lg 1, § 118 p 1 alusel eriasjade prokurör Küllike Kask Nimi: Elukoht (tõkendi aadress): Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: F.M xxx xxx xx xxx xx xxxx kehtivaid karistusi ei ole Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp kokkuleppel Kannatanu Andri Soosaar Kannatanu esindaja vandeadvokaat Andres Simson kokkuleppel Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 310, § 311 – § 313, § 309, § 306, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada F.M:
lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega; Lk 1 / 28 1-10-12134
ja § 119 lg 1 järgi ning juhindudes
lg-st 1 karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista F.M-ile 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata 3 (kolme) aastase katseajaga, juhul kui F.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 ja 3 alusel mõista süüdimõistetult F.M-ilt riigituludesse vähendatult sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega summas 200 eurot; toimiku koopiakulu ja ekspertiisikulu jätta riigi kanda ning F.M-i kaitsjakulud tema enda kanda. Välja mõistetud sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
2) samuti süüdistatakse teda selles, et tema 17.09.2006.a kella 03.00 paiku Pärnu linnas, Papiniidu 50 asuvas ööklubis Woodoo toimunud kinnise ürituse ajal isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga ühe korra näo piirkonda A St. Löögi tagajärjel A S kukkus põrandale pikali ja jäi teadvusetult lamama. Löömisega tekitas F.M A Se füüsilist valu ja A.S sai eluohtliku tervisekahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmikusagaral ning põrutushaava ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas. Löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia ehk haistmisvõimetus, mis põhjustab püsivat, üldist töövõimekaotust kuni 10%. Seega tema, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega oli põhjustatud oht elule, pani toime
Lk 3 / 28 1-10-12134 II. Uuritud tõendid 1. Süüdistus
lg 1 järgi Kohtuistungil ülekuulatud isikud ja dokumentaalne tõend: - kannatanu A P ütluste kohaselt viibis ta kuursaalis, kus käis tantsimas ja tagasi tulles puudus tal käekott koos mobiiltelefoniga, telefoni sai ta kätte politseist ja see telefoni on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga, mis kohtuistungil avaldati; - tunnistaja N. V ütluste kohaselt oli tal endal telefon katki ja võttis kodus laua pealt telefoni kasutada, kuna arvas, et see on tema elukaaslase F.M-i oma ja viimane ei öelnud, ta ei võiks seda kasutada, kuna see ei ole F.M-i oma. N. V iseloomustas muidu F.M-i positiivselt; - süüdistatava F.M-i ütlused ja viimases sõnas lausutu. Kohus on seisukohal, et F.M-i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on diametraalselt lahknevuses tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja lisaks N. V ütlustega ning ei ole eluliselt usutavad. 2. Süüdistus
p 1 järgi Kohtuistungil ülekuulatud isikud ja dokumentaalsed tõendid: - kannatanu A S ei mäleta tema suhtes toime pandud rünnaku faktidest midagi, ta ärkas alles järgmisel päeval Pärnu haigla intensiivraviosakonnas. Haiglas tegi ta endast foto, mida kohus vaatles istungil, samuti peol tegi ta fotosid, mis vaadeldi istungil. Kohtuvaidlustes kannatanu märkis, et tema peamisteks kaebusteks käesoleval ajal on unetus ja väsimus; - tunnistaja A A nägi kuidas F.M lõi kannatanu A S rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus ja jäi teadvusetus. A. A äratundmiseks esitamise protokoll ei sea kahtluse alla tema kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust; - tunnistaja E S ütluste kohaselt ta nägi kuidas heledama peaga turvamees (F.M ) asus kannatanu jõuliselt sikutama ja tumedama peaga turvamees (D. B) hakkas aga teda väänama, E. S taganes naiste WC poole ja sai löögi tumedama peaga turvamehelt, kukkudes selili. Püsiti saades oli A. Soosaar teadvusetult pikali maas; - tunnistaja R T kannatanu löömist pealt ei näinud, samas ta kinnitas, et peol oli kaks tumedajuukselist turvameest, kellest ühel olid heledamad juuksed. Rüselus toimus ka peokülaliste ja turvameeste vahel; - tunnistaja O. B ei näinud pealt kannatanu löömist. Tema ütluste kohaselt on aga tuvastatav, et ilmselt toimusid füüsilised kokkupõrked pärast kannatanu löömist peo külaliste ja turvameeste vahel; - tunnistaja O. M ütluste kohaselt süüdistasid esmalt turvamehed A. S tuhatoosi lõhkumises, talle tundus, et siis probleem lahenes, kuivõrd k. K lubas kompenseerida. Tagasi tulles WC eesruumi oli aga A. S pikali maas kontaktituna ja teda sõimas F.M . Samas käis WC tagaruumis veel madin; Lk 4 / 28 1-10-12134 - ekspert H K ütluste kohaselt kannatanule tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonda kukkumisest. Kohus uuris ka kohtuistungil ka avaldatud A Se 15.12.2011.a ekspertiisiakti ja meditsiinilist dokumentatsiooni; - tunnistaja K K ütluste kohaselt A. St löödi, mille tagajärjel kaotas ta teadvuse. Mõni aeg hiljem nägi ta aga teda veel püsti. Avaldatud äratundmiseks esitamise protokoll ei sea tema ütlusi kahtluse alla, kuid tema ütlused seab kahtluse alla ekspertarvamus; - tunnistajad J L ja P N ei näinud pealt õigusrikkumise toimepanemist ega osanud anda ütlusi tõendamiseseme seisukohalt tähtsate asjaolude kohta, kuna sündmusest on palju aega möödas. Samuti ei anna kohtule juurde täiendavat teavet 17.09.2006 J. L ettekanne (tlk 71, 58); - tunnistaja N. H ütlusi kohus ei pea usaldusväärseks, sest need on kontekstist väljas ja eluliselt mitte usutavad; - tunnistaja Anu F.M andis ütlusi, et ta poe F.M läks Mai tänavale ühte baari tööle ja hommikul kui ta koju tuli, oli ta tugevasti peksa saanud. A. F.M iseloomustas oma poega positiivselt; - tunnistaja A L ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus usaldusväärse tõendikogumiga; - süüdistatava F.M-i antud ütlused ja viimases sõnas lausutu. Kohus ei pea F.M-i ütlusi usaldusväärseks, kuna tema ütlustes on vastuolud ja need ei haaku usaldusväärse tõendikogumiga. III. Kohtumenetlus poolte seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil eitas süüdsitatav talle inkrimineeritud kuritegusid. Mobiiltelefoni omastamise kohta ta väitis, et leidis selle ja unustas selle enda kätte. Süüdistust
Süüdistatav ja kaitsja taotlesid õigeks mõistmist ja hagi rahuldamata jätmist. Prokurör nõudis süüdistatava süüditunnistamist esitatud süüdistustes ja karistamist
lg 1 alusel kahe kuulise vangistusega ning
Liitkaristusena nõudis kokku
lg 1 alusel 4 aastat vangistust ja
Prokurör toetas ka esitatud tsiviilhagi. Kannatanu esindaja ja kannatanu toetasid prokuröri seisukohti, taotledes hagi rahuldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. F.M-i süüdistus
toimepanemises 20.09.2008.a § 201 lg 1 alusel mobiiltelefoni omastamise Lk 5 / 28 1-10-12134
N. V ütluste järgi sai ta F.M-i käitumisest kui ka nõustumisest telefoni kasutada, et ta kasutab F.M-i telefoni. Nimetatud asjaoludel toimuski objektiivselt telefoni ebaseaduslik F.M-i kasuks pööramine. Selliselt väliselt tajutavas teos ja F.M-i sõnalises nõustumises manifesteeris F.M, et ta pöörab selle telefoni enda kasuks. Seeläbi tekkiski N. V teadmine, et see telefon on F.M-i oma ja ta võib seda seetõttu kasutada. F.M realiseeris objektiivse koosseisu otsese tahtlusega, kuivõrd esitatud tõendite järgi ei ole kuidagi välistatud, et F.M langetaski otsustuse kuriteo toimepanemiseks alles oma elukohas, kui avastas ehk sai teada, et oli võõra telefoni enda taskusse unustanud ja lubas seda oma elukaaslasel kasutama hakata. Seega in dubio pro reo on kavatsetus välistatud. F.M uuritud usaldusväärsete tõendite kohaselt pidi telefoni märkama vähemalt siis, kui ta elukaaslane seda kasutama hakkas. Seega ta kindlalt teadis, et kui ta telefoni töökohta või politseisse ei vii, toimub omastamine. Sel hetkel kui nõustus antud telefoni kasutamisega elukaaslase poolt avaldas ta nõustumisega selleks tahet, et telefon jääb talle kui omanikule ja tal oli ükskõik – s.t ta vähemalt möönis, et sellise manifesteeriva käitumise läbi jääbki kannatanu oma telefonist ilma, sest kannatanul ei ole võimalik enam telefoni kasutada kui seda kasutab talle teadmata keegi teine.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav F.M, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte omastada võõrast mobiiltelefoni, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü alusel
Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatav F.M-i teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult süüdistatav
lg 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on F.M-ile esitatud süüdistus
Lk 8 / 28 1-10-12134 II. F.M-i süüdistus
Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida vastavalt
ja 119 lg 1 järgi ning see on tõendatud kohtuistungil uuritud usaldusväärsete tõenditega kogumis. Esmalt alustab siiski kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolude järgi esitatud süüdistuse kontrollimist
Eelnimetatud usaldusväärsed tunnistajad on andud erinevaid ütlusi, kui palju oli peol külalisi ja kohus leiab, et nimetatud asjaolu on ka seletatav mitmete aspektidega. Tunnistajate eesmärk ei olnud peol lugeda üle ilmunud isikuid, eesmärk oli olla peol. On arusaadav, et sõltuvalt sellest, kus keegi oli või mingil ajahetkel kedagi märkas – peo alguses, lõpus või keskel - , vastavalt sellele erinevad ka arvamused-hinnangud. Millel kõigel ei ole tõendamiseseme seisukohalt mingit määravat tähtsust, sest vaidlus puudub selles, et oli kahe inimese sünnipäeva pidu, kuhu oli kutsutud palju külalisi. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses toodud ajal, s.o 17.09.2006 toimus Pärnus ööklubis Woodoo O M ja L L sünnipäeva pidu. Pidu oli punkstiilis. See on kinnitatud ka tunnistajate A A, R T ja E S ütlustega. Tunnistaja A A (tlk 68 pöördel kuni 70) kohtuistungil andis ütlusi, et üks turvamees oli heledama ja teine tumedama peaga, viimane oli esimesest natuke pikem ja tema oli D B. A. A nägi ühte turvameest ründamas WC eesruumis öösel kella kolme ajal. A. A ütluste järgi turvamees tahtis A S välja visata mingil põhjusel. Samuti rääkis nendega läbi püsti seisnud K K ning siis mingi hetk tõusis laual istunud A. Spüsti ja toimus turvatöötaja poolt rusikaga A. Se näkku löök, mille tagajärjel A. S kukkus pikali. Ütluste kohaselt mõlemad turvamehed olid tumeda peaga, kuid lööjaks oli heledama peaga turvamees ja tunnistaja osundas kohtusaalis, et selleks isikuks oligi süüdistatav F.M . Seejärel järgnes rüselus, sama turvamees ründas K. K ja nad taganesid rüseledes ja taganeti naiste WC-sse. Järelikult kohus tuvastab A. A ütluste alusel, et F.M lõi esitatud süüdistuse teksti järgi kannatanule rusikaga näkku. A. A andis ka ütlusi, et seejärel tõstis ta koos E S A S maast üles ja viisid A. S naiste WC-sse kraanikausi juurde, viimasel olid silmad kinni ja ta oli teadvuseta. Nad panid talle vett peale, kuid see tulemust ei andnud. Seetõttu K. K läks pärast ka kiirabi kutsuma. Seejärel läks A. A tagasi ette ruumi muuhulgas selgituse küsimiseks, miks nii rünnatakse, selles ruumis toimus rüselus-kähmlus ühe peolise ja F.M-i vahel ning seal olles sai ka A. Ae löögi näkku samalt turvamehelt, kes eelnevalt oli löönud A. S. Eeltoodu alusel kohus tuvastab A. A ütluste Lk 9 / 28 1-10-12134 alusel, et pärast F.M-i lööki kannatanule näkku toimus löögi jõul kannatanu kukkumine ja pärast seda oli kannatanu teadvuseta. Kohus avaldas ka tunnistaja A. A väidetavate vastuolude tõttu usaldusväärsuse kontrolliks 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 23-24). Selle kohaselt A. A ütles, et fotol nr 3 (s.o F.M-i foto) on näo poolest väga sarnane selle isikuga, kes lõi tualettruumis A. S rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus A. S kohe maha ja jäi lamama. A. Aaspere kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta hästi, seda turvameest, kes lõi A. S ja ka teda ennast. Ta tundis ta ära ka politseis, kuid piltidelt tundmine on keerulisem kui reaalselt kohtus isikut nähes. A. A jäi kohtus kindaks, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M, kes oli kohtusaalis. Kohus leiab, et tunnistaja on loogiliselt ja usaldusväärselt seletanud, miks ta oli mingil määral kahtlev kohtueelsel uurimisel. Tunnistaja vastus on igati põhjendatav, et reaalset isikut nähes on ta kindlam kui fotolt teda nähes. Seetõttu ei ole tunnistaja ütlused vastuolus kohtueelsel uurimisel antuga ja tema kohtuistungil antud ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja A. Au korduvalt kinnitas, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M . Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei kõiguta ka see, et ta oli tarvitanud sünnipäeval ka alkoholi, sest tema ütlused haakuvad ka teiste usaldusväärsete tõenditega piisavalt. Eeltoodu kinnitab seda, et joove ei mõjutanud tal tajumast ja meelde jätmast tõendamiseeseme seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Ta oli adekvaatne. Lisaks andis A. A ka ütlusi (tlk 69 pöördel) enne kohtus talle 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 23-24) avaldamist, et äratundmiseks esitamisel antud fotodel ei olnud teist turvameest, kes A. S ei löönud. Ka nimetad asjaolu vastab tõele, sest esitatud piltidelt puudus D. B. Ka see asjaolu kinnitab tunnistaja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust, sest ta mäletab ja suudab eristada tähtsaid asjaolusid. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt on arusaadav, et ruumides oli piisav valgustus nimetatud asjaolude tajumiseks. Järelikult A. A ütlused koos 15.12.2011 ekspertiisiaktiga kinnitavad otseselt
p 1 süüdistuse asjaoludes sisalduvate objektiivse koosseisu tunnuste olemasolu, nimelt A. Aaspere ütlused sisustavad ära
p 1 objektiivsest koosseisust tervisekahjustamise fakti, mis tuleneb F.M-i löögist kannatanule, mille tagajärjel toimus kukkumine ja kaotati seetõttu teadvus ning ekspertarvamuse ja eksperdi selgitavate ütluste kohaselt haakuvad need vigastused elule ohtlike vigastuste tekkimisega. Kogumis eeltooduga kinnitavad esitatud süüdistuse järgi
118 p 1 objektiivse koosseisu tunnuseid ja seega ka A. A ütlusi tunnistaja E S ütlused (tlk 70-73). Nimelt ka E. S annab sisuliselt ütlusi, et tumeda peaga turvameestest olid ühe juuksed heledamad. Samuti ka tema ütluste järgi toimus WC eesruumis esmalt arutelu, milles osales kaks turvameest, K. K, A. Ae ja tema vend kannatanu A. S. Lisaks märgib E. S, et pingelise vestluse teemaks oli lõhutud tuhatoos ja ta sai aru, et tema venda A. S tahetakse turvameeste poolt välja visata. Nii Lk 10 / 28 1-10-12134 ülekuulamise alguses (tlk 70 pöördel) kui ka lõpus veelkord korrates (tlk 71 pöördel) ütles E. S, et ta nägi kuidas heledama peaga turvamees selles situatsioonis hakkas tema venda jõuliselt sikutama-tirima. E. S osundas kohtusaalis, et sikutajaks oli süüdistatav (tlk 72 pöördel). Tumedama peaga turvamees aga hakkas E. St väänama, viimane taganes naiste WC poole ja sai tumedama peaga turvamehelt löögi, kukkudes selili. Siinkohal ongi oluline see, leiab kohus, et kui teine turvamees tegeles E. S, siis E. S püsti tõustes, leidis maast teadvusetu venna A. S. Mis juhtus aga A. Sa annab ütlusi ju A. A, kes kirjeldab lööki ja kannatanu kukkumist selle tagajärjel. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et järelikult toimus löök A. Se sel ajal kui D. B kakles E. Sa. Kannatanu A. S ei saanud lüüa teine turvamees D. B, sest tema kakles E. Sa. Ja kui E. S püsti tõusis, oli ta vend juba teadvuseta. Tõendite kogum viitab seega, et F.M lõi kannatanut sel ajal kui D. B kakles kannatanu vennaga. Kohus ei leia, et E. S ütlused oleksid selles osas A. S ütlustega vastuolus, et A. S ütles, et nad viisid kannatanu E. S kraanikausi juurde ja üritasid talle vett näkku visata, millele vaatamata kannatanu teadvusele ei tulnud. E. S annab ütlusi küsimusele (tlk 72): „Kas te püüdsite ka oma venda tõsta?“, vastusena, et ta vend ei olnud teadvusel ja sellel ei olnud mõtet. Nimetatud vastus ei ole vastuolus A. A ütlustega, sest ka A. A ütluste kohaselt tuleb asuda seisukohale, et igasugune mõte puudus tema teadvusele kutsumiseks, sest ta ei tulnud teadvusele ka pärast veega turgutamist. Tegelikult samaselt ka A. A andis E. S ütlusi (tlk 72), et ka veega nad A. S turgutasid. Järelikult haakuvad E. S ütlused A. A omadega küllaldaselt. Järelikult kogumis A. A ja E. S ütlustega on tuvastav, et F.M lõi kannatanut, mille tagajärjel viimane kukkus ja kaotas teadvuse. Kaitsja esitas ka E. S küsimuse, et kas A. S olid riided seljas. Selle peale vastas E. S jaatavalt. Kohus leiab, et sellest küsimusest võib ka nii aru saada, et A. Sl ei olnud üldse riideid seljas või oli ta täiesti riides või sõltuvalt sellest kas tunnistaja pidas silmas peo algust või lõppu. Seejärel toimus usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine, mille kohaselt oli E. S andnud ütlusi, et kui ta sinna (WC eesruumi) läks, oli ta vend palja ülakehaga. E. S seletas seda vastuolu sellega, et võimalik, et ka nii oli. Seega vastuolu puudub. Arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis leiab ka kohus, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud ühtegi konfliktsituatsiooni, mis oleks aset leidnud antud sünnipäevapoel piduliste vahel või mingitki motiivi konfliktiks. Ainuke konflikt, mis aset leidis toimus WC eesruumis turvameeste ja piduliste vahel. Kannatanu A. S oli ekspertarvamuse kohaselt sünnipäevapeol keskmises alkoholijoobes, samuti ilma särgita ja vaidlus käis lõhutud tuhatoosi ümber, mis ei õigusta turvatöötaja poolt konflikti lahendamist vägivallaga. Ka tunnistaja R T kinnitas kohtus (tlk 74-75), et peol oli kaks tumeda juukselist turvameest, kellest ühe juuksed olid heledamad. R. T andis ka ütlusi, et ta kannatanu löömist ise pealt ei näinud. Samas andis ta ütlusi, et A. S oli palja ülakehaga ja sisenedes ukse juures Lk 11 / 28 1-10-12134 olnud isikud ütlesid, et palja ülakehaga olla ei tohi. Samas ei saanud ta sellest nõudest aru ja seda ei selgitatud. R. T andis ka ütlusi, et palja ülakehaga olemine ei häirinud tegelikult kedagi. Samas R. T ütluste kohaselt toimus ka rüselus turvameeste ja peoliste vahel pärast kannatanu löömist välisukse juures ja ka tema kakles turvamehega. Eeltoodud usaldusväärse tõendikogumi järgi ja lisaks kinnitavad seda ka tunnistaja R. T ütlused, mille kohaselt kohus tuvastab, et pärast löögist tingitud kukkumist jäi kannatanu teadvusetuks. Järgnevalt kohus tuvastab, et seejärel toimus rüselus peoliste ja turvameeste vahel, kes seda alustas on võimatu öelda ja need asjaolud on ka esitatud süüdistuse seisukohalt ka kõrvalise tähtsusega, sest kannatanule oli juba vigastus tekitatud ja ta oli teadvuseta. Kohus leiab, et tunnistaja O. B (tlk 78-79) ütlused ei anna tõendamiseseme seisukohast olulist teavet juurde. O. B ütluste kohaselt oli ta tagaruumis, kui N. H teatas, et toimub kaklus. Asjaolu, et O. B nägi, et turvameestel on näod verised, sai uuritud tõendeid kogumis arvestades alles pärast kannatanu teadvusetuks jäämist, s.o pärast kaklusi. Tõendite kogum viitab sellele, et ilmselgelt toimus ka pärast kannatanu A. S löömist edasikandunud rüselus ja veri turvameeste näos võis olla nii nende endi kui ka kakluses osalenud poekülaliste oma. Kannatanu A S ütlused (tlk 67-68) tema suhtes toimunud rünnaku faktide kohta kohtule teavet asjaoludest ei anna, kuna ta ei mäleta sellest midagi. Nimetatud asjaolu on loogiliselt põhjendatud ka ekspertarvamuse järgi A. S vigastuste tõttu. Samas andis ta ütlusi, et oli sünnipäeva peol ja mäletas, et sisse tulles oli uksepeal administraator ja turvamees, kes on protsessis süüdistatavaks. Järgmisel päeval ärkas ta Pärnu haigla intensiivravi osakonnas ja tegi endast ka pildi. Kohus vaatles antud pilti ja samuti teisi pilte ning haiglas tehtud pilt saadeti ka eksperdile ekspertarvamuse koostamiseks. Tunnistaja O M (tlk 90-91) andis ütlusi, et üks turvameestest oli heledama peaga ja osundas süüdistatav F.M-ile . Seega O. M ütlused haakuvad eelnimetatud mitmete usaldusväärsete tõendiallikatega, mille alusel nii otseselt kui kaudselt on tuvastatav kannatanut löönud isik - süüdistatav. O. M andis ka ütlusi, et kuivõrd mõned elasid niivõrd bändi esinemisele kaasa, siis võtsid nad seljast särgi. Tegemist oli erapeoga. Siis tulid ka signaalid, et turvamehed ei lase inimestel pidutseda. O. M märkis, et turvameeste mõte oli eeskätt selles, et tema ja ta sõbra sünnipäeva peole ei tuleks uksest sisse võõrad, sest see oli privaatpidu. 2-3 paiku tuli tema juurde A. Se vend ja ütles, et WC eesruumis on sõnelus, sest midagi on ära lõhutud. O. Mläks antud ruumi ja turvamehed süüdistasid tuhatoosi lõhkumises A. S ja ta sai esmalt aru, et probleem lahenes, sest K. K lubas selle kompenseerida ja ta läks tagasi DJ pulti sest keerutas plaate. Järgmisena kui ta tagasi läks nägi ta, et A. S oli pikali maas ja ei olnud kontaktne ning tema kohal sõimas teda vene keeles F.M . Oluline on seegi, et O. M ütluste järgi siis käis WC tagaruumis veel madin ja seal oli kuulda sõimu nii eesti kui vene keeles. Paigutades nüüd O. M ütlused konteksti, siis nn WC tagaruumis toimuski sel ajal nn madin D. B ja E. S vahel. Järelikult kannatanu sai lüüa ja tema teadvuseta olukorra seeläbi põhjustada üksnes F.M . Seega ka O. M ütlused haakuvad täielikult eelnimetatud usaldusväärsete tõenditega kogumis. Lk 12 / 28 1-10-12134 Ekspert H. K andis kohtuistungil ütlusi, et kannatanul tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonnale kukkumisest ehk kuklapiirkonnale toimunud löögist kukkumise tagajärjel. Ekspert leidis ka, et kuna näopiirkonnas paikneb nahk luudele väga lähedal, sest puudub paks nahaalune kude ja seetõttu tekitab tömbi esemega või nt rusika/küünarnukiga löök just selliseid vigastusi. Jalalöök oleks liiga tugev ja see viiks koljumurruni. Prillhematoom tekib kukkumisest kuklapiirkonnale või löögist kahe silma vahele. Ekspertarvamuses on leidnud ekspert, et A. S puhul võib see olla tekkinud kukkumisest – löögist kukla piirkonda. Nii ekspertarvamuses kui eksperdi ütluste järgi haakub kannatanu vigastuste tekkemehhanism kohtu poolt tuvastatud kuriteo asjaoludega. Kaitsja esitas kohtuvaidluses vastuväite – etteheite kohtule, et eksperdile ei saadetud kogu toimikut ekspertarvamuse kujundamiseks. Kohus peab sellist kaitsja väidet pahauskseks menetlusõiguse kasutamiseks. Kohus saatis ekspertiisi määruse - millest nähtuvad eksperdile saadetud dokumendid - välja koheselt ka kaitsjale, mingeid vastuväiteid selle kohta kohtuliku uurimise käigus ei esitatud. Ja kohus ei saatnud eksperdile mitte lihtsalt mingid 5 lehte kohtutoimikust, vaid kohtuistungil läbiviidud asitõendite (A. S poolt esitatud fotode) vaatlusprotokolli koos lisatud fotodega. Nagu nähtub ka ekspertiisimäärusest (tlk 132) ja eksperdi palvel saatis kohus eksperdile ka toimikust lehtedena kõik värvilised fotod nende vaatlusprotokolli juurde (tlk 138), mida ekspert ka ekspertiisiaktist lähtuvalt kohtule tagastas. Eksperti ei ole vaja suunata kohtutoimikus isikute antud ütluste pinnalt, sest see oleks ka eksitav, kuivõrd kohus ei pruugi neid isikuid pidada usaldusväärseteks kohtuotsuses. Ekspertarvamuse kujundamiseks käesoleval juhtumil piisab teadmisest, milline on isiku süüdistus ja sellest, et pooled saavad oma strateegiast lähtudes esitada kõikvõimalikke muid küsimusi nii toimiku pinnalt kui muu vajalikuks peetava pinnalt. Lisaks käesoleval juhul oli võimalik ka eksperti küsitleda kohtuistungil. Teiseks kohtueelsel uurimisel ei ole võimalik kaitsja poolel enamasti kaasa rääkida, milliseid küsimusi eksperdile esitatakse ja millised eeluurimise ütlused toimikust talle saadetakse. Siis käesoleval juhul kohus sai isegi parema kaitseõiguse ja ka objektiivsuse tagamiseks tagada, et eksperti ei suunata enam kuidagi toimikus sisalduvate isikute ütluste järgi ja sealjuures üksnes süüdistaja poole küsimuste järgi. Võistlevas menetluses saavad pooled omale paremad õigused tagada aga seeläbi, et saavad oma oskustest lähtuvalt esitada ära kõik küsimused eksperdile, mida nad peavad oma positsioonis vajalikuks. Seega kaitsja etteheide on kohatu. Kokkuvõttes, kohus tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt s.o ülalkäsitletud usaldusväärsete tunnistajate ja kannatanu ütlustega, kannatanu poolt esitatud piltide vaatlusprotokolliga, samuti ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega - on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et 17.09.2006 kella 03:00 paiku esitatud süüdistuse järgi lõi F.M A. Se rusikaga ühel korral paremale poole näkku, mille tagajärjel kukkus A. S põrandale pikali ja jäi teadvusetuks. Ekspertarvamuse kohaselt sai kukkumisest kuklasse A. S eluohtliku tervise kahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise Lk 13 / 28 1-10-12134 ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmiku sagaral ning löögist näkku tekkis kannatanul põrutushaav. Samuti on kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, et löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia. 2. Alljärgnevalt kohus analüüsib veel mitmeid käsitlemata tõendeid ja avaldab seisukoha, miks need tõendid ei anna antud kriminaalasjas juurde tähtsat teavet või ei ole ka usaldusväärsed või puudub olulisus antud kriminaalmenetluse eseme suhtes. Kohus on seisukohal, et tunnistaja K K ütlusi (tlk 73-74) tuleb pidada ebausaldusväärseteks tema ütlustes sisalduva ühe asjaolu tõttu. Ehkki praktiliselt täiel määral riimuvad tõendamiseseme seisukohalt olulistes faktides K. K ütlused A. A ütlustega, ei ole ka vastuolus 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolliga (tlk 25-26), andis ta lisaks riimuvatele ütlustele ka täiendavaid ütlusi selle kohta, et ta nägi A. S laua najal tuikumas, s.o pärast seda kui A. S oli talutatud veekraani juurde. Samaselt andis ta ütlusi ka kohtueelsel uurimisel. Tegemist võib olla tunnistaja poolt ilmselge eksimusega, kuid selle ühe eksimuse tõttu leiab kohus, tuleb kõrvaldada võimalus, et antud tunnistaja ütlused saaksid mõjutada otsuse sisu. Seetõttu ei saa K. K ütlusi võtta kohtuotsuse aluseks. Ekspertarvamus välistab võimaluse, et pärast vigastuste saamist ja enne kooma teket A. S oli võimeline iseseisvalt liikuma. Järelikult see moment seab kahtluse alla K. K ütlused ja seega ei ole enam välistatud, et ta võis eksida ja midagi segamini ajada ka muudes asjaoludes. Seetõttu leiab kohus, et ehkki K. K ütlused riimusid A. A ütlustega, välistab ekspertiisiakt asjaolu, et A. S sai veelkord tõusta. Kuid kohus märgib ühtlasi ka seda, et nimetatud K. K ütlus ei ole kõrvaldamatuks kahtluseks süüdistuse seisukohalt ja seda nimelt seetõttu, et K. K ütlused on ümberlükatud enne koomasse langemist püstitõusmise osas lisaks ekspertarvamusele ka A A ja E. S ütlustega. Järelikult kohus ei võta K. K ütlusi täiel määral kohtuotsuse aluseks üksnes seetõttu, et nendes on üks eksimus. A ja E. Se ütlustega on tõendatud ka see, et kui toimus A. S kraani juurde talutamine ta enam teadvusele ei tulnud. Samuti oli A. S keskmises joobes mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et pärast selliseid vigastusi – s.o kui vee viskamine näkku ei ole reageerimist tekkinud, siiski keskmises joobes isik iseseisvalt suudaks pärast eksperdi poolt nimetatud vigatusi üles tõusta. Seetõttu kohus peab seisukoha esitatud süüdistuse paikapidavuses võtma ilma K. K ütlusteta. Tunnistaja J L (tlk 70-71) andis ütlusi, et oli arvatavasti politseinikuna väljakutsutute hulgas Mai Kultuurikeskusesse Woodoo ööklubisse. Tunnistaja seletas, et tavaliselt kui nad väljakutse peale kohale jõuavad on õigusrikkumine juba lõppenud. Ta ei näinud, et F.M-i oleks näkku löödud. Tunnistaja J. L ei mäletanud ka, et ta oleks võtnud J. Matšukilt seletuse, sest juhtumeid on olnud praktikas liiga palju. Kohus avaldas poolte taotlusel tunnistajale mälu värskendamiseks ka käsikirjalise 17.09.2006 ettekande Lääne PP Pärnu PO-le (tlk 71, 58) antud välja kutse kohta. Tunnistaja J. L selgitas, et ettekande all on tema allkiri ja see on kirjutatud tema käekirjaga, kuid kohus leiab, et sisuliselt vaatamata antud meenutustele ei suutnud tal meelde tulla või ta pole kunagi teadnudki olulisi tõendamiseseme Lk 14 / 28 1-10-12134 asjaolusid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et tunnistaja J. L ei tea anda tõendamiseseme seisukohast olulisi ütlusi ja see on ilmselt ka seetõttu põhjendatud arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis, et õigusrikkumine oli politsei kohalejõudmise ajaks juba lõppenud. Kohus tuvastab, et tunnistaja P N (tlk 89) antud ütluste kohaselt tuleb tõdeda, et tunnistaja, kes oli politseinikuna väljakutsutute hulgas antud ööklubisse, ei suuda oma ütlustega anda juurde tõendamiseseme asjaolude kohaselt olulist teavet. Ta saabus kohale pärast õigusrikkumise toimepanemist ja oma ütluste järgi ei mäletanud ta enam sellest midagi. Seega kohus leiabki, et antud tunnistajad J. L ja P. N või kes tahes politseinikud, kes tol hetkel olid välja kutsutud ei saagi teada tähtsaid asjaolusid tõendamiseseme seisukohalt, sest rünnak A. S vastu oli lõppenud ja viimane juba oli teadvuseta. Eelnimetatu on kohtuliku uurimise esemeks esitatud süüdistuse järgi. Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, ei pea usaldusväärseks N H (tlk 75-76) ütlusi. Kohus leiab, et need ütlused on kunstlikult kontekstist väljas ja eluliselt mitte usutavad. Nimetatud tunnistaja töötas samuti antud ööklubis. N. H annab ütlusi, et turvamehed kutsuti taha ruumi, sest peokülalised omavahel sõnelesid ja siis mindi turvameestele kallale ning WC ruumi minnes viis juba vererada sinna. Samuti sai tema jalaga kõhtu. Ei ole eluliselt usutav, et ka ettekandja oli WC eesruumis ja pidulisi ei teenindatud. Samuti ei haaku need ütlused F.M-i ütlustega, kes möönab, et A. Skäitumine põhjustas tüli, kuid tema ei ole kehavigastusi viimasele tekitanud, vaid seda tegi D. B. Arvestades ka E. Soosaare, O. M ja A. A ütlusi, on selge, et WC eesruumis ei toimunud mingit tüli peokülaliste vahel. Vaid probleem tekkis turvameestel seoses kannatanu käitumisega, viimast kinnitas isegi süüdistatav F.M. Ja hiljem läks suuremaks rüselemiseks, mis kandus ka WC eesruumist väljapoole. Samuti andis O. M ütlusi (tlk 91), et kui tema WC eesruumis käis seoses probleemiga turvameeste ja A. S vahel, olid baaridaamid edasi baariletis, tegeledes jookide väljavalamise ja kätteandmisega. Tunnistaja A M (tlk 111-112), kes on F.M-i ema, andis kohtuistungil ütlusi, et ta poeg 17.09.2009 kutsuti tööle Mai linnaossa ühte baari ja hommikul oli näha, et ta on tugevasti peksa saanud. Tunnistaja ütles, et ta poeg ütles, et tema ei löönud kannatanut, vaid seda tegi ta sõber D. B. Kohtu küsimusele, millal talle räägiti seda tema poja poolt, vastas A. F.M, et seda ütles ta oma emale nädal hiljem antud sündmusest. Kohus on seisukohal, et antud ütlus ei ole tõend KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel kui kuulduste tunnistaja ütlus, kuna tunnistaja ütluse sisuks saab olla ka teiselt isikult kuuldu, kuid üksnes vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. 17.09.2009 sündmusest oli juba nädal möödas ja F.M oli tunnistaja A. F.M-i ütluse järgi käinud ka vahepeal juba koolis ära. Järelikult selline A. Lk 15 / 28 1-10-12134 F.M-i ütlus ei ole kuulduna tõend ja ühtlasi oleks see ka vastuolus usaldusväärse tõendite kogumiga. Samuti andis A. F.M ütlusi, et hommikul koju tulles oli F.M peksa saanud. Arvestades uuritud tõendeid kogumis, sai see toimuda aga pärast seda, kui F.M oli löönud kannatanut nii, et viimane kukkumise tagajärjel teadvuse kaotas ning kannatanu ei ole F.M-i rünnanud. A. F.M andis ka ütlusi, et F.M on olnud töökas ja hea ning eeskujuliku käitumisega. Ehkki A. F.M ei ole tajunud ise vahetult ega kaudselt süüdistuse asjaolusid, siis üldiselt ei ole selles kohtuasjas vaidlust selles, et. F.M on töökas ja hea käitumisega väljapool esitatud süüdistuse asjaolusid. Muidugi välja arvatud ühes aspektis, sest puudub igasugune loogika hea käitumise väite ja väidetavalt sõbrast kurjategija – D. B isiku varjamises versus kannatanu üleelamiste vahel. Tunnistaja A L andis kohtuistungil ütlusi, et tuli selleks kohtusse, et kaitsta oma tädipoega. Kohus on ka seisukohal, et A. Laptevi ütlused on niivõrd ebaobjektiivselt-erapoolikult kreenis usaldusväärsest tõendi kogumist, et neid ei saa võtta õige ja õiglase kohtuotsuse aluseks. Nende ütluse näol kaitseeesmärki silmas pidades ongi tegemist pelgalt soovunelmaga saavutada F.M-i õigeksmõistmist ja see hoiak-F.M-i kaitse on juba liigtugevalt nendesse ütlustesse sissekodeeritud. Nimelt kriminaalasjas on ülekuulatud hulgaliselt isikuid, kes on viidanud, et F.M ja D. B on tumeda juukselised isikud, sealjuures F.M-i juuksetoon on heledam. Arvestades seda, et see fakt on tuvastamist leidnud nii paljude tõendiallikate järgi, puudub igasugune alus kahelda selle õigsuses. A. L väidab aga vastupidist ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti andis 04.11.2011 A. L ütlusi, mis keeles räägib F.M , kui ta ägestub, et ikka eesti keeles. Tunnistaja O. M andis 22.09.2011 kohtuistungil ütlusi, et kui ta WC eesruumi lebas maas kontaktivõimetu A. Soosaar, siis tema kohal sõimas teda vene keeles F.M. Arvestades eeltoodut ja kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et tunnistaja A. L ütlused on pelgalt otsitud ja F.M-i õigustavad, mistõttu neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus ei pea usaldusväärseks ka süüdistatava F.M-i ütlusi. J. Maršuk andis ütlusi, et tegelikult lõi kannatanu rusikaga näkku hoopis teine turvamees D. B. Samuti märkis F.M , et kui kannatanu oli maas, siis D. B astus talle kaks korda kannaga näkku, otsa ette kujugi näo piirkonda, kustutades jalaga nagu koni näkku. F.M annab veel ütlusi, et ta võttis D. B sealt ära. Seega justkui kaitses kannatanu, kuid lõpuks tulid talle kõik külalised kallale ja lõpuks baaridaamid lohistasid tema ja D. B baari taha lattu varjule. Samuti kirjeldas F.M kuidas tema ja D. B vastu jätkusid rünnakud ka siis kui politsei tuli. F.M andis ka ütlusi, et ta ei rääkinud D. B peale, sest tal olid tingimisi peal ja lootis, et ta hiljem räägib ise õiguskaitse organitele ära. Lk 16 / 28 1-10-12134 F.M-i ütlused lükkavad ümber mitmed tõendid. Nii ekspertarvamuse kui ka vaadeldud fotode (tlk 80-82) kohaselt on välistatud, et kannatanule astuti kannaga-kingakontsaga näkku, mingeid visuaalseid jälgi selle kohta fotodel näha ei ole. Ka ekspert H. K andis ütlusi, et jalg tavaliselt põhjustab suuremaid vigastusi. Samuti ekspertarvamuse ja avaldatud meditsiini dokumentide (tlk 37-51) kohaselt ei ole väliselt kannatanul tuvastatav üle kolme jõu mõjumispunkti peas. Näos on põrutushaav põsel ja verevalum silmadel on tekkinud kuklalöögist (peaajuvigastus). Kohus rõhutab, arvestades uuritud tõendeid kogumis ja sh ekspertarvamust, et verevalum silmade ümber on ekspertarvamuse järgi nahaalune ja jõu mõjumispunkt selle tekkeks ei tulene näost vaid kuklast. Järelikult ei haaku F.M-i ütlused ei usaldusväärsete tunnistajate ütlustega, kui ka ekspertarvamusega. Samuti fotode vaatlusprotokolliga. Puuduvad üle kolme jõu mõjumispunkti, et saaks kuidagigi järeldada, et kannatanule astuti D. B poolt kannatanule kannaga näkku (tlk 108 ja 108 pöördel all, 110 ja pöördel, 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja lk 4 all, 7 ja 8) ja D. B tegi seda astumist F.M-i ütluste kohaselt veel isegi kahel korral ning sealjuures tegi lisaks D. B veel koni kustutamise liigutust jalaga ning lisaks eelnes veel D. B parema käe löök kannatanule näkku. Sellised süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest see ei haaku kuidagi uuritud tõenditega ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega ning kannatanu pildi vaatlusprotokolliga. Järelikult on need ütlused antud üksnes selleks, et pääseda esitatud süüdistusest. Lisaks on veel F.M-i ütlused vastuolud ka selles, et ühelt poolt ta andis ütlusi detailselt, kuidas toimus D. B löök (tlk 108 , 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja isegi selles, et D. B lõi kannatanu parema käega näkku ning teiselt on ta andud ka ütlusi, et ta ei näinud seda kuidas D. B kannatu lõi (tlk 110). Samas kaitsja oma kohtuvaidluse kõnes (kaitsekõne teesid lk 2) leiab, et ei ole võimalik, et paremakäeline sai kannatanule vigastusi tekitada. F.M märgib ka detailselt (tlk 108 ja 108 pöördel all), kuidas A. S püsti hakkas tõusma, täpsemalt A. S plahvatas püsti, sealjuures A. S uneles ja B lõi rusikaga kannatanule vastu nägu ning siis kukkuski kannatanu maha. Vastuolu jääb ka sellesse, et hiljem annab F.M ütlusi, et ta ei näinud, kuidas D. B kannatanut rusikaga näkku lõi. Ekspertarvamuse ja üle kuulatud tunnistajate ütluste põhjal tuleb tõdeda süüdistuse paikapidavust, et F.M lõi kannatanule rusikaga paremale põse piirkonda – põrutushaav põsel, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kukla ära. Kaitsjakõnes väljatoodud väide, et parema käega ei saa lüüa kannatanu parema põse pihta ei ole eluliselt usutav, saab küll ja seda ükskõik kumma käega, sõltuvalt sellest kuhu sihtida või kuhu löök satub. Viimane on eluliselt üldteada asjaolu. Löögi tagajärjel tekkinud kukkumine põhjustas löögi kuklasse, mis viis traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumini kannatanu mõlemal otsmikusagaral, tekkisid põrutuskolded mõlema otsmikusagara alumisel pinnal, nahaalused verevalumid mõlema silma piirkonnas. Nimetatud vigastuste tõttu tekkis
p 1 järgi objektiivse koosseisu tunnusena eluohtlik seisund“, milleks on antud juhul kooma – seega raske tervise kahjustus ja antud peaaju vigastusele on iseloomulik ka anosmia teke, mille teke on samuti kannatanu ütluste ja ekspertarvamuse alusel tõendatud. Lk 17 / 28 1-10-12134 3. Järelikult esitatud süüdistusest on täiel määral tõendamist leidnud see, et tuvastatud on kõik
Subjektiivne koosseis.
Kuivõrd tegemist on tagajärjedeliktiga, siis vähemalt kaudset tahtlust nõuab ka tagajärje – eluohtliku tervisekahjustamise põhjustamine. Kohus leiab, et F.M ei näinud ette ja vähemasti soovis vältida sellist tagajärge, et põhjustab kannatanule eluohtliku seisundi, lüües teda rusikaga põsepiirkonda. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kuna kannatanu oli alkoholijoobes, siis nägi F.M ette – pigem pidas võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib alkoholijoobest tingitud kehva tasakaalu tõttu kukkudes saada ka eluohtlikke vigastusi. Kohus hinnates tõendeid kogumis, ei nõustu sellise väitega. F.M lüües kannatanut rusikaga põsepiirkonda, ilmselt ei soovinud kannatanule eluohtlikku vigastust ega ka möönnud sellist vigastust, mis tekkis omakorda kannatanu kukkumisest kuklapiirkonda. F.M lootis seda vähemasti vältida, ehkki täielikult ei saanud ta välistada, et löök võib tuua ka eluohtliku tagajärje. Ta leidis, et pigem seda ei juhtu ja lootis et ei juhtu, olemata antud situatsioonis aga piisavalt tähelepanelik. Järelikult ta nii raske vigastuse teket ei soovinud ega möönnud. In dubio pro reo ei ole võimalik järeldada objektiivsetest asjaoludest ja üldisest elukogemusest, et ka selline üks löök põsele alati tekitab eluohtliku seisundi, ka löögist tingitud kukkumise läbi. Samas ei saanud seda välistada F.M , kes ilmselt aga situatsioonis kaotas kontrolli enda ja oma tähelepanu üle. Alkoholijoobes isiku puhul võib üldteada asjaoluna eeldada teinekord ka pehmemat kukkumist, kuid on igati võimalik ka vastupidine olukord. Kannatanu selja taga ei olnud ka mingit kõrgust – nt treppi, mille suunas oleks kannatanu löödud ja millest võiks järeldada eluohtliku tagajärje soovivat-möönvat tekitamist. Kannatanu tõusis laualt ja sai rusikaga näkku. Arvestades uuritud tõendeid kogumis, siis F.M pigem lootis vältida, et tema löögist tekkinud oht ei realiseeruks kannatanus eluohtliku seisundina, ehkki see just antud juhul nii juhtus. Seega tuleb asuda teiste koosseisude, s.o mitte enam antud esimese astme kuriteo, vaid kergemate teise astme kuritegude
ja § 119 lg 1 koosseisutunnuste kontrollile juba kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolude järgi. F.M ja tema kaitsja on eitanud üldse, et F.M kannatanut rusikaga lõi, mille tagajärjel ta kukkus – eitades täielikult objektiivse koosseisu asjaolusid, järelikult on saanud süüdistatav end kaitsta ka küllaldaselt sellise kvalifikatsiooni muutuse vastu, sest objektiivne koosseis jääb sisuliselt samaks. Kvalifikatsiooni muutuse tingivad puudused subjektiivses koosseisus. Süüdistatava kaitse positsiooni kohaselt on sisuliselt välistatud nii tahtlus kui ettevaatamatus, sest ta ei ole väidetavalt objektiivset koosseisu realiseerinud. Järelikult kohtu poolt kvalifikatsiooni muutmine on ka kooskõlas KrMS § 268 lg-ga 6, sest puudus eraldi Lk 18 / 28 1-10-12134 igasugune vajadus kaitseõiguse seisukohast poolte arvamuse küsimiseks antud juhtumil kvalifikatsiooni kergemaks muutmisel.
näeb objektiivse koosseisu tunnustena ette teise inimese tervise kahjustamise löömise teel. Kohus on ülaltoodu alusel tuvastanud, et F.M lõi rusikaga kannatanu A. S paremale poole põsepiirkonda. Nimetatud löök ilmselgelt tekitas ka kannatanule valu - see järeldus tuleneb sellest, et kannatanu põsel on põrutushaav, mis on tuvastav nii ekspertarvamusele tuginedes kui ka foto vaatlusprotokolli järgi (tlk 77, 80). On üldteada, et sellise haav nahal põhjustab valu. Antud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F.M-i eesmärk oli tuhatoosi või tuhatooside lõhkumise tõttu kannatanu klubist lahkumisele sundimine ja ilmselgelt F.M kannatanuga tekkinud sõnavahetuse käigus teadis, et kannatanule näkku löömine sellise löögiga, et viimane kukub maha, teeb ka valu ja võib tekitada põrutushaava näole. Asjaolu, et kannatanu oli sünnipäevapoel keskmises alkoholijoobes ja toimus sõnavahetus seoses lõhutud tuhatoosiga, ei õigusta kuidagi turvatöötajat – süüdistatavat, tekitamaks kannatanule tervisekahjustusi. Olukorras, kus turvatöötaja on palgatud sünnipäeva peole ja tarvitatakse alkoholi, eeldab see ka turvatöötaja poolt tasakaalukust ja kannatlikkust, mis loomukult võib olla ka väga raske. Käesolevas asjas ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu A. S oleks F.M-i või kedagi teist füüsiliselt rünnanud. Puudub igasugune tuvastatav motiiv ka peokülaliste vahel tüli tekkeks. Olukorras, kus tegemist oli erapeoga ja turvameeste osavõtt oli vajalik eeskätt selleks, et võõrad üritusele uksest sisse ei pääseks, turvatöötajatele avaldati valmisolekut tuhatoosi hüvitamiseks ja vaatamata sellele sooviti sünnipäeva külaline peolt välja visata, on ka otsitud põhjuseks kannatanu ründeks tuhatoosi rikkumine ja asjaolu, et kannatanul ei olnud särki seljas või et ta oli alkoholijoobes ebameeldiva käitumisega turvatöötajate jaoks. Antud situatsiooni lahendamine eeldanuks turvatöötajast süüdistatavalt suuremat tasakaalukust. Ja kohus veelkord rõhutab, et käesolevas asjas on oluline, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks ise kedagi füüsiliselt rünnanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega kohus mõistab F.M süüdi
järgi kuriteo toimepanemises.
lg 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest. Eeltoodu alusel on ekspertarvamuse järgi tuvastatav, et kannatanule tekitati raske tervise kahjustus – kooma. Selle teke on põhjuslikus seoses F.M-i tegevusega, kuna F.M-i rusikalöögi tõttu kannatanule näkku viimane kukkus ja lõi ära pea kuklapiirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on tuvastatav, et kuklapiirkonnale kukkumisest tekkiski kannatanul eluohtlik seisund – kooma. Järelikult realiseeris F.M oma tegevuses uuritud tõendite järgi kõik
Rusikalöögi sooritas F.M otsese tahtlusega, kuid lootes vältida seda, et tema kiire löögi tagajärjel kukkudes saab kannatanu eluohtliku seisundi – Lk 19 / 28 1-10-12134 kooma. Samas kannatanu kukkumine on igati kausaalseoses F.M-i rusika löögiga. Kohus tuvastab, et esitatud süüdistuse teksti järgi on ka kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, et kukkumisest tekkinud peaaju vigastuste tõttu sai kannatanu ka anosmia. Ekspertarvamuse (23. punkti) kohaselt diagnoositi A. Soosaarel anosmia, kuna anamneesis on trauma ja peaaju kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud mõlema otsmikusagara alumisel pinnal põrutuskolded, mille asukoht paikneb haistmisnärvide piirkonnas. Süüdistatav realiseeris antud koosseisu kergemeelsusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega F.M tuleb süüdi tunnistada
III. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.M-i ei ole varem väärteo - ega kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri teatise kohaselt kehtivad karistused puuduvad (tlk 56-57). Ta õpib kõrgkoolis ja kaitsja poole poolt esile toodud teda iseloomustavad andmed on igati positiivsed, s.h iseloomustus Eesti Mereakadeemiast. F.M-i on iseloomustanud positiivselt ka tunnistajatest N. V ja A. F.M. Järelikult tema eripreventiivne prognoos on hea. Kuid siinjuures ei saa unustada, et õigusriigis on kuriteo eest karistus vältimatu. F.M-i käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 3.1.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning samuti süüdimõistetult puudub püsiv sissetulek, järelikult eeltoodu alusel on välistatud rahalise karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab kohus, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel lähtumine ca pea ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast. Kohus peab tõendamist leidnud süüdistuse järgi mobiiltelefoni omastamist alla keskmise raskusega kuriteoks ja seda ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades, seetõttu arvestades F.M-i süüd selles, tuleb talle mõista selle teo eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Lk 20 / 28 1-10-12134 3.2.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kuivõrd
ja § 119 lg 1 on ideaalkonkurentsis, siis
lg 1 kohaselt tuleb karistus mõista raskema, s.o
Ka antud juhul puuduvad F.M-i käitumises nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Arvestades kannatanu üleelamiste suurust, on välistatud rahalise karistuse mõistmine. Lähtudes karistatavast teost ja selle tagajärjest ning F.M-i süü suurusest, tuleks F.M-i karistada vähemalt sanktsiooni keskmise määra järgi, s.o kahe aastase vangistusega. Kuid kohus leiab, et selle süüdistuse episoodi menetlemises on teatud määral ületatud mõistlik menetlusaeg, arvestades seda, et sündmus on toime pandud 17.09.2006.a, koheselt tuli sündmuskohale ka politsei, teade kuriteo kohta registreeriti 17.09.2006 (tlk 52-53) ja süüdistusakt tuli kohtumenetlusse alles 21.09.2010.a. Arvestades üldmenetluse katkematuse printsiipi selles katkematuse eranditeta kriminaalasjas, sai kohtumenetlus alata alles septembris 2011.a. Kriminaalmenetlus on kestnud üle viie aasta. Kohus ei tuvasta, et F.M ja tema kaitsja oleks menetlusõiguste kuritarvitamise läbi menetlust venitanud. Samas kohus arutas aga asja just kohtumenetluse poolte soovi kohaselt kõige pikemat menetlusaega nõudvas menetlusliigis, s.o üldmenetluses. Mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu kohtupraktika kohaselt tuleb isik õigeks mõista või vähendada karistust. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades eeskätt kuriteo raskust kannatanu vigastuste - kannatuste kaudu, mõistliku aja ületamise pikkust, on õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades, on põhjendatud sellise kuriteo ja menetlusaja viibimise tõttu üksnes veel oluliselt karistuse kergendamine. See on põhjendatud lisaks ka veel järgmistel motiividel: - F.M-ile on esitatud süüdistus käesolevas asjas kokku kahes kuriteo sündmuses nii 17.09.2006 kui 20.09.2008 – see näitab seda, et F.M-i puhul on nii üld - kui eripreventiivses mõttes lubamatu õiguskorras karistamata jätmine, sest isik ei olnud oma suhtumist õiguskorda piisavalt korrigeerinud ka veel 20.09.2008.a; - samuti tuleb arvestada kannatanu üleelamisi, vigastusi ja samuti seda, et kannatanu poolt on esitatud seetõttu ka tsiviilhagi. Järelikult on igati põhjendatud karistuse vähendamine; - antud kriminaalasi on keskmise keerukusega. Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja, et antud pikk menetlusaeg rikkus ka F.M-i renomeed, ta pole saanud soovitud tööd ja loomata on perekond. Kohus on seisukohal, et kõik sellised võimalikud ja ka oletuslikud ootamise juurde käivad asjaolud, on juba korvatud käesolevaga karistuse olulise vähendamisega. Kohus on ka seisukohal, et mõistliku menetlusaja pikkuse ületamisest saab rääkida, kui see on enam kui viis aastat, käesolevas asjas on seda ületatud napilt. Samuti kohtupraktika kohaselt, kui tegemist on üldmenetlusega, siis reeglina juba Lk 21 / 28 1-10-12134 seadusest tulenevalt katkematu menetluse reeglite tõttu on tingitud see, et erandita kohtuasjas jõutakse Eesti Vabariigis läbi käia kõik kohtuastmed ca kahe aasta jooksul. Eeltoodu alusel leiab ka kohus, et karistust tuleb vähendada oluliselt - see on poole võrra sellest, kui karistus oleks mõistetud igati mõistliku menetluseajaga kriminaalmenetluses (2 aastat vangistust). Seetõttu mõistab kohus F.M-ile karistuseks juhindudes
lgst 1
3.3.
lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskemaga ja liitkaristusena mõista F.M-ile 1 (üks) aasta vangistust. Kergema karistuse kaetuks lugemine raskemaga on põhjendatud seetõttu, sest nimetatud kahe karistuse suurus erineb oluliselt üksteisest. Kuivõrd F.M on positiivne iseloomustus ja ta on õppimishimuline ning arvestades menetlusaega, tuleb jätta F.M-ile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ilma kontrollnõuete täitmise kohustuseta, s.o
IV. Tsiviilhagi 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.