Obsah (4)

§ 199§ 266§ 64§ 73

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-7427 (06231503319) Otsuse kuupäev 17. septembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ring

§ 199

lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Süüdistatav K.I , elukoht: xxx, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ BTN, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada K.I: -

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust; -

§ 266

lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest lugeda 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 17.09.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista K.I-lt tsiviilhagi AS TTP kasuks summas 75 322,- krooni. Välja mõista K.I-lt (ik XXX, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1539,90 krooni. K.I tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „K.I , 1-08-7247, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.I on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 01.10.2006.a. õhtul tungis sisse ehitavasse majja aadressil Tallinn XXXja varastas sealt AS TTP-le kuuluva elektrikaabli väärtusega 16 732,- krooni. Samuti tema 17.10.2006.a. õhtul tungis sisse ehitatavasse majja aadressil XXXja varastas sealt AS TTP-le kuuluva elektrikaabli väärtusega 15 100,- krooni. Seega K.I, pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o. pani toime

§ 199lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 25.10.2006.a. öösel, tungis isikute grupis koos Artjom Glušonokiga omavoliliselt valdaja tahte vastaselt sisse ehitatavasse majja aadressil Tallinnas Padriku tee 14/4. Seega K.I pani oma tahtliku tegevusega toime omavolilise sissetungi, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile ebaseadusliku tungimise isikute grupi poolt, s.o.

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.I esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 17.09.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas K.I , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagiga on nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning K.I poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil AS TTP esindaja K L toetas tsiviilhagi täpsustatud summas 75322,-krooni, kinnitas, et K.I pole asunud kahju veel hüvitama ja oli nõus koostama süüdistatavale kahju hüvitamise graafiku. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava K.I süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 79 – 82, 86 - 90), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 2006.a. oktoobri lõpus tegi ettepaneku oma tuttavale Artjom Glušenokile minna ehitatavasse majja, mis on tema endise elukoha Tallinn, Põõsa 1 a lähedal. Ütles Artjom Glušenokile, et sealt saab võtta kaablit, mida saab viia värvilise metalli kokkuostu. Ta mõistis, et see on vargus. Artjom nõusuts ja kella 20 paiku läksid ehitusplatsile. Läksid ehitatava maja juurde ning nägid, et lahti on esimese korruse rõdu uks, mille tõukas käega ja sisenes ruumi umbes kahe meetri kaugusele uksest. Artjom jäi teda ootama rõduukse juures. Sel hetkel nägi turvatöötajat ja lahkus kiirest ruumist. Koos Artjomiga jooksid mööda teed ehitusplatsilt eemale, turvatöötaja neid kätte ei saanud. Jookstes viskas ta ära lõiketangid, mis olid kaasas selleks, et kaabel ära lõigata. 2006.a. oktoobri alguses läks ehitusplatsile aadressil Tallinn Padriku, tahtis varastada elektrikaablit, et see värvilise metalli kokkuostu müüa. Temal kaasas olnud lõiketangidega lõikas kaabli ära ja võttis rulli kaasa. Kaabli viis metallikokkuostu ning sai selle eest ligi 2000,- krooni, mille kulutas enda otstarbeks. Kui raha sai otsa läks uuesti sama ehitusplatsile, tõukas igat akent ja ust ning taas oli lahti rõduuks, mille avas käega, lukku ei lõhkunud. Läbi ukse sisenes majja ja varastas uuesti kaablit ja sai taas ligi 2000,krooni.2006.a. lõpus tahtis panna samuti toime kaabli varguse sellelt ehitusplatsilt, kuid tal ei tulnud välja. Kaabli varastas ühest ja samast majast Padriku 14/

1. 16.10.2006.a. padriku 14/3 majast ta kaablit ei varastanud. Ka: 01.10.2006.a., 17.10.2006.a. ja 17.10.2006.a. episoodis: - Kannatanu HN ütlused (tl. 25 – 26), 01.10.2006.a. varastati AS-le TTP kuuluvast pooleliolevast Padriku tee 14/4 korterelamust paigaldatud elektrikaabel, maksumusega 16 732 krooni, taastamistöödeks kuluva töötasu osas 24 922,- krooni, kogusummas 41 654,- krooni. hinnad sisaldavad käibemaksu 18 %. 17.10.2006.a. varastati AS-le TTP kuuluvast pooleliolevast Padriku tee 14/4 korterelamust paigaldatud elektrikaableid 15 100,- krooni , taastamistöödeks kuluva töötasu osas 23 430,- krooni, kogusummas 38 530,- krooni. 16.10.2006.a. varastati AS-le TTP kuuluvast pooleliolevast XXX korterelamust paigaldatud elektrikaableid. Korterisse ja trepikojast asuvasse šahti juba paigaldatud tugev ja nõrkvoolu kaablid olid läbi lõigatud ja ära varastatud. Tekitatud materiaalne kahju on varastatud materjali osas 6608,- krooni ja taastamistöödeks kuluva töötasu osas 20 768,- krooni. betoonipõranda tasandamine taastamiskulud on 7080,- krooni. kogukahju 34 456,- krooni. Seoses sellega AS TTP esitab tsiviilhagi summale 114 640,- krooni. - VDtunnistajana antud ütlused (tl. 56 – 60), töötab As-s Falck. Ligi 4 aastat valvab objekte, mida ehitab TTP Ehitus. Valvabobjekti Tallinn, Padriku tee vahetustega, vahetustega valvavad 3 valvurit. Tema vahetuse ajal vargusi ei olnud, vargusest sai teada ülemuselt AL käest. Varastati kaabel, mis oli majas. Kaablit oli ka õues, kuid vargad tungisid majja ja varastasid sealt, kui põrandad olid juba betoneeritud. Põrand ei olnud veel kuivanud. №ormehi nimega K.I ja Artjom Glušenok ta ei tunne. Teab, et kui esimene kord toimus vargus, olid aknad ja uksed lukus. Maja uksed lukustas töödejuhataja ise. Teab, et töödejuhataja vahetas selles majas isegi lukud. Objektil teeb ringkäike, kuid kontrollib kõike vaid visuaalselt. - K.I puhtsüdamlik ülestunnistus (tl. 75 – 77), mina, K.I , esimest korda ronisin majja, mis asub minu endise elukoha Põõsa 1 A kõrval. Olin üksi. Lõikasin lõiketangidega ära kaabli umbes 2000,- krooni väärtuses. See oli oktoobri alguses. Nädala pärast ronisin uuesti sellesse majja läbi esimese korruse akna, mis oli lahti nagu möödunud korralgi. Lõikasin kaabli ära ja ronisin sama akna kaudu välja. Veel nädala pärast tulin samasse kohta tagasi oma sõbraga. Uks oli lahti, üritasin siseneda, kuid mind ehmatas ära valvur. Viskasin kõik maha ja jooksin minema. Kahe korraga müüsin ära lõigatud kaablit 4000,- krooni eest. Mõlemal korral lõikasin kaabli lõiketangidega ja viimasel korral viskasin need ära. Kaabli müüsin maha Betooni tänaval värvilise metalli kokkuostu(vask). Kokkuostu müüsin üksi ja ainult viimasel korral võtsin kaasa sõbra, kuid nagu ma juba rääkisin jooksime me minema. Minu sõbra nimi on Artjom Glušenok, ta elab XXX. - UM kannatanuna ütlused (tl. 2 – 4), töötas firmas AS TTP projektijuhina. Ehitus objekt asub aadressil XXX. Täna öösel ukse avamise teel toimus majja XXXsissemurdmine. Majast varastatud ei ole. Kurjategijad unustasid majja oma tööriistad. Kahjusumma puudub. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl. 7 – 12), vaadeldavaks on ehitusobjekt, mis asub aadressil Padriku tee 14/
2. vaatluse käigus tuvastati, et ukseakna klaas, mis asub esimesel korrusel on lahti, ukse all on kriimustused. Maja nr 12/3 taga maas on jäljed. - AL tunnistajana antud ütlused (tl. 14 – 17), tema teostas 24.10.2006.a. kell 23.45 turvatöötaja öist kontrolli. Saabudes objektile Padriku tee 14/4 märkas kahte võõrast isikut. Isikud kõndisid pimedas ja katsusid ehitusjärgses majade uksi. №ormehed sisenesid maja 14/4 rõduuksest sisse. Ta helistas juhtimiskeskusesse ja palus saata objektilepatrullekipaaži. Ta helistas objekti turvatöötajale VP soojakusse ja palus temal sooritada antud aadressil kontrollringkäik. Turvatöötaja saabudes XXX piirkonda jooksid majast välja kaks võõrast isikut, kes eelnevalt olid sinna sisenenud. Sissetungijad jooksid objektilt välja ja tema ei suutnud neid kinni pidada. Vahetult objekti kõrval märkas ta kahtlast sõiduautot XXX reg.nr XXX, valget värvi. Eramu rõduuks oli lahti, maas vedelesid lõiketangid. Tol hetkel varastada ei jõutud midagi. Oma auto juurde minnes sõitis kahtlane XXX ära. Tema suundus Mähe teele, kus talle sõitis vastu antud XXX. Autos istusid kaks noormeest. Ta järgnes antud autole Pirita tee ja Mähe tee ristmikul palus neil peatuda andes käega märku. Juht ei teinud sellest välja ja alustas kiiret sõitu. Antud sõiduauto põgenes tema eest suurel kiirusel ja tema loobus järgnemast. Objektilt ära jooksvaid kahte isikut ei näinud sisenemas objekti läheduses asuvasse autosse XXX XXX. - Ettekanne (tl. 34 – 35), 24.10 Vladimir Pisarev asus tööle kell 16.
3. pärast kella 17.00 kontrollis 5 maja, kus paigutatakse elektritrasse. Nendes majades kontrollis uksi ja aknaid, nii uksed ja aknad olid lukus. Kell 23.30 sai raadioteel teate Ain Lelbokilt, et esialgu istuksin soojakus ja ootaksin korraldusi. 5 – 10 minuti pärast sai temalt korralduse, et tuleks aeglaselt ringtee juures asuvate maja suunas, see on umbes 80 meetrit. Lähenedes majale nägin seal küürutõmbunud inimest, kes jooksis majas eemale. Hüüdsin „Seis“ ja jooksin talle järele. Nägi ringtee valguses, et Ain Lilbok jooksis selle inimese järel. Ühes majadest oli avatud aken ja esimese korruse rõdu uks. - Vladimir Pisarev´i tunnistajana antud ütlused (tl. 36 – 40, 42 – 45), töötab AS-s Falck Eesti alates 01.05.2006.a., sellest ajast valvab objekti aadressil Padriku tee, kus asub 30 maja. 24.10.2006.a. asus vahetusse tööle kell 16.
4. Kell 17.00 kontrollis koos töödejuhatajaga kaks maja, Padriku tee 14/3 ja 14/4 majade uksi ja aknaid. Ta katsus käega kõiki uksi ja aknaid, s.t lükkas käega, nii uksed kui aknad olid lukus. Temal nende kahe maja võtmeid ei ole, kuna töödejuhataja vahetas nende majade lukud ja neile võtmeid ei jätnud. Kella 23.30 paiku sai raadioteel teate Ain Lelbokilt, et ma istuks soojakus ja ootaks korraldusi. 5 – 10 minuti pärast ta helistas ja ütles, et tuleksin aeglaselt ringtee juurde. Läks aeglaselt ja nägi 12 meetri kaugusel XXX majast küürutõmbunud inimest, ta nägi mind ja jooksis maja nurga taha eramajade poole. Hüüdis „Seis“ ja jooksis talle järele, kuid järgi ta ei jõudnud. Nägi vaid ühte inimest, ära ta teda ei tunne. Siis nägi Aini, ta jooksis selle inimesele järel. Ain tuli 5 – 7 minuti pärast ja ütles, et noormehele ta järele ei jõudnud. Esimese korruse rõdu oli pärani lahti ja rõduuksest 2 meetri kaugusel olid maas näpitstangid. Otsustasid, et noormees pillas need näpitstangid maha varjudes. - Artjom Glušonok´i ütlused (tl. 92 – 95, 100 – 104), 24.10.2006.a. tulid K.I-ga mööda Padriku tänavat ning kontrollisid seal asuvate majade uksi, kas nad on lukus või mitte. Jäid seisma XXX maja ette. Maja, kuhu sisse tungida, valid välja K.I. K.I sõnul tungis ta ehitatavasse majja selle kohas juba kaks korda. Tahtsid majja tungida, et varastada elektrikaablit. K.I keeras lahti lukuhinge kruviga ja uks avaneski. Kruvi keeras ta lahti kruvikeerajaga. Esimesena sisenes K.I ja läks avama rõduust. Tema seisi väljas ja vaatas, et valvur ei tuleks. Pärast seda K.I avas rõduukse, tuli peaukse juurde tagasi ja keeras hinge kruvi tagasi. Siis ta ütles, et läheb rõduukse juurde ja , et mina tuleks temaga. Sisenesid majja, samal hetkel kuulsid, et valvur hõiskas neile „Seis“. Kuuldes seda hakkasid jooksma auto suunas. Algul jooksid erisuundades, siis jõudsid mõlemad valget värvi sõiduauto XXX juurde ja sõitsid ära. Keegi sõitis neile järele, aga nemad olid kiiremad. Kui nemad majja sisenesid oli betoonpõrand juba kivistunud. Nad ei jõudnud midagi varasta, ega ära rikkuda. Tema käis K.I-ga ehitatavas majas vaid ühel korra. Kui nad jooksid, kukkusid K.I maha lõiketangid, mis leiti hiljem üles. - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl. 112 – 113), vaadeldavaks asitõendiks on lõiketangid. Kohtunik asub seisukohale, et K.I on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning K.I süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 3 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik K.I , süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K.I on varem kriminaalkorras karistamata. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, ta omab töö- ja elukohta. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et K.I-le pole otstarbekas mõista rahalist karistust, kuna tal on veel tasumata rahatrahve, mis on talle määratud väärtegude toimepanemise eest, samuti tuleb tal hüvitada tekitatud kahju summas 75322,- krooni, vaid otstarbekas oleks talle karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tema suhtes võib kohaldada

§ 73

sätteid ning mõista karistus tingimisi, kuna ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata isik. Tsiviilhagi on esitanud AS TTP summas 75 322,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik