Obsah (8)

§ 263§ 201§ 65§ 69§ 121§ 74§ 75§ 57

1-11-7347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuaril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7347 (10237600041) Kohtunik Küll

§ 263p 1, 4 järgi üldmenetluses Kohtuistungi aeg 1., 5., 8.

detsembril 2011.a. Prokurör And ra S i ld Süüdistatavad

1. Madis NUDER - isikukood: 39105160227, Eesti kodanik; kesk-eri haridusega; elukoht: Xxx; töötab NP OÜ-s; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud korduvalt (1 trahv tasumata); tõkend elukohast lahkumise keeld ; Kaitsja advokaat määratud korras Katri Koitver
2. O.S - isikukood: XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib ; kriminaalkorras karistatud: 07.12.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 201

lg 1 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 a 6 k ; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid osaliselt tasutud); tõkendit ei kohaldatud ; Kaitsja advokaat määratud korras Kati Koitver 2

1. Christian L.Z - isikukood: 39012110342, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib ; varem kriminaal-korras karistamata; väärteokorras karistatud korduvalt (1 trahv tasutud); tõkendit ei kohaldatud; Kaitsja advokaat kokkuleppel Lennart Oja
2. Holger LUNTER - isikukood: 39207160839, Eesti kodanik; keskeri-haridusega; elukoht: XXX; lõpetas kooli, töötu; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud; Kaitsja advokaat määratud korras Toomas Pilt
3. L.Z : XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib XXX; kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: Harju Maakohtu 22.06.2009.a otsusega

§ 263

p 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 8 k,

§ 69

alusel mõisteti üldkasulik töö 480 tundi (ÜKT täidetud); väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid osaliselt tasumata); tõkendit ei kohaldatud Kaitsja advokaat kokkuleppel Lennart Oja RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista M a d i s NUDER süüdistuses

§ 263p 1, 4 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse kuulutamist. 2. Süüdi tunnistada O.S

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui O.S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. 3. Süüdi tunnistada C h r i s t i a n L.Z

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui C.

L.Z 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. 3 4. Õigeks mõista H o l g e r LUNTER süüdistuses

§ 263p 1, 4 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

5. Süüdi tunnistada L.Z kuud vangistust.

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui L.Z 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

1. Välja mõista VÕS § 128, § 234 lg 2, §1043, § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks IRkasuks (elukoht: XXX): 6.
2. mittevaralise kahju katteks 1 600 eurot solidaarselt O.S-ilt, Christian L.Z-ilt ja L.Z; 6.
3. varalise kahju katteks 86,28 eurot O.S-ilt . VÕS § 1053 lg 2 alusel L.Z vajalike vahendite puudumisel hüvitis sisse nõuda tsiviilkostjalt EP (isikukood: XXX; elukoht: XXX).
4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 7.
5. L.Z-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 250 eurot; 7.
6. O.S-ilt määratud kaitsjale makstud tasu 776,63 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot; 7.
7. Christian L.Z-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number: 1-11-7347 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS 4 Madis Nuderit, L.Z-i , O.S , Christian L.Z-i ja Holger Lunterit süüdistatakse selles, et nad 14.03.2010.a. kella 02.00 paiku viibides Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Linnu tee 3 asuva maja juures, häirides sündmuskohal viibinud isikute avalikku kindlustunnet ning eirates tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, panid toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja nimelt: pärast seda kui L.Z lõi põhjuseta selja tagant ahjuroobiga IR’t vastu pead ja kannatanu IR kukkus pikali maha, hakkas Chtistian L.Z koos L.Z-i , O.S-i , Madis Nuderi ja Holger Lunter’iga maas lamavat kannatanut peksma rusikate, jalgade ja ahjuroobiga pähe, näkku ja rindkere piirkonda, põhjustades IR’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ninaluude murru, õla- ja õlavarrekontusiooni, rindkerekontusiooni, silmalau ja silmaümbruse pindmised vigastused ja nina lahtise haava. Pärast peksmise lõpetamist purustas O.S jalaga kõrvalseisnud I. R kasutuses oleva sõiduauto Seat Toledo reg.nr. XXX juhipoolsed küljeaknad ja ka tagumise akna, lõhkus ära tagumise vasakpoolse ukselingi ning muljus jalaga mõlgid vasakpoolse tagatiiva sisse, millega tekitas I. R kahju summas 1274,89 eurot. Seega Madis Nuder, L.Z , O.S , Christian L.Z ja Holger Lunter oma tahtliku tegevusega panid toime avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Hagid. Kannatanu IR ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti või tõendit, mis kinnitaksid peksmise tagajärjel temal saamata jäänud töötasu suurust ning selles osas tuleb tema nõue summas 997,02 eurot (15 600 krooni) jätta rahuldamata. Kohus ei tea tema töötasu suurust enne peksmist ega ka seda, kas ja kui palju maksti talle ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuna IR peksmisega kaasnes ka tema auto lõhkumine, on põhjendatud süüdlaselt remondikulude väljamõistmine VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Auto küljeklaaside lõhkumine, klaasikildude sattumine autosalongi on tõendamist leidnud nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega, fotodega lõhutud autost kui ka süüdistatava O.S-i enda ütlustega. Kuna autosalongi puhastamise ja remondikulude suurust ei ole kannatanu dokumentaalselt tõendanud, vaid esitanud üksnes väljavõtte Jazz-Pesulad internetileheküljelt (tl.32) ning allkirjastamata remondi eelkalkulatsiooni (tl.33), loeb kohus põhjendamatuks tema nõuded autosalongi keemilise puhastamise osas summas 2 100 krooni ning remondi osas 17 846,75 krooni. Kuna sõiduauto müüs IR oma ütluste kohaselt pärast remonti maha 20 000 krooniga, siis pea samas suurusjärgus auto eelnev remont ja puhastamine pole loogiline ja eluliselt usutav. Lõhutud auto eest kahjuhüvitise määramisel lähtub kohus süüdistava O.S-i ütlustest, et uute klaaside maksumus ja nende paigaldus on kehtivaid hindu arvestades põhjendatud summas 1300 krooni ning salongi puhastus 50 krooni: kokku 1 350 krooni ehk 86,28 eurot. Seega selles summas on O.S hagi õigeks võtnud, ning see summa tuleb temalt välja mõista IR kasuks. 5 Põhjendatud on nõue hüvitada kannatanule mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Peksmise tagajärjel tekitati IR olulisi tervisekahjustusi, mis põhjustasid talle suurt valu ja ka hingelisi üleelamisi, peksmise tagajärjel ei võimaldanud tema tervis kuu aja jooksul tööl käia. C. L.Z-i, L.Z-i ja O.S-i õigusvastane käitumine põhjustas kannatanule tervisekahjustused. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 alusel tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kannatanut peksti tänaval, tema sõprade-tuttavate juuresolekul, peksmine oli jõhker, sest löödi valimatult, s.h. ka elutähtsatesse piirkondadesse, peksmine jätkus ka siis, kui ta oli maha kukkunud, ega suutnud kellelegi enam mingit vastupanu osutada; peksjateks oli 3 isikut, kes siiani ei ole kannatanu ees isegi mitte vabandanud. Kannatanu mittevaraline nõue summas 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot on senist kohtupraktikat arvestades liialt suur. Samuti peab kohus põhjendamatuks kannatanu seisukohta, et mittevaralise kahju hulka tuleb arvestada ka tema pereliikmete hingelised üleelamised (kannatanu arvates 15% esitatud nõudest moodustasid tema lähedaste üleelamised ja hingeline valu). Samuti tuleb arvestada ka poolte majanduslikku olukorda, seda, et süüdistatavatel puuduvad regulaarsed sisstulekud. Mõistlikuks hüvituseks mittevaralise kahju osas peab kohus summat 1 600 eurot, mis tuleb süüdlastelt – C. L.Z-ilt, L.Z-ilt ja O.S-ilt välja mõista solidaarselt. Kuna kuriteo toimepanemise ajal oli L.Z alaealine, tuleb temal rahaliste vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel hüvitis välja mõista tema emalt EP (elukoht: XXX).
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistavate süüst, arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda kuriteo tehioludest. Kannatanu oli õhtusele kokkusaamisele läinud vabatahtlikult. Ta nägi, et seal tarvitati alkoholi, alkoholi tarbisid ka alaealised. Erinevad seltskonnad omavahel ei ühinenud ega sõbrunenud ning majas toimunud erinevate sõnaliste ütlemiste peale oli võimalust sealt koheselt lahkuda. Kannatanu ei olnud juhuslik isik tänavalt, keda joobes noorukid peksma hakkasid, vaid nendega tunde ühes majas viibinud peoline. Ei saa olla eriti ootamatu see, et purjus inimesed on äkilised, võivad kergelt kaotada kontrolli oma tegude üle. Kui C. L.Z oli isik, kes alustas kannatanu peksmist ehk oli selle teo initsiaator, siis L.Z tõi kohale ahjuroobi, mis oleks võinud kannatanule tekitada väga tõsiseid vigastusi ning vaid teiste isikute sekkumine hoidis ära raskemad tagajärjed. O.S-i osa ei saa lugeda teistest väiksemaks, sest ta ei peksnud mitte ainult kannatanut, vaid peksis puruks ka auto küljeklaasid ning üritas autost välja tirida ka kannatanu kaaslasi. 6 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad kõigi süüdistatavate osas. L.Z on kuriteo toime pannud alaealisena, kuid kohus ei loe seda kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 2 alusel.

Kuna süüdistatavad ei tööta, neil puuduvad regulaarsed sissetulekud, tasumisele kuuluvad kannatanu hagid, samuti menetluskulud, ei pea kohus võimalikuks karistada neid rahalise karistusega. Kohus peab põhjendatuks prokuröri seisukohta, et arvestada tuleb ka kuriteo toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku ning seda, et uusi kuritegusid süüdistatavad toime pannud ei ole. Samas O.S ja L.Z on varem kriminaalkorras karistatud isikud. L.Z-i on alaealisena karistatud juba kahel korral. C. L.Z-i on karistatud väärtegude eest. Kohus nõustub prokuröriga, et kõiki kolme süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning seda tingimisi, allutades nad katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ühegi süüdistatava osa kuriteo toimepanemisel ei pea kohus suuremaks võrreldes teistega, mistõttu vangistuse võib neile mõista võrdses määras. L.Z-ile, arvestades tema varasemaid karistusi, peab kohus vajalikuks määrata katseajaks 2 aastat, teiste osas võib piirduda katseaeg 1 aasta ja 6 kuuga. Kuna teo toimepanemist soodustavaks asjaoluks oli kohtu arvates kõigi süüdistatavate osas alkoholi tarvitamine, tuleb neile lisaks kontrollnõuetele määrata ka kohustus

§ 75lg 2 p 2 alusel, s.o.

katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Teise kohustusena

§ 75

lg 2 p 8 alusel peab kohus vajalikuks määrata osalemist sotsiaalprogrammides, sest süüdistatavatel on probleeme agressiivsusega ja oma viha juhtimisega. Konkreetse programmi saab määrata kriminaalhooldusametnik otsuse täitmise käigus.

1. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel antud kriminaalasjas on määratud kaitsjatele makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha teise aseme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest (koopiate tegemise kulud kõigi osas ja osa sundrahast L.Z-i osas) riigi kanda ning annab võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa (10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest), kuna nende kohene ja täielik hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 309, 311 -
2. 7 Kohtunik