lg 2 p 4 järgi Käskmenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav E.L Kaitsja kokkuleppel elukoht XXXXXXX X-X isikukood XXX kriminaalkorras karistamata väärtegude eest karistatud, s.h
MS § 253 p 1, KrMS § 254 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.L
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, see on 5000.- (viis tuhat) krooni riigituludesse. Üks päevamäär võrdub 50.- krooniga(lk 68; kuriteo toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal kehtiva
1-eurosendi täpsusega ümberarvutamisel võrdub 5000.- krooni 319,56 euroga, s.o 319 euroga ja 56 eurosendiga (võttes arvesse kolmandat komakohta).
lg 1 alusel mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
lg 1 alusel lähtub kohus kehtivast ja kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 redaktsioonist.
lg 1 alusel ning arvestades, et hetkel ei ole veel tegemist 2011.aastaga, siis alates 01.01.2011.a kehtima hakkav
lg 2 redaktsioon, mille kohaselt üks miinimumpäevamäär võrdub 3,20 euroga, ei ole kohaldatav.
lg 1,3 alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 4 kuu vältel igakuiselt 1250.- krooni, 2 s.o 79,89 eurot ehk 79 eurot ja 89 eurosenti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 alusel mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
lg 1 alusel lähtub kohus kehtivast ja kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 redaktsioonist.
lg 1 alusel ning arvestades, et hetkel ei ole veel tegemist 2011.aastaga, siis alates 01.01.2011.a kehtima hakkav
lg 2 redaktsioon, mille kohaselt üks miinimumpäevamäär võrdub 3,20 euroga, ei ole kohaldatav.
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „E.L, 1-10-17303, rahaline karistus“ või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „E.L, 1-10-17303, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust tähtaegselt ositi ei tasuta, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.L-ilt riigituludesse menetluskuludena: - 6525.- krooni sundraha, - 4000.- krooni ekspertiisikulu (lk 45), - 1320.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 3334,56-57), - 7.- krooni toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu (lk 65). Juhul kui menetluskulu tasutakse peale 2010.a lõppu, siis eurodes kuulub menetluskuluna tasumisele: - 417,02 eurot sundraha (6525 : 15,6466 = 417,0235067, mis kolmandat komakohta arvestades on 417,02 eurot); - 255,65 eurot ekspertiisikulu (4000 : 15,6466 = 255,6465941, mis kolmandat komakohta arvestades on 255,65 eurot); - 84,81 eurot kaitsjatasu ja toimiku koopia kulu eest (1327 : 15,6466 = 84,8107576, mis kolmandat komakohta arvestades on 84,81 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.L, 1-10-17303, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.L, 1-10-17303, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. 2 3 KrMS § 254 lg 5 alusel edastada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu E.L-ile. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse. Lähtudes Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 18.06.2010.a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-10 edastada kohtuotsuse koopia teadmiseks ka süüdistatava kaitsjale – advokaat Tanel Pürnile. E.L on võimalik enda kaitsjaga nõu pidada, kas nõustuda käskmenetluses tehtud kohtuotsusega või taotleda kriminaalasja menetlemist üldkorras. Advokatuuri kodulehel kajastatu kohaselt on advokaat Tanel Pürni kontaktandmed: EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD 29.12.2010.a saabus kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere käskmenetluses 29.12.2010.a koostatud süüdistusakt E.L-i süüdistuses
Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse E.L selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.03.2010 kella 00.15 paiku võttis Tartu linnas, Rüütli tn 16 asuvast OÜ-le Moosinägu kuuluva söögikoha Trepp koridorist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.P. kuuluva kipsist kuju väärtusega 10 000.- krooni. Sellega pani E.L toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. P.P. on kipsist kuju tagastatud. E.L on kuriteoga tekitatud kahju 4000.krooni kuju taastamise eest P.P hüvitanud. P.P. nõudeid E.L-i vastu enam ei ole. Süüdistusaktis tegi prokurör järgmise ettepaneku karistuse liigi ja määra kohta: 3 4 Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged, peab põhjendatuks käskmenetluse kohaldamist. Lähtudes
lõikes 1 sätestatust nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes E.L-i süü ulatusest – kuriteo toimepanemise asjaoludest, sealhulgas varastatud kuju maksumusest (10 000.- krooni) ja selle kuju taastamiskuludest (4000.- krooni), karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavateks on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (
lg 1 p 3; väljendub antud ütlustes) ja kahju vabatahtlik hüvitamine (
lg 1 p 2; tasus 4000.- kuju taastamiskulude katteks), peab kohus, õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada varasemalt kriminaalkorras karistamata E.L hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada E.L kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega miinimummäära lähedal - 100 päevamääraga ehk 5000.- krooniga. Kuna E.L on üliõpilane, siis võimaldada rahaline karistus tasuda ositi neljas osas.
lg 1 alusel mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
lg 1 alusel lähtub kohus kehtivast ja kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 redaktsioonist.
lg 1 alusel ning arvestades, et hetkel ei ole veel tegemist 2011.aastaga, siis alates 01.01.2011.a kehtima hakkav
MS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on E.L-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb E.L tasuda riigile menetluskulud. Kriminaalasjas enam seoses kahju hüvitamisega tsiviilhagi ei ole, asitõendeid ei ole. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.