4-09-30235/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2010.a, Narva kohtumaja,
2. Mai 2 Väärteoasja number 4-09-30235 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Menetlusalune isik M.B, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond Väärteoasi M.B kaebuse järgi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 10.12.2009.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,09,015457 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: M.B Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Vassili Mihhailov RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Jätta M.B kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 10.12.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,015457 M.B karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-16 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) krooni, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 05.01.2011.a.
4. MAAKOHUS TUVASTAS 4-09-30235 Menetlusalune isik M.B esitas 29.12.2009.a Viru Maakohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri 10.12.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2330,09,
5. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 13.11.2009.a kell 14.20 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Vestervalli tänaval, M.B, juhtides mootorsõidukit, ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja §46 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'16 lg.1 järgi. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 10.12.2009.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,09,015457 karistati M.B Liiklusseaduse §74'16 lg.1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse täies ulatuses. M.B ei tunnista väärteo toimepanemise fakti ning palub tühistada ülalnimetatud otsuse täielikult ning lõpetada väärteoasja menetluse. Motiivid on järgmised. Kaebuse esitaja väidab, et teda kinni pidanud politseinikud ei näidanud temale mingeid väärteo toimepanemist kinnitavaid foto- või videosalvestusi, ei andnud temale võimalust võtta ühendust kaitsjaga. Protokoll oli koostatud eesti keeles, mida ta ei valda, ning teda tutvustati sellega tõlgi juuresolekuta. Politseinike poolt tehtud tõlget ta ei usalda. Erapooletuid tunnistajaid asjas ei ole. Politseiametnik, ei saa M.B arvamusel, olla tunnistajaks, sest ta on seotud väärteoprotokolli vormistanud politseiniku Essaulovaga korporatiivsete suhetega ning ei saa olla selle pärast erapooletuks. Seega tõendeid asjas ei ole. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 14.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja M.B lisaks seletas kohtule, et ta mingit jalakäijat ei näinud. Ta on kindel, et jalakäijat ei olnudki, sest puudub väidetava rikkumise videosalvestus. Kohus on avaldanud ka asja materjalid. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et M.B süü on tõendatud.
6. KOHTU SEISUKOHT 2.1 Kohtu seisukoht väärteo toimepanemise tõendatuse ja väärteo kvalifitseerimise osas. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud väärteo toimepanemine M.B poolt on tõendatud, kvalifitseeritud õigesti ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. 13.11.2009 väärteoprotokollist (lk 10) nähtub, et M.B tegelikult ei soovinud kaitsja osalemist menetluses. Vastav lünk on täitmata. Protokolli sisust samuti nähtub, et protokoll oli tõlgitud M.B-le vene keelde politseiametniku poolt. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused olid 2 4-09-30235 selgitatud vene keeles, protokolli koopia oli M.B poolt kätte saadud. Selle kohta M.B andis oma allkirja. See, et M.B ei usalda politseiniku poolt tehtud tõlget, ei saa olla aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks. Nii tema ütlustest, kui ka kaebuse sisust nähtub, et M.B sai väga hästi aru sellest, milles teda süüdistati ning samuti ka protokolli sisust. Alusetu on M.B väide selle kohta, et toimepandud rikkumise foto- või videosalvestuse puudumine on väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Kohus peab märkima, et politsei pole kohustatud mingil viisil pildistada õiguserikkumise toimepanemist. Seadus seda ei nõua. Samuti on alusetu M.B väide selle kohta, et selles asjas tunnistajana ülekuulatud politseiniku Vjatšeslav Rehe ütlused (lk 12) ei saa tõendiks olla. Nagu on sätestatud KarS §-s 66 lg 1, tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Nagu nähtub tunnistaja Rehe ütlustest, ta oli õiguserikkumise pealtnägijaks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ei saa tunnistajana osaleda selline isik, kelle menetluses asi on või oli. Nagu nähtub väärteoprotokollist ja otsusest, protokoll oli koostatud Julia Essaulova poolt ning otsus oli tehtud Vassili Mihhailovi poolt. Seega antud väärteoasi polnud Rehe menetluses kunagi. M.B väide selle kohta, et politseinik ei saa olla erapooletuks tunnistajaks, on alusetu. Tunnistajat, kas ta on politseinik või mingi muu isik, hoitakse enne ülekuulamist kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest. Rehe ülekuulamise protokollist (lk 12) nähtub, et antud säte oli kohaldatud ka Rehe suhtes. See tagab tema ütluste usaldusväärsust ning kohtul pole mingit alust arvata, et Rehe andis valeütlusi. Ülaltoodu aluses kohus on seisukohal, et tunnistaja Rehe poolt antud ütluste kasutamine tõendina on antud väärteoasjas lubatud. Tunnistaja Vjatšeslav Rehe kohtuistungil avaldatud ütlustest (lk 12), nähtub, et 13.11.2009 ta oli koos Julia Essaulovaga politseipatrullis Narvas, Vestervalli-Rüütli ristmiku juures. Toimus politseioperatsioon „Anna jalakäijale teed“. Märkas sõiduautot „Škoda“ 394 MDR, mille juht enne ülekäiguraja möödumist ei vähendanud kiirust ning ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale, kes oli juba astunud ülekäigurajale. Auto oli nende poolt peatatud, juhiks osutus M.B. M.B ei tunnistanud ennast süüdi, seletas, et mingit jalakäijat ta ei näinud. Ülalnimetatu alusel asub kohus seisukohale, et väärteoprotokolliga ning tunnistaja Rehe ütlustega on tõendatud need faktilised asjaolud, et 13.11.2009.a kell 14.20 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Vestervalli tänaval, M.B , juhtides mootorsõidukit, ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 46, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Olles selle säte rikkunud, pani M.B toime Liiklusseaduse § 74-16 lg 1 ettenähtud väärteo. Ülaltoodu alusel, kohus on seisukohal, et M.B süü on tõendatud, tema poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. 2.2 Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 4-09-30235 Liiklusseaduse § 7416 lg 1 kohaselt, mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. M.B-le oli määratud karistus 20 trahviühiku, ehk 1200 krooni ulatuses, mis on Liiklusseaduse 16 § 74 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmist määra. Kohus on seisukohal, et, kuna M.B tegevuses puuduvad nii tema süüd raskendavad, kui ka tema süüd kergendavad asjaolud, vastab selline karistus tema poolt toimepandud rikkumisele. Innokenti Menšikov Kohtunik 4