4-12-2402/3

Väärteoasi nr. 4-12-2402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 29.06.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik T.A, isikukood xxx, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,004603 lisakaristuse määramise osas. Liiklusseaduse § 224 lg.2 alusel määratud karistus - rahatrahv 225 trahviühikut, s.o. 900 eurotjätta muutmata. Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS § 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 900 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikini 11.05.2012.a. väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tehtud otsusega tuvastati, et T.A 21.04.2012 kl 18.23 Sõle tn 25, Tallinna linnas, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79+/-0,05 mg. Liiklusseaduse § 69 lg.5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lg.2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkti 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse § 723 , võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. T.A tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,74mg/l. Seega on nimetatud mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tunnistaja Joel Vainu ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine, isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,79 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ning tulemuseks saadi 0,74 milligrammi liitri kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kuivõrd mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on enamohtlik liiklusalane rikkumine, tingib see karistuse ranguse. Väärteoasjas ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et kaebaja on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, ning üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele, varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ja liiklusalase väärteo toimepanemine olid tema jaoks olulisemad kui võimalus oma juhtimisõigus säilitada. Lähtuvalt ülaltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et T.A-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning rahalise karistuse kohaldamine 900 euro ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne, samuti on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. KAEBUSE SISU T.A esitas 31.05.2012 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, vähendada talle mõistetud rahatrahvi ning mõista selle tasumine ositi. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et oli 21.04.2012 alkoholijoobes ning seejuures juhtis mootorsõidukit. Ta kahetseb toime pandud väärtegu, kuid leiab, et talle määratud karistus on liialt range. Kaebaja 2 on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku vähest sissetulekut, milleks on 161 eurot (töövõimetuspension), tal on ülalpeetav – koolis õppiv poeg, kes iseseisvat sissetulekut ei oma, ning tervislikku seisundit – menetlusalusele isikule on määratud keskmine puue, ta on sunnitud kandma igapäevaselt ortopeedilist abivahendit ja karke, samuti talle on väljastatud puudega isiku parkimiskaart. KOHTU SEISUKOHT Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane, st on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et ta juhtis 21.04.2012 mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes. Mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi alkoholi olla 0,10 milligrammi või rohkem. Kaebuse esitajal tuvastati alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga 0,74 mg/l. Kaebaja, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, otsustas siiski istuda autorooli. Seega kaebaja ei veendunud eelnevalt piisavalt põhjalikult, et ta ei oleks alkoholijoobes. Kohus leiab, et kaebuse esitaja, omades mootorsõiduki juhtimisõigust, on teadlik ka asjaolust, et joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav, see tähendab, et isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust, temal tuvastati raske joove. Seega kohus leiab, et ei ole alust T.A-le määratud rahatrahvi vähendamiseks arvestades toimepandud väärteo raskust ning ühiskonnaohtlikkust. Kohus peab võimalikuks tasuda rahatrahv summas 900 eurot ositi igakuiste maksetena 75 eurot kuus 12 kuu jooksul. Seejuures kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema ülalpidamisel on alaealine poeg, kellel puudub iseseisev sissetulek. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on T.A taotlus tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, mis käsitleb talle lisakaristuse mõistmisena juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks. Kohus, tutvunud kaebuse lisas toodud materjalidega (pensionitunnistus, isikliku abivahendi kaart, puudega inimese parkimiskaart, koolitõend L. T.A nimele), leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks takistab ja piirab põhjendamatult menetlusaluse isiku liikumisvõimalusi arvestades asjaolu, et tegemist on isikuga, kellele on määratud keskmine puue, kes vajab abivahenditena karke ning seljaortoosi ning kelle sissetulekuks on töövõimetuspension. Menetlusalusel isikul on küll kaks kehtivat väärteokaristust, kuid tegemist on teistsugust laadi toimepandud väärtegudega, LS § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on esmakordne. Kohtule esitatud kaebuses on ta väljendanud oma kahetsust, samuti ei ole ta väärteo toimepanemist kordagi eitanud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses on pisut üle keskmise määra, kuid see on põhjendatud arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastati raske joove, so tema alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on proportsioonis toimepandud väärteoga. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus põhjust vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, kuid kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas. Kohus arvestab T.A majanduslikku olukorda ning määrab rahatrahvi tasumisele 12 kuu jooksul võrdsete osade kaupa, so 75 eurot kuus. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 3