näidati Valerat ning Valeraga kaasas olnud meest neile ja nad tundsid nendes ära eesti mehe röövijad. Valeril olid juuksed patsis ehk patsikummiga kinni. Teine mees oli ümara näoga, musta värvi kulmud, tumedat värvi jope. Valeril oli seljas roheline jope, seljakott. Tunnistaja seda ei ole näinud, et eesti mehel oleks olnud mobiiltelefon kaasas. /tl 27-30/ • 12.02.2012 koostatud tunnistaja JLe ülekuulamisprotokolli kohaselt 14.01.2012 umbes kell 00:30 said väljakutse, et Sõle tänaval rööviti naiselt käekott ja kaks tumedates riietes meest jooksevad Pelgulinna sünnitusmaja poole, hiljem parandati infot, et jooksid polikliiniku poole. Sõle 16 asuvas parklas märkasid Mulla 27a ja Mulla põik 27 vahel angaaride poole jooksmas kahte tumedates riietest meest, ühel neist oli seljas seljakott. Järgnesid ametiautoga meestele angaaride taha, kus nägid kahte meest, kes eelnevalt jooksid. Pidasid mehed kinni ning kannatanu tundis kohapeal ära mõlemad mehed. Kannatanu sõnutsi olid mehed temalt noa ähvardusel röövinud musta värvi rahakoti koos dokumentidega. Kannatanu oli koos naisega kui nad ka angaaride juurde jõudsid. Tunnistaja kahel mehel, nuga käes ei näinud. Enne jaoskonda toimetamise tegid kahele mehele turvakontrolli ja turvakontrolli käigus tulid seljakotist välja kaks nuga, ühel noal oli nöör (pael) taga. /tl 39-41/ • 15.02.2012 koostatud tunnistaja MN´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et 14.01.2012 öisel ajal, oli ta teel tüdruku juurde, kes elab Kolde puiesteel. Oli kõndimas Sõle tänava sellel küljel, kus Pelgulinna sünnitusmaja kõrval asus lillepood. Kui jõudis Sõle tänava kõnniteele, kõrvale jäi lillepood, nägi maas musta värvi rahakotti. Vaatas ringi ega tuvastanud kedagi, kellel see kuuluda võiks. Võttis rahakoti maast üles ja vaatas, et rahakotis oli ID kaart ja see kuulus kellelegi Rüütel'i nimelisele, rohkem meelde ei jäänud. Rahakotis paistis olevat veel hulga kliendikaarte, raha ei paistnud rahakotis olevat. Kuna teele jäi ette politseimaja, siis viis leitud rahakoti koos selles oleva sisuga ära. /tl 42-44/ • 14.01.2012 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud Andrei Bogdanovi ülekuulamisprotokolli kohaselt 14.01.2012 öisel ajal seisis ta Sõle 18 tänaval. Kohtus seal Valeriga. Tegid suitsu ja soovisid jooma hakata. Siis tuli Alina ühe mehega ühiselamu juurde Sõle 18 ja Andrei Bogdanov küsis mehelt suitsu. Alinaga koos olnud mees oli joobes, mehel oli käes raha. Alina hoidis raha 6 käes, mees rääkis Valeriga. Alina andis mehele seejärel käes olnud raha 50 eurot mehele tagasi ja mees pani raha rahakotti. Valeri ütles, et mees on nii täis, et võiks temalt raha ära võtta. Temal ei olnud soovi mehelt raha ära võtta. Valeri lähenes kannatanule selja tagant, haaras õlast ja surus maha, võttes kinni kannatanu jopest rinnaku kohalt. Ei näinud, kust Valeri noa võttis. Valeri hoidis nuga ainult käes, ei pannud kõrile kellelegi, kui kannatanu oli maas, pani noa ära. Nuga oli puidust käepidemega ja peenikese kulunud teraga. Kannatanu ei öelnud midagi, ei karjunud. Valeri võttis mehe jope taskust rahakoti ära. Tema ise meest ei puutunud. Niipea kui Valeri raha sai, jooksis Valeri haigla suunas minema, tema jooksis järele kuna pidid koos õlut jooma. Mingit telefoni ei näinud. Mingi aeg Valeri hoidis käes rahakotist võetud 50 eurot. Peale raha võtmist rahakotist viskas Valeri rahakoti minema jooksu pealt. Haigla taga võeti nad kinni ja toodi jaoskonda. /tl 47-49; 50-52/ • 14.01.2012 koostatud kahtlustatava F.L ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi, kuid eitab noaga ähvardamist. 14.01.2012 öisel ajal seisis ta Sõle 18 tänaval. Sai kokku Andreiga. Sõle 18 ühika ees nägid mingit meest ja Alinat. Nägi Alina käes raha 50 eurot. Rääkis selle mehega nii eesti kui ka vene keeles, mees oli väga purjus. Andrei tegi ettepaneku, et võtavad mehelt raha ära. Selja tagant haaras mehel kahe käega kinni ja nii mees kui Alina kukkusid maha. Ei löönud seda meest ega ähvardanud noaga. Oli nuga küll kotis, kuid ta ei ole seda taskust välja võtnud. Mees oli vait, Alina vaid karjus. Eestlane tõmbas oma jope luku lahti ja hakkas raha välja võtma kuna ta kartis ja sai aru, milles asi on. Siis tõukas Andrei Alinat eemale, sest Alina ei tahtnud, et nad mehelt raha ära võtaksid. Rahakotis olid 50 eurot, igasugu kaarte. Raha 50 eurot võttis rahakotist välja, andis Andrei kätte seni kui ta rahakotti vaatas, siis võttis raha tagasi ja Andrei viskas rahakoti ära. Mobiiltelefoni nad ei näinud mehel. /tl 68-70/ • 05.03.2008 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrus kriminaalasjas nr 1-07-14185, millest nähtub, et F.L on Harju Maakohtu 15.04.2002 otsusega kriminaalasjas nr 1-286 karistatud KrK § 141 järgi (röövimine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.t F.L on varem röövimise toime pannud isik /tl 133-134/. • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2009, 2010 aastal F.L tulud puudusid. (t/l 210) • Kohtuistungil esitas kaitsja tutvumiseks Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo ekspertiisi peaspetsialisti otsused nr 678135 ja 678132 kuupäevaga 11.11.2010, mille kohaselt on Galina F.L tuvastatud keskmine puue ja osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80%. Samuti esitati kohtule tutvumiseks Viktor F.L surmatunnistus. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava F.L ütlusi, kannatanute V G ja UR´i ütlusi, tunnistajate LS, JL´i, MN´i ja kahtlustavana ülekuulatud Andrei Bogdanovi ütlusi, väljavõtet kannatanu V G i haigusloost nr XXX, DNA ekspertiisiakti nr 11E-GE1284 eksperdiarvamust, äratundmiseks esitamise protokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, kõnesalvestise stenogrammi, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, 05.03.2008 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrust kriminaalasjas nr 1-07-14185, tõendit isiku maksustatava tulu kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.L käitumine kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

F.L-ile on esitatud süüdistus kahes episoodis, millest üks on toime pandud enne viimast kohtuotsust ja teine pärast viimast kohtuotsust, mistõttu tuleb mõlemad süüteo episoodid eraldi kvalifitseerida. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine 21.11.2011 episoodis kvalifitseeritud

§ 200lg 4 järgi.

Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud ebaõige karistusõiguslik hinnang.

§-s 200 kirjeldatud röövimine kujutab endast liitkoosseisu, mis koosneb võõra vallasasja äravõtmisest selle vallasasja omastamise ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vägivallast (

§-des 118 ja 120-122), mis on ära võetava vallasasja eelmise omaniku valduse murdmise vahendiks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tuvastatud, et süüdistatav kõnetas jämedal toonil kannatanut, kes vastas süüdistatavale arusaamatult, mis tekitas F.L 7 viha ning viimane järgnes kannatanule. Süüdistatav lõi kannatanut V G ´it korduvalt jalgadega kehapiirkonda, mille tulemusel diagnoositi kannatanul roiete murrud ja vähene õhkrind. F.L vigastusi ei ole tuvastatud, kuigi kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt lõi ka V G süüdistatavat. Kannatanu ütlustest nähtuvalt rebis süüdistatav temalt lahkudes mütsi peast. Süüdistatav ise on aga väitnud, et pidas kannatanu mütsi kaltsuks, pühkis sellega oma näolt vere ning viskas mütsi prügikonteinerisse. Samuti pidas F.L võimalikuks, et pidas mütsi sel hetkel enda omaks. Kannatanu kätte jäi teda rünnanud mehele kuuluv handsfree komplekt, millelt tuvastati ka süüdistatava DNA. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivalla järgselt, kasutades ära eelnenud vägivallast tulenenud seisundit, vallasasja äravõtmine on hinnatav röövimisena

§ 200mõttes.

Kohus leiab, et kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli suunatud asja valduse murdmisele ja et see vägivald oleks olnud valduse murdmise vahendiks. Nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et konflikt tekkis suitsule tule küsimisest. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tal ei olnud eesmärki kannatanult midagi ära võtta, milles kahtlemises kogutud materjalide pinnalt kohtul alus puudub. Sündmuskohale jäid kannatanul kaasas olnud esemed, mis kotist välja tulid, kuid süüdistatav vaid lõi neid esemeid, kuid midagi kaasa ei võtnud. Kannatanu ütlustest ei nähtu seda, et süüdistatav oleks kannatanult midagi nõudnud, millest kannatanu saanuks teha järelduse, et süüdistatav tahab temale kuuluvaid vallasasju. Seejuures kinnitab ka kannatanu, et süüdistatav lõi lahkudes jalaga temal maha kukkunud esemeid, kuid midagi kaasa ei võtnud. Süüdistatavale inkrimineeritud kannatanu mütsi äravõtmine toimus pärast vastastikuse vägivalla kasutamist ja süüdistatava sõnade kohaselt pühkis ta mütsiga nägu verest puhtaks ning mütsi endale ei võtnud. Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava kasutatud vägivald oleks olnud suunatud kannatanult mütsi äravõtmisele või et süüdistataval oleks üldse olnud soovi kannatanult müts ära võtta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumist ei saa hinnata võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd kohus ei ole kogutud tõenditega tuvastanud ebaseadusliku omastamise eesmärki ning kohus ei pea võimalikuks süüdistatavale inkrimineeritud tegu mahutada kasutatud vägivallast tulenenud seisundi ärakasutamise järgse vallasasja äravõtmise alla ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus hindab süüdistatava käitumist isikuvastase kuriteona, so kehalise väärkohtlemisena

§ 121

mõttes, kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav peksis kannatanut ning tekitas kannatanule ka tervisekahjustused. Kannatanu ütlustest nähtuvalt süüdistatav kõnetas teda jämedalt, järgnes talle, tegi esimese löögi kannatanu suunas, mis aga õnnestus kannatanul käega blokeerida ja millele kannatanu vastas löögiga. Seejärel toimus kaklus, süüdistataval õnnestus püsti tõusta ja lõi kannatanut korduvalt jalgadega keha piirkonda, mille tulemusena tekkis kannatanul roiete murrud ja vähene õhkrind. Siinkohal märgib kohus, et ei ole oluline kelle löök esimesena tabas, vaid kogutud tõendid näitavad üheselt, et süüdistav lõi korduvalt kannatanut keha piirkonda nii käte kui jalgadega, tekitades sellega kannatanule tervisekahjutuse. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud teost nähtuvalt kahjustas ta kannatanu tervist, mida kinnitab ka väljavõtte kannatanu haigusloost. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava F.L käitumises on tuvastatud

§ 121ettenähtud süüteo koosseis.

Pärast viimast otsust toimepandud episoodis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi so.

selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis, võttis relvana kasutatava muu esemega kannatanult psüühilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt F.L on varem Harju Maakohtu 15.04.2002 otsusega karistatud röövimise eest ning see karistus ei ole kustunud.. Seega oli F.L

§ 200lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Süüdistuse kohaselt 14.01.2012 kella 00.30 paiku Tallinnas Sõle tänaval, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult Andrei Bogdanoviga, tungis F.L kallale UR, ähvardas teda noataolise esemega ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jõuga temalt ära rahakoti, milles oli sularaha 50 eurot, isikutunnistus, 8 juhiluba, autojuhikaart ja kutsetunnistus, pangakaart, 8 kliendikaarti, raamatukogu lugejakaart ja 2 kontokaarti. Nimetatud teoga tekitati kannatanule varaline kahju summas 90 eurot ning kannatanu suhtes kasutati psüühilist vägivalda

§ 120mõttes.

Kuigi F.L eitab noaga ähvardamist, peab kohus nimetatud asjaolu tõendatuks nii kannatanu kui ka Andrei Bogdanovi ütlustega, kuivõrd viimane nägi F.L käes kuriteo toimepanemise ajal nuga ning A.Bogdanov on seda nuga üksikasjalikult kirjeldanud. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et kinnipidamisel leiti F.L seljakotist kaks nuga, millistest üks vastas A.Bogdanovi kirjeldusele detailselt. Kui F.L poleks nuga välja võtnud, poleks ka A.Bogdanov suutnud seda kirjeldada. Kohus leiab, et arvestades olukorda, kus süüdistatav hoidis käes nuga, on ähvardamine hinnatav tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine on noa olemasolu arvestades reaalne ning selline käitumine viitab sellele, et süüdistatav soovis kannatanule näidata, et juhul, kui ta oma asju ei loovuta, siis ta seda nuga ka kasutab. Seejuures nähtub kannatanu ütlustest, et tal ei tekkinud muud mõteteki, kui et oma asjad loovutada. Sellest saab järeldada, et süüdistatava poolt noa kasutamine täitis oodatud eesmärgi, so sundis kannatanut vastupanust loobuma. Seega oli röövimine toimepandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades so.

§ 200lg 2 p 8 mõttes.

Tunnistaja LS, kannatanu ütlustest ja süüdistatava enda ütluste kohaselt tegutsesid F.L ja Andrei Bogdanov kooskõlastatult ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Arvestades asjaolu, et vahetult tungis kannatanule kallale süüdistatav ja võttis ka ära vallasasjad, siis oli A.Bogdanovi käitumine tema rolli mõttes tagasihoidlikum ja pigem toetav, millega anti kannatanule märku ründajate arvulisest ülekaalust, mis ilmselgelt peaks sundima kannatanut kiiremini oma vallasasjad loovutama. Seega oli nii A.Bogdanovilt kui ka F.L oma kandev roll ja mõlemad said selle olulisusest aru, mistõttu tuleb taolist käitumist hinnata röövimise toimepanemisena grupis

§ 200lg 2 p 7 mõttes.

Süüdistatava poolt kasutatud vägivalla eesmärgiks oli omastada kannatanule kuuluvad esemed, mis ka õnnestus. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on V G esitanud tsiviilhagi 83,73 euro nõudes, mis sisaldab endas temalt varastatud mütsi väärtust summas 15 eurot ja ravikulusid summas 68,73 eurot. Kuivõrd kriminaalmenetluses mõistetakse kannatanu kasuks välja üksnes kuriteoga tekitatud kahju ning käesoleva kriminaalasja materjalidest ei ilmne, et süüdistatav haarates kannatanult mütsi vere pühkimiseks, teadvustamata endale, et müts kuulus kannatanule, pani toime kuriteo, tuleb tsiviilhagi jätta mütsi so. 15 euro ulatuses läbi vaatamata. Süüdistatava poolt kannatanu mütsi rikkumine ja ära viskamine oleks hinnatav väärteona

§ 218

lg 1 ja § 203 mõttes, kuid kohus ei saa kriminaalmenetluse raames väärteoga tekitatud varalist kahju välja mõista, kuivõrd väärteomenetluses tekkinud kahju kuulub väljamõistmisele V™S § 7 kohaselt tsiviilseadustes sätestatud korras ning kohtul puudub pädevus selle varalise kahju väljamõistmiseks. Küll asub kohus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas tervisekahjustused F.L, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 68,73 euro ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele kui ravikulu. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida füüsilise kahju tekitamisest, mida on võimalik hüvitada varalises vormis. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kehalise väärkohtlemisega ja sellest tulenenud ravi vajadusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kahju 68,73 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega VÕS § 130 lg 1; § 1045 lg 1 p 2 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega 68,73 ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb 9 kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb välja mõista F.L-ilt V G ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on UResitanud tsiviilhagi 50 euro nõudes, milline sisaldab endas röövitud sularaha väärtust. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 50 euro osas täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava ja A.Bogdanovi poolt toimepandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekkinud varaline kahju 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb välja mõista F.L-ilt URkasuks. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus on röövitud 50 eurot võetud kriminaaltoimiku juurde, siis kuulub äravõetud sularaha tagastamisele kannatanule esitatud tsiviilhagi katteks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

§ 121

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul

§ 121

järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatust. Kuivõrd kannatanu tervenes ambulatoorse raviga ning tema tervise taastamine ei nõudnud operatiivset sekkumist, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures peab kohus karistust mõjutavaks asjaoluks ka seda, et kannatanu osutas süüdistatavale olulist füüsilist vastupanu ja süüdistatava rünne võis olla tingitud kannatanu käitumisest. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat on peale nimetatud süüteo toimepanemist Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega karistatud, peab kohus võimalikuks

65 lg 1 alusel moodustada liitkaristuse, lugedes käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskeima karistusega. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades süüdistatava aktiivsust kuriteo toimepanemisel, süüteo toimepanemise initsiaatoriks olemist, kannatanu suhtes kasutatud psüühilist vägivalda ja selleks kasutatud vahendit, tekitatud varalist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas süüdistatakse süüdistatavat siiski kuriteo toimepanemises, mille tulemusena varalist kahju lõppkokkuvõttes ei tekkinud, kuivõrd kannatanu rahakott leiti üles ja süüdistatavalt võeti ära ka röövitud sularaha. Seejuures on süüdistatav põhimõtteliselt oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. 10 Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud kohtu poolt eelmise otsusega määratud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liites ärakandmata karistuse täies ulatuses. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluses kantud menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu ja riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatavale mõistetav karistus on suhteliselt pikaajaline, siis on ilmselge, et kogu menetluskulu ei ole süüdistatav võimeline karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuma, mistõttu leiab kohus, et süüdimõistva otsusega välja mõistetava sundraha, mis on võrreldes teiste kuludega oluliselt suurem võib jätta süüdistatavalt välja mõistmata, sest tegemist ei ole kantud menetluskuluga, vaid süüdimõistva otsusega välja mõistetava summaga. Kuigi KrMS § 180 lg 3 sätted võimaldavad määrata menetluskulude tasumise määramist kuni aasta jooksul, siis käesoleval juhul lõppeks menetluskulude tasumise tähtaeg enne karistusaja lõppu ning arvestades asjaolu, et süüdistatav peaks pikemat aega viibima kinnipidamisasutuses ja tal ilmselgelt puuduks võimalus maksta menetluskulusid ka ositi, leiab kohus, et menetluskulude tasumiseks tuleb määrata seaduses sätestatud minimaalne tähtaeg, võimaldamaks kohtuotsuse jõustumisel koheselt alustada täitemenetlust, tagamaks menetluskulude võimalikult kiire sissenõudmise võlgnikult. Märt Toming kohtunik 11