lg 3 alusel määrata Taavi A.L-ile täiendavaks kohustuseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluda ravile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Taavi A.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 109-3097
p 1, 4 ja § 121 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud liitkaristusele Tartu Maakohtu 07.11.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud.
lg 4 alusel on Taavi A.L kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 2 p 1 alusel kohustati Taavi A.L hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 01.06.2009.a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Taavi A.L Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 26.10.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande Taavi A.L kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab Taavi A.L kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, 540 tunnist on tehtud 133 tundi, samuti ei hüvita ta kannatanule kahju. 18.06.2009.a on tehtud Taavi A.L-ile kirjalik hoiatus, üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumist on süüdimõistetu põhjendanud kehvade ilmastikuolude, transpordivahendi puudumise ja lähedase pereliikme kaotusega. 18.12.2009.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tehtud on 133 tundi üldkasulikku tööd ja et viimasel ajal ei ole ta tööd tegemas käinud. Süüdimõistetu ei tahtnud vahepeal surnuaeda tööle minna, kuna tal suri septembris ema ja ta ei tahtnud sinna minna. Vennaga solidaarselt väljamõistetud kahjudest on hüvitatud 500 krooni, pärast ei ole selleks enam raha olnud. Nüüd makstakse vallast toetust, loodab, et saab nende rahadega oma osa ära maksta. Kriminaalhooldaja loobus kohtuistungil karistuse täitmisele pööramise taotlusest ning taotles Taavi A.L-ile lisakohustuse määramist – pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Taavi A.L oli nõus psühhiaatri juures käima. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust. Kohus leidis, et esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi. Taavi A.L on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei ole täies ulatuses heastanud kuriteoga tekitatud kahju, kuid kriminaalhooldaja ei ole pidanud vajalikuks taotleda karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu on andnud lubaduse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning vastava lisakohustuse määramiseks ongi kriminaalhooldusametnik ettepaneku teinud. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.