lg 2 p 4,8 järgi; 3) 14.05.2008.a.
lg 2199 lg 2 p 4 järgi.4) 26.09.2008.a.
lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 5)14.01.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 6)23.09.2010.a.
lg 2 p 5,9 järgi; 7) 25.10.2011.a.
lg 2 p 9 järgi ; 8) 22.03.2012.a.
lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud, mis loeti kantuks Harju Maakohtu 25.10.2011 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 1 aasta vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 8 kuud; KarS 74 alusel koheselt ärakandmisele 3 kuud 4 päeva vangistust, 4 kuud 26 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud, karitus kustumata Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Talvi Vaske Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi G.T KarS § 199 lg 2 p 5,8, 9 (17.07.2011.a., 12.08.2011.a. episoodid) järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt G.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Vastavalt KarS 65 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda kaetuks mõistetud kergem karistus 4 kuud ja 20 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 25.10.2011.a. otsusega mõistetud raskema karistusega 1 aasta vangistust. Tunnistada süüdi G.T KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 (11.04.2012.a. episoodi) järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt G.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.03.2012.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 4 kuud ja 26 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohaldada G.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 11.04.2012.a. Välja mõista G.T-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista G.T-lt OÜ-le Baltic Suveniir ( a/a XXXXXXXXXXX)kasuks 220 eurot ja OÜ Galerii Kaks ( a/a XXXXXXXXXSEB) kasuks 40,20 eurot. Asitõend - CD-plaat - jätta kriminaalasja juurde; G.T õlakott koos sisuga, mis on antud hoiule Niina G.T-le – tagastada G.T-le . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD G.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 6-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 23.09.2010 KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi, taas viibides 17.07.2011 kella 11.50 paiku Tallinnas, Kohtu 10 asuvas OÜ-le Baltic Suveniir kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sirutades vitriini aknasse käe, võttis 2 hõbesõrmust pärliga üldmaksumusega 78 eurot, hõbesõrmuse pärliga maksumusega 36 eurot, hõbesõrmuse suure pärliga maksumusega 64 eurot, hõbesõrmuse pärliga maksumusega 42 eurot, ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju OÜ-le Baltic Suveniir summas 220 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, viibides 12.08.2011 kella 13.00 paiku Tallinnas, Lühike jälg 1/Rüütli 2 asuvas OÜ-le Galerii Kaks kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OÜ-le Galerii Kaks kuuluva vaasi maksumusega 35,50 eurot ja vaasi maksumusega 40,20 eurot, mille järel läbis kassa kauba üldmaksumusega 75,70 eurot eest maksmata, ning väljus kauplusest. Olles tänaval ja saades aru, et müüja avastas varguse, hakkas varastatud kaubaga põgenema, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna kartes kinnipidamist viskas tema õlakoti koos varastatud kaubaga maha ja jooksis edasi. Seega G.T , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.T süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 8-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 22.03.2012 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides 11.04.2012 kella 13.00 paiku Tallinnas, Sõle 27 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvad 6 pakki kohvi “President ” üldmaksumusega kokku 24,90 eurot, ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega G.T pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav G.T tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 17.07.2011.a. Tallinna Vanalinnas sisenes ta suveniiripoodi. Vitriinis nägi ta sõrmuseid ning hetkel, kui tema poole ei vaadatud avas vitriini ja võttis sealt 5 hõbedast pärliga sõrmust. Sõrmused müüs ära ning ostis endale mobiiltelefoni, süüa, õlut ja unerohtu. 2011.a. suvel varastas Tallinna Vanalinnas kauplusest 2 klaasist vaasi. Sellel ajal, kui ta vaasid võttis, müüjad tema poole ei vaadanud. Ta pani vaasid kotti ja lahkus poest. 11.04.2012.a. Sõle Säästumarketis võttis 6 pakki kohvi ja pani endale põue. Ta möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Kohtus kinnitab süüdistatav, et tunnistab esitatud tsiviilhagisid. / tl 19-21; 38-40; 65-66, 114-116, 147-149/. G.T süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 17.07.2011 episoodis: • tunnistaja OJ ütlustega selle kohta, et 17.07.2011.a. varastati Kohtu tn 10 asuvast kauplusest sõrmuseid 270 euro väärtuses / tl 3-4 / • asitõendi vaatlusprotokolliga (CD-plaat) / tl 9-15 /; • kannatanu esindaja AA ütlusstega selle kohta, et 17.07.2011.a. varastati kauplusest hübedast pärliga sõrmust koguväärtusega 220 eurot. / tl 30-31/ . viis 12.08.2011 episoodis: • ettekandega koos fotodega / tl 43-52/; • kannatanu esindaja KA ütlustega selle kohta, et 12.08.2011.a. Lühike jalg 1/Röötli 2 asuvast kauplusest varastati kaks klaasist vaasi. / tl 57-59/ • äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et KA tundis ära G.T isikuna, kes pani toime varguse / tl 61-64 /; • teatis Karistusregistrist / tl 69-81 /- kinnitab kuriteo kvalifikatsiooni; • • • 23.09.2010 Harju Maakohtu otsus / tl 130-133/; 30.11.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsus / tl 134-136/; 09.03.2011 Riigikohtu otsus / tl 137-139/; • asitõendi vaatlusprotokolliga/ tl 88-93 /. 11.04.2012 episoodis: • Rimi Eesti Food AS-i avaldus / tl 105 /; • õigusrikkuja üleandmise akt / tl 106/; • tunnistaja AA ütlustega selle kohta, et 11.04.2012.a. kella 13.00 ajal pani Sõle 27 Säästumarketis meesterahvas põue 6 pakki kohvi koguväärtusega 24,90 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas mehe kinni ja kaup tagastati kauplusele / tl 107 /; • 25.10.2011 Harju Maakohtu otsus / tl 84-86/; • 22.03.2012 Harju Maakohtu otsus / tl 96-97a/; • kriminaalhooldaja vastus, millest nähtub, et G.T puudub elukoht / tl 146 / Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et G.T isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ning võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega S. Kasjanenko pani toime süstemaatilise varguse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavas enamuses tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna G.T ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine G.T suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. G.T on jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. G.T on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Inkrimineeritava kuriteo pani G.T toime katseajal. Kriminaalhooldaja kirjast nähtuvalt puudub G.T sisuliselt pidev elukoht. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud G.T loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. OÜ Baltic Suveniir poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 220 eurot ja OÜ Galerii Kaks poolt summas 40,20 eurot.. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab hagisid. Kohus leiab, et tsiviilhagid on tõendatud süüdistatava ja kannatanute ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega jt kirjalike materjalidega ning kuuluvad rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.