lg.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg.1 alusel arvestada A.T karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.11.2007 – 01.12.2007, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb A.T 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäetakse A.T suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.3 alusel määrata katseajaks 5 (viis) aastat.
lg.1 p.1 alusel kohaldada A.T-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel välja mõista ekspertiisitasu 30 610 (kolmkümmend tuhat kuussada kümme) krooni riigituludesse. A.T-lt Asitõend – puust kepp, mis on hoiul Ida Politseiprefektuuri hoiuruumis Rahu 27 Jõhvi vald Ida-Virumaa – kuulub Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. A.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.T-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) krooni 40 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb A.T tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 26.11.2009. Süüdistus A.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 29.11.2007 kella 16.30 ajal juhtis temale kuuluvat sõiduautot xxx xxx 2 (registrimärk xxx) kiirusega rohkem kui 50 km/h, liikudes Kohtla-Järvel Põhja mikrorajoonist mööda Kalevi tänavat Olevi tänava suunas. Temaga koos autos olid O K ja N V. A.T jätkas liikumist mööda levi tänavat, vale sõidukiiruse valimise tõttu ei tulnud toime auto juhtimisega ning sõitis vastassuunavööndisse ning seejärel otsa mikrobussile xxx xxx (registrimärk xxx), mis oli pargitud Olevi tänavale Kalevi kaupluse otsaseina juurde aadressil Kalevi 7 Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, kahjustades paremalt poolt mikrobussi tagumist kaitserauda, purustas tagumise parempoolse laterna ja mõlkis tagumist parempoolset ust. Selle tagajärjel ei tulnud A.T toime auto juhtimisega ja sõitis paremasse sõiduritta, seejärel kõnniteele ning otsa Olevi tänava maja nr.27 kõrval mööda kõnniteed minevale jalakäijale P L, kes autolt saadud löögi tagajärjel paiskus antud maja juures olevale haljasalale ja kukkus seal kasvavasse põõsasse. Liiklusavarii tagajärjel sai kannatada P L, kes sai rindkere kinnise tömbi trauma, millega kaasnesid hulgalised roiete ja lülisamba murrud ning aordi rebendid koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis olidki vahetuks surma põhjuseks sündmuskohal. Peale seda A.T ei peatanud autot, vaid jätkas liikumist ja sõitis vastu Olevi 27 majaseina, mille tõttu auto peatus. N V ja O K, kes viibisid jalakäijale otsasõidu ajal selles autos, (N V ees parempoolsel istmel, O K taga vasakpoolsel istmel) lahkusid kohe peale auto peatumist autost ja sündmuskohalt ning vahele ei sekkunud. Seega A.T , juhtides temale kuuluvat sõiduautot xxx (registrimärk xxx) lumega kaetud asfalteeritud teel, kuid sademeid ei olnud, valis vale sõidukiiruse üle 50 km/h, millega tahtlikult eiras liiklusmärki nr 571 „Asula. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirja järgne asulas liiklemise kord“ ja rikkus Liiklusseaduse §47 lg.2 ja lg.5: „Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis“, „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb“. SA Ida-Viru Keskhaigla 29.11.2007 laboriuuringu nr.988K poolt on kindlaks tehtud, et A.T oli veres 3,2% etüülalkoholi, vastavalt millele on 29.11.2008 koostatud akt nr.128, mille alusel on kindlaks tehtud A.T joobeseisund ja mille alusel on A.T fikseeritud etüülalkoholi sisaldus veres 3,2 %. Vastavalt surnu kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr.550 tuli ekspert surnukeha kohtuarstliku välisvaatluse ja siseuuringu ja eelandmete põhjal järgmisele arvamusele: - P L surma põhjuseks oli rindkere kinnine tömp trauma, millega kaasnesid hulgalised roiete ja lühisamba murrud ning aordi rebend koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. - P L surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused: - rindkere kinnine tömp trauma, verevalandused rindkere pehmetesse kudedesse paremal, kahepoolne verirind (vasakul-2100 ml ja paremal-500 ml), hulgalised roiete murrud paremal mitmel erineval anatoomilisel joonel, hulgalised roiete murrud vasakul, IV kaelalüli lülikeha põikimurd koos seljaaju vigastusega, aordi täielik ringikujuline rebend - hulgalised marrastused, verevalumid ja haavad näol, peapiirkonnas, üla- ja alajäsemetel - kõik P L surnukehal tuvastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid tugevajõulisest löögist kõva tömbi piiramata pinnaga esemega; liikuva sõiduki väljaulatuvate osade löögist vastu püstises asendis kannatanu kehatüve peamiselt paremat poolt - P L surnukehal tuvastatud vigastuste kompleks on iseloomulik autotraumale ja antud vigastused, rakendatuna elavate isikute suhtes, ohustavad elu tekitamise ajal ja põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe 3 - P L surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul ei tuvastatud etüülalkoholi ega narkootilisi aineid Sel moel pani A.T toime Liiklusseaduse § 74-17 rikkumise: „Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus”. Seega pani A.T oma tegevusega toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustas inimese surma, s.t. pani toime KarS §422 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova, süüdistatav A.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik sõlmisid 26.11.2009 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §422 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.T-le karistuseks 3 aastat vangistust KarS §73 lg.1, 3 kohaldamisega katseajaga 5 aastat. Nimetatud karistusaja hulka kuulub arvestamisele süüdistatava vahi all viibimise aeg 30.11.2007 – 01.12.2007, s.o. 2 päeva. Süüdistatava suhtes kuulub lisakaristusena kohaldamisele KarS §50 lg1 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Lisaks kuuluvad A.T-lt väljamõistmisele ekspertiisitasu 30 610 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 153,40 krooni. Asitõend – puust kepp – kuulub hävitamisele. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus A.T KarS §422 lg.1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav A.T jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. 4 A.T-le on esitatud süüdistus selles, et ta pani mootorsõiduki juhina toime liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustas inimese surma. Maakohus leiab, et A.T tuleb KarS §422 lg.1 järgi süüdi tunnistada. KarS §422 lg.1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Seega on käesolevas kriminaalasjas võimalik süüdistatava suhtes kohaldada vaid ühte liiki karistust – vangistust. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 3 aastat vangistust.
Asja materjalide kohaselt oli A.T 30.11.2007 – 01.12.2007, s.o. 2 päeva. kahtlustatavana kinni peetud Arvestades eelnimetatud 2 päeva A.T karistusaja hulka, jääb tal lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus nõustub kokkuleppega selles osas, et eelnimetatud vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva tuleb jätta KarS §73 lg.1 alusel tingimisi täitmisele pööramata KarS §73 lg.3 alusel 5-aastase katseajaga. Maakohus nõustub sellega, et antud kriminaalasjas on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid just kokkuleppes toodud karistuse liigi ja määra mõistmisega.
lg.1 p.1 alusel võib mootorsõiduki juhi ohutu liiklemise rikkumisega süüteo eest võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtajaga ja leiab, et erandlikke asjaolusid lisakaristuse kohaldamata jätmiseks käesolevas kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §422 lg.1 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub A.T-lt summas 6525 krooni. riigituludesse väljamõistmisele sundraha Lisaks sellele kuulub A.T-lt väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 30 610 krooni ja KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 153,40 krooni. Asitõend – puust kepp – 5 kuulub vastavalt kokkuleppele ja KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Süüdistatav A.T kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 26.11.2009 ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova, süüdistatav A.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt sõlmitud kokkuleppe. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.