) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav A.L on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatava A.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku 16 andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. A.L-i on varem korduvalt, 9-l korral kriminaalkorras karistatud isik, viimase kohtuotsusega on teda karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 08.03.2010 ja juba 16.05.2010 peeti ta uuesti varguse toimepanemiselt kinni. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud A.L-ile nõutavat mõju ning pärast karistuse ärakandmist jätkas ta endiselt õigusvastaste tegude toimepanemist. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kui süüdistatav väidab, et kohtusaalis vahi alt vabastamisel on tal võimalik kohe asuda tööle, siis tekib küsimus, mis takistas tal seda varem tegemast varguste toimepanemise asemel. Süüdistuse kohaselt pani A.L vargusi toime peaaegu üle päeva. Seda ei mõjutanud isegi asjaolu, et ta peeti 06.07.2010.a. kinni, kuid vabastati kergemaliigilise tõkendi kohaldamise tõttu. Seega saab järeldada, et süüdistatav elatuski varavastaste süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest, süü ja kannatanutele tekitatud kahju suurusest. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammäära piirides, kuivõrd süüdistatav pani suure järjekindlusega toime 9 vargust 4 kuu jooksul. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Vastavalt KarS § 64 nõuetele tuleb moodustada liitkaristus. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.