KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-7457 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu R.G (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta R.G elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja R.G-le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.G mõisteti süüdi Harju Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega KarS 331 järgi ja karistatud 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 422 lg 1, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse osa - 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja karistuse kandmise lõpp 04.02.2011. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub ta elama venna Vxxx Sxxx juurde aadressil xx-xxxx Tallinn. Kinnipeetaval on keskharidus. Tööl ei ole oma elus käinud, rahaliselt abistas ema. 1
(3)Vabanedes kinnipeetavat toetab materiaalselt vend, kes pakub talle ka tööd. Vabanedes on garanteeritud töökoht xxx. Vanglas viibides läbis ta sotsiaalprogrammid 12 sammu kiriku juures ning Conviktuse programmi 12 sammu, 90-päevase kursuse, mis oli mõeldud alkoholi ja narkosõltlasele, osales vihajuhtimise grupitöös ja teistes sotsiaalprogrammides. Läbis eesti keele algkursuse. Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide ja alkoholi liigtarvitamisega. R.G on oma 40 eluaastast 23 aastat veetnud vangistuses Vanglakaristust kannab 4 korda. Eelmise ja käesoleva vangistuse vahe oli aasta. Käesoleva karistuse kandmise ajal tarvitas Ämari vanglas narkootilist ainet. Karistatud 12.06.2008 Harju Maakohtus KarS § 331 järgi 4 kuulise vangistusega. Viru Vangla leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamine on ennatlik kuna R.G varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik toetab R.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. R.G on karistatud kriminaalkorras üheksa korda. Vangistuse ajal on läbinud seitse sotsiaalprogrammi, enamus narkoalaseid, ka viha juhtimine. Vabanemise korral toetab materiaalselt vend Vxxx xxx kes on kinnipeetavale ka tööandjaks. Varasemalt ametlikult töötanud ei ole. Kriminaalhooldusametniku arvamusel ja vestluste käigus lähedastega selgunud asjaolude põhjal võiks R.G-le anda võimaluse vabaneda KarS § 76 alusel kohaldades tema suhtes elektroonilist järelvalvet, mis omakorda distsiplineeriks endist kinnipeetavat. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ja nõusolek olemas. Elektroonilise valve kohaldamise pikkus võiks kriminaalhooldaja hinnangul olla 2-4 kuud. Vabaduses toetavad teda vend ja tütar. R.G taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul R.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.G tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid R.G on 4 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning kandes vanglakaristust pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et on võimeline käituda seaduskuulekalt. Peale seda kinnipeetav olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks seda enam, et viimane kuritegu oli seotud narkootikumide käitlemisega. Käesoleva karistuse kandmise ajal tarvitas Ämari vanglas narkootilist ainet. Karistatud 12.06.2008 Harju Maakohtus KarS § 331 järgi 4 kuulise vangistusega. 2
(3)Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et R.G puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades R.G poolt toimepandud kuritegude dünaamikat, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)