← Eesti

1-09-17194/5

Obsah (6)§ 115§ 263§ 56§ 74§ 75§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 17194 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07. detsembril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitš

§ 115järgi 4 a.

vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 21.07.2008 a. tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuud 11 päeva ning katseaeg kuni 02.10.2009 a. Viibis vahi all alates 25.08.2009 a. kuni 26.08.2009 a. süüdistusasja

§ 263p. 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: M.L on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles alkoholijoobes 25.08.2009.a. kella 21.30 paiku Tallinnas, Männiku tee 98 asuvas kaupluses “Säästumarket ” lükkas poe põrandale pikali ET’e, hüppas talle kaksiraksi kõhu peale ja lõi kuni kaheksa korda ru-sikaga, milledest kaks hoopi tabasid kannatanut vasakule poole näkku, ülejäänud löögid suutis ET blokeerida, seejärel peale noormehe nimega Margus vahelesegamist tõusis M.L püsti ja lõi ET’t kaks korda jalaga ribide piirkonda. M.L-i löökidest tundis ET füüsilist valu ja sai kehavigastusi Seega M.L rikkus tahtlikult avalikku korda vägivallaga, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise, so

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav M.L tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav M.L ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta lõi T , kuid see oli enesekait-seks. Eelnevalt talle helistas ET ja kutsus teda Säästumarketi juurde alkoholi jooma. Vahepeal läksid Margus ja E omavahel riidlema. Samuti ta hakkas E kallal õiendama, et viimane kuulab natsi muusikat. Mingil momendil E läks poodi ja varsti E tuli tagasi. E küsis temalt raha ja ta andis ning läks uuesti poodi. Ta järgnes E ning saadi alkoholiriiuli juures kokku. Tal tekkis kahtlus, et E võib raha endale jätta, küsis raha tagasi. E raha ta-gastada ei tahtnud ning lõi teda ühe korra käega. Ta lükkas E pikali ja kukkus samuti tema peale. Seejärel lõi E mitmel korral pea piirkonda. Ta lõi sellepärast, et E võib teda uuesti rünnata. Keegi kõrvalistest isikutest vahele ei sekkunud. Ega on lahkhelisid ka varem olnud. tunneme teineteist 10 aastat. Kannatanu ET poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.08 õhtul läks Männiku teel olevasse Säästumarketi kauplusesse ja samal ajal väljus poest tema ammune tuttav M.L . Eelnevalt oli õlut joonud ja oli meeldivalt purjus, kuid M.L oli päris purjus. Viimane hakkas teda süüdistama, et teeb politseiga kaastööd ja rabas käes olnud mobiiltelefoni enda kätte. M.L viskas selle maha ja purunes. Seejärel M.L lükkas ta kaupluse põrandale pikali ja istus kaksiratsi tema kõhule. Lõi kätega teda näkku 8 korda. Kukkumisest ja löökidest tundis füüsilist valu. Kogu vägivalla kasutamine toimus umbes minuti jagu. Mõne hetke pärast ta hakkas püsti tõusma, sisenes M.L uuesti poodi ja hakkas teda jalast kauplusest välja tirima. Ta sai end lahti ja sisenes uuesti müügisaali, kuid ei tea mida M.L tegi. Kohale saabus politsei. Ta arvab, et M.L tegevus toimus tema suhtes seetõttu, et M.L oli ennast lolliks joonud. Võis olla, et ajas kellegagi segi. Tunnistaja Margus Aas poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.08 tarvitas alkoholi Säästumarketi kaupluse taga. Sinna läks koos Ega, kelle perekonnanime ei tea. Seal oli veel E tuttavaid ja koos tarvitati nii viina kui ka õlut. Ta ei mäleta mingit kaklust ega seda, et ta püüdis kaklust lahutada. Tal on epilepsia ja läbi elanud viis peaoperatsiooni. Tunnistaja JK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli sel päeval kassas tööl ja mingil momendil kuulis mingit müdinat. Ta pööras end ümber ja nägi kahte meest maadlemas. Juurde läinud turvamees käskis maadlemise lõpetada. Mehed tõusid püsti ja üks mees hakkas teist kauplusest välja tirima. Ta hakkas kliente uuesti teenindama ja mingil hetkel tuli üks mees uuesti poodi ja siis turvamees helistas kuskile ning varsti saabus ka politsei. Tunnistaja KM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et sel õhtul ta töötas kaupluses turvatöötajana ja järsku kukkusid kaupluse põrandale kaks meest, kes olid juba päeval mitmel korral poest õlut ostmas. Üks mees lõi teisele käega mitmel korral näkku. Seejärel üks väljus ja teise palvel ta kutsus politsei. M.L süü on peale tema, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, M.L suhtes indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt M.L alkoholijoove 1, 33 mg/l, CD plaadi vaatlusprotokolli ja fototabeliga / t. l. 6 – 8, 17, 18, 31, 57 – 67 /.

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha, alalise elukoha puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanu poolset rolli ja nende omavahelist pikka tutvusaega, nii kannatanu kui ka süüdistatava alkoholijoobes olekut, süüdistatava majanduslikult rasket olukorda, seetõttu kohus vabastab ta sundraha nõudest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada M.L

§ 263p. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui M.L ei pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud

§ 75lg.

1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 25.08.2009 a. kuni 26.08.2009 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista M.L-ilt kaitsjatasu 1320 krooni. Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.