lg 1 ja § 121 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav Z.U Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxmaakond, isikukood xxx, eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel-eesti keel, Kaelase Kooli, 8 klassi õpilane (Pärnumaal), kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.U
Süüdi tunnistada Z.U
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis mõista Z.U-le 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada Z.U karistusest allutades ta üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätetele.
lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald Pärnumaa; 1
Peale selle Z.U süüdistatakse selles, et tema alaealisena 09.09.2009 kella 08:00 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaimastvere asulas Vaimastvere Koolis koolimaja välisukse ees pani tahtlikult Grete Päärandile jala ette, mille tagajärjel kannatanu kukkus põlvili maha ja seejärel kukkus vastu seina, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ja vasakule põlvele verevalumi. Peale selle Z.U süüdistatakse selles, et tema alaealisena septembrikuus 2009 kella 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistused liita
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt
sätetele arvestades 14 aastase Z.U kõlbelist ja vaimset arengutaset, tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist juhtida vabastada teda karistusest ning kohaldada tema suhtes
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel mõjutusvahenditallutada teda üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätetele.
lg1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kuna Z.U on alaeline ja iseseisvat sissetulekut ei oma, siis vastavalt KrMS § 188 tuleb temal rahaliste vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda alaealise seaduslikult esindajalt Viktor Z.U-lt. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Prokurör leidis, et kohus võiks kaaluda KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamist arvestades toimepandut, perekonna majanduslikku olukorda ja süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse, milles palus jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et süüdistatav on alaealine, iseseisvat sissetulekut ei oma ja tema perekonnas on raske majanduslik olukord – peale süüdistatava on peres veel alaealisi ülalpeetavaid, ema on töötu ja ka isal on hetkel tööga raskusi. Pere valdavaks sissetulekuks on peretoetused ja isa pension. Menetluskulude tasumine käiks perele ilmselt üle jõu. Kohus leidis, et taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks on põhjendatud eelpool, prokuröri märgitud asjaoludel ja KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine on võimalik. Arvestades pere sissetulekuid ja seadusliku esindaja selgitusi selle kohta, ei ole täies mahus menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. Küll aga peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada Viktor Z.U taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks, et hajutada menetluskulude tasumisega kaasnevaid pingeid pere majanduslikule olukorrale. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.