lg 3 alusel ning lisakaristusena pool lisakaristuse maksimaalsest määrast
227 lg 5 punkti 2 alusel. J.K selgitab, et määratud karistus ei ole proportsionaalne rikkumise raskusega ning karistuse tagajärgedega. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik igapäevaste töökohustuste täitmiseks. Kaebuse esitaja töötab IE AS-is ehitusjärelvalve ametikohal ning kõik töökohustustega seonduvad ehitusobjektid asuvad erinevates asukohtades Ida-Virumaal. J.K elab ise alaliselt Tallinna linnas ning ei oma elukohta Ida-Virumaal, millest tulenevalt on ta sunnitud igapäevaselt sõitma sõidukiga Tallinna ja Ida-Virumaa vahel. Seetõttu on sõiduki juhtimisõiguse olemasolu nii eluliselt kui töökohast tulenevalt ülioluline. Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks mõjutab suurel määral toimetulekut endale tööalaselt kui eraisikuna võetud kohustuste täitmisel. J.K mõistab oma süüd ning on avaldanud oma käitumise suhtes siirast kahetsust. Väärteoasja otsuses on juhitud tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid. Vastav seisukoht ei saa olla kuidagi viisi põhjendatud ning kooskõlas määratud käesoleva karistusega. J.K on eelnevad rikkumised kõrvaldanud ning teinud ka omapoolsed järeldused vastavatest rikkumistest. Rikkumise asjaolude osas selgitab ta, et Tallinn-Narva kaherealisel maanteel on maksimaalne lubatud sõidukiirus talvisel perioodil 90 km/h ning suvekuudel 110 km/h. Maantee teekatteks on uus asfalt, sõidutee on sirge ja lame, hea nähtavusega ning sellest tulenevalt on ka maantee teeolud väga head.
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, so 640 eurot ja
lg 5 p 2 alusel lisakaristusega sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.
lg 3, mille järgi kvalifitseeritakse
lg 5 p 3 nõuete eiramine, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
Karistamise aluseks olev süüline käitumine
Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. J.K käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud Karistusseadustiku § 58, puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 järgi on kohtuväline menetleja arvestanud isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda. Sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest kinnipidamine. Kaebuses on selgitatud, et J.K ületas suurimat lubatud sõidukiirust seetõttu, et oli ekslikult teadmisel, et konkreetsel teelõigul on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km /h. Tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks fikseeriti liiklusjärelevalve käigus 101+/-4 km/h, mis näitab selgesti, et J.K, olles ekslikul teadmisel, et temale kehtib kiirusepiirang 90 km/h, eiras teadlikult liiklusseaduse nõudeid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasjas materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ning kõik eelnimetatud karistused on isikule määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas 4 olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu leiab menetleja, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom teada enne vaidlustatud otsuse tegemist ja ka väärteo toimepanemise ajal (isik on nimetanud väärteoprotokolli koostamisel oma töökohaks ettevõtte IE AS). Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab planeerimata väljaminekuid määratava trahvi näol ja piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varem on isikut korduvalt karistatud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemiste eest, määratud karistused on kehtivad) ja teo ohtliku laadi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohtuväline menetleja, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kui taolise teo eest on maksimaalse karistusena võimalik määrata põhikaristusena rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ning kohaldada lisakaristust kolmest kuust kuni kuue kuuni, on arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke igati põhjendatud J.K karistamine antud rikkumise eest 160 trahviühiku suuruse rahatrahviga, so 640 eurot ning lisakaristusega sanktsiooni minimaalmääras. Karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi vähendamiseks ning juhtimisõiguse tühistamiseks puudub. Kohtu poolt uuritud tõendid Kohus uuris järgmisi tõendeid: tunnistaja VT ütlused, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, karistusregistri väljavõte. Kohtu seisukoht Tutvunud kaebuse sisu ja vastulausega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ning uurinud asjas kogutud tõendeid, otsustas kohus jätta kaebuse rahuldamata. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Tunnistaja VT ütluste kohaselt täitis ta 04.04.2012 tööülesandeid Tallinn – Narva mnt 12 kilomeetril. Kell 20. 43 nägi, kuidas teises reas liikunud sõiduk Hyundai Sonata registreerimisnumbriga XXXmöödus esimeses reas liikunud sõidukist. Fikseeris selle 5 kiiruseks 101 km/h. Lubatud oli 50 km/h. Peatas selle sõiduki, mida juhtis J.K . Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker MDR testitud 04.04.2012 kell 15.00 ning seade oli töökorras. Protokolli kohaselt fikseeriti Tallinn-Narva mnt 12-l kilomeetril liikunud mootorsõiduki Hyundai Sonata XXX kiiruseks 101 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval lõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lubatud sõidukiirust ületati mitte vähem kui 47 km/h. Rikkumise toimepanemist kaebuse esitaja ei vaidlusta. Seega on aset leidnud ja tõendatud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning teo toimepanemine J.K poolt.
lg 3 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 5 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja väärteoasja menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja leiab, et talle karistuse mõistmine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja on põhjalikult selgitanud J.K-le karistuse mõistmise asjaolusid ning kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta. Kaebuse esitajat on karistatud 28.03.2011 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 128 eurot. Juba
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.