1-07-8152/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-8152 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Menetlustoiming T.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdimõistetu T.M Isikukood: xxx Elukoht vabanemisel: xxx Tõlk RESOLUTSIOON Antonina Muravjova Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Mitte vabastada T.M Viru Maakohtu Narva kohtumaja
3. augusti
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8152 mõistetud liitkaristuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik T.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja
5. augusti
6. a otsusega KarS § 349, § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2006.a kuni 14.11.2006.a, s.o. 3 (kolm) päeva, määrati lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. T.M-i suhtes kohaldati KarS § 74 lg 1 sätteid ja määrati katseaeg 2 aastat.
7. novembri
8. a Viru Maakohtu kohtumäärusega pöörati järelvalveametniku ettekande alusel
9. augusti
10. a kohtuotsus täitmisele, kuna T.M ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ning 50 kohustuslikust tunnist üldkasulikust tööst tegi süüdistatav ära
11. Karistuse kandmise aja algus 02.10.
13. aprilli 2009.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja määrusega jäeti T.M Viru Maakohtu 15.08.07 otsusega mõistetud vangistusest kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. T.M on varem karistatud kuritegude toimepanemise eest kahel korral. Kriminaalhooldusametnik ei toeta T.M-i ennetähtaegset vabastamist. Ettekande kohaselt omab T.M moraalset ja materiaalset toetust oma ema Galina T.M-i poolt. Kuid arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei oma vabaduses garanteeritud töökohta, ta ei ole teinud järeldusi karistustest, mis kohtuotsusega jäeti täitmisele pööramata (rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi) ja on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, leiab kriminaalhooldaja, et T.M ei sobi kriminaalhoolduse alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad L. Meštsaninov kinnitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu avaldas, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus seetõttu, et kriminaalhooldaja noris temaga. Prokurör leidis, et isik ei sobi kriminaalhooldusele ja seetõttu ei ole põhjendatud L. Meštsaninovi ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht T.M on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui pool. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.M on varem karistatud kahel korral. Vangistuse ajal ei ole T.M distsiplinaarkorras karistatud (kahel korral on distsiplinaarmenetlus algatatud, esimesel korral see lõpetati süü puudumise tõttu, teisel korral peeti vestlus kinnipeetavaga). Vanglas T.M ei tööta. Enne tähtaja vabastamise korral on T.M-ile tagatud elukoht tema ema G. M. juures aadressil xxx. Garanteeritud töökohta ei ole. Kohus, tutvunud T.M-i vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et T.M-ile mõistetud karistus reaalse vangistuse näol ei ole oma eesmärki täitnud ja kinnipeetav peaks karistuse ära kandma selle lõpuni. 2 T.M oli kriminaalkorras varasemalt karistatud kahel korral tingimisi. Mõlemal korral rikkus T.M kriminaalhoolduse kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele, jättis tegemata kohtu poolt määratud heakorrastus- ja abitööd. Kriminaalhooldaja andis katseaegadele negatiivse hinnangu ning katseajad pöörati täitmisele. Tartu Vangla materjalidest nähtub, et T.M ei tunnistanud kontrollnõuete rikkumist, ei teadvustanud täielikult oma tegude tagajärgi ning ei ole valmis koostööks. Kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisest süstemaatiline kõrvale hoidumine on suureks takistuseks talle edaspidi katseaja määramisel. Lisaks viitab võõra isiku dokumendi kasutamine ja tema nimele pangalaenu võtmise soov sellele, et kinnipeetav tegutses ebaseaduslikult kerge kasu saamise eesmärgiga, mis omakorda näitab tema oskamatust materiaalselt toime tulla. Enne vangistust ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud, ei tööta ka praegu. Kuna on oht uue kuriteo toimepanemiseks, ei sobi T.M kriminaalhoolduse alla. Tuginedes eelnevale, on kohtunik seisukohal, et T.M ei tule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ning peab oma karistuse kandma lõpuni. Karistusaeg lõppeb 28.01.
14. Rutt Teeveer Kohtunik 3